vabadused.Toimetulek on igaühe enda asi.Euroopas- vabadus ja võrdsus olgu tasakaalus.Ühiskond tekitab sotsiaalseid riske(tööpuudus) ja peab aitama neid ka maandada.Igaühele tuleb tagada inimväärne elatustase. Kodakondsusest sõltub:valimisõigus;kaitseväes teenimine; erakondadesse kuulumine; töötamine kõrgetes riigiametites; töötamine riigi julgeolekuga seotud ametites jne.Kodakondsusest saab loobuda ja seda vahetada.Annab inimesele õigused ja kohustused teatud riigi suhtes. Apatriidid-Kodakondsuseta inimesed.Väga suur hulk ühiskonnas on ohuks stabiilsusele. Modernne ühiskond-mõistlikkus,arvepidamine,ühiskonna progressi ja elujärje paranemist mõõdeti rahas, kaupades ja asjades.Ühiskond arenes kiiresti:kasvas jõukus,tõusis turvalisus, tõusis heaolu, laienes toetus inimõigustele ja vabadustele. Postmodernne ühiskond-Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine.Nähtused ja suhted on ebakorrapärased
riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Personaalsets aspektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 2 viisi: eraldi aktiga
kaarti või vanemahüvitist, täita tuludeklaratsiooni või kontrollida oma tervisekindlustuse olemaselu. 7. Mida kujutab endast riik (vt vihikust skeemi riigi põhitunnustest)? Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist. Riigis on territoorium (territoriaalvesi, maapõu, õhuruum), rahvas ja iseseisev võim. Rahvas jaguneb veel kodanikeks, välismaalasteks, apatriidideks. Apatriidid on isikud, kellel pole ühegi riigi kodakondsust. 8. Selgita mõisted: monarhia, parlamentaarne monarhia, absoluutne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik. Too iga mõiste juurde mõni näide riikidest. Monarhia on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas Välismaalased kodanikud Maismaa Territoriaal vesi Välisriikide Apatriidid Õhuruum Maapõu kodanikud (ühegi riigi kodakonds useta inimesed) 3. Millised on riigi ülesanded (õp. lk 56) Riik kaitseb oma rahvast välisohtude eest ja hoiab sisekorda. Riik peab
2)- Kehtivuse lõpp- õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks.Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes.Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Sageli võib õigusakt puudutada aga ka ainult teatud isikuid. (Näiteks sõjaväekohustus kehtib Eestis ainult meestele, Vabariigi presidendi seadus puudutab ainult presidenti.) Diplomaatilist immuniteeti omavate isikud ei allu asukohamaa kohtusüsteemile. Nende küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Õigusakti territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi
koosneb 47 paragrahvist. Lisaks põhiseadusele täpsustavad inimõigusi teised seadused. Inimõigustele lisanduvad rahvusriigis ka kodakondsusega seotud õigused. Inimõigused kuuluvad igaühele ja nad on võõrandamatud. Kodakondsus on selles mõttes teistsugune. Vaid sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta. Kodakondsus annab inimesele ka niisuguseid õigusi, mida teistel selle riigi suhtes ei ole. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. 6
riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. Personaalsets asbektist – ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:
kodanikega. $36 Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. ?Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi (lk 84) [Võrdlev tabel] Eesti Vabariigi kodanikud 85% üle 1,1 miljoni. Mittekodanikud 15% 1) välismaalased ehk välisriikide kodanikud 8% üle 100 000 sealhulgas 98 000 Vene Föderatsiooni kodanikud 2) määratlemata kodakondsusega ehk kodakondsuseta isikud ehk apatriidid, need on endise NSV Liidu kodanikud, kes pole senini oma kodakondsust määratlenud üle 90 000 7%. ?Rahvas körgeima riigivõimu kandja (EV Ps 3ptk) $1..., kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas $56... rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) RK valimisega 2) rahvahääletusega $57 - 58... hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on 18+ 2 piirangut. EV rahvas (umbes 1,29 miljonit) -> EV kodanikud (üle 1,1 miljoni ehk 85%) -> EV hääleõiguslikud kodanikud (2011
väljaspool EV territooriumi, kehtestab rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255). Kohaliku riigivõimu või KOV üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil. Normatiivakti subjektiline kehtivus Määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Real juhtudel võib õigusakt reguleerida ainult kindla isikute kategooria käitumist (kaitseväekohuslased, üliõpilased, invaliidid). Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased, need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti
Prantsuse revolutsionäärid 18. sajandil – võrdsus seaduse ees, õiglane kohtupidamine, usu-, sõna- ja mõttevabadus, isikupuutumatus ja muu taoline. See väljend pole aga seotud mitte riikliku kodakondsuse, vaid hoopiski kodanikuühiskonnaga. Eesti keeles väljendab paraku seesama sõnaühend ka Eesti Vabariigi kodanike ainuomaseid õigusi ning sellest tulenebki mõningane segadus. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid ehk kodakondsuseta inimesed. Oma kodanikke kaitseb riik nii kodu- kui välismaal, pakkudes neile vajadusel ka varjupaika ja juriidilist abi. Kui inimesel aga polegi õiguslikku kodumaad, siis kes peaks tema eest hea seisma? Eriti teravaks muutub see küsimus sõja oludes, kui suured pagulashulgad otsivad varjupaika välisriikides. Kuna pagulaste õiguslik staatus on ebamäärane, takistab see ka mitmete elementaarsete inimõiguste (inimväärsed elutingimused, töölevõtmine) korraldamist.
Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti, kus süülise õigusvastase teo on toime pannud deliktivõimeline isik, kes oma teo eest kannab juriidilist vastutust. 40. Õigusrikkumise subjekt. Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud või loomad) nii kodanikud, apatriidid kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad kes võivad olla õigussuhte subjektiks. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla ainult teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.) Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel. 41
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil. Isik võetakse vastutusele selles riigis, kus ta kuriteo toime pani. 13.Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Asukohariigi õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välismaalased, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 14.Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Normatiivmaterjali süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ehk mingisse loogilisse järjestusse viimise ja
Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara, lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi. Kuid määravaks on siiski leping, mis vaidlejate vahel sõlmiti (Tsiviilseadustiku üldosa seadus eelistab Eesti seadust). Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti. 1. Visiidil viibiv välisriigi pea. 2. Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed
Confidential SORAINEN – 11/13 – lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi. Kuid määravaks on siiski leping, mis vaidlejate vahel sõlmiti (Tsiviilseadustiku üldosa seadus eelistab Eesti seadust). Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti. 1. Visiidil viibiv välisriigi pea. 2. Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed.
normatiivakt kehtetuks Normatiivakti ruumiline kehtivus – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega; üldjuhul kehtivad õigusaktid kogu riigi territooriumil; võib kehtestada ka lokaalise iseloomuga normatiivakte, s.t selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas Normatiivakti subjektiline kehtivus – määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, bipatriidid, välismaalased) Õigusaktide süstematiseerimine – aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel (normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse) kodifitseerimise teel (normatiivaktid töötatakse sisuliselt läbi) Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX – elektrooniline andmepank. 31. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid
Confidential SORAINEN 11/13 lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi. Kuid määravaks on siiski leping, mis vaidlejate vahel sõlmiti (Tsiviilseadustiku üldosa seadus eelistab Eesti seadust). Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti. 1. Visiidil viibiv välisriigi pea. 2. Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed.
Üldiselt mitte. Kriminaalvastutusele võetakse isik seal riigis, kus ta teo toime pani. Tsiviilvaidlused, kui need puudutavad kinnisvara, lahendatakse kinnisvara asukohamaa seaduste järgi. Kuid määravaks on siiski leping, mis vaidlejate vahel sõlmiti (Tsiviilseadustiku üldosa seadus eelistab Eesti seadust). Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti. 1) Visiidil viibiv välisriigi pea. 2) Välisriikide diplomaatilised esindajad, nende abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed.
Niimoodi nad alustavad oma kehtimist. Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1.Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel). 2.Kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, välismaalased). Real juhtudel võib üks või teine õigusakt reguleerida ainult teatud isikute kategooria käitumist (sõjaväekohustus). Kuid asukohamaa riigikohtule ei allu mõningate selles riigis asuvate välismaalaste kuriteod. Need on need, kes omavad eksterritoriaalsuse õigust e. diplomaatilist immuniteeti. Normatiivse akti ajaline kehtivus on piiritletav tema kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Vastavalt meie Põhiseaduse §108 seadus jõustub 10
10 päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist) kuni tema tühistamiseni või hilisema samasisulise õigusakti vastuvõtmiseni; ruumiline kehtib ainult teatud haldusterritooriumil /riigis, kohaliku omavalitsuse territooriumil vms/; isikuline kehtib ainult aktis või aktiga piiritletud isikute /nii üksikisikute kui juriidiliste isikute/ suhtes. Õigusakt kehtib reeglina kõigi selle vastu võtnud riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, 2 välismaalased). Sageli võib õigusakt puudutada aga ka ainult teatud isikuid. (Näiteks sõjaväekohustus kehtib Eestis ainult meestele, Vabariigi presidendi seadus puudutab ainult presidenti.) Eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti omavate isikute ei allu asukohamaa kohtusüsteemile. Nende küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu
N politsei, armee, luure, vastuluure. Aga samuti sunniasutusi näiteks vanglad, mis kõik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks ehk ellu viimiseks. Riigi võim on suverräänne võim, mis tähendab riigi välispoolitilist täielikku sõltumatust ehk iseseisvust ja võimu jagamatust. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab, et kõrgemat võimu riigis ei ole ja riik kellegiga ei jaga. Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne,
Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss. 43. Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.)Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset
Kodakondsus kujutab endast riigi ja tema kodaniku vastastikust suhet. See annab inimesele õigusi, mida teistel (mittekodanikel) pole (nt hääleõigus, parteisse kuulumine, sõjaväe kohustus). Kuid kodanikul pole mitte ainult õigused, vaid ka kohustused riigi vastu. Samas ei saa riik vaid käskida, vaid peab tagama tingimused kodanikuvabaduste kasutamiseks. Omaette kohtlemist vajavad inimõiguste alal apatriidid e kodakondsuseta inimesed ning seetõttu tahavad rahvusvahelised organisatsioonid, et kodakondsust oleks võimalik omandada mõistlikel tingimustel. Suur apatriitide osakaal ühiskonnas ei tule stabiilsusele kasuks. 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad (lk 138-149) 5.1 Riigi majandusressursid Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada majanduslike soovide rahuldamiseks, mis jaotuvad kolmeks: Maa, Kapital, Inimkapital
Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss. 43. Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised, vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.)Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset
looduskaitseala moodustamine jms). Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama, kodakondsusega isikud) või välismaalased. Eesti õigusaktide süsteem Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, 25 üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi
riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. · Personaalsets asbektist ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele. Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega. Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval. (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:
2. Ruumiline ehk territoriaalne – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad kogu riigi territooriumil, v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse eritingimustel. 3. Personaalne ehk teatavate isikute ringi suhtes – reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid, topeltkodakondsusega isikud ehk bipatriidid ja välismaalased. Aga ka eraldi näiteks sõjaväekohuslaste suhtes. Õigusaktide süstematiseerimine. Normatiivaktid süstematiseeritud kujul on kättesaadavad ja ülevaatlikud. Süstematiseerimisega tegeleb peamiselt justiitsministeerium. Süstematiseerimisel on kaks vormi: 1. Inkorporeerimine – normatiivsed aktid seotakse mingisse kronoloogilisse, alfabeetilisse või muusse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik
1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil). Rahvas (elanikkond) liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: · riigi kodanikud ehk kodakondsed; · välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud, - diplomaatilise immuniteedita isikud; b) kodakondsuseta isikud (pole ühegi riigi kodakondsust). 1. Kodakondsus Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule rea õigusi, pannes talle ka samaaegselt teatud kohustused antud rahvusriigi vastu
tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 19 Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Asukohamaa normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased, mõningad erandid on diplomaatilist immuniteeti omavad isikud. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. 1) inkorporeerimine normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse 2) kodifitseerimine normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt 6. ÕIGUSSUHTED Õigussuhte spetsiifilised tunnused:
agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt settlement; konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal. · Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Rahvas (elanikkond) on liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: · riigi kodanikud ehk kodakondsed; · välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud, - diplomaatilise immuniteedita isikud; b) kodakondsuseta isikud (pole ühegi riigi kodakondsust). Avalik võim on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt
1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil). Rahvas (elanikkond) liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: · riigi kodanikud ehk kodakondsed; · välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud, - diplomaatilise immuniteedita isikud; b) kodakondsuseta isikud (pole ühegi riigi kodakondsust). 2.1. Kodakondsus Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule rea õigusi, pannes talle ka samaaegselt teatud kohustused antud rahvusriigi vastu
2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi
2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse
elanike enamus, 5) on motiveeritud soovist säilitada oma ühist identiteeti, sh kultuuri, traditsioone, usku ja keelt. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil). Rahvas (elanikkond) on liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: 1) riigi kodanikud ehk kodakondsed; 2) välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud, - diplomaatilise immuniteedita isikud; b) kodakondsuseta isikud (pole ühegi riigi kodakondsust). P.2. KODAKONDSUS Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule rea õigusi, pannes talle ka samaaegselt teatud kohustused antud rahvusriigi vastu
Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 49. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50
49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? 6 Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 16 Vikipeedia. Võrgulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Territoorium (26.12.2011)
kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil 21 Õiguse alused asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid (kodakondsuseta isikud), bipatriidid (kahe või enama, kodakondsusega isikud) või välismaalased. 5.5. ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifltseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse (kas kronoloogilisse,
riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 54. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 55. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine, kuidas ja millistes vormides see toimub? Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse
annaabi.ee 
