Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirja...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusõiguse eriala Kodune töö TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED ÄJ-05-P-E Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmat...
printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi. a. Tsiviilprotsessis:kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused b. Kriminaalprotsessis: lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis. SUBSUMEERIMISE REEGLINA KEHTIB ÜLDISELT KA TÕE
· Res publicae- rooma riigil · Municipia- linnakogukondadel · Collegia, sodalitates- kutse ja matuseühendustel · Aerarium- riigikassa · Fiscus- imperaattori kassa · Kiriklikud asutused Ius- 1)res 1.1) asjaõigus 1.2)võlaõigus 1.3)pärimisõigus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1õigusvõime 2.1.2teovõime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria Rooma tsiviilprotsess · Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepinguid · Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust · Põhimõisted- action- hagi, nõue, actor- hageja, reus- kostja · Cicero kohtukõned(nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu)- uus rooma kirjanduse antoloogia Printsiibid rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel · Kohtuniku erapooletus(pooled osalesid kohtuniku valikul, võimalus esitada keisrile kaebus)
Cura pordigi – hooldus pillajate üle Cura furiesi – hooldus hullumeelsete üle Rooma kodakondsuse saamine: Sõjaväes välja teenida Adoptio (lapsendamine); arragatio (täiskasvanu lapsendamine) Vabaks laskmine civis Roman poolt (rooma kodanik) 212. pKr Lahutamise viisid: Divortium – mõlemapoolne abielu lõpetamine Repudium – ühepoolne abielu lõpetamine Rooma tsiviilprotsessiõigus Rooma tsiviilprotsess Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepingut Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio – tegu, hagi, nõue; actor – hageja; reus – kostja Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G. Verrese vastu) – uus Rooma kirjanduse antoloogia. Printsiibid Rooma tsiviilprotsessi läbiviimisel:
NT: tapmine-parricisium Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine. Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol. Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled
ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest. Mandri-Euroopa ehk germaani õigussüsteem. I astme kohtud: 1) Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus 2) Halduskohus arutab haldusasju (üks osapool on nõrgem, tavaliselt - riik vs. tsiviilisik) Tallinn, Tartu · Tsiviilprotsess: esitatakse mingisugune nõue ehk hagi. Toimub kahe eraisiku vahel. Protsessis osalevad: Hageja nõude esitaja Kostja kelle vastu hagi esitatakse Kohtunik mõistab õigust; (kohtunikul peab olema juriidiline haridus, ei tohi kuuluda erakond,
Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914 24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914 25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914 26. Tööõigus aa. 1800-1914 2 Eesti õ. ajal 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis. Sugukondliku korra aluseks oli tava- tavaõigus. Kuna kohus, kui selline puudus, oli lubatud omakaitse, st. Isik kaitses ennast oma jõududega. Edaspidi hakkas tekkinud probleemide vastu huvi tundma ja nendega tegelema vanemate kogu
valitsemaks maistes asjade üle ja mõistmaks õigust maistes asjades (regalis potestas), kuid kirikliku ehk jumaliku õigusemõistmise õigus on antud paavstile ja piiskoppidele (auctoritas sacrata pontifisuim); keisri autoriteet pärines jumalalt ja seetõttu ei võinud ta tegutseda jumaliku korra vastu. Rooma õigust tõlgendati ja muudeti kiriku kasuks, nt pidi kirik testamendis saama ühe poja osa. Kanooniline tsiviilprotsess tunnistas vaid kirjalikke do-kumente mida pole kirjas, seda pole olemaski. Gratianus ja Corpus iuris canonici: Munk Gratianus, kes oli Bolognas pühendanud ennast kirikuõigusteaduse õppimisele ja uurimisele, koostas 1140. aastal Gratianuse dekreedi, millest sai esimene ja tähtsaim Corpus iuris canonici osa. Gratianus ise nimetas oma õigustekstide kogumikku ,,Vastuoluliste kaanonite kooskõlastus". Ta kogus sinna kokku õigusmaterjali, mida võis tulevikus tsiteerida
Mehel õigus saada iga lase eest, mitte rohkem kui pool kaasavarast Kui naine rikkus abielu, veel või väiksemate rikkumiste korral Actio ex stipulatu - Justinianuse ajal hagi kaasavara väljanõudmiseks (ka actio dotis) ENDA KAASUS: Alguses nõuda kõike ja kui vastased ei too välja kõiki argumente, siis tuleb astuda samm tagasi ja nõuda mida võimalik!!!! ROOMA TSIVIILPROTSESSIÕIGUS Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui sul pole hagi, siis pole ka sul nõuet, ilma selleta ei saa nõuda. Lepinguvabadus puudus, kui hagi pole. Polnud hagi, polnud õigust/lepinguid. Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio -- tegu, ----hagi, nõue. Actor - hageja; reus - kostja. Cicero kohtukõned (nt I süüdistuskõne G.Verrese vastu) - uus Rooma kirjanduse antoloogia. Juristid -
22.Riigi- ja haldusõigus Haldusõigus oli kardinaalselt muutunud. 19saj. Tekkis kaasaegne haldusriik bürokraatiaga. Haldus ei olnud absoluutse monarhia teenistuses. Hakkab arenema liberaalne riik. Tema ülesanne on mitte sekkuda sotsiaal- majanduslikesse probleemidesse ühiskonnas. Kodanikuvabadused ja nende kaitse., selleks olid loodud halduskohtud, et kaitsta ennast riigi vastu. .19 saj. Tekkis kommunaalne omavalitsus., tänapäeval KOV. 23.Tsiviilprotsess. Tsiviilasjad kogunesid ning ei saanud lahendust. Kohtunik suunas õigusmõistmist, kuid ei juhtinud seda. Eeskujuks oli Prantsusmaa tsiviilprotsess. Euroopa juhtivaks tsiviilprotsessiseaduseks jäi 1806.a kehtima hakanud Napoleoni Code de Procedure Civile (CPC). CPC protsessis said pooled vabaduse kujundada protsessi oma tahte järgi, st kohtunik suunas õigusemõistmist, kuid ei juhtinud seda. Liberaalse Euroopa jaoks oli prantsuse protsess parim eeskuju.
Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes.
2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9.Rahvusvaheline õigus 78 2.10. Kokkuvõte 78 § 5.Õigusaktide süstematiseerimine 78 Skeem nr 13 79 Teema 4. Põhimõisted: 80 TEEMA V
Need interdiktid olid formula’ga sarnased. Nad koosnesid samuti lühikestest lausetest, milles sisaldusid ka kaebuse aluseks olevad faktid. Näiteks keelatakse kostjal hageja poolt veatult omandatud asja valdust omaabi korras ära võtta. Või kästakse kostjal anda hagejale tagasi tema veatult omandatud valdus, mille kostja vägivaldselt ära võttis. Kui kostja kuuletub vabatahtlikult, on kõik korras, kui mitte, siis algatakse tavaline tsiviilprotsess. 2) In integrum restitutio – teatud juhtudel on preetoril õigus taastada asjade endine õiguslik olukord. Näiteks kui on tehtud tehinguid sunni, pettuse, alaealiste ülekavaldamise jms puhul. 3) Missio in possessionem: jagunes in rem/in bona – on ette nähtud mitmel juhul. See võis seisneda kas isiku ühe asja või terve varanduse andmises teise isiku valdusesse. Terve varanduse puhul võis selliseks tegevuse aluseks olla täitemenetlus
Pärimisõiguse haru objektiks on õigussuhted, mis seotud pärandiga. Võlaõiguse haru reguleerib võlasuhetega seonduvat. Asjaõiguse haru reguleerib asjaõigust, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused, mis on omakorda aluseks asjaõigust reguleerivatele üksikseadustele (asjad, valdus ja kinnistusraamat, omand, servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus). H-D-tüüpi regulative normid. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) On seotud tsiviilõiguse haruga: üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Reguleerimise üldobjektiks tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Normid H-D-tüüp regulatiivsed ja vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud
printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi. a. Tsiviilprotsessis:kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused b. Kriminaalprotsessis: lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis. SUBSUMEERIMISE REEGLINA KEHTIB ÜLDISELT KA TÕE
Kriminaalprotsessis on määrav tõe väljaselgitamise e kohtuliku uurimise printsiip kohtunik pole seotud sellega, mida ,,pooled", s.o prokurör või kaitsja väidavad. Süüdistajal lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei ole võimeline seda tegema, peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Kogumise maxime kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime'ga sega kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. Kui kohtunik pole suuteline tõde teada saama (non liquet), tuleb otsus vastu võtta kindlate tõendamise reeglite alusel. Tsiviilprotsessis on tõendamise koormis poolte vahel ära jaotatud nii, et kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused. Üldjuhul ei kirjuta seadus siin tõendamiskoormist ette. Kriminaalprotsessis lasub süüdistajal täielik tõendamise koormis.
põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 51 2
põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 53 2
põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2; 6
põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2. uurimispõhimõte , PSJKS § 50 lg 2 lause 2 – inkvisitsiooniline protsess (uuriv kohtunik) – kohtunik võib koguda tõendeid /erineb poole protsessist 3. (Tsiviilprotsess); protsessi initsiatiiv on täielikult poolte käes; kohtunik võib näha, et hagejal oleks vajalik esitada tõendeid. Tsiviilkohtunik ei kogu ise tõendeid. 4. Kirjalikkuse põhimõte, PSJKS § 51 lg 1 III Menetluste liigid 1. Vabariigi Presidendi proaktiivne (enne jõustumist) abstraktne normikontroll (ANK) PSJKS §§ 4 lg 2, 5 2. Õiguskantsleri reaktiivne (pärast jõustumist) abstraktne normikontroll PSJKS §§ 4 lg 2;
· Mõnikord liigitatakse vaid eraõiguseks ja avalikuks õiguseks. · Koosnevad paljudest õigusnormidest. ERAÕIGUS 1. Tsiviilõigus 1.1 Võlaõigus 1.2 Asjaõigus 1.3 Perekonnaõigus 1.4 Pärimisõigus 2. Kaubandusõigus 3. Intellektuaalne omand 4. Rahvusvaheline õigus AVALIK ÕIGUS 1. Rahvusvaheline õigus 2. Riigiõigus 3. Haldusõigus 4. Karistusõigus 5. Finantsõigus 6. Protsessiõigus 6.1 Tsiviilprotsess 6.2 Kriminaalprotsess 6.3 Haldusprotsess www.etis.ee Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale
NT: tapmine-parricisium Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine. Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol. Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused
doktriini, selgitamaks välja, millega konkreetselt tegemist on. Oluline kohtuvalimise korral. Kõige üldisemalt on siis avalik õigus õigus, mis korraldab suhteid isiku ja riigi vahel ning avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: 1. rahvusvaheline avalik õigus 2. riigiõigus 3. konstitutsiooniõigus 4. kirikuõigus 5. haldusõigus 6. kriminaalõigus 7. protsessiõigus a. kriminaalprotsess b. haldusprotsess c. tsiviilprotsess 8. sotsiaalhooldusõigus 9. finantsõigus §3. Haldusõiguse määratlemine Kuna õigus objektiivses mõttes 1. on nii üksik õigusnorm 2. kui ka teatud hulk õigusnorme 3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa, siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka. P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel: 1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid. 2
viimase kriminaalmenetlusõiguse reformi tulemusena ning ka lähiajal on olulisi muudatusi võistlevuse printsiibis oodata. Erinevalt kriminaalmenetlusõigusest on tsiviilkohtumenetluses võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest. Uurimõispõhimõte on omane halduskohtumenetlusele ning tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses asjade lahendamisel. Ehkki eraõiguslikud asjad põhinevad suuresti kokkuleppel ning poolte eraautonoomial (ning
küsida. Ei olnud enam selline täiesti vägivaldne paaripanek. Naise kaasavara oli küll naise oma, kuid mees võis seda kasutada. Vara pidi tagastama, kui mees suri või lahutati mehe süü tõttu. Naine hakab juba järk-järgult muutuma sõltumatumaks. Kohus ja kohtuprotsess CIC normide järgi 1. Protsessi liigid kriminaalprotsess - avaliku võimu vastu (delicta publica) . Normide süsteem, mis määrab kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse. tsiviilprotsess - erahuvide vastu (delicta privata). Normistik, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra. 1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel. Hageja pidi valima ühe vormi, mis sobis tema nõudega. 1. legis actio per sacramentum
kaitsja väidavad. Süüdistajal poolel lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei suuda seda tõendada, siis peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Tuntakse veel ühte tõendusmaterjali kogumise viisi, mida nimetatakse kogumise maxime. Sellisel juhul koguvad kohtunik ja pooled tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime´ga seal, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 250 Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust)
annaabi.ee 
