Kristel Keskküla MT1-10 Töötajate usaldusisik Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad öigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse.
Töötajate usaldusisik peab esindama kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon ja teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Usaldusisiku kohustus on ka hoida konfidentsiaalset teavet Usaldusisikul on õigus:tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks; esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamises; saada koolitust oma ülesannete täitmiseks. Olen töötanud ka ettevõttes kus on selline isik ka reaalselt olemas olnud. Kas õnneks või õnnetuseks pole minul isiklikult olnud vajadust temaga suhelda. Kindlasti on töötajad rahulikumad teades, et
Töötajate usaldusisik Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ning selged kohustused, mistõttu on tööandjal kergem ja turvalisem. Töötajate usaldusisik esindab kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon ja teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest
Töötajate usaldusisik, tema õigused ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kes on valitud töötajate esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Usaldusisik ja tööandja teevad koostööd, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi kohustusi ja huve. Usaldusisikul on õigus tutvuda töökorraldusega, saada tööandjalt teada oma ülesannete teavet, pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimisest. Neil on ka õigus saada koolitus oma ülesannete täitmiseks, ning kaasata eksperte oma ülesannete täitmisel. Usaldusisiku kohustuste hulka kuulub ossalemine informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele. Nad peavad jälgima töötingimuste täitmist ning andma tööandjale teada kui on toimunud mingi rikkumine, seda rikkumist võib teatada ka tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile. Nad aitavad kaasa tööharu hoidmisel, ning teevad koostööd ametiühingu usaldusisiku,...
andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises.
korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele
töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. Eeltoodud andmed peab tööandja esitama pärast töötajatega konsulteerimist ka Eesti Töötukassale. Andmete olemasolul on töötukassal võimalik valmistuda tõhusalt ette kollektiivse koondamise tagajärgede leevendamiseks, näiteks täiendväljaõppeks ja töökoha kaotanutele uue töö leidmiseks. Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha koondamisega seoses ettepanekuid, mis tuleb esitada 15 päeva jooksul alates vastava teatise saamisest. Konsultatsiooni vältel tuleks pooltel jõuda kokkuleppele rakendatavate meetmete osas. Tööandaja ei ole kohustatud võtma vastu töötajate poolt tehtud ettepanekuid, kuid ta peab oma otsuseid töötajatele põhjendama. Pärast konsulteerimist peab tööandja esitama Töötukassale ning usaldusisikule või
nende tööd puudutavatest küsimustest (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). Enne otsuste tegemist on tööandja kohustatud konsulteerima ametiühingu valitud esindajaga majanduslikel põhjustel töötajatega töölepingu lõpetamisel (sh. kollektiivsetel koondamistel põhjuste, koondatavate töötajate väljaselgitamiseks ja nendega seotud küsimuste lahendamiseks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). Liikmete aktiivsel toetusel on usaldusisikul võimalik saada rohkem informatsiooni tööandjalt ja seega kaalukam sõna kaasa öelda ametiühingu liikmeid puudutavates otsuste vastuvõtmisel ettevõttes (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). 6 1.3. Usaldusisik Usaldusisik võib olla töötajate usaldusisik - valitud töötajate hulgast töötajate üldkoosolekul - või ametiühingu usaldusisik - valitud ametiühingu liikmete hulgast (Prozes
kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav; töötasu vähendatakse kuni kolmeks kuuks 12kuulise ajavahemiku jooksul; töötasu vähendatakse mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära; töötasu vähenemisega samas ulatuses väheneb töötaja kohustus teha tööd. Töötasu vähendamisest peab tööandja teatama töötajale vähemalt 14 kalendripäeva ette ning töötajatel või usaldusisikul on õigus anda selle kohta oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul. Kui töötaja oma töötasu vähendamisega nõus ei ole, on tal õigus 5tööpäevase etteteatamisega ütelda tööleping üles ning saada ülesütlemishüvitist samas ulatuses kui koondamise tõttu. Üks kord kuus Töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti Riigipühale või puhkepäevale sattuva palgapäeva korral kantakse töötasu üle eelneval päeval.
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad...
kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingut reguleerib kollektiivlepinguseadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ja seda saab sõlmida ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste õigus on ametiühingul, selle puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivleping võib olla kahe või kolmepoolne. Kui kollektiivlepingu tingimused on seadusest halvemad, kohaldatakse seadust. Kollektiivleping võib sisaldada töötasu suurust, puhkuse kestvust, puhkeaega, töötingimusi, TL lõppemise aluseid, töötervishoidu ja tööohutust puudutavaid sätteid, TL lõppemise tagatisi ja muid, mida pooled peavad vajalikuks kokku leppida. Läbirääkimised toimuvad poolte esindajate vahel. Leping kehtib 1 aasta, kui aga kumbki pool ei ole 3 kuud enne
informeerimisest. Kui aga ettevõtte üleminekuga kaasnevad üleandja või omandaja poolt töötajate olukorda mõjutavad muudatused, peab muudatuste tegija konsulteerima usaldusisikuga või töötajatega, eesmärgiga jõuda kavandatavates meetmetes kokkuleppele. Ettevõte üleandja ja omandaja ei pea tehtud ettepanekutega arvestama ja kui kokkuleppele ei jõuta, on neil õigus ettevõtte üleandmine läbi viia. Usaldusisikul ei ole vetoõigust tööandja tegevusele. Küll aga peavad ettevõtte üleandja ja omandaja põhjendama ettepanekute arvestamata jätmist. X. Töötervishoid ja tööohutus 51. Tööandja kohustused ja õigused töötervishoiu ja tööohutuse alal Tööandja kohustused on järgmised: ta ei tohi tööle lubada isikut, kellel puuduvad vajalikud eriteadmised ja oskused, mis võivad tekitada ohtliku olukorra; peab viima läbi sisekontrolli;
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus v...
AÜS § 21 51. Töötajate usaldusisiku seadus: a. Usaldusisiku valimine ja tema pädevus Üldkoosolek otsustab usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning korra.Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord peavad tagama kõigile töötajatele võimaluse osaleda usaldusisiku valimisel ja tagasikutsumisel. TUIS § 7 Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; TUIS §-d 9 ja 10 52. Kollektiivleping mõiste, sõlmimine ja kehtivus Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike
Kollektiivsete töötulide lahendamine. Eesti õiguse järgi on kõigil töötajatel õigus valida endale esindaja, kes esindab kõiki töötajaid suhetes tööandjaga töötajate usaldusisik (TUI). Näide: Tööandja juures töötavad kaks töötajat, kes kuuluvad AÜ-sse ning neil on ka õigus valida oma esindaja ametiuhingu usaldusisik (AÜUI), kes esindab oma AÜ-st töötajaid tööandja ees. Informeerimise ja konsulteerimise korral on nii töötajate usaldusisikul (TUI) kui ka ametiuhingu usaldusisikul (AÜUI) võrdsed õigused. Mis saab siis, kui usaldusisikud ja tööandja sõlmivad kokkuleppe, mis töötajatele ei meeldi? Läbirääkimised toimuvad ja usaldusisiku ja töötajate vahel. Töötajate esindamine ILO C 135 kohaselt Töötajate esindaja on isik, keda riigi seaduse või praktika järgi tunnustatakse sellena, ja kes on: AÜ esindaja AÜ liikmete valitud või määratud esindaja või
5) töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. (3) Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja Eesti Töötukassale samal ajal andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele. [RT I 2009, 11, 67- jõust. 01.07.2009] Leht 22 / 29 Töölepingu seadus (4) Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid käesoleva seaduse § 113 lõikes 3 ettenähtud korras ja tähtajal. § 102. Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest [RT I 2009, 11, 67- jõust. 01.07.2009] (1) Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta.
• osalemine töökaitses • tööhõiveküsimused • osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel • liikmete esindamine ja kaitsmine • aktide täitmise kontrollimine 36. Töötajate usaldusisiku mõiste, valimise kord, õigused, kohustused, informeerimine ja konsulteerimine, ülesannete täitmise aeg ning tagatised. Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Valib töötajate üldkoosolek • kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut • volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat valimisest • teavitatakse tööandjat kirjalikult Õigused
Usaldusisik valitakse salajasel hääletusel. Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve. Mitme usaldusisiku korral võib iga usaldusisik esindada töötajaid kõigi seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, kui üldkoosolek ei ole otsustanud, et usaldusisikud või mõned neist võivad töötajaid esindada ühiselt. Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel jne. Usaldusisik on kohustatud: 1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
piiranguid (TLS § 46 lõige 4). Samadel põhjustel on täiendava ületunnitöö tegemist õigus keelata või seda piirata tööinspektoril. Töötaja kaitse, aga ka järelevalve võimaldamise eesmärgil on tööandja kohustatud pidama eraldi arvestust täiendavat ületunnitööd tegevate töötajate üle (TLS § 46 lõige 5). Lisaks tööinspektorile on tööaja piirangute järgimist tuvastada võimaldavate materja- lidega tutvumise õigus töötajate esindajal, näiteks töötajate usaldusisikul ja ametiühingu 97 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 47 usaldusisikul. Arvestuse tegemata jätmisel on tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tege- misele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 123). 6
lõppemisest, eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist · tööandja peab enne usaldusisiku töölepingu ülesütlemist küsima töötajatelt arvamuse, mida ta peab mõistlikul määral arvestama · koondamisel on töölejäämise eelisõigus · töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel on usaldusisikul õigus nõuda töösuhte jätkumist; töölepingu lõppemisel töötaja taotlusel saab usaldusisik hüvitist 6 keskmise kuutöötasu ulatuses 53. Kollektiivlepingu mõiste, pooled (tasandid), rakendusala, sõlmimine, sisu Mõiste ja pooled · töötajate ja tööandja(te) kokkulepe: · töösuhete täiendavaks reguleerimiseks · töösuhetega seonduvate suhete reguleerimiseks Kahepoolne kollektiivleping: 1. töötajad, töötajate ühing või liit 2
§ 8. Usaldusisiku volituse kestus (1) Usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. (2) Ettevõtte üleminekul kehtivad usaldusisiku volitused nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates. (3) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid usaldusisiku volituste üleminekul ei kohaldata. § 9. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. (2) Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas. 287. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööinspektsioon 288. Mis on individuaalne töövaidlus? ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 2. Individuaalse töövaidluse mõiste
selles mõttes esindada. Töötajate usaldusisiku roll on korraldada tööandja ja töötajate tööalaseid suhteid oma asutuse või ettevõtte sees ning selleks tuleb tunda selle erisusi. Erinevalt ametiühingu usaldusisikust esindab töötajate usaldusisik kõiki konkreetse asutuse või ettevõtte töötajaid ning peab nende huvidega arvestama. Usaldusisiku volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat. Vastavalt TUIS § 9 on usaldusisikul õigus: - tutvuda takistamatult töötingimuste, sh töökorraldusega, oma ülesannete täitmiseks - saada tööandjalt vajalikku teavet ning konsulteerida tööandjaga; - pidada TA-ga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks ; - esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel; - teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; - saada koolitust oma ülesannete täitmiseks
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
Piiriülene jagunemine ei ole võimalik. Aktsiaselts või osaühing *võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga (ÄS § 433.1) *Üldreeglina menetlus sama, mis siseriiklikult, erisustega -Ühinemisaruanne tuleb alati koostada ning audiitorkontroll läbi viia -Ühinemisaruandes tuleb selgitada ka ühinemise mõju töötajatele ning anda võimalus arvamust avaldada ka töötajate või ametiühingute usaldusisikul *Kui Eesti äriühing ühineb välisriigi äriühinguga Eesti äriühingu osanikel õigus nõuda aktsiate omandamist kohase hüvitise eest *Teadete edastamine teisele riigile st. Eesti kustutab ühendatava ühingu registrist alles siis saab teate teise riigi pädevalt asutuselt ühinemise toimumise kohta. Piiriüleselt ei ole võimalik jaguneda. Piiriüleselt ühinetakse, et äriühingu mastaapi kasvatada. Saab rahasid kergelt ühest äriühingust teise umber paigutada.
Usaldusisik on kohustatud esindama töötajaid suhetes tööandjaga, jälgima kollektiiv- ja töölepingute täitmist ning jälgima ka tööseaduse nõuete täitmist, hoidma töötajate poolt töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal, vahendama töövaidluse osapooli, vahendama tema käsutuses olevat töösuhte alast teavet nii töötajatele kui tööandjale, hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladust. Usaldusisikul on ka laialdased õigused: õigus takistamatult tutvuda töötingimustega ja korraldusega tootmiskohtadel, saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku infot, peatada teatud tingimustel töölepingu lõpetamine koondamiste tõttu, saada tööandjalt infot töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta, levitada takistamatult tööalast ja töötajate ühingu tegevust kajastavat teavet, kasutada oma
edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavates otsustes, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses või töötajate lepingulistes suhetes.82 335. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Riikliku järelevalvet teostab Tööinspektsioon83. Samuti uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi84,
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
jooksul tema volituste lõppemisest, eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist - tööandja peab enne usaldusisiku töölepingu ülesütlemist küsima töötajatelt arvamuse, mida ta peab mõistlikul määral arvestama - (TLS §§ 92 ja 94) - koondamisel on töölejäämise eelisõigus - töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel on usaldusisikul üldjuhul õigus nõuda töösuhte jätkumist - töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel töölepingu lõpetamisel tööandja taotlusel saab usaldusisik hüvitist 6 keskmise kuutöötasu ulatuses - (TLS § 89 lg 5, § 107 lg 3, § 109 lg 2) 13. Kollektiivleping 13.1 Mõiste ja pooled - Seaduses on palju lünki, kuid kuna meil ei ole palju esindajaid, siis väga palju kollektiivlepinguid pole olemas. - 1993. on KLS
informeerima ja nendega konsulteerima. Informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigel ajal selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet kavandatavast töökor-ralduse muutmisest. Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumi-sel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist, mis või-maldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid töökorralduse muutmise vajadu-se kohta. Seega, kui töötaja ettevõttes on valitud usaldusisik, siis peab tööandja teda informeerima töökorralduse reeglite muutmisest. Kui usaldusisikut ei ole valitud, peab tööandja teavitama kõiki töö-tajaid kavandatavast töökorralduse muutmises. Teavitamise vormi valib tööandja (teadete tahvel, töötajate koosolek, ettevõttesi-sene arvutivõrk).
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
