toimepanemist eriti rangelt. 01. jaanuaril 2004. aasta jõustunud seadusega muudeti karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks, väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse. Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika, mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed.
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) ...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt Ilona Peterson MAKSUINTRESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL REFERAAT Juhendaja: Kerly Randlane, MPA Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. MIS ON INTRESS?...........................................................................5 1
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa. Nad kuuluvad kokku ja toetavad üksteist menetluse käi...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS: ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel.
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema.
Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajalehe...
ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest:
TsMS § 306 lg 3 uus redaktsioon sätestab kohtu õiguse küsida andmeid ka menetlusosalise tööandjalt, krediidiasutustelt, kindlustusseltsidelt jmt isikutelt või asutuselt (TsMS § 306 lg 3) Nimetatud isikud peavad kohtule vastama ning tehniliste võimaluste olemasolul tuleks kohtule võimaldada ligipääs andmebaasi vastavale osale7. 6 M. Ernits. Kättetoimetamisest põhiõiguste valguses. Juridica 2004/V, lk 322. 7 Menetlusdokumendi kättetoimetamineTsiviilkohtumenetluses Kohtupraktika analüüs Margit Vutt eraõiguse analüütik Tartu 2009 lk 4 4 Aga on ka erandlike olukordi TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kätte toimetatuks lugemise ajast hiljem
Kohtupsühhiaatriaekspert Kohtupsühhiaatria on meditsiini haru, mis keskendub kohtupraktika ja vaimse tervise liidesele. Esiteks on kohtupsühhiaatriaekspert meditsiini doktor, kes on õppinud psühhiaatria erialal ülikoolis ja järgnevalt saanud täiendusõpet psühhiaatriliste teadmiste rakendamisel õigussüsteemi, lisaks võib olla eksperdil kogemusi praktikas. Kohtupsühhiaatriaeksperdi tööülesannete hulka ei kuulu patsiendile teraapia või ravi ostutamine, vaid objektiivse hinnangu andmine patsiendi seisundi kohta, mida kasutatakse hiljem kohtuekspertiisi käigus.
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Viktoria Gratšjova Anna Vinogradova KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika Juhendaja: Mare Merimaa AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine
– vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses. • Õiglane otsus kui ülim eesmärk. Tutvu resolutsiooni tekstiga Resolutsiooni 77(31) põhimõtted: 1. Õigus ärakuulamisele 2. Õigus tutvuda enda kohta käiva informatsiooniga 3. Selgituste saamine ja esindus 4. Otsuste põhjendamine 5
2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja – OÜ ei saanud viiruse kulgu mõjutada ega materjalidega varustatust 3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust; tulenevalt kahjustatud lepingupool – ei sellist kokkulepet nende vahel ei ole samuti ei tulene seadusest; ainult kohtupraktika, seda riisikot ei kanna OÜ; siia ei saa §§-e tuua. 4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel – OÜ ei oleks lepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et materjalidega varustatus lõppeb ja ta satub pankrotti. VÕS § 97 lg 5 eeldus:
menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alust pöörduda EIK-sse. Artiklis selgitatakse esmalt riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise ehk subsidiaarsus- põhimõtte tähendust ja eesmärki. Seejärel antakse EIK kohtupraktika ja riigisisese arengu alusel ülevaade Eestis olemasolevatest menetluse pikkuse heastamise õiguskaitsevahenditest kriminaal-, tsiviil- ja haldus- kohtumenetluses. Lõpetuseks tuuakse välja, mida tuleb veel arvesse võtta juhul, kui isik siiski soovib pärast riigisiseste meetmete läbimist EIK-sse pöörduda. 1. Subsidiaarsuspõhimõte Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele-
Õpetus õiguse allikatest · Tekke allikad: rahva kultuur ja kombed rahva õigusteadvus ja väärtused päevapoliitilised vajadused ja ekspertiis · Õiguspoliitilised otsustused. · Õiguse tunnetamise allikad Tugevad kehtivad õiguse allikad Põhiseadus ja välislepingud Seadused ja seadlused. KOV määrused, tava. Nõrgad kehtivad õiguse allikad Haldus ja kohtupraktika Õigusteadlaste arvamused, analüüsid. · Kust saadakse idee kehtiva õiguse sisu kohta ehk millistes sotsiaalse elu valdkondades õigus tegelikult tekib? Eelkõige on selleks rahva kultuur ja kombed. Rahva tänased õigushinnangus ja õiguslikud väärtused. · Kindlasti ei tohi õigusloome tähendada üksikute isikute isiklike arvamuste vahetut ülekandmist õigusnormidesse. Õigusloome protsess
lahendamise staadium. Avaldust käsitletakse mitmes etapis. Ainuisikuliselt asju läbivaatav kohtunik tunnistab kaebuse vastuvõetamatuks kui vastuvõetamatus on algusest peale selge; see otsus edasikaebamisele ei kuulu. Selleks, et Kohus tunnistaks kaebuse vastuvõetavaks, peab ta vastama teatud tingimustele, vastasel juhul ei võeta asja arutamisele. Komitee teeb lõpliku otsuse nii vastuvõetavuse kui ka sisu kohta asjades, kus on välja kujunenud kindel kohtupraktika. Koda teavitab kaebusest vastustavat Valitsust ja palub esitada oma seisukohad. Kirjalikud seisukohad esitavad mõlemad pooled. Seejärel otsustab kohus, kas korraldada asjas suuline kuulamine, kuid üldiselt on see erand, arvestades kaebuste suurt hulka. Edasi teeb koda sisulise otsuse, mis jõustub kolme kuu pärast, kui üks pooltest ei taotle asja uut läbivaatamist suurkoja poolt. Juhul, kui suurkoja kolleegium otsustab suunata asja suurkojale uueks läbivaatamiseks, korraldatakse
akadeemilise allikaga; b) põhjenda oma vastuseid, vajadusel allikate kohta täiendavat informatsiooni otsides; c) määratle ka lisaks millise allikatüübiga on täpsemalt tegemist (teadusartikkel, ekspertarvamus, ajakirjandusartikkel, pressiteade, normatiivmaterjal, kohtulahend jne.); d) hinda, kas lisas 1 kuni 9 toodud tekstid liigituvad õigusteaduslikus uurimistöös kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla? allikad (lisad 1-9) 1. akadeemiline, teadusallikas 2. pool-akadeeemiline, ekspertarvamus 3. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (kasutatud kirjanduse loetelusse) 4. pool-akadeemiline, õiguskirjandus (RiTo nr 4, 2001/uuring/Dr. Raul Narits) 5. pool-akadeemiline (Juridica, 2005, nr 7, lk 459-465) 2005. a, muudeti seadust, anti õigus EU liikmelikusest vastuvõtmisega. Riigikogu küsib Riigikohtult, kas eesti pank eurole üleminekule
Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Rahvastiku keskmine tihedus on 92,6 in/. Km². 4.Hispaanias kehtib kodifitseeritud eraõigus. Õiguse allikateks on õigusaktid, õiguslikud tavad ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted. Kohtupraktika ja kohtulahend ei loo õigust, kuid kõrgemate kohtute poolt korduvalt väljendatud arusaamad muutuvad õiguskorra osaks. Siseriikliku seadusandja ainupädevuses on õigusnormide jõustumise ja rakendamise korra kehtestamine, kaasa arvatud abielust tulenevate tsiviilõigussuhete reguleerimine, avalike registrite ja vahenditega ning lepingujärgsete kohustuste aluste ja kollisiooninormi kehtestamisega seotud küsimused. Muudes
Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9. Kuidas toimub...
menetlustoimingule (ei ole eelhaldusakt, teeb lõplikult kindlaks asjaolu, ekspertiisakt ei tee midagi lõplikult kindlaks, akt ei määra midagi) 9. Seadus nõuab, et ehitusloa võib anda vaid ehitisele, mille projekti on Tuletõrjeinspektsioon kooskõlastanud. Tuletõrjeinspektsioon keeldub AS Kodumaja ehitusprojekti kooskõlastamast. haldusorgniks tuletõrjeinspektsioon, subjektiteooria, välismõju olemas, tegemist on õiguslikult siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt
Seadus ei reguleeri mis on mõistlik aeg, kuid tarbijale müügi puhul on see reeglina kuni 2 kuud ajast, mil ostja sai teada/pidi teada saama mittevastavusest (kohtupraktika alusel on mõistlik alla 2 kuu, kuid pooled võivad müügilepingus näha ette ka lühema tähtaja). Majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab ostetud asja viivitamata üle vaatama või laskma üle vaadata st tähtaeg puudustest teavitamiseks hakkam kulgema koheselt. Kohtupraktika eristab tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudsi ja nn varajtud puudusi- ei pruugi ostjale koheselt nähtavad olla, mille puhul teavitamise mõistlik aeg hakkab kulgema hiljem. Lisaks lühemale tähtajale, peab ostja majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul mittevastavust pretensioonis täpselt kirjeldama (ostja peaks täpselt läbi mõtlema, milles seisneb asja puudus). Lisaks kui ostja soovib puudustega
Franz Kafka on 1883. aasta 3. juulil Prahas sündinud juudi päritolu kirjanik. Ta isale Hermann Kafkale kuulus riidepood. Franzi ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889. aastal tüdruk, kes sai endale nimeks Gabriele. Gabriele’ile järgnesid veel kaks tüdrukut, Valerie ja Ottilie. Nende pere vahetas tihti oma kortereid üha suuremate ja uhkemate vastu, sest poodi saatis üha kasvav edu. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: “Mis on minul ühist juutidega?” Franz õppis saksa koolides, kuigi ta valdas vabalt nii saksa kui tšehhi...
need normid esinevad. Enamasti on TSÕ allikaks seadus (harva mõni alam akt). PS ka oluline, aga TSÕ jaoks keskse tähendusega TSÜS, AsjaõS, PerekonnaõS, VõlaõS, PärimisõS. Lisaks seadustele on TSÕ allikaks ka tava (TSÜS § 2 lg 1 ,,Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava."). Tava on ka kohtupraktikas aktsepteeritud. Tava kasutatakse peamiselt siis, kui pole vastavat normi seaduses. Lisaks meie seadustele ka EL seadusandlus, mis puudutab TSÕ. Allikaks ei ole kohtupraktika, kuid omab tähendust õiguse kohaldamisel analoogilises asjas (pole siiski pretsedent). Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse). 6. Tsiviilõiguse kehtivus · Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada). · Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent
mida on vaja maksta, et saaks korterit kasutada seotud ettevõtlusega. Kui palju täpselt, oleneb sellest, kui suur on korter ja kui palju seal inimesi elab. Samuti osa telefoniarvest, sest tulu teenimiseks on vaja kindlasti ka telefoni kasutada. Paljudel tegevusaladel piisab tulu teenimiseks tavapärastest kulutustest oma väljanägemisele ning lisakulutusi sellele ettevõtlusega seoses teha ei tule seda näitab Eesti kohtupraktika. Eestis võib FIE kuludesse kanda kõik, mis on tulu teenimise või ettevõtluse arendamise või säilitamisega seotud, peab ainult suutma vajaduse korral tõestada, milleks kulud ettevõtluses vajalikud olid. Kui ta kodus töötab, on koduga tavaline lugu: osa kõigist kuludest. Kui töötaja lendab välismaale mingitele reklaamindusega seotud üritustele, on loomulikult reisikulud seotud ettevõtlusega. Kui ta aga lendab reisibüroo abiga ja välismaal veedetavast kolmest
2 kontrolltööd. 27 märts esimene kontrolltöö. 2 kontrolltöö 6 mai. Eraldi registreerida!!- kontrolltööd saab ka teha. Teoreetiline ja praktiline osa. Koosneb osaliselt testivormist ja osaliselt vabakäelisest kirjutamisest. Teoreetiline osa toimub peast ja praktiline osa seadust kasutades. Materjalid- juridica artiklid. Perekonnaseadus, kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskiri (tuleb kriitiliselt lugeda, on toimunud teatud muudatusi) , kohtupraktika. I. PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED sissejuhatus perekonnaõigusesse. II. ABIELU III. KOOSELU- vabaabielu inimeste vahel IV. SUGULUS V. EESTKOSTE- piiratud teovõimega isikud I perekonnaõiguse üldküsimused 1. Perekond 2. Perekonnaõigus 3. Perekonnaseisutoiminguteõigus Mis on perekond? Grupp inimesi. Milline grupp? Abielu kaudu kuuluvad sinna abikaasad, suguluse kaudu kuuluvad abikaasad ja lapsed, vanavanemad, tädid, onud jne. Kui suur see grupp on? Perekonnaseadus
reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusõigus (volitus) - seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto.
määrused, samuti direktiivid; Euroopa Kohtu praktika; Euroopa Kohtu eelotsused tarbijakaitse, konkurentsiõigus); Euroopa ühtlustatud eraõiguse normistikud ja mudelseadused (CFR Common Frame of References) - Tava (peetakse silmas vaid tavaõigust) Tava omab tähendust vaid siis, kui puudub vastav seadusesäte. Tava ei saa muuta seadust. Kui tava ja seadus on vastuolus, kehtib ikka seadus. Eristada tuleb tava ja tavaõigus. Viimane eeldab tunnustamist kohtupraktika kaudu, Riigikohtu praktika kaudu. - Kohtupraktika ja teadlaste arvamus Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas on oluline instrument õiguse tõlgendamisel, arendamisel, õiguskindluse tagamisel. Praktika on poolte vahel välja kujunenud. Nt kauplusepidaja ja tellija vahel; nende vahel on välja kujunenud praktika, kuidas kauba tellimus ja nende suhtlus välja näevad. Seda praktikat saab arvesse võtta, kui tuleb hinnata poolte kohustusi ja õigusi. 7. Tõlgendamismeetodid:
· teatamistoiminguid; · faktilised toimingud. Haldusakt: · Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. · Käskivad, kujundavad ja konstanteerivad haldusaktid. · Soodustavad ja koormavad haldusaktid. · Load. Järeldused kohtupraktika pinnalt: · Haldusakti tunnused: tegemist on haldusorgani tahteavaldusega ehk tegevusega; üksikjuhtumiga; avalik-õiguslikus suhtes (võimusuhe ehk subordinatsiooni suhe, mitte koordinatsioonisuhe) ja; tal on reguleeriv toime, mis väljendub käsus, keelus, loas või millega muudetakse, tekitatakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Üldkorraldus:
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III
KOKKUVÕTE Euroopa Inimõiguste Konventsiooni põhivabadused ja õigused kehtivad kõigile Euroopa Nõukoguga liitunud 47 liikmesriigile sh ka Eestile. See tähendab, et kui Eesti kohus rikub kodaniku õigusi, siis pärast viimase astme ehk Riigikohtu otsuse jõustumist võib ta kaevata Eesti riigi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kui piisavalt hästi eeltööd teha ja uurida EIK-i sarnaseid kohtupraktika lahendeid ning tutvuda konventsiooniga, siis võib suure tõenäosusega saada kahjutasu ja samuti makstakse kinni ka kohtukulud. See teema tegi mulle selgeks, mis õigused mul isiklikult on kui riigivõimud peaksid minu õigusi kuritarvitama. Sain aru, et EIK mängib mingil määral kõrvalseisja rolli st kui inimese jaoks on kõik võimalused ammendunud, siis on võimalik pöörduda riigiväliste kohtumõistjate poole, kes avaldavad oma arvamust oma otsustega.
.................................................................................................................. 7 2.3. Seaduse muudautse jõustumine. .......................................................................... 8 3. Kokkuvõte. .......................................................................................................... 10 4. Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 12 5. Kasutatud kohtupraktika ...................................................................................... 14 2 2. Sissejuhatus. Käesoleva essee keskseks teemaks on Vabariigi Valitsuse seaduse 1 muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 19.06.2014) 2 , millega kaotati Vabariigi Valitsuse kabineti struktuurist abiministrite ametikohad Põhiseadusega kooskõla analüüs.
sulgude ees. 1.3 Tsiviilõiguse allikad Mis on õiguse allikad? Koht, kus leiame õigust. Tooge näide KOV seadusest? KOV ei võta seaduseid vastu, vaid määruseid (Õigusakte) TsÜS § 2. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tsiviilõiguse allikate hierarhia on PS, Seadus, seadusest madalamad õigusaktid (määrused, eeskirjad), tava | kohtupraktika. Miks on allikad hierarhias? Põhiseadus on vastu võetud rahva referendumil, rahva poolt vastu võetud. Seadused on vastu võetud rahva esindajate poolt. Seadusest madalamad aktid on välja antud seaduse alusel ja täitmiseks (välja antud seaduse alusel (seadus peab ütlema, et sellist seadust ja määrust võib üldse välja anda) ja seaduse täitmiseks. Õigusloome initsiatiiv saab olla seadusandliku võimu käes, aga need on lubatud, kuna riigikogu ei jõua kõigega tegeleda
eeskirjad, mis on seotud kohaldatava õiguse, rahvusvahelise kohtualluvuse ja välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise ning sundtäitmisega, näevad ette lahendusi olukordadele, kus ühel kohtuasjal on kokkupuude mitme erineva õigussüsteemiga. Näiteks võib tuua segarahvusest abielupaari abielulahutuse kohta, kus ei pruugi olla selge, kummal kohtul on pädevus abielu lahutada ja millise riigi õigus kohaldub? Rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade allikad on riikide õigusaktid, kohtupraktika ja õiguskirjandus. Vaatamata oma nimele on rahvusvaheline eraõigus loodud riigisisese õiguse alusel. Teatav osa neist riigisisestest seadustest võib olla ühtlustatud rahvusvaheliste konventsioonidega ja võimalik, et ka ühenduse õigusaktidega. Ühtlustamine võimaldab vältida olukordi, kus kahe riigi kohtud nõuavad pädevust oma rahvusvahelise eraõiguse riigisiseste eeskirjade alusel ning teevad vastuolulisi otsuseid sama juhtumi kohta.1 (1) Euroopa Komisjon > EGV > Sõnastik
konkurentsi ettevõtjate kodakondsuse ja asukoha alusel?" Punkt 6 ütleb, et asutamislepingu sätted, mis käsitlevad isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist ühenduse piires, ei ole kaupade turustamist puudutava üldise ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keelu osas asjakohased ega ole seega põhikohtuasja vaidlusesemega seotud. Punkt 11 ütleb et liikmesriikide vahel keelatud koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga meede, mis võib otse või kaudselt, tegelikult või võimalikult takistada ühendusesisest kaubandust, koguselise piiranguga samaväärse toimega meede. Vastavalt p. 12 ostuhinnast madalama hinnaga edasimüüki keelavate siseriiklike õigusaktide eesmärk ei ole reguleerida liikmesriikide kaubavahetust. Seega (p. 13) võivad niisugused õigusaktid müüdavaid koguseid ja järelikult ka teistest
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi...
õigus õigus Rahvusvaheline eraõigus EL õigus Välisõigus Siseõigus Triin Roosve SKA lektor Rahvusvaheline õigus ja siseriiklik õigus Rahvusvaheline õigus Siseriiklik õigus Subjekt (kehtestaja) Adressaat Tagatus Allikas VÄLISLEPING, TAVA, PÕHI- MÕTTED, KOHTUPRAKTIKA Triin Roosve SKA lektor Rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse allikad Asutamislepingud ja nende lisad Välislepingud Määrused (üldkohaldatav akt, mis on (konventsioonid tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav ja hartad) kõikides liikmesriikides = ühenduse „seadus“)
rahvusest, kodakondsusest, soost, puudest vm. Aga siiski võib ka praegusel ajal kuulda, lugeda erinevatest juhtumitest, kus kellegi õigust, saada võrdselt koheldud, on rikutud. Praegusel majanduslikult viletsal ajal võib taoliseid võrdse kohtlemise printsiibi eiramisega seotud kaasuseid veel enamgi päevavalgele tulla. Meie riigi õigussüsteem on võrdselt teiste Euroopa riikidega õiglane saanud olla küllaltki vähe aega. Ka kohtupraktika, mida võiks arvestada seadust loovana, pole just kuigi küllaldane. Meie riigis ei ole kahjuks ka tavad ja korralik moraal välja kujuneda saanud tänu NSV-Liidu annektsioonile, mis lepiti kokku MRPs enne II maailmasõja algust. Võttes arvesse eelnimetatud sündmuseid, mis rikkuskid meie riigi järjepidevus Eesti riigi territooriumil, võib selgitada inimeste teadmatust ja ehk ka liigset vagurust. Vähe on isikuid,
Eksam : kaasus. 1 eksami eeldused: 2x KT positiivne hinne arvestus kõigist seminaridest eksam: 1x keeruline kaasus (võib sisaldada TsÜS-i, AÕS-i) 2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus)
Leping on võimalik lõpetada 14 kalendripäeva pärast. 14 päeva jooksul peab tööandja küsima nõusolekut töötajate esindajalt. Töötajate esindajatel on aega 10 päeva, et oma arvamus anda ja siis on tööandjal 4 päeva, et otsustada lahti laskmise üle. Töötaja vastutus tekitatud kahju eest. Saksamaal ei ole olemas eraldi sätet töötaja vastutuse kohta. Vastutus tuleneb tsiviilkoodeksist. Vastutust on redigeeritud kohtupraktika abil. Et töötaja hakkaks kahju kandma peab tegemist olema raske hooletuse või tahtlusega. Olemas on ka kerge hooletus ja kergeim hooletus, mille puhul töötaja ei vastutama. Töötajat vastutama panna on suhteliselt võimatu. Võimalik on töötajat vastutama panna lepingu alusel (nagu Eestis). Kollektiivsete töösuhete põhimõtted Kollektiivsed töösuhted ei ole kodifitseeritud. See mis puudutab ametiühinguid ja streike on jäänud kõik reguleerimata.
sama määruse VI lisas loetletud nimetustega kantavad kulud on madalamad kui eel- poolnimetatud minimaalsed määrad ilma, et oleks täidetud sama määruse artikli 27 lõi-kes 6 sätestatud tingimused? Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-523/09 11 KASUTATUD ALLIKAD 1) Laffranque, J. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Õppematerjal kohtunikele. Tartu: Eesti Õiguskeskus. 2005 2) Laffranque, J. Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana. Riigikogu Toimetised. Arvutivõrgus. 3) Kohtuasi nr C-523/09 Euroopa Kohtus 4) Kohtuasi nr C-583/12 Euroopa Kohtus 12
võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus (tahtlus või raske hooletus) Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani kohustuse rikkumise kaudu, siis on selle mõiste sisustamiseks vaja teha kindlaks juhtorgani liikme kohustused. Konkreetsete tegude kvalifitseerimine raske juhtimisveana on kehtivas õiguses jäetud kohtupraktika otsustada. 2004. a. 01. jaanuari kehtinud pankrotiseaduse § 60 lõike 3 kohaselt oli toodud raske juhtimisveana käsitletavate juhtumite ammendav loetelu kus raskeks juhtimisveaks oli: · juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või · juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või · juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda · või mõne teise isiku huvides või
Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustued ka üksikisikute või rahvusvaheliste organite ees Rahvusvaheline tavaõigus- viitab üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus jälgida Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted- tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin- mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK JA EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja
TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Õiguse allikad – koht, kus me leiame õigust – PS, seadused, määrused, õigusaktid, tava, kohtupraktika. Tsiviilõiguse allikad – Põhiseadus, seadused, seadusest madalamal seisvad õigusaktid, tavad, kohtupraktika (on ja ei ole) Põhiseadus – rahva poolt vastu võetud Seadused – tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid – välja antud seaduse alusel (seadus peab ütlema, et sellist seadust ja määrust võib üldse välja anda) ja seaduse täitmiseks. Õigusloome initsiatiiv saab olla seadusandliku võimu
I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1. 2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: P. Pärna "Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne", Tallinn, 2004 (edaspidi viidatud "Kommentaar"): Balti eraseadusest asjaõigusseaduseni (lk. 9-28), §§ 1 6 (lk 29 39). Asjaõigused on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu ja on seega absoluutsed õigused. (Võla- e obligatsiooniõigused on aga suunatud teatud kindla isiku vastu ja on seega suhtelised õigused.) Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Objektiivne asjaõigus õigusnormide summa. Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mida konkreetne ...
67. Milles seisnevad madalamseisvad õigusaktid? Seadusest madalamal seisvad õigusaktid peavad olema välja antud seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Seaduse aluse-peab olema kõrgemalseisva seaduse luba. seaduse täitmiseks-madalam akt ei tohi minna vastuollu seadusega 68. Miks on vaja tava õigusallikana? Seadus ei jõua kõike reguleerida ning ei ole ka vaja. Kõike pole võimalik reguleerida sp võetakse kasutusele tava. 69. Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole, seda kasutatakse analoogiliste asjade lahendamisel. Kohtupraktigaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea, sets meie õigussüsteemis pole kohtupretsedentsi. 70. Miks arvestatakse kohtupraktikaga? Seadus on üldine ja alles kohtus selgub, mis on tava, sp on mõistlik seda praktikat tunda. 71. Miks seadus on liiga üldine? Sest kõike ei ole võimalik ette kirjutada ega tohigi, sest avalikus õiguses on piirang, eraõiguses kõik lubatud. 72
Miks on PS kõige tähtsam? Sest see on vastu võetud rahva poolt. Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks. Antud seaduse alusel tähendab, et iga õigusakti välja andmiseks peab olema see seaduse alusel. Seaduse täitmine tähendab, et madalam akt ei või minna vastu ollu seadusega. Tava on vaja sellepärast, et ei ole võimalik kõike seadusega reguleerida. Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktika ei ole õigusallikas. Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. Sest meie õigussüsteemis pole kohtupretsentsenti. Riigiteataja, kriminaalmenetluse seadus koht, kus kohtupraktika on õigusallikas. Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik
2. Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus) a. kodanikud b. mittekodanikud c. välismaalased Avalik võim 1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - parlament, valitsus ja kohus 2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid vanglad, politsei, sõjavägi 3. Õigusorganid ja õigussüsteem 3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, riigikontroll, seadused ja õigusaktid, kohtupraktika 4. Riigikassa riigieelarve, maksud, raha Riigivõimu peamised ülesanded 1. Riigivõimu peamine ülesanne on valitsemine ehk elu korraldamine riigis 2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele 3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi 4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid 5. Koguda makse (võib delegeerida kohalikule omavalitsusele) Riik kui võim Inimeste kuuletumine võimule on riigi stabiilsuse jaoks oluline.
nii nagu on. Tahtlus puudub asjaolu suhtes. Kui tahtlus puudub, siis subjektiivne ja kogu koosseis puudub - isik ei vastuta paragrahvi alusel. Oleneb, kas tegu on karistatav ka ettevaatamatusena. Kontrollitakse kindla ettevaatamatusdelikti koosseisu järgi nt §119, §117. - Katse analüüs §25 K tahab tappa inimest, aga laseb maha Väga Hinnalise Jahikoera. K vastutab §113 ja § 25 lg 2 inimese tapmise katse eest ja §205 koera suhtes. Saksa kohtupraktika: Kui lased sinna, kuhu sihid, siis on error in persona. Kui sihid mööda, siis on eksimus sihtobjektis. E peab tapma S-i. Nii ta varitsebki S-i, kuid kuulile astub ette T, kes sureb. Eksimus inimeses, vastutab tapmiskatse Si §113 § 25 II eest ja T surma põhjustamine ettevaatamatusest §117 I. II. Õigusvastasus 1. Mõiste (§ 27): tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni
Lepingu sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike kaasuste lahendamise skeem: osa, mis käsitleb müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus ning võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, sh järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine) 2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine) 3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused) 4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused) 5. RKTKo 3-2-1-75-10, p 14; 3-2-1-101-11, p 12 (aktsept vaikimisega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
