Mis on kompromissi hind? Kompromiss on mingis olukorras kõige mõistlikuma valiku tegemine. See ei ole täielik allaandmine ega ka vastuhakk, sest tehes kompromisse hoitakse oma valikud tasakaalus. Ei valita üht ega teist äärmust, vaid leitakse nende kahe vaheline võimalus. Mis on aga selle valiku hind? Kompromissi ei saavutata, loobudes kõigest, kuna see oleks juba täielik allaandmine ja kellelegi alistumine. Seda ei saavutata ka mässates ja kõiki oma eesmärke saavutada üritades ning seda ükskõik mis hinnaga, kuna see oleks juba täielik vastuhakk. Tehes kompromisse loobutakse millestki millegi nimel. Kompromissi hinnaks on ilmsesti sisepagulus ja kannatamine selle tõttu, et on loobutut millestki olulisest.
saavutasime. LGBT ühing soovis saada luba kiriklikuks laulatuseks, samuti usume, et seksuaalsuhted kuuluvad olemuslikult abiellu, siiski oleme vastu igasugusele seksuaalsuhte propageerimisele väljaspool abielu, sealhulgas homoseksuaalsete suhete käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled. Olime tugeval arvamusel, et samasoolised paarid ei tohiks lapsendada lastekodu last kuna see oleks lapsele halb eeskuju, samuti ei suudaks pakkuda samasooline paar korraga ema, isa armastust ja hoolt. Tekkis lahkarvamus, ning LGBT ühing väitis, et samasooline paar võib pakkuda ka rohkem armastust ja hoolt kui traditsiooniline pere.
kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. *Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet;
Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5. Lepitaja peab olema poolte suhtes sõltumatu ja erapooletu isik. Vene Föderatsiooni lepitusseadus näeb ette, et lepitusmenetlust saab läbi viia vaid juhul, kui pooled on huvitatud võimaluse korral kompromissi leidmises. Kohtulik protsess võib olla loovutatud vaid elukutselisele lepitajale. Sellisel juhul lepitaja peab järgima seaduses sätestatud 1 193- " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103038 (13.11.2012) 2 194 27 2010 . " " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103039 (13.11.2012)
hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jäätis nõude või pandiõiguse tunnustamata. kostjaks on isik, kes esitas nõudele või pandiõigusele vastuväite. Pädevused: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. Esimene üldkoosolek: Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva
Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti. Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on tihtipeale olnud usk, religioon. Aktsepteerimatus kellegi tõekspidamiste vastu on viinud veriste lahinguteni (nt ristisõjad). Kui leida mingites olukordades kompromissi, siis võidaks ära hoida mitmeid sõdu ja probleeme riikide vahel. Tulevikus ei tohiks olla enam niisugust vihkamist ei riikide ega inimeste vahel. Sõda võiks juba ometi kord lõppeda. Tähtis on leida kompromissi ka perekonnaelus. Naise ja mehe vahel peab olema kokkulepe ning mõistmine. Erimeelsused perekonnas võivad viia isegi lahutuseni ning siis jäävad väikesed lapsed isa või emata. Siinkohas ei tohiks mõelda ainult iseendale vaid ka enda
oskusi ja teadmisi.). Majanduslik mõttlemine on Majandusliku mõtteviisi mõistmine mis aitab meil mõtestada ka majanduskäitumist. Majanduslikuks mõtlemiseks peetakse ka inimese otsuseid, kus ta proovib osta endale mingi toote võimalikult odavalt. Näiteks kui Euronicsis müüakse kõrvaklappe 300 euroga. Kuna hind on krõbe hakkab inimene endale otsima paremat alternatiivi, kust need endale soetada odavamalt. Kompromiss on valik, mille puhul saavad mõlemad osapooled kasu. Kompromissi puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Valime nüüd uue näite, ehk ärme kasuta enam kõrvaklappe. Näiteks perega minnakse poodi ostlema. Poes selgub et pole piisavalt vahendeid, et osta saia ja leiba, kuna lapsed tahavad kommi saada. Ehk siis kompromissi puhul ei osteta ainult ühe asja (näiteks ainult saia, või ainult leiba) vaid proovitakse saada mõlemat. Ehk siis ostetakse pool saia ja pool leiba nii, et raha jääks mõlema jaoks.
. . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.4 Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 10.3 Võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 2 11 Kompromiss 40 11.1 Kompromissi mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 11.2 Kompromissi tegemine ja kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 11.3 Kompromissi tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 11.4 Järelevalve kompromissi täitmise üle ja kompromissi tühistamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41
on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega. 22. asja algatamine - hagi mõiste, hagi ese ja alus, hagi liigitamine, hagi ühendamine, vastuväited ja vastuhagi -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed Hagi on kohtule esitatud vaidlustatud või väidetavalt rikutud subjektiivsete õiguste kaitse nõue. Hagi alus – olulised asjaolud, juriidilised faktid, millele rajaneb nõue. Materiaalõiguslik alus väljendub konkreetses seaduse sättes. Hagi ese – materiaalõiguslik nõue kostja vastu, see tegevus, mida kostja on kohustatud hagi rahuldamise korral tegema või rahasumma, mida välja mõista. Vastuväited ja vastuhagi
võimalikult hästi sobiksid mõlemale osapoolele. Kohanemine puhul võetakse maksimaalselt arvesse teise osapoole soovid ja surutakse enda omad alla. Suhte säilitamine tundub olulisem, kui antud põhiküsimus. Vältimise korral püütakse konfliktiga tegelemisest hoiduda. Kompromiss tähendab seda, et mõlemad osapooled teevad oma tahtmistes järelandmisi, püüdes leida mingil määral rahuldavat lahendust. Kuidas keegi otsustab toimida, on juba väga individuaalne. Mina leian, et kompromissi tegemine on suhtes üks väga oluline oskus. Alati ei saagi kõike, mis ise soovid, sest kõrval on ka teised inimesed ja ka nende arvamuste/tunnetega peab arvestama. Sel puhul ei saavuta keegi võitu ja samas keegi ka ei kaota. Mina kindlasti proovin igal võimalusel leida kompromissi, niiet mõlemad oleksid rahul ja suhe oleks terve edasi. Paljud paarid ei ole võimelised oma probleeme lahendama, seega muutub konflikt lõhestavaks või halvimal juhul hävitavaks
Mu vana sõber Freud kirjutas essees "Sealpool mõnuprintsiipi" (1920), et lapseliku mõnu tekkimise eeldus on kordus ja ootuspärasus (iga tüdinenud lapsevanem teab, et mitusada korda kuuldud unejutu mõnu seisnebki selle muutmatus taasesituses). Suureks saades vajame elamuseks esiteks uudsust, teiseks segab meie naudinguid teadmine reaalsusest. Täiskasvanu tunnus on see, et ta suudab lapselike tungide ja reaalsuse nõuete (igasugused normid, kohustused jne) vahel leida mõistliku kompromissi. Kui lapse arengus on jäänud mõned vajadused rahuldamata, siis hakkab ta täiskasvanuna neid kompenseerima... Oleks vaene Freud vaid teadnud, millised võimalused homo virtualis'el selleks avanevad! Täiskasvanule pakub kompromissi leidmine reaalsuse ja mõnu vahel naudingut ning rahulolu... samas tekitab see ka rahulolematust, sest lapsepõlve kaotatud paradiisi ei leia ta enam iial -- ükskõik kui palavikuliselt me seda virtuaalist ka ei otsiks. Kes suudab sellega leppida, võib lugeda
raamatupidamist ning finantsolukorda. Võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel. c)võlausaldajate üldkoosolek-halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine, juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine, kompromissi tegemine, pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses, nõuete kaitsmine, halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine, muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. d)kohus- Kohtu pädevus pankrotimenetluses on piiratud. Kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi ülesanne võimaldab juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil.
mõlemale · Domineerimine üleolek teise osapoole suhtes, nt ebapopulaarsete otsuste sisseviimine · Koostöö sarnane kompromissiga, mõlemad osapooled lähtuvad mõistusest Konflikti juhtimise stiilid · Kangekaelne stiil personaalsete eesmärkide saavutamine · Aitav (suhetele orienteeritud) stiil suhted teistega esikohal · Kaotav stiil oluliseks ei ole ei suhted ega eesmärgid, konfliktid on kasutud, taandamine · Kompromissi otsiv stiil olulised nii suhted kui ka eesmärgid, lahend kus kõik saavad midagi · Probleeme lahendav stiil olulised nii personaalsed eesmärgid kui suhted, otsib konfliktis edasiviivat lahendit (win-win lahend Konflikti lahendamine algab alati konflikti määratlemisest: 1. Defineeri konflikt. Selleks kutsu kokku kõik osapooled, vajadusel ka erapooletu vahendaja. Varu piisavalt aega, et klaarida konfliktiga kaasnevaid tundeid. Püüa takistada süüdistamist,
Kuidas te kipute suhtlema teiste inimestega, kui teil on erinevad seisukohad? Tänapäeval igaüks saab kokku puuta arusaamatusega. Selles olukorras, ma proovin alati kompromissi leida. Minu arvates, konflikte vältimine on selle probleemi parem lahendus. Millest lähtudes te kujundate oma seisukohta? Miks? On niisugused olukorrad, kui oma arvamuse kujundamine on väga oluline. Inimeste seisukoht on isikupärane aine ja igal inimesel võib olla oma hinnang. Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalu...
Minu käitumine konfliktis Oli konflikt politseiga. Minu tahtmised ja soovid olid, et ma pääseksin kuidagi ilma trahvita. Ma mõtlesin, et kuidas ma trahvi makstud saan nii , et vanemad teada ei saaks. Konflikt lõppes sellega, et ma ei saanud trahvi vaid sain hoiatuse. Tavaliselt rõhutan seda milles oleme ühte meelt mitte seda milles meie arvamused lahknevad ja otsin kompromissi. Kui olen piisavalt jonnakas, saavutan alati selle, mida tahan, kuid püüan vaidluses kaaslase tundeid mitte riivata. Püüan vältida ebameeldivusi, teen väikesi järeleandmisi, et teist lõpuks ikkagi ületada. Esmalt teen kindlaks, millised on kõik teised seisukohad ja siis teen suuri jõupingutusi, et oma seisukohta kaitsta. Kui vaidlus läheb ägedaks, püüan kaaslast rahustada, sest kõige olulisem on säilitada head suhted. Teatan teistele oma seisukoha ja küsin mida arvavad nemad.
valamisega, siis on selge, et konstruktiivsusest on asi kaugel. Viimasele aitab kaasa kui vaadata pigem tulevikku (kuidas võiks teisiti teha) selle asemel, et minevikust süüdlast otsida. (Salk, A.: 28.10.2002) Kas kompromiss on positiivne? Kas see rahuldab mõlemaid osapooli? Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka osaliseks konsensuseks, kuid tegelikult on ka kompromiss sisuliselt täielik konsensus, sest selle puhul nõustuvad kõik osapooled kõigega, mida kompromiss sisaldab. Kompromiss on
Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta. Ma ei ole nii halb kui mõned Me oleme kõik võrdsed teised selles seltskonnas Ma olen seda juba mitu Ma kordan siis veel korda öelnud. Meil on alati nii kombeks Me võime teha väikese erandi ,kui meil tavaliselt kombeks olnud on olnud. Aga eeskirjades on nii Me võime leida kompromissi öeldud. Juhtkond ei nõustu sellega Räägime juhtkonnaga veel ja otsime lahenduse kunagi. Kas te ka teate, kui mitu Mulle väga meeldib see töö , olen seda mitu aastat teinud ja väga rahul. aastat ma seda tööd olen teinud? Seda on ennegi proovitud. Proovime veel Nii pole seda keegi mitte Oleme esimesed ja vaatame mis saab ? kunagi teinud. 1
Antud referaadi näol peaks olema tegemist igati analüüsiva tööga, mis annab hea ülevaate võlausaldajate üldkoosoleku pädevusest ja selle õigusest laiemalt ning praktikast konkreetse Riigikohtu lahendi näol. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS1 Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 1 Pankrotiseadus § 77 3 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS
Head mõtted, kurjad mõtted Me elame kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus teaduses või majanduses on toimunud arenguid ja murranguid, kuid mida ilma mõteteta poleks toimunud. Nimelt juhivad iga inimest tema mõtted. Pole teada, kust meie mõtted tulevad, aga siiski tegutseme nende järgi, kas need on siis positiivsed või negatiivsed. Muidugi oleks hea, kui saaks kõik halvad ning ebameeldivad mõtted eemale tõrjuda. Samas võivad ka head mõtted märkamatult palju kurja korda saata. Toon lihtsa näite keerulistest inimsuhetest tänapäeval: tahes püstitada oma eesmärke ja luua helget tulevikku, tõrjume endast eemale lähedased ning sõbrad, tundmata huvi nende rõõmude või murede vastu. Armastus on teada-tuntud, silmale nähtamatu ja kõrvale kuulmatu, kuid ka selle nimel ollakse võimelised palju korda saatma. Parimad sõbrad võivad teinekord saada vihavaenlasteks ning vend võib tõsta käe venna vastu. Või siis sõjad,...
7. Millistest tingimustest võib sõltudavalikute tegemine? Kindlasti mõjutavad valikuid olemasolevad ressursid. Ei saa ju osta saapaid, kui puudub selle ostmiseks vajalik raha. 8. Selgita järgmisi mõisteid: Alternatiivtulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valikuid tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss- on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natukene teist. Majandus- on ühiskonna toimumise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, juhitde ja riigiametnikena. Mikroökonoomika- uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Makroökonoomika- on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandust tervikuna.
,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda kõikehaaravat rütmi, milles suur roll on orkestril. Teisalt ergastavad need ka fantaasiamaailma, mis on minu arust nüüdisaegsele inimesele oluline omadus. Olen arvamusel, et kui indiviidil on rikastunud fantaasiamaailm on ka probleemid ning muud kompromissi otsivad olukorrad lahendatavad. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin. Samuti on uusklassitsistlikku stiili näha ka selle aja kuulsatel ehitistel, mis omavad praktilist kasutamist veel tänapäevalgi. Näiteks avaldab mulle suurt mõju võimas Kapitoolium, mis asub Washingtonis, USA’s. Nii nagu muusikaski, avaldub ka ehitisel eriline täpsus ja suurejoonelisus. Tahaplaanile ei üritatud jääda
Mõndadele tundub see võimatu, kuid ometi võib selline võimalus hoida ära palju suuremaid vaidlusi ja konflikte. Kindlasti peaksid kangekaelsemad partnerid mõtlema omaette tüli asjaolusid. Miks, mille tõttu ja kuidas. Peab mõtlema, kas see tüli on tõesti nii tähtis, et riskida millegi või kellegiga, keda kaotada ei tahaks. Kui niimoodi läbi mõelda arusaamatuse asjaolud, võib leida, et sageli peab üks osapool järgi andma, kui kompromissi saavutada ei ole jõutud. On palju viise, kuidas lahendada tülisid. Kui järgi mõelda, pole see üldsegi raske. Inimesed vajavad lihtsalt aega, et järgi mõelda, kas üldse tahetakse ja kuidas lahendada konflikte. Kui osapooled tõesti tahavad, siis on tülide lahendamine võimalik - pealtnäha väga lihtsatel moodustel.
sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus.
· Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15
realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis
Muusika minu elus Olen muusikaga seotud igapäev ja põhimõtteliselt ka igal hetkel. Võib päris kindlasti väita, et mitte ükski inimene siin universumis ei ole selline, kes ei puutuks kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb tihti kõrva mõni puuoksal istuv linnuke, kes oma noka vahelt midagi lõõritab. Ma ei tea, kas kõik sellest muusikat välja loevad, aga mina küll. Olen muusikaga seotud ka läbi oma bändi. See ...
ma ootan, et saan täielikult iseseisvaks, tahan olla avatud ja alati mõtlema ainult oma peaga, tahan oma elu ise suunata sinna, kuhu ma ise tahan, ja kõik on minu enda käes. Selleks, et saavutada seda enesejuhtivuse endal, formuleerisin oma eesmärgid: 1. Edukalt sooritada aine enesejuhtimus; 2. Saavutada oma eesmärke 3. Osata õigesti väljendada oma mõtteid 4. Osata ennast analüüsida 5. Meeskonna koostöö 6. Konfliktide lahendamine ja kompromissi leidmine 7. Saada enesejuhitud õppijaks Õpieesmärgid ainekavas väga aitavad õpijaid, sest neid vaadates, õpija teab, mis nende eesmärkidest on juba saavutatud ja mida tuleb veel saavutada.Osa minu eesmärkidest sarnanevad nendega, mis on ainekavas. Ma arvan, et ma saan neid kõiki saavutada, sest ma olen väga motiveeritud oma õpimisest.
· Ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arkailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajandi dramaatilised sündmused. · Krossile on oluline ka kompomissi teema. Ta valgustab seda teemat mitmest kõljest, kaalub kompromissi lubatavust ja moraalset hinda, mida järeleandmiste eest tuleb maksta. "Pöördtoolitund" (1971). · Kas poliitilistest kaalutustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? · Kross armastab kasutada sisemonoloogi või siis vahetava vaatepunkti näitamaks asju mitme nurga alt. "Keisri hull" (1978) · "Taevakivi" (1975); "Professor Martensi ärasõit"(1984); · 1980.aastal asus Kross kirjutama autobiograafilist proosat "Wikmani poisid" (1988); "Mesmeri ring" (1995) ; "Paigalend" (1998). "Keisri hull" · Üliinimlikule filosoofiale toetuv isikulooline romaan.
Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all ? Logistika funktsiooniks on siduda kõik (mainitud) tegevused ja nende seosed muude
kõrge eruditsioon ning teised seevastu, et elukool on see kõige suurem koolitaja. Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega. Inimene õpib kogu elu ning kõik meist ei sure lollina. Ajal, mil laps õpib oma esimesed tähed, kiidavad kõik teda ning ta isegi usub, et taon millegi suurepärasega hakkama saanud, sest taongi. Seejärel peab ta õppima lugema ning võib-olla veel isegi laulma. Mida elu edasi, seda rohkem hakkab inimene mõistma kui rumal ta on ja, et sellest vähesest, mis tal on lihtsalt ei piisa. Seega on hariduse omandamine ka veidike sunnitud , justkui oleks see
kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Arengumaad aga teevad nimekirja meetmetest, mida nad peavad endile tähtsaiks kliimamuutuse talitsemisel. Leppe üks tähtsamaid saavutusi on üksmeelele jõudmine heitmete monitooringus ehk keskkonnamuutuste pidevas ööpäevaringses jälgimises, millega kaua ei nõustunud Hiina. BBC keskkonnaajakirjaniku Richard Blacki hinnangul võib USA ning rea riikide, sealhulgas Hiina ja Brasiilia vahel saavutatud kompromissi tulemusena sündinud kokkulepe valmistada pettumuse paljudele riikidele, kes taotlesid karmimaid meeteid kliimamuutusega võitlemiseks. Richard Black ütles, et Kopenhaageni lepe ei taga ilmselt seda, et maakera keskmine temperatuur ei tõuseks rohkem kui kaks kraadi, mis ÜRO teadlaste arvates aitaks ära hoida kliimamuutuse kriitilisi tagajärgi. Euroopa Liidu jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument
nende täitmist, osutada ühiskondliku abi, tagada haridus ja arstiabi, demokraatia tugisambad rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus, sallivus ja koostöö ja kompromissi valmidus, demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus. valitsus koalitsioon liitumine ühiste eesmärkide saavutamiseks, mitme erakonna ühinemine (reformi erakond, IRL)., valitsus opositsioon vastasrind, vastuseisjad või vastuolek, vastutöötamine, vastutegevus (keskerakond, sotsiaal demokraadid, rahvaliit)
paigas ei ole. Neile ei sobi tööandjad, kes nõuavad töö lõpetamist tähtajaks, kuna nende jaoks tundub selline inimene närvipundar. Maskuliinsus ja feminiinsus on Kreekas enam-vähem võrdselt. Ühiskonnas on domineerivateks väärtusteks nii hoolitsemine ja kaitsmine kui ka materiaalne edukus ja edasijõudmine. Töötatakse nii selleks et elada, kui elatakse selleks, et töötada. Konflikte lahendatakse mitmeti- läbi kompromissi kui ka võidu saavutamise teel. Ühiskonnas on olulised nii keskkonnakaitse kui ka majanduskasvu säilitamine. Poliitikas osaleb nii naisi kui ka mehi.
Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata. Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes ettearvamatult raske tõrjuda ühtse õppega armeel. Seda kasutas edukalt ära Hannibal II Puunia
formaadis ning arpillis teatati, et ka Toshiba hakkab looma sinisel laseril põhinevaid andmekandjaid. Augustist kuulutasid Toshiba ja NEC välja uue standardi, mis sai hiljem nimeks HD DVD. Võistlevad standardid olid omavahel väga erinevad ning see tegi nad omavahel mittesobivateks. Et ära hoida formaadi sõda, alustasid BDA (Blu-ray Disc Association) ja DVD Forum 2005. aasta algul läbirääkimisi kompromissi leidmiseks. Üks arutluste probleem seisnes selles, et Blu-ray toetajad soovisid Java-põhist platvormi interaktiivsuseks, kuid DVDF soosis Microsofti iHD-d. Veel suurem probleem seisnes selles, et BDA liikmesfirmad ei tahtnud kaotada miljardeid dollareid nagu juhtus standard DVD-ga. Kompromissi saavutamine oli lähedal, kuid läbirääkimised venisid. Läbirääkimised katkesid 2005 aasta juunis, mil BDA-l õnnestus tõsiselt ärritada Microsofti bossi Bill Gates'i.
Ärritunud teenindaja võib oma töös muutuda tähelepanematuks ning see tooks kaasa õnnetusi, arusaamatusi ning ettevõtte maine langeks halva kvaliteedi ning teeninduse tõttu. Selle kõige vältimiseks tuleks ettevõttes juhtivatel positsioonidel olevatel isikutel saata nähtavalt ärritunud töötajad kas puhkepausile või koju rahunema ning tuleks kasuks ka see, kui leiduks keegi, kes oleks lepitajaks ning räägiks töötajatega, aitaks neil maha rahuneda ning aitaks leida kompromissi tekkinud probleemide osas. Üheks tõsiseks personaliga seotud riskiks võib pidada ka seda, kui töötaja on tööl sellisel ametikohal, mis võimaldab talle delikaatsete isikuandmetega kokkupuutumist. Nimelt võib sellisel ametikohal töötav isik saadud informatsiooni ära kasutada ettevõtte külastajate või oma tutvusringkonna provotseerimiseks ning oma tahte saavutamiseks. Selleks, et sellistest andmetest ei
arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana. Selleks ei sobinud sugugi inflatsiooniline rubla, mida kaheksakümnendate aastate lõpul hakati kutsuma okupatsioonirublaks. Mis oli rahareformi eesmärk? 1992. a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro- dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja stabiilse vahetuskursi säilitamise eest. Eesti Pank (EP) ei laena ka riigile riigieelarve tasakaalustamiseks ega tegele riigi väärtpaberite müügiga. Selline keskpanga sõltumatus on ajutiselt teravdanud tema suhteid valitsuse ja parlamendi valitsus- koalitsiooniga. Aga sellise rahapoliitika kõige üllatavam tulemus oli see, et Eesti
2.liiduleping(Venemaa-Prantsusmaa-kohustusid teineteist aitama) 3.antant(Inglismaa,Prantsusmaa) Eesmärgid Antandiga liitumisel : Prantsusmaa:ülesandeks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas,tahtis tagasi Elsass,Lotring piirkondi,huvid Aafrika vastu Inglismaa:Saksamaa mõju vähend Euroopas,kolooniad Venemaa:arvete klaarimine Türgiga,huvid Balkani vastu MIKS EI SUUTNUD RIIGID LAHKHELISID LAHENDADA? *kõikidel riikidel liiga suur huvi omandamise,säilitamise,mitte kompromissi vastu *riigid pole veel valmis sallivuseks,mõistmiseks,sest eesmärk on omakasu ja rikastumine *puuduvad isikud,kes võtaksid endale lepitaja rolli *puuduvad Rahvusvahelised organisatsioonid, kus probleeme arutada *rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17
Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid nagu näiteks erinevad parteid, organisatsioonid, üksikisikud, huvigrupid. Poliitilise tegevuse tulemusel saavad subjektid võimule riigis ja omavad mõjuvõimu ühiskonnas. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte. Poliitiliste ostuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eelab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel. Millist rolli mängib Euroopa Liit Eesti arengus ning millised on probleemid Euroopa Liidu ja Eesti vahel. Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on toonud kaasa palju võimalus ning erinevaid rahalisi toetusi, mis on aidanud Eestil investeerida infrastruktuuri, põllumajandusse, kultuuri, turismi ja haridusse. Olles Euroopa Liidu liige võttis Eesti kasutusele ühise valuuta euro
teenuste tootmiseks. Ettevõttlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on ültse võimalik toota kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu (lisakulu) Piiritulu (lisatulu) Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majadusest tervikuna. ( kui kiiresti tõusevad hinnad
Haldustraditsioonid Lääne- Euroopas Seminaritöö 1 õppeaines Avalik haldus RIV6019 Erle Neeme 10.02.2017 Analüüsitav artikkel: Rugge, F. (2003) Administrative Traditions in Western Europe. - In Peters, G.P., Pierre, J. (eds) Handbook of Public Administration. Sage. Etatismi võidukäik. Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamin...
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem
tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks
sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik?
·hoiualasid 343; ·püsielupaiku 900; ·kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 3; ·kaitstavaid looduse üksikobjekte 1195. KOMPROMISS Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Leida tasakaal kas ,,Las Vegas" või ,,matsalu" Arendamine alal kus esmatähtsad elupaigad, liigid puuduvad. Arengu- ja planeeringu dokumentide sidumine, kaasajastamine. -7- KESKKONNAKAITSEALASED PÕHISUUNAD JA EKUK KESKKONNAKAITSEALASED PÕHISUUNAD
Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus, mis lubab inimesel teha valik konkureerivate eetiliste printsiipide vahel. Paindlikkus on ka selle teooria nõrk pool, sest seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha 3)Kuldreegel - Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Kuldreegli rakendamine on seotud vastastikuse mõistmisega. 4)Aristotelese kuldne kesktee - seab oluliseks kompromissi leidmise olukorras, kus kõik teised variandid ei anna soovitud tulemusi. Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku
Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.Millised on kaks peamist sissetuleku allikat? Esimene sissetuleku allikas on töö eest saadud tasu. Teine sissetulekuallikas on tulu rikkusest(liites kokku kogu oma varanduse, pangaarvete, säästude ja investeeringute summa, saad rikkuse kogusumma). 5.Kuidas Sa saad aja jooksul rikkust suurendada, säästes teatud osa oma tuludest? Rikkust on võimalik suurendada säästes
moodustas vastaspartei 1828. aastal Demokraatliku partei. Partei oli Kongressis enamuses ja seetõttu tugevnes järjest orjapidamise pooldajate seisukohad, nad pooldasid ka vabakaubandust ning olid tollimaksude vastu. 1854. aastal asutati Vabariiklik partei, mis seisis kodanluse ja farmerite huvide eest. Nad olid tulenevalt põhiseadusest, mis ütles et kõik inimesed on vabad ja võrdsed, orjanduse vastu. Leeride vahelised pingedteravnesid 19. sajandil, mis tõi endaga kaasa Missouri kompromissi tühistamise 1850. aastal ning orjandusküsimustes jäeti otsustusõigus osariikidele. 1860. aastal toimus murdepunkt kui dekraadid said presidendivalimistel lüüa ning presidendiks sai vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast Lincolni presidendiks saamist eraldus Ühendriikidest Lõuna- Carolina, selle teoga liitusid veel 7 lõunapoolset osariiki ning nad moodustasid uue, iseseisva riigi- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Uue riigi pealinnaks
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik KRUUDA VS RAHUMAA Essee õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2010 20.septembril 2007aasta sõlmiti leping Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa vahel, mille kohaselt pidi Alta Capital Partners ostma Kalevi kommivabriku ja Tere piimakontserni. Kõik ei läinud aga plaanipäraselt, sest tekkisid majanduslikud raskused ning mehed ei saanud omavahel kokkuleppele, mis edasi teha, seepärast jäi ka tehing katki. 20.septembril sõlmitud lepingu kohaselt oleks tehing pidanud jõustuma kahe kuu jooksul. Alta Capital Partners tasub veebruaris ettemaksu 6 miljonit eurot, mil määratakse tehingu tähtajaks 31.märts. Märtsi alguses tehing takerdus, kuna osapooled ei jõudnud lõplikus hinnas kokkuleppele. Kuu aja pärast lepitakse memorandumi teel kokku uus tehingu toimumise kuupäev 31.mai. Kui Alta 30.päeva jooksul summat ära ei maksa peab ta alates 1.maist 8% viivist maksma hakkama. Ostu-müügi le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
