kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris) Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus eelistatud hilisemate suhtes Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. PANDI LIIGID Kõige üldisemalt AÕS-s 2 liiki (§276 lg 2): 1)Kinnispant (hüpoteek) –kinnisasja tagatisel antud 2)vallaspant –antud vallasasja või õiguse tagatisel VALLASPANT JAGUNEB OMAKORDA: Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja (pandipidaja) valdusesse
Ostueesõigus tekib seaduse või tehingu alusel. See kantakse ka kinnistusraamatusse. Ostueesõigus lõppeb kandes kustutamisega kinnistusraamatust. Koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda ostueesõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast ostu- müügilepingu kättesaamist ostueesõigust kasutanud. 39. Pandi mõiste ja liigid. Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant. 40. Hüpoteek (mõiste, ulatus) Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant. Kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant ehk hüpoteek. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja seega ka õigusi. Asju võib pandiõigusega koormata selliselt, et iskul, kelle kasuks pant on seatud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pantijaks võib olle võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga on tagatud ka nõudeg aseotud kõrvalnõuded(trahvid, intressid jne), juhul kui seadusega pole sätestatud teisiti. Pandiga on tagatud ka menetluskulud ja müügiga seotud kulutused ning pandiipidaja poolt pandi eseme säilimiseks tehtud kulutused. Nõude tagastamisel vallasvarapantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida
elamisõiguse kohta, või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; • välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; • andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; • andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; • muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhiosa tagasimaksmist peab alustama hiljemalt ühe aasta möödumisel õppe lõpetamisest seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, v.a juhul, kui asutakse enne aasta möödumist õpinguid jätkama
tingimustel õiguse saada omanikuks või omandada sellele muu õigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS Kasutamisõigus jaguneb: Kasutusvaldus Isiklik kasutusõigus Hoonestusõigus Realiseerimisõigus jaguneb: Pandiõigus Reaalkoormatis Omandamsõigus jaguneb: Ostueesõigus ASJAÕIGUSTE LIIGITUS • Kasutusvaldus- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. • Pandiõigus- isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. • Ostueesõigus- Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. NÄIDE • Küsimus: Kas elukaaslasel on võimalik ilma minu nõusolekuta meie mõlema nimel olevat korterit müüa? Korter on minu ja elukaaslase nimel. Elukaaslane lahkus korterist ja soovib nüüd korterit müüa. Mina ei nõustu. Kas minu
T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote" Shakespeare tragöödia ,,Hamlet" Mountaigne essee ,,Essee" 3.NOVELLI TUNNUSED lühike proosajutustus, väheste tegelastega, üks keskne teema, pandiga lõpp 4.SONETI TUNNUSED 14 värsirida, keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai klassikalise kuju renessanssi ajal, itaalia sonett (Petrarca) 4+4+3+3, inglise sonett (Shakespeare) 4+4+4+2 5. RÜÜTLIROMAANI TUNNUSED KELMIROMAANI TUNNUSED *korduvad olukorrad *peategelasteks kindlad *väljakujunenud tegelastüübid prototüübid- pisipetised, *seikluslikkus valemängijad, sulid
tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. Sõna "võlg" on eesti keeles väga ürgne ja pärit ajast, mil meie esivanemad Läänemere ääres veel ei elanudki. Ka võlg tagati - pandiga. Pantida võidi mingi asi, oma majapidamine, aga pärast võõramaiste vallutajate tulekut ka iseennast võlaorjusesse. Sõna "laen" on meie keelde tulnud hiljem kui "võlg" (umbes meie ajaarvamise alguses) ning pärineb germaani keeltest. Selle sõna meie keelde tuleku aeg ja päritolu kinnitavad, et meie esivanemad olid juba siis osa Euroopast. Ning loomulikult pidi meie arusaamine õigusest paljuski haakuma mujal valitsenuga, seda eriti kaubalis-rahalistes suhetes.
kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid · Töövihikud, paberist ja papist kaustikud, · trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust. Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud) Leid – asi, mis on ükskõik mis moel omaniku jaoks kaotsi läinud. Õigus asja vallata, mitte kasutada ja käsutada.
omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. 8.13 Mis on pant ja millised on pandi liigid? Pandiõigus annab võlausaldajale, kelle kasuks on see seatud võimalusel nõuda oma rahaliselt hinnatavate nõete täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõetele panditud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandi pidaja ettekirjutatud reegleid järgides panditud eseme müüa (reeglina toimub see avalikul enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, kes pandieseme omanikuna jagunevad vallas ja kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2
lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamisloa kohta, või selle ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; 3) välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; 4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; 5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhisumma tagasimaksmist peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast kooli lõpetamist. Kogu õppelaenu summa koos intressidega tuleb tagastada kahekordse õppeasutuses õppimiseks ette nähtud nominaalaja jooksul
võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitusalusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Pandi mõiste: Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud; Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kaks liiki panti: * vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; * kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant Kinnispant ehk hüpoteek
inimene; juriidilised isikud; isik on õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata jätma. Lepingu täitmine on pooltele kohustuslik. Lepingute täitmist on võimalik tagada pandiga – hüpoteek või vallaspant, kinnipidamisõigusega, käendusega, garantiiga, käsirahaga, leppetrahviga või viivisega. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada
Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e. heauskne §82 brim 1 (3) EI OLE TEKKINUD HEAUSKSELT 5
arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused võlausaldaja pankrotiavalduse alusel PankrS § 15 lg 3 Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud;
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 7 Pankrotivara müük 32 7.1 Vara müügi põhimõtted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 7.2 Vara müügi kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 7.3 Pandiga koormatud eseme müügi erisused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 7.4 Ettevõtte müük . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 8 Väljamaksed pankrotivarast 34 8.1 Jaotusettepanek ja selle kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
· Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada; · On lubatud nõude tagamine mitme asjaga; · Lõpeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävimisel. Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma, vastuollas hüvitab ta pantijale tekkinud kahju; Pandipidajal ei ole õigust asja kasutada, kui Pandilepingus pole ette nähtud teisiti Panditus asi tuleb käsipandi lõppemisel pantijale tagastada. Kui pandiga tagatud nõue ei ole täidetud, tekib panditud asja müügi õigus(avalik enampakkumine). Raha, mis katab võlgu ja müügikulud võtakse ära, järelejäänud raha tagastatakse pantijale. 2.Registerpant · Panditud asi jääb pantija valdusee · Pant registreeritakse seaduses sätestatud korras · Registerpandi andmetega on igaühel õigus tutvuda
kohus kindlaks kohtuistungi toimumise aja.Ajutise pankrotihalduri ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kas võlgniku vara katab pankrotimeneltuse kulud ning välja selgitada kas on vaja üldse pankrotimenetlust või mitte. 9. Nõuete esitamine, võlausaldajate häälte määramine · Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus(nõudeavaldus).Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,alus ja suurus samuti see kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendi. · Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja,lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muud dokumendi. · Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud,annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata,võib võlausaldajate
tähtajaks hoone eeldatav püsimisaeg. Hoonestusõigus ei klõppe ehitise hävimisega, kui selles ei ole eraldi kokkulepitud. Hoonestusõigus õiguse lõppemisel on hoonestajal õigus taotleda lepingu pikendamist ning kui kinnistu omanik sellega ei nõustu peab kinnistu omanik ehitise väärtuse hoonestajale hüvitama või lubama ehitis ära vedada. Pandi õigus Pant on asja koormamine teise isiku kasuks. Pant on tagatis selleks, et pandiga koormatud asja omanik täidaks oma lepingust tulenevaid kohustusi. Üldjuhul seatakse pant üksnes registervallasasjadele (auto) ja kinnistutele (hüpoteek) võlanõude tagatiseks. Kohustuse rikkumisel võib hüpoteegipidaja (omanik) täita nõuet andiga koormatud asja arvelt (täitemenetlus). Hüpoteek seatakse kinnistutele järjekorra järgi ning mida eespool on järjekoht seda suurem on hüpoteegi pidaja õigus oma nõude rahuldamiseks. Kohtulik hüpoteek
kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris) Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus eelistatud hilisemate suhtes Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. PANDI LIIGID Kõige üldisemalt AÕS-s 2 liiki (§276 lg 2): 1)Kinnispant (hüpoteek) –kinnisasja tagatisel antud 2)vallaspant –antud vallasasja või õiguse tagatisel VALLASPANT JAGUNEB OMAKORDA: Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja (pandipidaja) valdusesse
kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine .Võlgnikul ei jätku
· leiutistega kõigis valdkondades; · teadusavastustega; · tööstusdisainiga; · kauba- ja teenindusmärkidega, kaubanduslike nimede ja tähistega; · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu; ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2
Kui lepingut ei sõlmita, on õigus sisse nõuda trahvi. 11 ettemaksu tagastamise garantii ettevõtte, kes ettemaksu teeb, kui ta teist poolt ei usalda, võib nõuda pangagarantiid. Otsene tagatis finantstagatiseks loetakse väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist: · Käsipant: vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises; asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. · Registerpant: patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse tüpoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille
1. Ehituse üleandmisel ehituse asukohas. 2. Rahalise kohustuse järgi krediitori elukohas või asukohas, mis tal oli kohustuse tekkimise momendil. Kui krediitori vahepeal vahetas asukohta, siis tema uues asukohas, kusjuures krediitor peab hüvitama võlgnikule selle asukoha muutmisega seonduva kahju. 3. Kõigi teiste kohustuste järgi võlgniku elukohas või asukohas. Kohustuste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga, pandiga, käendusega, käsirahaga või tagatise ehk garantiiga. Leppetrahv. Leppetrahviks loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma krediitorile lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti aga viivitamise eest. Krediitoril ei ole õigust nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustuse mittetäitmise või nõuetekohase täitmise eest (s.t. kui võlgnik ei ole selles süüdi)
Milliste tingimuste esinemisel on võimalik vallasasja igamisega omandada? § 110. Igamise sisu (1) Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. (2) Vallasomand tekib igamisega ühe aasta jooksul, kui valdus on saadud tehinguga, mille alusel ei tekkinud omand üksnes seetõttu, et tehing oli vormivea tõttu kehtetu. 25. Mis tingimused on vajalikud käsipandi seadmiseks? § 281. Käsipandi mõiste Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse (käsipant). § 282. Käsipandi tekkimine (1) Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. (2) Pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab viitsada krooni. (3) Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. 26
naabrid või lihtsalt möödasõitjad. Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid. Põletades plasti, kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab ära viia jäätmejaama. Vahel kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude kokkuhoiuna, kuna ei taheta prügi veo eest maksta. Selline käitumine on vale. Paljud inimesed väidavad et neil prügi ei tekigi. Kuid Keskkonnainspektsiooni
selle omanikuks. Leidmisel vallasomand tekib ühe aasta möödumisel, kui omanik ei ole selle aja jooksul selgunud. Peitvara leidmisel omanikuks saab isik, kelle maatükilt vara leiti. Kui oli omaniku nõusolek, siis on õigus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka leiutasu. 2.2. Vallaspant Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jaguneb käsipandiks ja registerpandiks. 2.2.1. Käsipant Vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusessse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse ka seaduse alusel tekkinud vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui vallasasi on koormatud mitme pandiõigusega, määratakse pandiõiguse järjekoht pandiõiguse tekkimise ajaga
Sõlmitakse lepinguga ja lõpeb tähtajaga (mitte kauem kui 99 aastat). 12. Mis on ostueesõigus ja kuidas see seatakse? Üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.Võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 13. Mis on pant ja millised on pandi liigid? Isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Jaguneb: · Vallaspant o Käsipant o Registerpant o Kommertspant o Õiguste pant · Kinnispant o Hüpoteek o Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant? Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras
Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on “parem” või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176. Kuidas kinnisasjaõigused tekivad? • Tekkimine kinnistusraamatus
Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms. Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist. Kinnispant ehk hüpoteek. Sarnaneb vallasasja registerpandiga, sest omanik või jätta asja valduse endale ning pant tekib alles kinnistusraamatusse kandmisega. Ühte asja võib koormata mitme pandiga. Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. Pacta sunt servanda lepinguid peab täitma Lepingu pakkumine ofert ja lepingu nõusolek aktsept. Notariaalselt kinnitatakse: kinnisasja ost-müük; korterite ost-müük; pärimine; firmade asutamine ja andmete esitamine äriregistrile Käsiraha on summa, mille üks pool maksab teisele poolele lepingu kinnituseks, kui ta hiljem loobub lepingust, jääb käsiraha müüjale
VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping
Vallasasjad on kõik suured ja väikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti näiteks haagiselamu, nööpnõel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist (näiteks inimene, kelle seljas jope on, on eeldatavasti ka selle omanik). 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib nii asju kui ka õigusi. Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga võib tagada igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet, tingimuslikku nõuet ja ka tulevikus tekkivat nõuet. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti ja
4. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused Füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud;
3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta Võlausaldaja pankrotiavaldus: 1. Avaldus põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu 2. Tõendid nõude suuruse, aluse, täitmise tähtaja kohta NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude alus ja rikkumine (sellele oleks mõistlik vastata). Essõiguse nõuded: 1) Pandiga võlausaldajad (miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras) 2) Kõik muud nõuded 3) Tähtaja maha maganud nõuded Pankrotimenetluse algatamine Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja
3. Võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sh kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garanatii väljenduses Kui garantii andja on garantii tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagatisnõudeõigus võlgniku vastu üksnes siis, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Käsipandi mõiste Vallasasja võib pantiga koormata selliseslt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipanti seadmises Asja võib pandiga koormata ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse valduse Registerpandi mõiste Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on
hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist o Ostueesõigus - üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul või teise kinnisasja igakordsel omanikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele o Pant- Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud · Valdus on tegelik võim asja üle · Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand · Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt abikaasade ühisomand.
kuuluva sõidukiga. - . Kohus leiab, et hageja nõude saab lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 305 alusel. VÕS § 305 lg-st 1 tulenevalt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 305 lg 3 kohaselt eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud.
käsipandi lõppemisel peab asja pantijale tagastama, pandipidaja kohustus pandieset säilitada - korras hoida kui hävimise oht, siis peab pantijale sellest kohe teatama kui panditud asjale tekib kahju pandipidaja süül, peab ta pantijale vastava kahju hüvitama, seadusest ei tulene pandipidajale õigust asja kasutada, aga seda võib kokkuleppida pandilepingus. Kasutamisest saadud tulu arvestatakse reeglina nõudest maha, kui võlgnik ei täida pandiga tagatud nõuet, võib pandipidaja panditud asja müüa. Vallasasi müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumisest teavitada ka omanikku. Pantijale tuleb asja müügist teatada 1 kuu ette, pärast müügiõiguse tekkimist, va kui asi on riknev, asja väärtus väheneb, asi hävib või pole võimalik teatada. Müüa võib siis 1 kuu müügiõiguse tekkimisest. Avaliku enampakkumise aeg ja koht tuleb teha teatavaks nii pantijale kui isikutele, kellel on panditud asjale õigusi
kasulikku mudelit jne), kaubamärke või sõidukeid võib samuti pantida. Nendega teostatavaid pantimistehinguid nimetatakse regitserpantideks. Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel (AÕS § 297). 33.Mis on kommertspant? Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad pantija valdusse ning nimetatud pant registreeritakse kommertspandiregistris. Kommertspandi kohta käiv seaduselõik AÕS § 309 on tunnistatud kehtetuks. 34.Mis on õiguste pantimine? Varaline õigus võib olla pandi esemeks kui see on üleantav (AÕS § 314 lõige 1)
Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. OSTUEESÕIGUS Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. PANDIÕIGUS Pandi mõiste ja liigid Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pant on vallaspant või kinnispant. Pandi ese Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese). Pantija võib olla võlgnik või kolmas isik. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. KÄSIPANT
võimaluse võ-l ennast kaitsta. 10 p jooksul tuleb määrata istungi toimumise aeg. Otsustamine toimub kohtuistungil, kuhu kutsutakse ka võ. Peab olema nõuetekohaselt teatatud, kui ei ilmu, siis istungit see ei takista. Kui vu ei ilmu kohale, jäetakse rahuldamata. Siin kontrollitakse nõuet. Nõue peab olema: 1. olemas 2. teatud suuruses, § 15 lg 2 p 3 toodud suurused, AS puhul 200 tuh krooni, teiste äü-te puhul 40 tuh, teiste jur isikute puhul 10 tuh. Nõue ei tohi olla pandiga tagatud. Pandipidajal pole p menetlust vaja, on võimalik sissenõue, õigus saada müügist saadud raha. On osa on katmata pandiga, siis võib p men. Kas § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolu olemas (mitte lihtsalt kirjas, nagu form kontrolli puhul). Piisav põhistamine- väh üks asjaolu peab olema, nõue ise peab ka muidugi olemas olema. Kõige keerulisem pr- nõude olemasolu. Kohus peab võtma seisukoha- mõtlema ennast korraks hagimenetlusse, kas oleks hagi rahuldanud
Hoonestusõigus ulatub lisaks lisaks ehitusealusele maale ka kinnisasjja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või soovivad seda püstitada võõrale maale. Ehitist ei ole võimalik võõrdandada, küll aga hoonestusõigust. See on tähtajaline õigus (mitte kauemaks kui 99 a) ning on tasuline. Pant on juba antiikajast peale olnud õiguslike kohustuste täitmise tagamise vahendiks. Asja võib pandiga koormata nii, et isikul kellekasuks pant on satud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Pantida võib kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant: -käsipant -registerpant -kommertspant -õiguste pant Käsipant: nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusesse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui väärtus on suurem kui 500 krooni. Ühele asjale mitut käsipanti ei võis eada
Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta. 1 PankrS § 15 lg 3 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus jätab menetluse algatamata. See juhtub näiteks siis, kui võlgnik ei tunnusta nõuet ja kohus leiab, et nõude saab lahendada väljaspool pankrotimenetlust; nõue on pandiga täielikult tagatud; võlausaldaja nõude suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis-, või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot; võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhjendanud või nõude olemasolu tõendanud; võlausaldaja on jätnud tasumata seadusega ettenähtud ajutise halduri tasu; võlgnik või kolmas isik on täitnud
Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus
kohustatud; garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist, sh kui ta tagastab garandile dokumendi, milles garantii väljendus. 39 Kui garant on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, ei tähenda see veel, et tal tekib automaatselt regressiõigus võlgniku vastu. See õigus tekib siis, kui selle kohta on sõlmitud nende vahel kokkulepe. Pandiõiguse üldised põhimõtted Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on pant seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga võib tagada igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet, tingimuslikku nõuet ja ka tulevikus tekkivat nõuet. Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sh intressid ja leppetrahvid, juhul kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Käsipant. Registerpant. Kommertspant. Õiguste pantimine. Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Vallaspant on vallasvara tagatisel antav pant. Vallaspandi liigid on käsipant panditud asi antakse üle
f) kasutusvaldaja nõue kasutusvalduse eseme kasutamiseks ja selle viljade saamiseks, § 201 ja 214; g) reaalkoormatise alusel õigustatud isiku nõue perioodiliste rahaliste või natuuras väljendatud maksete tasumiseks või teatud tegude tegemiseks, § 229; h) hoonestaja nõue omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning kasutada maapinda, § 241; i) ostueesõigust omava isiku nõue astuda kinnisasja müügi korral omandaja asemele,§ 256; j) pandipidaja nõue pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, § 276;9 k) hüpoteegipidaja nõue hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, § 325. II Asjade liigitus Asjade koht esemete süsteemis Asjaõigused jagunevad 2 liiki : 1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t. sisaldab endas täielikku võimu asja üle; 2) piiratud asjaõigused, mis ühel või teisel viisil annavad õiguse võõrale asjale hõlmamata aga
113. usufruct kasutusvaldus (right to enjoy the use or the profit of the property or land of another person) 114. personal right of use isiklik kasutusõigus 115. inheritable right pärandatav õigus 116. in money rahas 117. in kind natuuras/naturaaltasu (in goods, produce or services rather than in money) 118. pledgee pandi pidaja 119. claim secured by the pledge nõue koormatud pandiga 120. proceeds of the auction laekunud tulud oksjonil 121. mortgage hüpoteek 122. possessory pledge (pawn) käsipant 123. registered pledge registerpant 124. trade marks kaubamärgid 125. industrial designs tööstusnäidis 126. utility model kasulik mudel 127. varieties sordid 128. layout-designs mikrolülitus 129. civil aircrafts tsiviilõhusõidukid 130
Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on "parem" või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176. Kuidas kinnisasjaõigused tekivad? · Tekkimine kinnistusraamatus
o Hoonesusõigus annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis. See on tähtajaline. Hoonestusõiguse eest tuleb maksta. Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav o Ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel on kellelgi õigus asuda omandaja asemele o Pandiõigus asja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus asuda pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. On kahte liiki panti: Vallaspant · Käsipant - pandimajad · Registerpant e hüpoteek PEREKONNAÕIGUSE ALUSED Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ühisel soovil. Abielluda saab al. 18 aastaselt, 15-18 vanemate nõusolekul. Abielluda ei või:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
