Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37
keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC. 10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine.(divergentne situatsioon) 2)Laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)Laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12.Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13.Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14.Himaalaja mäestik tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Kaasajal muutub tema kõrgus, õigemini tõuseb. Tõuseb üle 1 cm aastas, sest India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi.
9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13. Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14. Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal
Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse 11) Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. 1)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) 2)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12) Missuguste laamade piirialal asub Jaapan? Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal. 13) Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla.
eristata subjektiivseid tunnuseid (hooletus, kergemeelsus) Kas on olemas kuriteo koosseis? • Kas teol (tegevus või tegevusetus) on karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, KarS annab kuritegude kohta ammendava loetelu • Kas on õigusvastasust välistav asjaolu (nt hädakaitse seisund) • Kas isik on süüvõimeine (vanuse või vaimse seisundi tõttu) Õigusvastasuse välistamine • Hädakaitseseisund • Hädaseisund • Kohustuste kollisioon • Eksimus teo toimepanemisel • Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis on hädakaitse? KarS § 28 • (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. • (2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega,
Rünne saabub tulevikus, ähvarduse peale ei või veel kaitsma asuda. Hädakaitse piiride ületamine on liiga varajane rünne. Milles tajuti ohtu, tuleb hädakaitsjal kohtus väga hästi ära põhjendada. Hädaseisund Mitte ainult elu ja tervise ja isukuvastane rünne. Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis. Nt auto põleb, lasen enda vahukustuti tühjaks, siis löön sisse kõrval oleva auto akna ja võtan sealt. Kohustuste kollisioon vastuolu. Isik peab üheaegselt täitma mitut kohustust ja ta lei ole võimalik neid kõiki täita. Eksimus õigusvastasust välistavas olukorras tegu toime pannes isik ise kirjutab endale ette, millised asjaolud välistaksid teo õigusvastasuse. Vastutus ettevaatamatusest toimepandud teo eest. 19. Hädakaitse, selle olemus ja olulisimad tunnused § 28. Hädakaitse - isik tõrjub vahetut rünnet kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri
sõltumatutel asjaoludel sooritamata. Õigusvastasuse välistamine Õigusvastasuseks loetakse tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteo koosseisule on õigusvastane ning ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid. Hädakaitse on tegu, kus isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat rünnet enda või teise isiku õigushüvedele. Hädaseisund on tegu, kus isik kõrvaldab vahetult või vahetult eesseisvat ohtu endale või teise isiku õigushüvedele. Kollisioon- kohutuste kollisioon on olukord, kus isik peab üheaegselt täitma kahte omavahel vastuolus olevat õiguslikku kohustust ning ühe kohustuse rikkumisel täidab ta samas teist õiguslikku kohustust. Sellisel juhul isik vabaneb vastutusest. Süü Õigusvastase teo eest saab isikut karistada üksnes siis, kui ta on selles süüdi. Süüdi on isik siis, kui ta on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõime ja süüdivus
olla mitu) 13. Osavõtjaks loetakse kihutajat, kes kallutab teist isikut teadlikult toime panema seaduse vastast tegu ja kaasaaitajat, kes tahtlikult osutab toimepanijale ainelist ja moraalset tuge ja abi. 14. Hädakaitse on tegu, millega tõrjutakse enese suunas toimuvat seaduse rikkumist. Hädakaitsega ei tohi rikkuda seda õigust, mida ei rünnata. 15. Hädaseisund on see kui isik kõrvaldab vahetult eelseisvat rünnet. 16. Kohustuse kollisioon on olukord, kus kaks vastukäivat kohustust vabastavad isiku vastutusest.
10) solid 24) There 39) and 11) of 25) is 40) Black 2 ARVUTUSTE JA PAIGUTUSTE SELGITUSED Programm arvutab valemi järgi (h = 1.täht * 27 + 2.täht) sõna paiskaadressi. Hiljem kasutades jäägileidmis tehte (addr = h mod T, kus T on tabeli suurus) abil primaaraadressi tabeli tarvis. Juhul, kui vastav lahter on tabelis juba täidetud, st tekib kollisioon, leiab programm järgmise lahti vastavalt erinevatele algoritmidele. Juhul, kui ka see lahter on täidetud, täidetakse sama protseduuri uuesti. Erinevaid kollisioonilahendamis algoritme on kolm. Esimene leiab uue lahtri valides tabelis lihtsalt järgmise. Teine algoritm liigub tabelis edasi vastavalt etteantud sammule. Kolmas arvutab vastavalt valemile (s = (h mod (T-2) +1)) eraldi sammu igale sõnale. Sõnade paigutamiseks on üldse ülesandes kokku neli algoritmi.
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. NT: Tegevuse ümberkorraldamine; Tegevuse lõpetamine Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitseseisund;Hädaseisund; Kohustuste kollisioon; Eksimus teo toimepanemisel; Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles
motiveeriv, resolutiiv osa. Sündmus. Tegu (õiguspärane, õigusvastane). Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: mis on juriidilise vastutuse aluseks. Subjekt, subjektiivne kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega koosseis, objekt, objektiivne koosseis. õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni
Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädaseisund · Hädaseisundit võib määratleda kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega · Hädaseisundi korral ei seisne oht õigusvastases ründes · Päästetud õigushüve peab olema ohverdatud õigushüvest olulisem Kohustuste kollisioon · Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Oht · Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, arvestades keskmise inimese teadmisi · Eristatakse kolme ohuastet:
rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel
Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare
ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel, · muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Esimese astme kuritegu tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise. Teise astme kuritegu tegu, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse, või vaid vangistuse alla viie aasta. Karistus:
102- 104 välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega tema olemasolust( subjektiivne õigusvastasust välistav element...)32 2.1 Õigusvastasust välistavad asjaolud Järgnevana vaatleme Karistusseadustikus toodud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS on näinud ette neli õigusvastasust välistavat asjaolu: hädakaitse, hädaseisund ja kohustuste kollisioon ja eksimus teo õigusvastasust välistavas asjaolus. 2.1.1. Hädakaitse- hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. 33 Hädakaitse õigustab vaid selliseid tegusid, mis on suunatud ründaja õigushüvede vastu. Seega hädakaitse puhul võib aga kahjustada vaid neid isikuid, kes õigusvastaselt ründavad kaitsja või kellegi teise õigushüvesid
Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras Lugu- sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse Analüütiline drama- sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, drama tegevuse moodustab minevikusündmuste järk-järguline avamine (“Oidipus” on tuntuim) Kollisioon- on konflikti eelaste:vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek Konflikt- vastandlike tegelaste võitlus Intriig- sündmuste areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus- situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm- n-ö ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend. Avatud vorm- klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst. Lihtsad lood- tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub ilma pööraku ja
1. REÕ mõiste - reguleerib õigussuhteid, mis on seotud mitme õigussüsteemiga, sh välismaise elemendiga. Nimetatakse ka konfliktiõiguseks. Ese REÕ esemeks on isikute vahelised eraõiguslikud suhted,mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Allikad jagunevad kaheks: siseriiklikud ja rahvusv. 1) Õigusaktid; 2) RV lepingud; 3) Kohtupraktika; 4)Tava ja praktika; 5) Õigusteadlaste arvamused; 6) Arbitraazi praktika 2. Kollisiooninorm nt REÕS §10 on viiteline norm. Kollisioon on olukord, kus teatud õigusnormid on omavahel vastuolus. Kollisiooninorme kohaldatakse õigussuhetele, kus õigussuhte objekt, subjekt või õigusakt omab puutumust välisriigi õigusega. Iga kollisiooninorm on vastuseks küsimusele, millist normi tuleb rakendada, kui õigussuhe omab välismaist elementi. Kollisiooninorm ei järgi klassikalist H-D-S struktuuri. Kollisiooninormi struktuur jaguneb kaheks:
Selleks võetakse vastu akt, millega tunnistatakse seadus kehtetuks. Selleks on kaks viisi: 1. Eraldi aktiga. 2. Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt oma juriidilise jõu, kui ta oli kehtestatud kindlaks määratud tähtajaks (selliseid on vähe).Kui uus ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus üheaegselt kehtib kaks samasisulist akti. Tekib õiguse kollisioon. Kui omavahel kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vastuolulised aktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitelt, kehtib kõrgema riigiorgani akt. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus Kõik riigid kehtestavad oma aktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigusakte, millel on lokaalne tähendus, s.t. ta võib kehtida ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses
põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist: 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) 1 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda Joonis 4. Kolme tüüpi laamade äärealad 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) a. ookeanilaamade lahknemine (nt Atlandi ookeani laienemine keskaheliku kohal, nt Islandi saare laienemine 2cm aastas vulkanism, geisrid, madala sügavusega maavärinad) murrangud pangasmäestike teke b
Hädaseisundi kaks põhitasandit a) Olukord, mille isik eest leiab b) Toimungud, mida ta päästmiseks sooritab Hädaolukord = oht õigushüvele. Hädaseisnundivõimelised on mistahes õigushüved: füüsilised, ainelised, vaimsed või emotsionaalsed. Samas ei ole hädaseisundiga õigustatud ühe elu hävitamine paljude elude päästmiseks. Teatud juhtudel on aga võimalik antud situatsiooni lahendada kohustuste kollosiooni instituudiga. §30 Kohustuste kollisioon Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Oht Oht õigushüvele tuvastatakse objektiivse vaatleja poolt, arvestades keskmise inimese teadmisi. Eristatakse kolme ohuastet: a) Akuutne oht -- kahju on lähemal ajal tekkimas.
poolel ainult õigused, teisel ainult kohustused (nt. kinkeleping) Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga b) Liitõigussuhted: mõlemal poolel õigused ja kohustused jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis Õigussuhte funktsiooni järgi: a) regulatiivsed õigussuhted - ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: kuidas subjektid peavad käituma et neil tekiks õigused ja kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega kohustused. b) kaitsvad õigussuhted – kuidas subjekti õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas karistatakse kui ta rikub. määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni
muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju oli ärahoitust väiksem. 3) Kurjategija kinnipidamine on seotud mõnikord tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisel võib talle kaasneda tervisekahjustus või materjaalse kahju tekitamine, mõnikord isegi elu kaotamine. 4) Kuritegude matkimine on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus. 5) Kohustuste kollisioon (KarS § 30) tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal pole võimalik kõiki täita. Sellisel juhul peab ta aga tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31) isik tegu toime pannes
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt
Karistusõiguse eriseminar Kõige tähtsam asi delikti struktuur. Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt. Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes. Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu. Põhilised õig välistavad asjaolud: 1 hädakaitse 2 kohustutse kollisioon süüd välistavad asjaolud: lõpetamata ja lpettaud katse ERIOSA: varavastased ja isikuvastased kuriteod. §118 on tahtlik kuritegu, tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas. §117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes. Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §. Kas on ideaalkogum.: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt
hinnaga. Õigustatuks saab sellist päästmist pidada üksnes siis, kui päästetud hüve oli ohverdatud hüvest olulisem. Hädaseisundit tuleb defineerida, kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile kahju tekitamisega. Õigustuse subjektiivne külg eeldab, et isik lisaks hädaseisundi objektiivsete eelduste täitmisele samal ajal ka teab, et viibib ja tegutseb hädakaitses.1 22. Kohustuste kollosiooni mõiste ja olemus Kohustuste kollisioon- kohustuste kollisioon on dilemma, kus isikul on üks õiguslik kohustus, mida ta suudab täita ainult teise õigusliku kohustuse täitmatajätmise hinnaga. Sealjuures on kohustuse täitmatajätmine karistatav tegevus või tegevusetus. Seda instituuti võib nimetada ka õiguslikuks hädaseisundiks ning tavaliselt käsitletakse seda kui hädaseisundi erajuhtu.Tavalisest hädaseisundist erineb kohustuste kollisioon aga selle poolest, et ükskõik, kuidas isik ka ei käituks, peab ta vähemalt ühte kohustust rikkuma
b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon a) Kõrgema õigusjõuga õigusakt b) Hilisem õigusakt c) Erinormidega õigusakt 4) Kehtivus ajas a) Määramata tähtaja b) Aktis endas määratud tähtajani c) Aktis endas määratud sündmuse või toiminguni 5) Kehtivus ruumis a) Kogu riigi territooriumil b) Riigi territooriumil teatud tunnustega aladel c) Riigi haldusjaotuste üksustes 6) Kehtivus isikute ringis
3. Juriidiline e faktiline koosseis(vanaduspensioni saamine-eeldused peavad olema täidetud,pensioniamet sekkub) Meeste pensioniiga 63,naistel 60,5 ÕIGUSRIKKUMINE: - Juriidiline fakt - Kujutab süülist(süüvõimeline),õigusvastast tegu - Toime pannud deliktivõimeline isik - Juriidilise vastutuse aluseks Teo õigusvastasust välistavad asjaolud - Hädakaitse - Hädaseisund - Kurjategija kinnipidamine - Kuritegude matkimine - Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping
Tõrje peab olema säästvaim, peab olema olemas kaitsetahe. Hädaseisund ( üldsuse huvide kaitseks, põhjustab ohu muu oht mitte inimene), hädakaitse (inimese kaitseks, ohu põhjustab iniemene, siin on võimalik ründajat teisele isikule kahju tekitamisega?.!.? Tekitatud kahju peab olema väiksem ärahoitavast kahjust. Ohu hindamisel peab hindaja sättima end olukorda, olles objektiivne vaatleja ning olema seisundis, milles teine tol hetkel oli. Kohustuste kollisioon rikutakse mitut kohustust. Isikul ei ole võimalik kõiki kohustusi korraga täita, kuid ta peab tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus (nt. valvur valvab ladu, tema kuuleb appikarjet kuid jätab lao valveta, ta peab neist oluliseima valima). Õigusvastasus võib ollla välistatud ka eriseadusega. Nt. advokatuuriseadus kui ta näeb midagi, siis ta peab toimima vastavalt
ei saa viidata). On õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükisteks. Kod. puhul ei muudeta ega täiendata. 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) Distsiplinaarõigusrikkumine (ametnik), kuritegu, väärtegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk
Selgita, mida see tähendab? Vastus: Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõigis riikides. Kohaldamise ülimuslikkust saaks vältida, kui püüda põhiseadust tulenevalt PSTS- st tõlgendada võimalikult vastavalt Euroopa Liidu õigusele. 7. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust. Kui konkreetses õigusvaidluses on kollisioon Eesti õigusnormi ja EL-i õigusnormi vahel, siis tulenevalt EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõttest jäetakse Eesti õigusnorm kohaldamata. Mis saab sellest, konkreetses vaidluses kohaldatama jäänud Eesti õigusaktist? Vastus: Konkreetses vaidluses kohaldamata jäänud Eesti õigusaktist ei saagi otseselt midagi, siseriiklikult ei eksisteeri sarnast abstraktset kontrollimenetlust liikmesriigi õiguse üle
Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon -) kõrgema õigusjõuga õigusakt -) hilisem õigusakt -) erinormidega õigusakt. Seadus ja VV määrus kõrgem on seadus. VV määrus ja ministri määrus VV määrus on kõrgem. · Kehtivus ajas -) määramata tähtaja -) aktis endas määratud tähtajani -) aktis endas määratud sündmuse või toiminguni · kehtivus ruumis · Kehtivus isikute ringis Õigusaktide süstematiseerimine
• Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse. Analüütiline draama – sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, tegevuse moodustab mineviku-sündmuste järk-järguline avamine Loo esitamise piirangud draamas: • järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis. • kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida. Kollisioon – konflikti eelaste, huvide ja ideede esiletulek Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm – nö ideaalne näidend. See on endassesuletud lugu, korrapärane ülesehitus, aja- koha- ja tegevusühtsus, kõrvalliinid allutatud põhitegevusele Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged
ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 2 viisi: eraldi aktiga Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon. Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt. Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda. 11) Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:
.......................................................................................14 4.1. Mida tähendab õigusvastasus?............................................................................14 4.2. Õigustavate asjaolude süsteem............................................................................15 4.3. Hädaseisund.........................................................................................................15 4.4. Kohustuste kollisioon...........................................................................................15 4.5. Hädakaitse.......................................................................................................15 4.6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.....................................................16 2
lahknemine - konvergentsed laamad laamad liiguvad üksteise suunas toimub kollosioon - divergentsed laamad toimub spreding ehk laamade lahknemine - transformmurrang Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon kontinendid põrkuvad Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam. Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor
Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon. Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt. Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda. Õigusaktide süstematiseerimine On oluline, et õigusaktid oleksid süstematiseeritud.
suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine. Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu. Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu
Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes 1. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu, mitte ründega
sureb. Eksimus inimeses, vastutab tapmiskatse Si §113 § 25 II eest ja T surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 I. II. Õigusvastasus 1. Mõiste (§ 27): tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavaga 2. Õigusvastasust välistavad asjaolud 1) Hädakaitse (§ 28) 2) Hädaseisund (§ 29) 3) Kohustuste kollisioon (§ 30)- Isikul on korraga kaks võrdväärset kohustust ning ta täidab neist ühe. See üks, mille ta täidab, on võrdväärne sellega, millega ta jätab täitmata või sama oluline. Kui maja põleb ja seal on abikaasa ja armuke, pead naise ära päästma. Kui on lapsed, on kohustus mõlema suhtes. Kui ühe lapse jätab surmast päästmata, sest tapmine tegevusetusega, aga on ok, kuna päästis teist last. Arstidel on ainult üks aparaat, millega päästa
25) Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel.Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. NT: Tegevuse ümberkorraldamine; Tegevuse lõpetamine Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitseseisund;Hädaseisund; Kohustuste kollisioon; Eksimus teo toimepanemisel; Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu 26) Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Maakohtud – Harju, Pärnu,Tartu ja Viru maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus
·Neljas staadium asjas tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. ·Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel ·Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires ·Õigusnormi rakendamine on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast ·Kuni asjas on kehtiv otsus, ei tohi vastu võtta uut otsust (otsuste kollisioon, enne tuleb vana tühistada) ·Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada Õiguse rakendamise õigluse nõue on rahva tahte väljendus (õiglustunne). 1. Tõendid õiguse rakendamise protsessis. Kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema selgitatud ja tundma õpitud, rakendamise otsus peab tuginema ainult neil faktidel. Kõik tõendamata või kahtlased faktid jäetakse otsuse tegemisel tähelepanuta
Faabula – sündmused ajalis-põhjalikus järjekorras Lugu – sündmused mida jutustatakse Analüütiline draama – sündmused tagurpidi, nt Oidipuses, sündmused toimusid ära ja siis lahendati Järgnevuse printsiip – segipaisatud sündmustik raskemini jälgitav laval kui tekstis Kontsentratsiooni printsiip – ajamaht piiratud, sündmused hoolega valitud Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid – määravad vaadatava nt vägivald jääb enamasti lava taha Konflikt: Kollisioon – e kokkupõrge on konflikti eelaste Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Tegevuse tüübid: Väline tegevus – tegelastevaheline sündmustik, välise olukorra muutumine Sisetegevus – tegelase mõtete ja emotsioonide muutumine Kompsitsioonitüübid: Suletud vorm – ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia v hästi tehtud näidend
Käitumise koosseisu elemendid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Õigusrikkumise koosseid: o subjekt o subjektiivne koosseis o objekt o objektiivne koosseis Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 1: o Hädakaitse o Hädaseisund o Kurjategija kinnipidamine o Kuritegude matkimine o Kohustuste kollisioon o Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus Teo õigusvastutust välistavad asjaolud 2: o Kannatanu nõusolek o Teenistus-või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu o Oma õiguste teostamisele suunatud tegu o Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Õigusrikkumise objektiivne koosseis: o Objektiivse külje elemendid: teo õigusvastasus kahjulik tagajärg
) Hädaseisund - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.) Kohustuste kollisioon - Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus -Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab
seisundi kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ohu suurust ning kas oli olnud vahetu või ettenähtav oht, kas isik püüdis kaitsa enda või kellegi teise õigushüvesi ning kas tema poolt valitud vahend(id) olid ohu eemale tõrjumiseks ainuõiged ja vajalikud. Lisaks tuleb määrata kurb huvi oli olulisem kas kahjustatud huvi või kaitstav huvi. 9 RT I 2001, 61,364 10 sealsamas 11 (RT I, 26.02.2014, 6) § 27 8 Kohustuste kollisioon on teo õigusvastasust välistav asjaolu. See tekib kui isikul on täita mitu õiguslikku kohustust(mitte täitmatajätmine toob kaasa karistuse) aga ta suudab täita vaid ühte, jättes teise seejuures täitmata. Seda käsitletakse kui hädaseisundi erandjuhtumit. Kohustuste kollisioon ei ole tavaline hädaseisund. Erinevus tuleneb sellest, et ükskõik, mis viisil isik ka ei tegutseks, peab ta ühte kohustust ikka rikkuma. 4. SÜÜTEGUDE JAOTUMINE, TOIMEPANIJATE ROLLID JA PUUTUMATUS
kuigi Oidipus tappis tüli käigus õigustatult oma isa ja naitus õigustatult oma emaga; mõistes hiljem neid asjaolusid, võttis ta kogu vastutuse ja karistuse enda peale, kuigi ta ei olnud enne oma tegudest teadlik ja tänapäeval oleks teda süütuks peetud. Kuid see ei käi kokku kangelaste ajastu moraaliga, kus tegu ja isiksus ning kõik, mis temasse puutus, olid tervikud; süüd ei lükatud endast välja, vaid võeti täielikult omaks: kollisioon kandub inimese sisse. Ebaõiglus tuleb lõpetada või ei ole tas rahu iseeneses; muidu rikutakse üldist paatost, mis satub individuaalse eesmärgiga vastuollu. Kreeka müüdi sfinks on sümboolne koletis, kes esitab tuntud mõistatusliku küsimuse: kes on see, kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel? Oidipus leiab lihtsa lahenduse, et see on inimene, ja lükkab sfinksi kaljult alla. Sümboli lahendus seisneb iseenesest ja iseeneseks olevas
2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Tekib, kui kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks. Kollisooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt,
· Kurjategija kinnipidamine tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine. · Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu. · Kohustuste kollisioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. · Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. · Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek,
-Ajalooline tõlgendamine – selgitatakse välja, mis olid seadusandja eesmärgid ja kavatsused normi kehtestamise ajal. -Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine – annab vastuse küsimusele, millist eesmärki tahetakse õigusnormi kehtestamisega saavutada, lähtudes kehtivast õigusest ja kaasaegsest väärtussüsteemist – valdavalt on need õiguse objektiivsed eesmärgid (vaidluste õiglane lahendamine, turvalise elukeskkonna loomine jne). Kollisioon ehk vastuolud -Normi kollisioon ehk vastuolud õiguses tähendavad olukorda, kus üht ja sama õigussuhet reguleerivad kaks õigusnormi, mis samas välistavad üksteist (reguleerivad vastandlikult). Kollisiooni ületamise võimalused: - üldakt on üle üksikaktist ehk otsida vastus üldaktis - eriseadus on üle üldseadusest ehk kui eriseadus näeb ette erikorda, siis kehtib esimene. - hilisem seadus on üle varasemast ehk arvestada sellega mis hiljemalt vastu võetud, kuid erand
annaabi.ee 
