Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna raekoja ette, et saada vaid halbu uudiseid: sakslased tulevad. Tänu Vabadussõjale eesti rahvas siiski sai oma soovi- oma riigi. Vabariigi tulekuga valiti Viljandis ka linnapea, kelleks sai August Maramaa. Linnapea sooviks oli, et tema linn oleks ilusaim ning edukaim kogu riigis. Kuigi alguses Viljandi ja linnajuht justkui üksteisega läbi ei
Saksa keele sõnad Lektion 47 Toetus,liikmemaks-der Beitrag-e" Kõmupealkiri- die Schlagzeile-n Raadio-der Rundfunk Märge-die Notiz-en Tõttu-wegen Hoolimata-trotz Varas-der Dieb-e Toimepanija-der Täter- Tegu-die Tat-en Tunnistaja-der Zeuge-n Hädaabikõne-der Notruf-e Põhjus-die Ursache-n Reaktsioon-die Reaktion-en Demokraatia-die Demokratie-n Avalikkus-die Öffentlichkeit Riik-der Staat-en Vallandama-kündigen Teada saama-erfahren,erfuhr,hat erfahren Linnapea-der Bürgermeister- Süü-die Schuld Kodanik-der Bürger- Kaebama-beschweren Streikima-streiken Tegelema millegagi-bescäftigen
Mis muutuks ,kui mina oleksin linnapea Kui mina oleksin linnapea ,siis minu esimene otsus ja muudatus oleks see ,et kõik võimalikud teed oleksid korras. Teiseks põõraksin enda valla elanikele rohkelt tähelepanu,et oleksid kõigil oma kodu ja töö kohad olemas. Kolmandaks aidata neid perekondi kes on majanduslikes raskustes ega suuda kuidagi toime tulla . Neljandaks üritaksin enda vallast välja suruda selle suure alkoholismi ja saadaks parmud ja joodikud ravile. Neljandaks võitleksin kõigi õiguste ja vajaduste eest. Ma tänan kuulamast.
1. Riikliku või kohaliku halduse üksus. - Maakond on riikliku halduse üksus. - Vald ja linn on kohaliku halduse üksus. Omavalit- Kahetasandiline süsteem (kuni 1933) Ühetasandiline süsteem susüksu- Linnad, Vallad Linnad ja vallad on sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseeri...
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alate...
Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
Ühiskondlik satiir tipneb klassiku loomingus komöödias "Revident"(1833). 6 Teosed "Õhtud külas Dikanka lähedal". (1829) "Mirgorod" (1835) "Arabeskid" (1835) "Taras Bulba" (1835) "Hullumeelse päevik" (1835) "Nina" (1836) "Revident" (1836) "Sinel" (1842) "Portree" (1842) "Rooma" (1842) "Abielu" (1842) "Surnud hinged" I-II (1841- 1846) 7 ,,Revident" Tegelased *linnapea Anton Antonovitsh - altkäemaksuvõtja, rumal petturist pugeja. * linnapea tütar Marja Antonovna ja naine Anna Andrejevna - lobamokkadest arulagedad eputised. * koolideülem Luka Lukitsh Hlopov - pudistaja ja ebakindel, teistest sõltuv. * kohtunik Ammos Fjodorivitsh Ljapkin-Tjapkin - hooletu ja oma ülesannete kõrgusel püsimatu, peab kohtusaalis hanesid. * hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk.
Ma käisin 19.septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad
........................................................................................................................8 4. Punane väljak.......................................................................................................................... 9 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................11 3 1. SISSEJUHATUS Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147. Moskva on Venemaa pealinn, kus elab ligi 12 miljonit elanikku. Moskva on suuruselt teine linn Venemaal ja ääretult ilus linn. 4 2. MOSKVA Moskva on Venemaa pealinn, riigi tähtsaim poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus, Moskva oblasti keskus (ei kuulu oblasti koosseisu) ja üks maailma suurimaid linnu. Kuulub Keskföderaalringkonda
kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust Ühiskondlik satiir Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval ,,Revident" Komöödia viies vaatuses Linn sai teate Peterburist saabuvast revidendist Kogu linna haaras segadus Arvati, et revident on linnas, aga ta pole endast märku andnud Linnapea läks trahterisse, kus arvas revident olevat. Linnapea otsustas arvatava revidenti enda poole elama kutsuda Tähtsad linnaisad arutasid kuidas revidendile altkäemaksu anda Revident võttis neilt kõigilt laenu Revident hakkas mõistma, et teda peetakse tähtsaks ametnikuks Revident palus linnapea tütre kätt Kartuses, et asjale jõutakse jälile, revident lahkus linnast Sandarm teatas õige revidendi saabumisest
Juhtimissituatsiooni analüüs Julia Boriskina JU -1 E-Jõh SISSEJUHATUS Ühes kohalikus omavalitsuses on 5 teenistust, nimetan neid A, B, C, D, E ja nende ülemus on üks juht ehk linnapea. Teenistuses A on väga aktiivne noor juht, kellel on palju ideid, ta astus ametisse hiljuti ja püüab oma teenistuses kõiki asju korda teha, parandab ja täiendab sissekorraeeskirja koos oma alluvatega, teeb korda vananenud kordasid ja juhendeid, viib sisse igasuguseid tehnoloogilisi uuendusi. Ta on väga tubli, konsulteerib oma alluvatega, oskab delegeerida ülesandeid ja olla nõudlik kui on vaja. Tema alluvuses on samuti enamasti noored inimesed, kes on väga initsiatiivikad ja töökad
Washingtonis asub : Rahvusvaheline rahaline fond (IMF) , Maailma Pank , Ameerika Ühendriikide organisatsioon (OAS) , Ameerika Vaheline Arendus Pank , Ameerika Tervise Organisatsioon (PAHO) jne Levinuimad europiidse rassi esindajad : Saksa(20.9%) , Inglise (12.6%) , Iiri (12.6%) ja Norra (6.2%) esindajad - (4,1 % Ameerika) Linn sai nime George Washingoni järgi (1791) valitsemine Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA ase presidendi ja presidendi valimistel saab osaleda sätestatud arv valijaid (23 parandamine) USA residentidest vähem eesõigusi USA kongressil osariigi suhtes üle-võim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) Pealinnaks saamine 16 juuli 1970 kiitis USA residents heaks täpsed alad määras George Washington 1791-1792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaal-ala kohta
Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks
ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus
1.Raamat räägib ühest 18-aastasest puusepa pojast Julien Sorel'ist , kes unistab ühiskonna kõrgkihti pääsemisest, kuulsusest ja rikkusest. Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale. Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks Prantsusmaa ihaldatumaid pruute. Julieni tabab katastroof. Markii saab proua de Renali poolt koostatud noormehest anonüümse kirja, mille tulemusel markii keeldub Julieniga suhtlemast
Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. Edgar Savisaar on olnud Tallinna linnapea juba 4 aastat. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele
Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus
Pääsuke nägi linnas kerjuseid, kahvatute nägudega lapsi ja palju viletsust. Prints palus Pääsukesel võtta lehthaaval tema küljest kulda ja anda vaestele. Pääsuke tegi seda ja nüüd oli Prints tuhm ja hall. Hoolimata külmast talvest ei lahkunud Pääsuke Printsi juurest ja lõpuks kukkus surnult Printsi jalge ette. Seejärel murdus Printsi seatinast süda kaheks tükiks. Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb. Linnapea otsustas, et kuna Prints näeb välja nagu kerjus ja temast pole enam mingit kasu, tuleks ta ära sulatada. Linnapea tegi ettepaneku vormida sulatatud metallist enda kuju. Teised linnanõunikud nõudsid aga enda kuju. See seatina aga ei sulanud ja see visati prügimäele, kus lebas juba ka surnud Pääsuke. Jumal palus inglil tuua linna kaks kõige väärtuslikumat asja. Ingel valis seatinast südame ja surnud linnu. Jumal oli tema üle uhke ja rahul.
jul 1940 (18. jan 1956) Elulugu Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung. Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Meesgümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, Rooma õiguse teemal
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei
Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Eesti seaduste kohaselt saavad valida ka mittekodanikud, kuid mitte kandideerida. Volikogu tähtsamad ülesanded on valla või linna eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine, valla või linna arengukava kinnitamine, osavalla või linnaosa moodustamine, laenude võtmine, volikogu esimehe ja aseesimehe valimine, vallavanema või linnapea valimine. Valla- või linnavalitsuse tähtsamateks ülesanneteks on kohaliku elu küsimuste lahendamine, valla või linna esindamine kohtus, küsimuste ettevalmistamine, mis tulevad arutlusele volikogus, samuti võib vastu võtta määrusi ja otsuseid kohaliku elu korraldamiseks. Haldusreformi on vaja teha selleks, et inimeste õigused ja vajadused saaksid paremini tagatud, samuti on vajalik teha neid selleks, et ei oleks väiksemaid vaeseid valdu, vaid üks suurem vald, kus on rohkem võimalusi
kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu - ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuksed, langeb prostituudiks ning sureb tuberkuloosi. Valjean täidab Fantine`ile surivoodil antud lubadust ning ostab väikse Cosette`i kõrtsmikelt vabaks TEGELASED FANTINE Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata
Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Pärnu on Eesti suvepealinn. Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea. Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik. Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti);
Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust. Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades.
Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused? · Kohalik - maakond · Riiklik - vald ja linn 3. Kirjelda, kuidas valitakse ametisse maavanem; maavalitsus; volikogu; linnapea ja linnavalitsus? · Maavanem - nimetab valitsus, kuid tema ametisseasumiseks on vaja, et teda toetakse selle maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. · Maavalitsus - ???? · Volikogu - valitakse valla/linna territooriumil elavate hääleõiguslike inimeste poolt (18, kodanik jms) · Linnapea - volikogu valib tema peale kohalike valimisi · Linnavalitsus - ????? 4
Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg Edgar Savisaar on Eesti juhtivaima konservatiivse erakonna Eesti Keskerakond juht ning Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril
Tema tuntumad filmirollid on „Kiiksuga jõulud” ja „Suur sekeldus” Jeffrey Pierce (44 aastane) on näitleja, filmirežissöör ja filmi tootja.Tuntumad filmirollid on „The Douple” ja „Any Day Now”. Hanna Hall (31 aastane) on näitleja enim tuntud oma rolli „Halloween” ja „The Virgin Suicides” . Ta sai näidelda ka filmis Forrest Gump, kus ta sai kuulsaks fraasil "Run, Forrest! Run!" Michael B. Hancock (46 aastane) on 45. ja praegune linnapea. Ta on Denveri teine afroameerika linnapea pärast Wellington Webb. Ajalugu: 1.Linn sai nime legendaarse kuberneri James Denveri järgi. 2.1858. aasta suvel ületas väike grupp Gruusia maavaraotsijaid suured Colorado territooriumi tasandikud. Nad leidsid Rocky Mountainside lõpust kulda ja tänu selle hakkas rahvas nendele aladele kolima. 3.1863 aastal põletas suur tulekahju maha suure osa Denveri ärikvartalitest. Arhitektuur: 1
polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond. Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve, sellega pääses ta isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta ei lähe mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks, kuid siiski tegi ta seda. 5 Ametikohad · 19801985 Tallinna Linna Mererajooni TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees
Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuulus Eesti maapäeva liikmete hulka ning ta valiti Eesti maavalitsuse esimeheks Temast sai Eestimaa päästmise komitee esimees (19.02
Tingitud reaktsioon. Reaktsioon kaob pärast suvepuhkust. 5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile autosõidu ajal kiisueine pakkumisega. 6. Ükspäev, linnapea kabinetis papagoi puuri puhastades, unustas koristaja puuriukse lahti ja pani lind plehku. Koristaja ähmi täis nüüd lastakse töölt lahti ja visatakse kohukeste ridadest välja. Läheb hädaga loomapoodi, et uus lind osta.Kirjeldab müüjale papagoid ja oh imet, üks täpselt samasugune lind on saadaval. ,,On ainult üks probleem", ütleb müüja." ,,Papagoi on 3 aastat bordellis elanud." ,,Parem see kui mitte midagi", mõtleb koristaja, ostab linnu ja paneb linnapea kabinetis puuri
1942. - H. Üprus, Tallinna Mustpeade hoone, Eesti Raamat, Tln., 1971. - H. Üprus, Tallinn aastal 1825, Kunst, Tln., 1965. - H. Üprus, Tallinna etikukivid, Valgus, Tln., 1971. - R. Zobel, Tallinna keskaegsed kindlustused, Valgus, Tln., 1980. - R. Zobel, Tallinna linnamüür, Valgus, Tln., 1966. Enne 1786. aastat valitses Tallinnas raad. 1786-1796 1. Wilhelm Hetling linnapea aprill-november Ligi kolmveerand sajandiks taastati seisuslik kord. 2. Oscar Arthur von Riesemann 1877-1878 linnapea detsember-aprill 1878-1883 3. Parun Aleksander Rudolf Karl von Uexküll linnapea
1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand jur kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipkiku aukraadiga. Karjäär : 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat J. Poska abilisena. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. 1905. aastal sai Pätsist Tallinna Linnapea abi, sama aasta sügisel ka linnapea kohusetäitja. Olgugi, et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmistega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema. Mõnda aega peatus ta Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline
aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada aktiivsena vananemist. Seoses selle aastaga peaksime kõik mõtisklema selle üle, kuidas elavad eurooplased kauem ja on tervemad kui kunagi varem. Mida teeksin mina, kui ma oleksin enda kodulinna Kohtla-Järve linnapea? Kuidas parandaksin nooremate ja vanemate inimeste omavahelisi suhteid? Mida teeksin, et mu regioon tunduks teistele inimestele sõbralikum? Kuidas tekitaksin kaugemal elavatel inimestel soovi siia elama tulla ja kuidas kaotaksin neis selle tunde, et seda linna tuleb karta ning et alati tuleb küüntega esimesest ettejuhtuvast asjast kinni haarata, peaasi et nad siia tulema ei peaks? Millistes valdkondades viiksin läbi muudatusi, missuguseid
Referaat Andrus Ansip Eesti Vabariigi Peaminister Jekaterina Zakilova 8.klass Sisukord: · 1 Haridus · 2 Varajane elu ja karjäär · 3 Töökäik · 4 Tegevus komsomolis, EKP-s ja teistes ühiskondlikes organisatsioonides · 5 Tunnustused · 6 Isiklikku Andrus Ansip Andrus Ansip (sündis 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, endine Tartu linnapea, peaminister alates 13. aprillist 2005. 2. aprillil 2007 astus Andrus Ansipi esimene valitsus tagasi; Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige. Aastatel 19982004 oli ta Tartu linnapea, 20042005 majandus- ja kommunikatsiooniminister. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris. Haridus · 1974 lõpetas Tartu 5. Keskkooli
19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valmisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905.a. Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris
hoolekanne,noorsootööd,elamu ja kommunaalmajandus, veevarustus, kanalisatsioon, territoriaalplaneerimine,ühistransport,teede ja tänavate korrashoid., lasteasutuste koolide raamatukogude muuseumide turva- ja hooldekodude terviseasutuste ja muude org ülalpidamine. Valla või linnavolikogu ülesanded: eelarve vastuvõtt,maksde ja soodustuste kehtestamine, arengukava kinnitamine, osavalla v linnaosa moodustamine, laenud, esimehe ja aseesimehe valimine golikokku, vallavanema või linnapea valimine Valla või linnavalitsus: lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, esindav kohtus valda või linna, täidab muid ettenähtud ülesandeid. Linnapea või vallavanem moodustab valitsuse. Kohtuvõim kolmas võim täidesaatva ja seadusandliku kõrval. On teistest sõltumatu, ülesandeks on õiguse mõistmine Rooma õigus kohut mõistetakse seaduste järgi
* 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida.
Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja
Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane doktor Coppélius, keda mängis Vitali Nikolajev ning lummatult kaunis nukk Coppélia. Kõrvalosatäitjad olid linnapea Andrei Mihnevit, kõrtsmik Vladimir Klepinin, kõrtsmiku naine Helen Veidebaum, kõrtsmiku lapsed, Tallinna Balletikooli õpilased ja Swanilda sõbrannad
kulutuste eest. Seaduse alusel kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse: · valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine; · kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; · valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; · valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; · teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; · volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Omavalitsuse peamised ülesanded Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Valitsus
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsioonili...
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline ...
vaeste ja õnnetute saatust. 8. Mis oli Õnneliku Printsi heategude tulemus? Laste põsed oli punased ja nad tantsisid tänavatel,nad olid õnnelikud,kuna neil oli lõpuks ometi leiba.Tänavad näisid nagu oleks tehtud hõbedast. 9. Kas linnarahvas oli Õnnelikule Printsile tänulik? Milles see avaldus? 10.Miks murdub Õnneliku Printsi süda? Õnneliku Printsi süda murdus,kuna Pääsuke suri. 11.Mis sai Pääsukesest, Õnnelikust Printsist ja tema südamest? Hommikul möödus linnapea kujust ja nägi kui jube Õnnelik Prints välja näeb. Linnapea otsustas, et kuna Prints näeb välja nagu kerjus ja temast pole enam mingit kasu, tuleks ta ära sulatada.Kuid Õnneliku Printsi tinasest süda ära ei sulanud ja see visati prügimäele kus lebas ka pääsuke. Jumal palus inglil tuua maa pealt kaks kõige tähtsamat asja.Ingel viis Pääsukese ja Õnneliku Printsi südame.Jumal soovis ,et Pääsuke laulaks igavesti Tema paradiisiaias ja Õnnelik Prints kiidaks igavesti jumalat.
Curriculum Vitae Nimi:Kaarel Mägi Sünniaeg ja koht:1987 Telefon:54581226 E-Post:[email protected] Kodakondsus:Eesti Hariduskäik: 1995-2007 Võnnu keskkool 2007-2010 Tartu Ülikool Täiendusõpe:Strateegiline IT koolitus Strateegiline juhtimine Töökogemus: Tartu linnapea Tartu kommerts gümnaasiumi direktor Lisaifo: Keeled vene,saksa,eesti,inglise Arvutioskus:Ms Office Autojuhiluba:B-kategooria Harrastused:Male,kabe,lugemine,tennis 09.01.2014
23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna selatus, mis ühendab neid organeid?
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
võimu liidrite seas tõe avastamine võtab tihti palju aega. võtame näiteks Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaare, kes just avalikkuse ette astus pistise kahtlusega. Savisaar jõudis olla võimul 21aastat, enne kui selgus tõde tema tegemiste kohta nii Eestis kui ka väljaspool kodumaa piire. need 21 aastat ei olnud Tallina linnapeale kuigi meelepärased . Võtame näiteks suhtlus portaali facebook kus tehti klubi "kas see kurk saab rohkem hääli kui Savisaar". Endine linnapea Tõnis Palts on öelnud võimumehe skandaali kohta järgmiselt: "Savisaare mahavõtmine pole tingimata hea Eesti poliitikale, sest ta on reljeefne keilakuju ja märgistab selgelt, kus sulid asuvad". tihti tuleb välja, et kõrgetel kohtadel töötavad inimesed on seotud pistise võtmise ja andmisega, korruptsiooni, maffiaga jne. kõige parem näide selle kohta on Itaalia peaminister Silvio Berlusconi.
ELULUGU Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis
· määrab peaministri kandidaadi · on riigikaitse kõrgeim juht · nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid · kuulutab välja või jätab välja kuulutamata seadusi · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelistes suhetes KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE Valda juhib volikogu , linna juhib linnavolikogu. Volikogu paneb ametisse nii valla- või linnavalitsuse, kui selle juhi ( vallavanem , linnapea ). Valla-või linnavalitsus peab aru andma volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded : · korraldab : sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, nootsootööd , veevarustust, kanalisatsiooni,
mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing "Ühiselu", mis hakkas välja andma "Peterburi Teatajat". Alates veebruarist 1916 teenis Päts ohvitserina kaitseväeasutuses Tallinnas, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
