Kristel Keskküla MT1-10 Töötajate usaldusisik Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad öigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Töökohas võib töötajate huve esindada ametiühingu usaldus isik vöi töötajate usaldusisik. Ametiühingu usaldusisikul on töötajate esindamisel rida eeliseid võrreldes töötajate usaldusisikuga, kuna ametiühingul on tegutsemiseks rohkem ressursse.
Töötajate usaldusisik; tema õigused, valimiste kord ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Usaldus isikut valitakse töötajate üldkoosolekul, esindamaks töösuhete küsimusi tööandjaga. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see
Töötajate usaldusisik Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ning selged kohustused, mistõttu on tööandjal kergem ja turvalisem. Töötajate usaldusisik esindab kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon ja teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest
Töötajate usaldusisik, tema õigused ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kes on valitud töötajate esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Usaldusisik ja tööandja teevad koostööd, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi kohustusi ja huve. Usaldusisikul on õigus tutvuda töökorraldusega, saada tööandjalt teada oma ülesannete teavet, pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimisest. Neil on ka õigus saada koolitus oma ülesannete täitmiseks, ning kaasata eksperte oma ülesannete täitmisel. Usaldusisiku kohustuste hulka kuulub ossalemine informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele. Nad peavad jälgima töötingimuste täitmist ning andma tööandjale teada kui
andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises.
korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele
töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. Eeltoodud andmed peab tööandja esitama pärast töötajatega konsulteerimist ka Eesti Töötukassale. Andmete olemasolul on töötukassal võimalik valmistuda tõhusalt ette kollektiivse koondamise tagajärgede leevendamiseks, näiteks täiendväljaõppeks ja töökoha kaotanutele uue töö leidmiseks. Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha koondamisega seoses ettepanekuid, mis tuleb esitada 15 päeva jooksul alates vastava teatise saamisest. Konsultatsiooni vältel tuleks pooltel jõuda kokkuleppele rakendatavate meetmete osas. Tööandaja ei ole kohustatud võtma vastu töötajate poolt tehtud ettepanekuid, kuid ta peab oma otsuseid töötajatele põhjendama. Pärast konsulteerimist peab tööandja esitama Töötukassale ning usaldusisikule või
nende tööd puudutavatest küsimustest (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). Enne otsuste tegemist on tööandja kohustatud konsulteerima ametiühingu valitud esindajaga majanduslikel põhjustel töötajatega töölepingu lõpetamisel (sh. kollektiivsetel koondamistel põhjuste, koondatavate töötajate väljaselgitamiseks ja nendega seotud küsimuste lahendamiseks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). Liikmete aktiivsel toetusel on usaldusisikul võimalik saada rohkem informatsiooni tööandjalt ja seega kaalukam sõna kaasa öelda ametiühingu liikmeid puudutavates otsuste vastuvõtmisel ettevõttes (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). 6 1.3. Usaldusisik Usaldusisik võib olla töötajate usaldusisik - valitud töötajate hulgast töötajate üldkoosolekul - või ametiühingu usaldusisik - valitud ametiühingu liikmete hulgast (Prozes
kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav; töötasu vähendatakse kuni kolmeks kuuks 12kuulise ajavahemiku jooksul; töötasu vähendatakse mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära; töötasu vähenemisega samas ulatuses väheneb töötaja kohustus teha tööd. Töötasu vähendamisest peab tööandja teatama töötajale vähemalt 14 kalendripäeva ette ning töötajatel või usaldusisikul on õigus anda selle kohta oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul. Kui töötaja oma töötasu vähendamisega nõus ei ole, on tal õigus 5tööpäevase etteteatamisega ütelda tööleping üles ning saada ülesütlemishüvitist samas ulatuses kui koondamise tõttu. Üks kord kuus Töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti Riigipühale või puhkepäevale sattuva palgapäeva korral kantakse töötasu üle eelneval päeval.
vastava erialalise ja samas ka sotsiaalsete kogemuseta noori vastu. Kui vanematel on raha ja soov, siis nad võivad omi lapsi üliõpilasperioodil toetada nende õpingutel, kuid suurem osa peab ise plaani koostama, kuhu minna ning kuidas peale keskkooli hakkama saada. Mida suurem on eeskuju, seda suurem on jäljendatava mõju. Mõju on seda suurem, mida kindlam on usaldus- ja armastussuhe osapoolte vahel (Tuulik, 2002), seega on vanematel kodus kui usaldusisikul koolis suur võimalus olla uue norm käitumise loojateks. Mingil määral võib see olla seotud ka lootusetusega, kui õpilased näevad, et äkki neil ei olegi võimalust marjamaale pääseda, sest paljud neist otsivad kompromisse juba gümnaasiumis töö ja õpingute vahel ning kui ei ole konkreetset nägemust, mis suunas liikuda, siis on raske ka eesmärke seada. „Samas koosneb ühiskond inimestest, kellel kõigil on soov olla õnnelik. Õiglane ühiskond on
kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingut reguleerib kollektiivlepinguseadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ja seda saab sõlmida ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste õigus on ametiühingul, selle puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivleping võib olla kahe või kolmepoolne. Kui kollektiivlepingu tingimused on seadusest halvemad, kohaldatakse seadust. Kollektiivleping võib sisaldada töötasu suurust, puhkuse kestvust, puhkeaega, töötingimusi, TL lõppemise aluseid, töötervishoidu ja tööohutust puudutavaid sätteid, TL lõppemise tagatisi ja muid, mida pooled peavad vajalikuks kokku leppida. Läbirääkimised toimuvad poolte esindajate vahel. Leping kehtib 1 aasta, kui aga kumbki pool ei ole 3 kuud enne
keskmine. Kollektiivsest lõpetamisest peab teatama töötajate esindajale õigeaegselt ning kirjalikult teavitama põhjuseid: miks lõpetatakse kollektiivselt, arvud ja nimed, ajavahemik, millal kavatsetakse lõpetada ja hüvitise arvutamise alused. Kollektiivseks lõpetamiseks peab saama nõusoleku ka tööinspektsioonilt ja 30 päeva peab sellest nõusolekust ka mööduma 18 (usaldusisikul on õigus seda aega veel 30 päeva pikendada), et alustada lõpetamisi. Ja 59 päeva möödumisel töötajate esindajate teavitamisest võib alustada lõpetamisi 47. Töölepingu tööandjapoolne ülesütlemine töötaja isikust tulenevatel põhjustel ehk mittevastavuse tõttu: töölepingu ülesütlemise põhjused (katseaja eesmärgi mittetäitmine ja muud põhjused), töölepingu lõpetamise protseduur
isikule kohustusi. (4) Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 10 Tööõigus 10.1 Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused? Usaldusisik (1) Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek) oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud
AÜS § 21 51. Töötajate usaldusisiku seadus: a. Usaldusisiku valimine ja tema pädevus Üldkoosolek otsustab usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning korra.Usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise tingimused ning kord peavad tagama kõigile töötajatele võimaluse osaleda usaldusisiku valimisel ja tagasikutsumisel. TUIS § 7 Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; TUIS §-d 9 ja 10 52. Kollektiivleping mõiste, sõlmimine ja kehtivus Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike
Kollektiivsete töötulide lahendamine. Eesti õiguse järgi on kõigil töötajatel õigus valida endale esindaja, kes esindab kõiki töötajaid suhetes tööandjaga töötajate usaldusisik (TUI). Näide: Tööandja juures töötavad kaks töötajat, kes kuuluvad AÜ-sse ning neil on ka õigus valida oma esindaja ametiuhingu usaldusisik (AÜUI), kes esindab oma AÜ-st töötajaid tööandja ees. Informeerimise ja konsulteerimise korral on nii töötajate usaldusisikul (TUI) kui ka ametiuhingu usaldusisikul (AÜUI) võrdsed õigused. Mis saab siis, kui usaldusisikud ja tööandja sõlmivad kokkuleppe, mis töötajatele ei meeldi? Läbirääkimised toimuvad ja usaldusisiku ja töötajate vahel. Töötajate esindamine ILO C 135 kohaselt Töötajate esindaja on isik, keda riigi seaduse või praktika järgi tunnustatakse sellena, ja kes on: AÜ esindaja AÜ liikmete valitud või määratud esindaja või
5) töötajatele lisaks seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele makstava hüvitise arvutamise viis. (3) Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja Eesti Töötukassale samal ajal andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele. [RT I 2009, 11, 67- jõust. 01.07.2009] Leht 22 / 29 Töölepingu seadus (4) Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid käesoleva seaduse § 113 lõikes 3 ettenähtud korras ja tähtajal. § 102. Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest [RT I 2009, 11, 67- jõust. 01.07.2009] (1) Tööandja esitab pärast konsulteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Eesti Töötukassale käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud andmed ja andmed konsulteerimise kohta.
• osalemine töökaitses • tööhõiveküsimused • osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel • liikmete esindamine ja kaitsmine • aktide täitmise kontrollimine 36. Töötajate usaldusisiku mõiste, valimise kord, õigused, kohustused, informeerimine ja konsulteerimine, ülesannete täitmise aeg ning tagatised. Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Valib töötajate üldkoosolek • kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut • volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat valimisest • teavitatakse tööandjat kirjalikult Õigused
Usaldusisik valitakse salajasel hääletusel. Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve. Mitme usaldusisiku korral võib iga usaldusisik esindada töötajaid kõigi seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, kui üldkoosolek ei ole otsustanud, et usaldusisikud või mõned neist võivad töötajaid esindada ühiselt. Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel jne. Usaldusisik on kohustatud: 1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist
Kohtu otsusega mittenõustumisel on võimalik esitada kaebus ringkonnakohtule. 338. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisikut käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduse. Usaldusisikul on õigus: · Tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega. · Saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga. · Pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid.
tööandja teate saamisest. Tööandja võib seaduses toodud tähtaegu vajadusel pikendada, et anda töötajatele rohkem aega kavandatavaga tutvumiseks ja oma seisukohtade esita- miseks. Siinkohal on veel kord oluline rõhutada, et konsulteerimise eesmärk on saavutatav üksnes juhul, kui tööandja teavitab töötajaid alles soovist töötasu vähendada ja tegemist ei ole veel töötajate suhtes siduva otsusega. Töötajatel/usaldusisikul peab seega olema võimalus oma arvamus esitada enne töötasu vähendamise otsuse tegemist, seega infor- meerimise ja konsulteerimise käigus. Töötasu vähendamise otsuse edastamine enne kon- sulteerimist ei ole kooskõlas konsulteerimise eesmärgiga, milleks on töötajate ja tööandja võimalus otsida tekkinud olukorrale lahendusi ja jõuda nendes kokkuleppele. Ülaltoodut kokku võttes on oluline arvestada, et teavitamiskohustuse korrektne täitmine eeldab sisulisi
· osalemine õigusloomes · osalemine töökaitses · tööhõiveküsimused · osalemine töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel · liikmete esindamine ja kaitsmine · aktide täitmise kontrollimine 52. Usaldusisiku mõiste, valimise kord, õigused, kohustused, informeerimine ja konsulteerimine, ülesannete täitmise aeg ning tagatised Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Valib töötajate üldkoosolek · kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut · volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat valimisest · teavitatakse tööandjat kirjalikult Õigused · tutvuda töötingimuste ja töökorraldusega
§ 8. Usaldusisiku volituse kestus (1) Usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. (2) Ettevõtte üleminekul kehtivad usaldusisiku volitused nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates. (3) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid usaldusisiku volituste üleminekul ei kohaldata. § 9. Usaldusisiku õigused Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. (2) Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas. 287. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööinspektsioon 288. Mis on individuaalne töövaidlus? ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus § 2. Individuaalse töövaidluse mõiste
selles mõttes esindada. Töötajate usaldusisiku roll on korraldada tööandja ja töötajate tööalaseid suhteid oma asutuse või ettevõtte sees ning selleks tuleb tunda selle erisusi. Erinevalt ametiühingu usaldusisikust esindab töötajate usaldusisik kõiki konkreetse asutuse või ettevõtte töötajaid ning peab nende huvidega arvestama. Usaldusisiku volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat. Vastavalt TUIS § 9 on usaldusisikul õigus: - tutvuda takistamatult töötingimuste, sh töökorraldusega, oma ülesannete täitmiseks - saada tööandjalt vajalikku teavet ning konsulteerida tööandjaga; - pidada TA-ga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks ; - esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel; - teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; - saada koolitust oma ülesannete täitmiseks
1) esindama töötajaid töösuhetes tööandjaga 2) jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööseaduste täitmist 3) hoidma töötajate töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal 4) vahendama töövaidluse osapooli 5) vahendama tema käsutuses olevat töösuhtealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajaile, nende ühingutele ja liitudele 6) hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste ja korraldustega kõigis töötamiskohtades 2) saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku teavet 3) peatada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu 4) saada tööandjalt teavet töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta 5) levitada takistamatult tööalast ja töötajaid esindava ühingu tegevust käsitlevat teavet 75
eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist. Tööandja peab enne usaldusisiku töölepingu ülesütlemist küsima töötajatelt arvamuse, mida ta peab mõistlikul määral arvestama. 31 Koondamisel on töölejäämise eelisõigus. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel on usaldusisikul õigus nõuda töösuhte jätkumist; töölepingu lõppemisel töötaja taotlusel. 44. Kollektiivlepingu mõiste, pooled (tasandid), rakendusala, sõlmimine, sisu (võlaõiguslik ja normatiivne osa), laiendamine, täitmine (õpik, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas, RKTKo 3-2-1-133-07) Mõiste ja pooled Töötajate ja tööandja(te) kokkulepe: töösuhete täiendavaks reguleerimiseks töösuhetega seonduvate suhete reguleerimiseks
võimalik. Aktsiaselts või osaühing *võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga (ÄS § 433.1) *Üldreeglina menetlus sama, mis siseriiklikult, erisustega -Ühinemisaruanne tuleb alati koostada ning audiitorkontroll läbi viia -Ühinemisaruandes tuleb selgitada ka ühinemise mõju töötajatele ning anda võimalus arvamust avaldada ka töötajate või ametiühingute usaldusisikul *Kui Eesti äriühing ühineb välisriigi äriühinguga Eesti äriühingu osanikel õigus nõuda aktsiate omandamist kohase hüvitise eest *Teadete edastamine teisele riigile st. Eesti kustutab ühendatava ühingu registrist alles siis saab teate teise riigi pädevalt asutuselt ühinemise toimumise kohta. Piiriüleselt ei ole võimalik jaguneda. Piiriüleselt ühinetakse, et äriühingu mastaapi kasvatada. Saab rahasid kergelt ühest äriühingust teise umber paigutada.
Usaldusisik on kohustatud esindama töötajaid suhetes tööandjaga, jälgima kollektiiv- ja töölepingute täitmist ning jälgima ka tööseaduse nõuete täitmist, hoidma töötajate poolt töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal, vahendama töövaidluse osapooli, vahendama tema käsutuses olevat töösuhte alast teavet nii töötajatele kui tööandjale, hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladust. Usaldusisikul on ka laialdased õigused: õigus takistamatult tutvuda töötingimustega ja korraldusega tootmiskohtadel, saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku infot, peatada teatud tingimustel töölepingu lõpetamine koondamiste tõttu, saada tööandjalt infot töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta, levitada takistamatult tööalast ja töötajate ühingu tegevust kajastavat teavet, kasutada oma
edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavates otsustes, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses või töötajate lepingulistes suhetes.82 335. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Riikliku järelevalvet teostab Tööinspektsioon83. Samuti uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi84,
struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele. 123 (2) Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatu osas. 340. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööinspektsioon 341. Mis on individuaalne töövaidlus? ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus. § 2. Individuaalse töövaidluse mõiste
jooksul tema volituste lõppemisest, eeldatakse, et tööleping on üles öeldud töölepingu ülesütlemise keeldu rikkudes, kui tööandja ei tõenda vastupidist - tööandja peab enne usaldusisiku töölepingu ülesütlemist küsima töötajatelt arvamuse, mida ta peab mõistlikul määral arvestama - (TLS §§ 92 ja 94) - koondamisel on töölejäämise eelisõigus - töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel on usaldusisikul üldjuhul õigus nõuda töösuhte jätkumist - töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel töölepingu lõpetamisel tööandja taotlusel saab usaldusisik hüvitist 6 keskmise kuutöötasu ulatuses - (TLS § 89 lg 5, § 107 lg 3, § 109 lg 2) 13. Kollektiivleping 13.1 Mõiste ja pooled - Seaduses on palju lünki, kuid kuna meil ei ole palju esindajaid, siis väga palju kollektiivlepinguid pole olemas. - 1993. on KLS
informeerima ja nendega konsulteerima. Informeerimine tähendab usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigel ajal selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet kavandatavast töökor-ralduse muutmisest. Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumi-sel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist, mis või-maldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid töökorralduse muutmise vajadu-se kohta. Seega, kui töötaja ettevõttes on valitud usaldusisik, siis peab tööandja teda informeerima töökorralduse reeglite muutmisest. Kui usaldusisikut ei ole valitud, peab tööandja teavitama kõiki töö-tajaid kavandatavast töökorralduse muutmises. Teavitamise vormi valib tööandja (teadete tahvel, töötajate koosolek, ettevõttesi-sene arvutivõrk).
o esindama töötajaid töösuhetes tööandjaga; o jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööseaduste täitmist; o hoidma töötajate töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal; o vahendama töövaidluse osapooli; o vahendama tema käsutuses olevat töösuhtealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajaile, nende ühingutele ja liitudele; o hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: o tutvuda takistamatult töötingimuste ja -korraldustega kõigis töötamiskohtades; o saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku teavet; o peatada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu töölepingu seaduse toodud tingimustel; o saada tööandjalt teavet töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta; o levitada takistamatult tööalast ja töötajaid esindava ühingu tegevust käsitlevat teavet;
annaabi.ee 
