Sisekontroll ja auditeerimine Siseauditi funktsiooni olemus Eesti majanduse areng on olnud suhteliselt kiire, mis tõi kaasa mitmeid arenguprobleeme, sest peale taasiseseisvumist majanduskeskkonnas praktiliselt puudus igasugune kontroll. Esialgu oldi seisukohal, et majandussektoris mingeid erilisi kontrolle ei vajatagi, kuna toimud nn iseregulatsioon e kontrolli teostab tarbija (turg). Peale mõneaastast arengut aga selgub, et ettevõtted vajavad teatud kontrollisüsteeme, kuna 90. aastate algul hakkab ettevõtteid ridamisi pankrotti minema. Lisaks puudusid kogemised ka arvestuse ja aruandluse korraldamisel eraomandi tingimustes ning see omakorda jättis ettevõtete juhid ja omanikud sageli ilma adekvaatse infota. Sisekontrollifunktsioon rajati esmalt avalikus sektoris, kuna leiti, et seal puudus raha kasutamise üle piisav kontroll ning ettevõtted kasutasid võimalust küsida rohkem eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vaja...
täidetakse kliendi nime, aadressi, tootekoodi, kirjelduse, koguse, hinna ja summa väljad. Selling -> Quotation -> New 2. Kui klient on hinnapakkumisega nõus, siis pärast tehahse hinnapakkumisest tellimuse. Selling -> Sales order -> New -> Get items from 3. Tellimuse täitmine: ladu hakkab väljastuskorraldust (müügitellimus) täitma. Sisaldab kauba füüsilist komplekteerimist ja pakkimist, kauba laost väljaandmist ja müügiarve koostamist. Kauba väljastamine on lao vastutusala. Kontoll, kas laos on piisavalt toorainet olemas. Vajadusel toimub tooraine tellimine. Tooraine sisseost. Tootmine: Tootmise käivitab tellimus. Kauba tootmine on tootmisosakonna vastutusala, tellimuste täitmise eest vastutab tootmisjuht. Kui selgub, et tootmiseks on vaja tellida toormaterjale, siis vajamineva materjali tellib ostujuht. Tellimine: Tooraine tellitakse lattu hankijatelt. Kauba füüsilisel saabumisel koostatakse ostu-saateleht ning hiljem ostuarve
Ametikoht: Klienditeenindaja Alluvus: Klienditeenindaja allub juhatajale, klienditeenindajal puuduvad alluvad. Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja. Töö eesmärk Klienditeenindaja töö eesmärk on: Teenindada professionaalselt kliente Vastutus Klienditeenindaja vastutab: Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügisaali paigutamine; 4) pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine; 5) kaupade realiseerimisaegade jälgimine; 6) kaupade inventeerimine; 7) kaupade kvaliteedi hindamine 8) kaubagruppide liigitamine.
Fariza Imanova Kalaletti väljapanek MK13-TE1 1. POSTIMAJA RIMI Väljapanek oli ilus. Mind häiris natukene see, et värskete kalade keskele oli pandud krevetid. Ma arvan, et kui nad oleks teistmoodi välja pandud ei torkaks nii väga silma. Krevette oli justkui teine teise peale laotud. Oleks see minu vastutusala paneks ma krevette laiemalt välja ja mitte kalade keskele. Kõik kalad olid pandud otse jääle. Kalad tundusid värsked ja dekoratiivsed sidrunid ja piprad lisasid ilu juurde. Kui peaksin 10 palli süsteemis hinde andma, annaksin tugeva 6. On mõned detailid millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. 2. SOLARISE TOIDUPOOD 4
- Valge pinnaga: kuni 30 m. ajavahemiku jooksul. - Pruuni pinnaga: alates 30 m ja kaugemal. Vastutusalad Ohutustehnikaalased juhised Seadme tootja Leica Geosystems AG, CH-9435 Tööõnnetuste vältimiseks peab isik, kes vastutab Heerbrugg (lühendatult Leica Geosystems) DISTO kasutamise eest ning isikud, kes töötavad vastutusala DISTO-ga, kinni pidama alltoodud juhistest. Leica Geosystems vastutab täielikult DISTO kasutamise eest vastutav isik peab ohutustehnika nõuetele vastava toote (k.a tagama, et kõik kaugusmõõtjat kasutavad töötajad kasutusjuhend ja originaaltarvikud) tarnimise eest. mõistaksid alltoodud juhiste sisu ning järgiksid Leica poolt mittetoodetud tarvikute tootja neid. vastutusala
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikli autor on Laura Coy, Seenior ettevõtte sotsiaalse vastutusala juht, Grainger-i ettevõttes. Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa, Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega
Albu vald Juhtumi analüüs 1. Eetiline probleem Kas B käitus õigesti keeldudes elektrit välja lülitamisest ilma tasuta, kuigi see oleks suutnud päästa talu põlengust? Kas A-st oli õige oma viha klienditeenindaja peal välja valada kuigi tema ei saanud sinna midagi parata ning kõigele lisaks polnud antud probleem ka nende vastutusalas? 2. Seaduslik pool Juriidiliselt ei käitunud Eesti Energia valesti. Kuna nende vastutusala on kuni liitumispunktini ja põlengu oht oli sellest punktist edasi, siis polnud nad kohustatud midagi tasuta tegema. Elektrikud läksidki kohale ka alles siis, kui oli juttu kaitsme maha võtmisest, mis oli nende plommi all. 3. Abijuhised Eesti Energia eetikakoodeks: (Sotsiaalse vastutuse..., 2014) 1. Oleme ausad ja usaldusväärsed ning nõustume ainult seaduslike kokkulepete ja tehingutega. 2. Kasutame vara heaperemehelikult ja säästlikult. Karmen Tamm 155144TABB24 3
● enese kvalifikatsiooni hoidmise ja täiendamise eest. ÕIGUSED Teenistujal on õigus: ● tutvuda dokumentidega, mis määravad tema õigused ja kohustused tema ametikohale, ametikohustuste täitmise kvaliteedi hindamise kriteeriumid; ● saada SPAst oma tööks vajalikku informatsiooni; ● teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks; ● vastu võtta otsuseid oma vastutusala piires; ● osaleda kutseliitudes ja saada tööalase taseme tõstmiseks vajalikku tööalast koolitust eeldusel, et on olemas vajalikud aja- ja eelarve ressursid; ● nõuda juhtkonnalt ametikohustuste täitmiseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste tingimuste pakkumist; ● 28 päeva ametipuhkusel. TÖÖ ISELOOM Töö alalise töökohaga Tallinnas. Hooajal võib töö intensiivsus ja maht suureneda. Töö nõuab
Säilitustähtaegade kehtestamise kord. Puudulik; Dokumentide hindamise kord. Puudulik; Dokumentide hävitamise kord. Jah olemas (SYGA 2012:15-17). Dokumentide hoidmise ja hävitamise kord on väga napisõnaline. Lühidalt on öeldud, et dokumentide hoidmine ja hävitamine toimub vastavalt kehtestatud seadustele. Asjaajamiskorra struktuur IV EDHS toimimise ja rakendamise kord, koostöö korraldus infotehnoloogia teenuse osutajaga ja tema vastutusala määratlemise kord.- Osaliselt olemas Avalikustatud materjalidest on vähesel määral täidetud. Näiteks on kättesaadaval ainult eesti keelsed materjalid. Asjaajamiskorra väljatöötamine ja juurutamine Andmete kogumine ja analüüs- Puudulik; Eelnõu (projekti ehk kavandi) koostamine ja kooskõlastamine organisatsiooni kõigi allüksuste ja haldusala asjaajamiskeskusega. Osaliselt olemas (SYGA 2012:14;18); Asjaajamiskorra esitamine kureerivasse arhiivi
plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest, levikust. Teema aktuaalsuse kasv meedias. Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu Eesti võimekus madal HELCOM miinimumnõuetest oli 2009. aasta seisuga täidetud 28% ning aastaks 2013 prognoositakse 42% täitmist. Eesti ei ole võimeline täielikult likvideerima i 2. astme reostust, ei ole võimalik kahe korjevõimekusega laevaga , 6 tunni jooksul kogu Eesti vastutusala ulatuses Miinimum nõue: teostada korjet 4,5 km² suuruselt alalt 12h jooksul. Hetkel 0,6 on võimekus. Riikliku merereostustõrje plaaniga on sätestatud ulatusliku merereostuse korral tasuline välisabi kutsumine ja informeerimine HELCOMi poolt sätestatud protseduurireeglite alusel. Soome võimekas abi u. 5 tunni kaugusel Keskkonna seire kontrolllennud: 1 seiresüsteemiga lennuk( L410) lisaks vastav seadeldis reostusaine tüübi määramiseks
mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. ● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel vastutusala. ● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku arendamiseks. 9) Versailles´i loss. ● Õukonnaelu - Kogu kõrgaadel asus elama Versailles´sse, lootes võita kuninga soosingut ja tulutoovaid ametikohti. Nad tiirlesid ümber kuninga ja pidid järgima ranget etiketti. Samuti veetsid nad rohkelt aega ballilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. ● Versailles´i loss ehitati Louis XIV algatusel, aastatel 1661 - 1710.
Enese kvalifikatsiooni hoidmise ja täiendamise eest Tema kasutusse antud töövahendite säilimise ja hoidmise eest Efektiivse ressursikasutuse eest Õigused: Esitada oma vahetule juhile tööalaseid küsimusi ja ettepanekuid Kasutada tööülesannete täitmiseks vajalikke side-, transpordi- ja abivahendeid Teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks Vastu võtta otsuseid oma vastutusala piires Saada tööalase taseme tõstmiseks vajalikku tööalast koolitust, eeldusel, et on olemas vajalikud aja- ja eelarveressursid Töö iseloom: Töö on paikse iseloomuga, alaline töökoht on Tallinnas. Töö põhiline osa on paberi- ja arvutitöö. Töö iseloom nõuab ka suhtlemist inimestega, nii telefonitsi kui ka meili teel. Olulised on täpsus, korrektsus ning tähtaegadest kinnipidamine. Töötaja peab pidevalt tegelema
edasiviivat lahendit (win-win lahend Konflikti lahendamine algab alati konflikti määratlemisest: 1. Defineeri konflikt. Selleks kutsu kokku kõik osapooled, vajadusel ka erapooletu vahendaja. Varu piisavalt aega, et klaarida konfliktiga kaasnevaid tundeid. Püüa takistada süüdistamist, karjumist, solvamist või mineviku meenutamist. Selgita, millisel tasandil erimeelsusega on tegu - rollid, võim, vastutusala, hierarhiline struktuur, territoorium, materiaalsed ressursid, juhtimispuudujäägid, juhtimisstiil, otsustamatus, puudulik suhtlemisoskus vm. Hoolitse selle eest, et kõik osaleksid vabatahtlikult. Järgmine samm astu alles siis, kui olete üksteist täielikult mõistnud. 2. Määra soovitud eesmärk. Milline oleks selles situatsioonis võit - st lahendus, kus kasu saaksid mõlemad osapooled? Kuidas näeb välja kõige parem ja kõige halvem lahendus?
TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS (ETT0011) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisneb Piiratud hankemenetluse põhiline erinevus Avatud hankemenetlusest? Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektii...
standardid; kirjalikult 3) dokumentide omama teadmisi vormistamise kord. seadusandluse alustest B.2.7. 1) projektijuhtimise Organiseerimis- Kohanemisvõi- 1) määratleb konkreetse Projektijuhti- alused; oskus me projekti eesmärgi oma mine 2) suhtlemisoskus verbaalne vastutusala ja pädevuse p protsessijuhtimised võimekus, ning kavandab ka projekt alused. loovus plaani, lähtudes organisatsiooni vajadustest; 2) vajadusel koostab
leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest. Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses: · Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala. · Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala. Mõisteid kasutatakse paralleelselt, konkreetse mõiste kasutamine sõltub teemast ja rõhuasetusest. 2. Inimressursi juhtimist mõjutavad tegurid Inimressursi juhtimist organisatsioonis mõjutavad: · Organisatsiooni väliskeskkond: - Makrokeskkond: rahvusvahelised arengueeldused, majanduslikud arengueeldused,
7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND, PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD on neljaliikmeline. Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD on loodud aktsiaseltsi vormis. Firma omanikud on aktsionärid. Ükski aktsionär ei oma aktsiate kontrollpakki. Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAID juhib neljaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad kõik õpilasfirma liikmed. Igal firma liikmel on oma vastutusala, mille toimimise eest ta vastutab. Koosolekul määrati kõigile kindel ametikoht ja tööülesanded. TEGEVDIREKTOR Helika Aigro FINANTSDIREKTOR TOOTMISDIREKTOR TURUNDUSDIREKTOR Heret Adamson Eveliina Urm Taavi Lukats Tegevdirektor Helika Aigro ülesanded:
TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Nimi:Viktoria Reinaru Kursus: 1, Ärindus, TABB21 Töö ,,Psühholoogilised ohutegurid" Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee Töötervishoid ja tööohutus Hea tava Töökeskkonna ohutegurid Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele: Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet) Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Monotoonsus, ka rutiin, ühesugused liigutused ja/või lihtne vaimne t...
tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida. 9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt
juhtimisel on komisjon kaotanud juhtiva rolli Euroopa Liidu arendamises. (Troitino 2013, 125) Enne 2005. aastat oli neljal suurel liikmesriigil komisjonis 2 kohta ning teistel 1, kuid 2005. aastast see süsteem muutus ning suured liikmesriigid loovutsid oma kohad Ida- ja Kesk- Euroopast juurde tulnud riikidele. (Palk et al 2004) Praegusel kujul on Euroopa Komisjonis igast riigist üks liige ning nad kõik töötavad üheskoos ühise eesmärgi nimel. Igal liikmel on kindel vastutusala, mida ta saab mõjutada ja traditsiooniliselt on need alad jagatud vastavalt liikmesriigi huvidele, nagu näiteks on Prantsusmaa saanud põllumajandusega seotud kohale, mis on tema kui liikmesriigi huvides. Üldiselt kehtib see nii suuremate ja tähtsamate liikmesriikide puhul ja väiksemad, nagu näiteks Malta, Küpros ja Bulgaaria vastutavad vähemtähtsate poliitikate eest, omavad vähem töötajaid oma alluvuses, väiksemat eelarvet jne.
Inforamtsiooni subjektiivne filtreerimine Lahend: juhtkonna avatus, lubaduste täitmine, töötajatele info eesmärkidest ja tulemustest, info kinnihoidmise karistus) Kommunikatsioonikanalite tehniline baas Organisatsiooni sisene suhtekorraldus · Organisatsioon vajab, et töötajad mõistaksid, mida neilt oodatakse sisekomm. aitab neile seda edastada. · Sisekomm. on iga juhtkonna liikme vastutusala tegevdirektorist allüksuse juhi ning nõunikuni. · Tootmispersonal eelistab kuulda uudiseid oma otseselt ülemuselt. 10 · Keskastme juhid peaks olema pigem vahetalitajad kui info blokeerijad. · Loovtöötajaid ning spetsialiste peaks käsitlema ettevaatlikumalt. · Eelistatum on kasutada meediamiksi (intranet, väljaanded, audio jm) kui ühte vahendit.
lapsed istuvad täiesti loomulikult peaaegu igas situatsioonis juures ja tohivad kõike pealt kuulata. Kui varem toimusid paljud vestlused õhtul, siis nüüd räägitakse kõigest kohe. Ka sellest ilmneb täiskasvanute kasvav võimetus igapäevaste muredega hakkama saada. Laps, kellesse suhtutakse kui partnerisse, peab seejuures vanemat aitama: ka tema arvamust võetakse ilmselgelt arvesse, olgu teemaks kooseluprobleemid, finantsküsimused või muu, mis peaks asuma väljaspool tema vastutusala. Niisugustes küsimustes oma arvamust avaldavatele lastele ei öelda enam, et nad pole nende küsimuste jaoks veel piisavalt vanad. Nende sekkumist peetakse positiivseks küpsuse märgiks. Kõik see saab alguse sellest, et vanemad annavad lapsele partneri staatuse. Isegi siis, kui on selge, et laps ei suuda mingil teemal arusaadavalt väljenduda ega ole võimeline seoseid mõistma, ei muutu suhtumine temasse kui partnerisse
2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavate asjaolude puudumine Ettevaatamatusdelikti koosseis Koosseis Objektiivne koosseis 1. hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg).
juhtivad ohvitserid. Hiljem osalesid kaitseliitlased vastupanuliikumises metsavendadena nii 1941. aastal, aga ka pärast 1944. aastat. Vaatamata nende aktiivsele tegevusele puudus organisatoorne tervik. Uus algus 17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu. Kaitseliit jaguneb tänagi 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku 10 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle 19 000. Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. Vastavalt Kaitseliidu seadusele tehakse koostööd politsei, kohalike omavalitsuste, piirivalve, päästeameti ja tuletõrjega
Osa 1: Tööprotsesside analüüs dokumentide haldamiseks. EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core'i metaandmeelementide kasutamine. EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri. EVS 8:2008 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. EVS-ISO 15489-1:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1: Üldnõuded Dokumentide haldamise vajalikkus Normatiivne keskkond Poliitika ja vastutusala Dokumentide haldamisele esitatavad nõuded Dokumendisüsteemi väljatöötamine ja juurutamine Dokumendihaldusprotsessid ja ohjevahendid Seire ja audit Koolitus Kuidas ja miks peaks asutus dokumente haldama. Dok.halduse poliitika ja vastutajad EVS-ISO/TR 15489-2:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 2: Juhised Poliitika ja vastutusala Strateegia väljatöötamine ja juurutamine Dokumendihaldusprotsessid ja ohjevahendid Seire ja audit Koolitus
selle saavutamiseks pole täielikult selged. Tundub ka, et info alternatiivide kohta on piiratud/puudulik, seetõttu võttiski ta kohe omaks ühe esimese välja pakutud lahendustest, luua haiglate võrk. 6. Kultuuritüübilt on N. haigla minu arvates eksistentsiaalse (Dionysose) kultuuri näide. Tundub, et see organisatsioon koosneb erinevatest omaala professionaalidest, kes mingil põhjusel väga ei taha muutusi ja kes võitlevad igaüks oma vastutusala eest, nägemata sealjuures ehk suuremat pilti. Sealsetele töötajatel meeldib teha rahulikult oma tööd, et neil oleks piisav tegevusvabadus, et keegi neid väga ei kontrolliks, suunaks jne. Tundub, et nad väga ei tunnista juhi pädevust, nad tahaksid ise valida ja õppida vaid oma kogemuste kaudu.
avalduvad olulise ajalise nihkega (2 - 3 aastat) Inimeste juhtimisel on määramatuse osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrgem võrreldes finants- ja tehnoloogiliste ressurssidega 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala 3. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala. Personalijuhtimine on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara – inimeste juhtimisele. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Personalijuht on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja, strateegiline partner,
avalduvad olulise ajalise nihkega (2 - 3 aastat) Inimeste juhtimisel on määramatuse osakaal tulemuste kavandamisel suhteliselt kõrgem võrreldes finants- ja tehnoloogiliste ressurssidega 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala 3. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala. Personalijuhtimine on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara – inimeste juhtimisele. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Personalijuht on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja, strateegiline partner,
üleandmise vormistama asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mis peab sisaldama: - täitmisel olevate lepingute loetelu; - pooleli olevate õigusaktide eelnõude loetelu; - lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu; - üleantavate üksikdokumentide, toimikute ja arhivaalide loetelu; - isiklikul vastutusel oleva vara loetelu. Aktile kirjutavad alla asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja vastava töövaldkonna vastutusala direktori, prorektori või rektori poolt määratud üleandmise juures viibivad töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu töökorraldaja. Akt registreeritakse dokumendiregistris ja säilitatakse struktuuriüksuses, kus toimus üleandmine. Kui akt vormistatakse digitaalselt, siis tagatakse juurdepääs aktile kõigile allakirjutajatele. Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale?
leida või arendada keegi olemasolevate töötajate hulgast IT tugiisikuks, kes teeks seda põhitöö kõrvalt osta hooldusteenus väljaspoolt mõnelt arvutifirmalt IT Personalijuhtimine 2 2. Arendusfaasis - alustavad ettevõtted esimeste mahukamate IT arendusprojektidega, milleks on tüüpiliselt arvutivõrgu rajamine või finantsarvestustarkvara juurutamine. · Juhi vastutusala laieneb IT arendustegevuse juhtimisele. · Konkreetse ettevõtte jaoks sobivama stsenaariumi valimisel tuleb vaagida järgmisi küsimusi: kui suur on IT arendustegevuste maht (nii käesoleval etapil kui tulevikuperspektiivis) kas tippjuhi töökoormus võimaldab endiselt jätkata kogu IT valdkonna juhtimist kas tippjuhi IT alane kompetents võimaldab IT arendusprojekte juhtida. IT Personalijuhtimine 3 2
üleandmise vormistama asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mis peab sisaldama: - täitmisel olevate lepingute loetelu; - pooleli olevate õigusaktide eelnõude loetelu; - lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu; - üleantavate üksikdokumentide, toimikute ja arhivaalide loetelu; - isiklikul vastutusel oleva vara loetelu. Aktile kirjutavad alla asjaajamise üleandja, vastuvõtja ja vastava töövaldkonna vastutusala direktori, prorektori või rektori poolt määratud üleandmise juures viibivad töötajad. Akti kinnitab üleandja vahetu töökorraldaja. Akt registreeritakse dokumendiregistris ja säilitatakse struktuuriüksuses, kus toimus üleandmine. Kui akt vormistatakse digitaalselt, siis tagatakse juurdepääs aktile kõigile allakirjutajatele. Säilitamiseks trükitakse akt paberkandjale. Kus hoitakse alatise säilitustähtajaga arhivaale?
Vesi m3 2,5 10 25 Elekter kWh 0,1 1000 100 4.4.6. Tootmisvõimsus Esialgu plaanime hoida ettevõte avatuna esmaspäevast reedeni kell 8:00-20:00, edaspidi laiendada lahtioleku aegu ka nädalavahetusse. 4.4.7. Ettevõtte varade kindlustus 100 aastas varade kindlustus. 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Tanel Õunas juht, osanik tööruumid, ~ 460 üldjuhtimine Gregor Johannson juht, osanik Töö korraldamine, ~ 460 raamatupidamine, veeb 4.5.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 4.6. SWOT analüüs Tugevad küljed Nõrgad küljed
Silmas tuleb pidada inimeste hoiakuid, suhtumist, kätimust ning tulemused avalduvad olulise ajalise nihkega. 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimene ja organisatsioon on iseseisvad reaalsused. Inimressursi juhtimisel tuleb leida ühisosa inimese eesmärkide, vajaduste ja soovide ning ettevõtte äriliste vajaduste ja eesmärkide vahel? 3. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala. Sarnaneb inimressursi juhtimisega. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Ta on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja ning valdkonna juht. 5. Milised on personalijuhtimise osategevused? 1) Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine 2) Personali efektiivsuse suurendamine 3) efektiivse tööjõu säilitamine. 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust COVEY arvates.
juhtivad ohvitserid. Hiljem osalesid kaitseliitlased vastupanuliikumises metsavendadena nii 1941. aastal, aga ka pärast 1944. aastat. Vaatamata nende aktiivsele tegevusele puudus organisatoorne tervik. Uus algus 17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes. 28. aprillil 1992. aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu. Kaitseliit jaguneb tänagi 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku 10 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle 19 000. Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. Vastavalt Kaitseliidu seadusele tehakse koostööd politsei, kohalike omavalitsuste, piirivalve, päästeameti ja tuletõrjega
Võrdlev õigusteadus eksam 29.05.2011 1. Equity 14. sajandi Inglismaal, kuninglike kohtute arenedes, seisis kohtumõistmise süsteem veel erinevate probleemide ees- esines tunnistajate äraostmist ja hirmutamist, liiga jäika reeglite rakendamist ja erapooletuse mitte kasutamist tulenevalt menetluse osalise staatusest. Sellistele puudustele sooviti leida lahendust. Kuna puudusid kindlad kirja pandud apelleerimisreeglid, hakkasid inimesed, kes arvasid, et neile on ühel või teisel viisil kohtuotsusega liiga tehtud, pöörduma otse Kuninga poole oma muredega, et saada arvamus oma tüli lahendamise kohta ja need pöördumised olid väga erinevas vormis, sest puudus ühtne alus. Kuningas hakkas saatma inimesi, kes siis arvasid, et neid on kuidagi ebaõiglaselt koheldud Kantsleri, kui kõrge ametiisiku jutule, eesmärgiga võimaldada Kantsleril teostada kontrolli oma vastutusala piires. Praktikas hakkasidki osapooled pöörduma o...
Kalanduse administreerimine Eesti vabariigis . Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud kahe ministeeriumi vahel, kusjuures Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on: 1) kalavarude olukorra hindamine, sellega seotud teadusuuringute korraldamine, 2) vajadusel püügipiirangute kehtestamine, 3) kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalade kudealade ning elupaikade taastamise korraldamine, 4) harrastuspüügi korraldamine. Põllumajandusministeeriumi vastutusala on: 1) kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi, struktuuritoetuste ja riigiabi rakendamist, 2) vesiviljelussektori korraldamine. Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab keskkonnainspektsioon. Põllumajandusministeeriumis korraldab kalandust kalamajandusosakond kolme bürooga: · kalanduse arengu büroo, · turukorralduse ja kaubanduse büroo,
valdkonnas valdkonnajuhile lihtne juhtida juhid kitsa kompetentsiga otsustamine aeglane Divisjoniline struktuur (asukoha järgi, tarbijate järgi, toodete järgi) o Koosnedes suhteliselt autonoomsetest (iseseisvatest) üksustest o Kontrollfunktsioon lasub keskastme juhtidel o Divisionaalne struktuur on tulemustele orienteeritud, osakondadel on selge vastutusala ning ühtsustunne tekib kergelt. o Pakub töötajale võimaluse õppida uusi oskusi ja laiendada teadmisi, kergem liikuda erinevate ametikohtade vahel o Struktuuri iseloomustab: Kõrge standardiseeritus Formaliseeritus Spetsialiseeritus Kõrge detsentraliseerituse aste o Eelised: Keskendub eesmärkide osas ainult olulisele o Miinused:
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2....
pikkus, vahetuskoefitsient) Esialgsetel andmetel on esimesel aastal planeeritud müüa 1200 m 2 PVC aknaid, 960 m aknalauda ja 960 m veeplekki. Teisel aastal vastavalt 1500 m 2 aknaid, 1200 m aknalauda ja 1200 m veeplekke. 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus (kindlustusettevõte, maksumus) Ettevõtte varad ei ole kindlustatud 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus (bruto) Erki Juurikas Tegevjuht Haldus, personal 9 000 Liis Aasmann Raamatupidaja Finants 6 000 Kaupo Müügijuht Turundus 7 000 Marko Müügijuht Turundus 7 000 4.5.3. Juhtimisstruktuur (skeem) Tegevjuht
pikkus, vahetuskoefitsient) Esialgu planeeritakse avada lastehoid esmaspäevast-reedeni kell 07.30-18.00; kolmandal aastal peaks pakutav hoiuaeg laienema ka õhtutundidele ja nädalavahetustele. 4.4.9. Ettevõtte varade kindlustus (kindlustusettevõte, maksumus) 100 aastas varadekindlustus 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus Kristiina Aun juht, osanik raamatupidamine, 800 üldjuhtimine, reklaam 9 Kadri Arm juht, osanik personal ja 800 tegevküsimused 4.5.2
Inimese eesmärkide, vajaduste ja soovide ning ettevõtte äriliste vajaduste ja eesmärkide vahel ühisosa leidmine. 74. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimine on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse juhtimisele Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaalse juhtimise valdkonda, mis on vastavate spetsialistide vastutusala. 75. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? juhtkonna huve esindav äriinimene; muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele; organisatsioonisisene konsultant ja partner äriüksuste juhtidele; firma strateegia ja äri planeerija; talentide leidja ja juhtija; personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija; inimeste ja organisatsioonide ettevalmistaja muudatusteks. 76. Millised on personalijuhtimise osategevused? · Planeerimine
Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks
Specific- spetsiifiline, Measurable-mõõdetav, Agreed-kokkulepitud, Realistic-reaalne, Timebound- ajapiirang, Ethical-eetiline, recorded-salvestatud. (Chapman A, 03.03.09) Samuti on olemas ka teine taoline delegeerimise reegel, milleks on STERN. Sisu-ülesande kirjeldus ehk korralduse andmine, Tähtaeg-Mis ajaks peab olema ülseanne täidetud ja kes ja kuidas kontrollib seda. Prioriteetide kehtestamine. Eesmärk- mis on ülesande eesmärk. Raadius- milline on ülesande kogumaht ja vastutusala, kes ja mille eest konkreetselt vastutab, millised on tema õigused ja otsustusvaldkond. Piiride seadmine. Nimi- kes peab seda tegema, kellelt vajadusel saada abi ja toetust. Kasutades efektiivset delegeerimist, tekib edukas delegeerimis ahelreaksioon(LISA1). e. Milleks on delegeerimine kasulik a) Säästab juhi aega b) See on tunnustuseks, et alluva enda töö on tehtud hästi c) Tõstab alluva staatust d) Alluv õpib midagi uut
Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institursioonist. Vastuvõtmiseks vajavad nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi heakskiitu Euroopa Liidu õigusaktid- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused ja direktiivid, mille eelnõusid koostab ja esitab Euroopa Komisjon. Liikmesriikide välisministrid moodustavad ,, välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma vastutusala (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne) teemadega. Euroopa Liidu majandus ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) esindab Eestit tavaliselt rahandusminister. Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourgis. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. 25 9.1. Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine
käitumise. 4. Isiklikud suhted on minimeeritud umbisikuliste ettekirjutuste, reeglite, distsipliini ja ergutustega. 5. Vakantsetele kohtadele kandidaatide valikul kasutatakse rangeid ja kõigile ühesuguseid kriteeriume. Tänapäeval seostub bürokraatia valitsusega ja ebaefektiivsusega. Weber'i algkontseptsioon oli tegelikult just efektiivsuse mudel , milles igal töötajal olid kindlad tööülesanded ja vastutusala. Olid olemas reeglid ja korraldused, mistõttu töötajad teadsid täpselt , mida neilt oodati ja kuidas käsitleda erinevaid situatsioone. "Õige" inimene valiti vastavalt kogemustele ja võimetele ning igat töötajat treeniti täitma oma tööülesandeid efektiivsemalt. Kahjuks oli Weber'I bürokraatia väga mitteisikuline ja seisnes põhiliselt kirjaliku kommunikatsiooni abil korra säilitamisel. Ilmselt selline lähenemine ei toimi tänapäeva organisatsioonides. Kuid Weber'I
alusel, palk ametikohast sõltuv * Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud – füüsiline paiknevus ja tegevused. * Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Varjuküljed : • Uurimus maksuametis • Mitteformaalse suhtluse olulisus • Reeglite eelistamine probleemide lahendamisele • Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994)
Tegevuspõhine kuluarvestus: · Seob ressursikulud tegevusega · Seostab tegevuskulud toodete, teenuste ja/või klientidega · Analüüsib kulude ja kuluobjektide vahelisi seoseid. Tegevuspõhise kuluarvestuse puhul ei ole üldkulud seotud toote või teenusega otse, vaid esmalt on need seotud ettevõtte põhitegevusega (protsessiga). ABC kuluarvestus võimaldab teostada kulude kontrolli kahel tasandil: · Kulud on võimalik positsioneerida vastutusala järgi · Kulud on võimalik positsioneerida ettevõtte põhiprotsesside järgi 3. Eesmärgipärane omahinna kalkuleerimise metoodika ehk sihtkuluarvestus. Sihtkuluarvestus. See on kuluarvestusmeetod, mille eesmärgiks on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga. Uue toote puhul püütakse kindlaks määrata optimaalne turuhind antud turusituatsioonis. Võrdlusbaasiks on oletatavad uue toote tootmiskulud
Programmi sisse võivad kuuluda tööelemendid, mis on väljaspool programmi üksikute projektide skoopi. Allprojekt- tervikprojekti väiksem osa, loodud projekti alajaotamisel rohkem kontrollitavateks komponentideks või koostisosadeks. Projektijuhtimise büroo (Project Management Office, PMO)- organisatsiooniline üksus, mis vastutab selle domeenis sisalduvate projektide tsentraliseeritud ja koordineeritud juhtimise eest. PMO vastutusala ulatub projektijuhtimise tugifunktsioonide osutamisest kuni kogu projekti tegeliku juhtimiseni. Sponsor- inimene või grupp, kes tagavad projekti jaoks vajalikke finantsressursse, kas rahas või loonusena. Projektijuht- isik, kes on organisatsiooni poolt määratud saavutama projekti eesmärke. Projekti harta, projekti esialgne kava (Project charter)- projekti algataja või sponsori poolt väljastatud dokument, mis formaalselt tõestab projekti olemasolu ja volitab projektijuhti
Kindlustus rike sõltub 2500 kr. eest 12500 30000 30000 Vee ühikuhinna komponentidest esimene on tasu ühisveevärgist võetud vee eest, teine maks heitvee pealt. Kokku on liidetud summad eeldusega, et kõik võetav vesi läheb ka heitveeks. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Ettevõtte juhtkond Juht Ametinimetus Vastutusala Töötasu Juhan Juurikas Tegevdirektor Üldjuhtimine 10000 Kristi Rohtsalu Juhataja Sõitjate osakond 7000 Liisa Pihl Juhataja Autojuhtide osakond 7000 Jaan Aus Juhataja Arvutiosakond 9375 Arvutiosakonna juhataja on üksiti firma arvutispetsialist. Sellepärast on tema töötasu ka kõrgem.
Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid kummitempel, peamised otsused mitteformaalsel areenil. *Programmiorientatsioon--Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil kompromissid; Koalitsioonilepe programm, ideoloogiline manifest; Päevakorra kujundamine- paindlik; Kesksed küsimused- tähtsad ja kesksed strateegiad; Valitsuse istungid- diskursusareen. Ministeeriumite ülesannete duaalsus : *Oma vastutusala haldus, mis eeldab selgeid vastutushierarhiat. poliitika kujundamine, st sisendi tagamine (oma poliitika elluviimine) ja tagasiside valitsusele, mis on aluseks poliitika täiustamisele ja uute kujundamisele (poliitiline õppimine). Viimane eeldab teistsugust organisatsiooni, st mida keerukamad probleemid, seda olulisem tagasiside funktsioon. See eeldab õppiva organisatsiooni mudelit, st komisjonid, töörühmad, aruteluareenid, suhtlusvõrgustikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
