kindlustuslepingut, iga kindlustusleping on seotud kindlustusfirmaga (kindlustaja rollis). Kliendi ja kindlustuslepingu vahelisel seosel on (0 või üks) kindlustuspoliis. Kolmandat järku seos esitatakse suure rombiga. Rollid ja arvukus (multiplicity) võivad olla näidatud, kuid kvalifikaatoreid ja agregatsioone (järgmine teema) pole lubatud. Kolmandat järku seosega võib olla ühendatud assotsiatsiooniklass, mis ühendatakse katkendjoone abil ühega rombi neljast tipust. Agregatsioon Agregatsioon on assotsiatsiooni erijuhtum. Agregatsioon näitab “osa- terviku” seost klasside vahel. Näiteks auto koosneb neljast rattast, mootorist, kerest, käigukastist, jne. Agregatsioon kirjeldab sageli erinevaid abstraktsioonitasemeid (auto koosneb roolist, mootorist,..). Agregatsiooni väljendavad võtmesõnad “koosneb”, “sisaldab”, “on osaks”, mis väljendavad osa-terviku seost klasside ja neisse kuuluvate objektide vahel.
integreerides väärtuspakkumisi mitmetest allikatest. Väärtust võib defineerida kasuna, mida kasutaja saab tootelt või teenuselt. Teised b-webid keskenduvad valikule (madal väärtusintegratsioon); see tähendab terve hulga valikute tegemist ühe integreeritud lahenduse asemel. Majanduslik kontroll ja väärtusintegratsioon defineerivad b-webi viie põhitüübi peamised iseloomulikud jooned: agoraa, agregatsioon, väärtusahel, liit ja kommertsteenuste võrk (Joonis 1). Joonis 1. B-webi tüpoloogia Iseorganiseeruv Agoraa Liit KONTROLL Kommertsteenuste võrk Agregatsioon Väärtusahel Hierarhiline
lihassisene verejooks Teised haigused: afibrinigeneemia, hüpotromineemia Omandatud veritsushaigused: Hepariin Immuunkoagulopaatiad (f 8 antikehad) Kulutuskoagulopaatia Maksahaigused (tsirros) K vitamiini defitsiit. Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus
Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine · Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsüüdid, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (hambapinnale kinnitumise inhibeerimine, , autolüsiini aktiveerimine, G+ bakteri seinasoleva peptidoglükaani hüdrolüüs, adhesiooni ja hapete moodustumise pärssimine, bakterite agregatsioon ja hävitamine) · Sülje peroksüdaas Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: kaitsefunktsioon · Müeloperoksüdaas Päritolu: igemevao leukotsüüt Roll: kaitsefunktsioon · Laktoperoksüdaas Päritolu: süljenäärmed, (hambapasta, suuloputusvedelik) Roll: antimikrobiaalne toime (gingiviit ja parodontiit) · Superoksiiddismutaas (SOD) Päritolu: SOD1- tsütoplasma, SOD2- mitokonder, SOD3- ekstratsellulaarne Roll: antioksüdantne toime · Katalaas
11. UML klass, mis osadest sisaldub? Klassi kujutatakse ristkülikuga, mis koosneb kolmest osast (ülevalt alla) – nimi, atribuudid ja operatsioonid. Nt 1.Isik 2.eesnimi, isikukood, perenimi 3. anna_eesnimi(), eemalda(), lisa_uus() 12.UML klassidevaheliste seoste tüübid (vähemalt 3) Assotsatsioon – tavaline binaarne seos, nt Õppejõud õpetab ainet. Seose põhjal on võimalik välja lugeda lause ja seal on ka märgitud võimsustik. Agregatsioon – valge teemantiga e klass B on osa, mis sisaldub tervikus klass A. Joon tõmmatakse nii, et teemant jääb tervik-klassi poole. Kasutatakse, et nt et klass A ei ole ainuke klass, mille alla kuulub klass B. Nt Raamatukogu oleks klass A ja raamatud klass B. Klass A koosneb raamatutest ja veel muudest asjadest. Kompositsioon – Musta kastiga, nt et lisaks sellele, et üks klass kuulub teise, on ka klassid üksteisega seotud. Ehk kui kaob klass A kustutatakse ka klass B
profiil kerkinud, kumer kumer servajoon sirge sirge konsistents limajas, läikiv läikiv värvus valkjas beez fluorestsents KingB-l ei esinenud NIA gramreaktiivsus (preparaat gramnegatiivne gramnegatiivne [2] ja KOH test) raku kuju, agregatsioon lühike pulk, agregeerumata coccobacillus [3] endospoor ei ei [2] liikuvus väga hästi liikuv liikuv [2] C-allikad (hape + gaas): glükoos (O/F test) +/- +/+ [2] sahharoos + + [2] D-fruktoos + + [4]
o. seisundist sõltuva kiirusega. 23. Leukotsütaarne valem aglutinogeeni sisaldav veri seguneb selle sees on liikumises · Keha ainete kontsentratsioonist Ühe Määravaks on rakkude (mõiste ja määramisviis). vastavat aglutiniini sisaldava veevajadus sõltub ainevahetuse mooli dissotsieerumata aine agregatsioon, mis omakorda oleneb Leukotsütaarse valemi verega, on tulemuseks intensiivsusest · Kui veekaotus osmolaarne kontsentratsioon on 1 nende elektrilaengust Er arvust, (leukogrammi) all mõeldakse erütrotsüütide aglutinatsioon ületab kehasse lisanduva vee, tekib osmool (Osm)/l
Kõhulahtisus? Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime? Na-tsitraat Pärdib hüübimist sidudes Ca Proteiin C inaktiveerib verefaktorid Va ja VIII a Hepariin pidurdab fibrinogeenist fibriini ja protrombiinist trombiini tekkimist 2. variant 1.Nimetage vere funktsioonid.
saavutatakse mõne sekundi jooksul- molten globule struktuur Valgusünteesi aeg keskmise valgu jaoks minutites, seega pakkimine suures osas toimunud valgudomääni sünteesi lõpuks Tsütokroom b562 foldimine Ilma chaperonideta toimuks paljude valgudomäänide vahestruktuuride agregatsioon in vivo valkude pakkimist viivad läbi chaperonid Hsp 70 molekulaarne mehanism Molekulaarsed chaperonid on ATPaasid Hsp70-tsütosoolne Bip- ER Dnak- bakteriaalne homoloog Hsp 40- chaperonid, mis on kompleksis Hsp70-ga >85% eukarüootsetest valkudest kasutavad seda rada foldimisel GroEL struktuur GroEL/TCiP valgud koosnevad 14/8 subühikust (55 kDa) ATPaasid, kasutavad energiat valkude korrektseks foldimiseks GroEL molekulaarne mehanism
vabanemine Une ja ärkveoleku vahekorra regulatsioon Melatoniini eellane Trombotsüütide agregatsioon Neurotransmitter Katehhoolamiinid Türosiin Ülekandeaine (dopamiin, noradrenaliin, Süsivesikute, lipiidide adrenaliin) metabolism Südametegevuse
Valim ja selle moodustamine Üldkogum: mõisteid Element (ühik, objekt?) ese, nähtus, indiviid vms, mille kohta kogutakse informatsiooni (küsitletakse, mõõdetakse, vaadeldakse) Üldkogum, populatsioon (population, universe) elementide agregatsioon, looduse või ühiskonna nähtuste või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Uuringuülesande jaoks täpsustatud üldkogumit nimetatakse ka uuringu sihtrühmaks (target group). Üldkogum sisaldab sihtkogumit, mida uuritakse. Tunnus näitaja, mida mõõdetakse (vaadeldakse) ja mis võib omandada erinevaid väärtusi erinevail objektidel Kõikne uuring (census) - andmete kogumine kõigilt üldkogumi objektidest. On · väga kallis;
53. H2-histaminoblokaatoreid kasutatakse ... a) haavandtõve ravis b) bronhiaalastma ravis c) hüpertooniatõve ravis 54. Kuidas jagunevad seratoniini retseptorid 7 tüüpi: 5-HT1 5-HT7, millest 5-HT3 on ioonkanal ja ülejäänud metabotroopsed. 5-HT1 > ärevus, erutus, mõjutab käitumist 5-HT2> ärevus, erutus, emotsionaalne staatus 5-HT3> iiveldustunne, ärevus erutus 55. Millised toimed omab serotoniin? GI trakti motoorika elavnemine (5-HT2A, 5-HT4) Iiveldustunne Trombotsüütide agregatsioon (5-HT2A) Veresoonte konstriktsioon (5-HT2A, 5-HT1D) või relaksatsioon (5-HT1A) KNS. vaegus unetus, agressiivsus, ärevus, depressioon (5-HT1-7)
teket. Kontaktkülmumine toimub kui õhk puutub kokku külmema kehaga ja jahtub. Jää-kristalli (Bergeroni) protsess selle protsessi käigus kasvavad jääkristallid veepiisakeste arvel veeauru tasakaalulise rõhkude erinevuse tõttu. Difusioon energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Kuhjumine (accretion) protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad. Agregatsioon tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve) Lumehelbeke on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline. Vihm on vee sadu vedelas olekus. Virga viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Hoogvihm vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Lumi väikeste jääkristallide kogum. Tuisk lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul.
Kerakujulised. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Üksikult esinevad kokid: Arthrobacter Megasphaera Halococcus Veillonella Enterococcus Enterococcus faecium naha pinnal. Näha üksikuid ja jagunevaid rakke. Põhjustab haava- ja nahanakkusi. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Teatud juhtudel jäävad rakud pärast pooldumist kokku ja moodustavad agregaate ehk kogumeid. Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid
Tsirkuleerivatest vererakkudest interakteeruvad plasmaga kõige rohkem erütrotsüüdid, kuna haaravad enda alla suure ruumi suspensioonis. Kuid erütrotsüüdid ei ole lihtsalt tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte mikroskoopiliselt viskomeetris, et need rakud omavad kahte tähtsad omadust, mis on otseselt põhjuseks vere mittenjuutonlikele omadustele. Esimene on spontaanne agregatsioon, kui ei toimu vere liikumist ja nn raharullide teke. Kui panna veri liikuma ja 4 ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest
NE XII - KOEKAHJUST 1. sisemine mehhanism 2. välimine mehhanism XI - VÄLIMINE IX - koefaktori FAASID: X- 1. Vasokonstriktsioon -kahjustus 2. trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava Xa verejooks väheneb PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5
NE XII - KOEKAHJUST 1. sisemine mehhanism 2. välimine mehhanism XI - VÄLIMINE IX - koefaktori FAASID: X- 1. Vasokonstriktsioon -kahjustus 2. trombotsüütide agregatsioon – moodustatakse valge tromp, haava Xa verejooks väheneb PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5
Vasokonstriktsioon PGF2 Põletiku sümptomid, valutundlikkus - PGE1 ja PGE2, leukotrieenid Maolimaskesta limaproduktsioon, maohappe eritumise PGE1, PGE2, PGA1 Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops) Trombotsüütide agregatsioon, vasokonstriktsioon Põletiku tunnused · Piirdunud põletikku iseloomustavad · Valu · Punetus · Turse · Temperatuuri tõus · Kahjustunud kehaosa funktsiooni häire · Põletikule viitavad üldised tunnused on · Nõrkus, väsimus · Isutus · Peavalu · Lihas- ja liigesvalud NSAIDide põletikuvastane toime NSAIDid seonduvad pöörduvalt COX-1 ja COX-2 aktiivtsentrisse ja pärsivad neid väheneb prostaglandiinide ja tromboksaani süntees
Valgu renaturatsioon on valgu kõrgema struktuuri taastumine detergendi, rõhu, reagendi vms abil. 9. Valkude natiivne pakkimine, chaperonid. Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt.Pakkimine algab vahetult pärast polüpeptiidi väljumist ribosoomist. Efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude molekulaarsete tsaperonidega. Ilma tsaperonideta toimuks paljude valgudomeenide vahestruktuuride agregatsioon. Eukarüüootidel vähemalt 2 suuremat klassi chaperone Hsp60 ja Hsp70. 10. Hsp70 molekulaarne mehhanism valkude pakkimisel. Hsp70 tunneb ära uute sünteesitud peptiidahelate kokkupakkimata piirkonnad, eriti hüdrofoobsed alad. Ta seondub nendele piirkondadele ning kaitseb neid kuni produktiivse kokkupakkimiseni. 11. GroEL molekulaarne mehhanism valkude pakkimisel. GroEL moodustab kaks heptameerset ringi, mis mõlemad on kambrid, kuhu valk saab siseneda ning GroES moodustab
· Käitub ka kofaktorina, reguleerides proteiini kinaas C aktiivsust, osaledes veresoonte silelihasrakkude proliferatsiooni reguleerivate ensüümide töös jne. 18 · Inhibeerib fosfolipaas A2, vähendades nii prostaglandiinide ja tromboksaanide poolt vahendatud häireid nagu põletik, premenstruaalsündroom, vereringe ebaregulaarsused (öised jalasäärte krambid, trombotsüütide agregatsioon). · Vitamiin E kõrgem tase vähendab kasvajate riski- ta stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompetentsi, inhibeerib nitritite muundumist maos nitroosamiinideks. · Soodustab heemi sünteesi · koostöös vitamiin C ja toidu karotenoididega pärsib katarakti kujunemist. Vitamiin K ehk naftokinoon Saamine Inimene saab vitamiin K järgmiselt. Taimsetes ja loomsetes produktides seedekulglasse
modifitseeritakse ensümaatiliselt; -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt. Pakkimine algab vahetult pärast polüpeptiidi väljumist ribosoomist. Efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude – molekulaarsete tšaperonidega. Ilma tšaperonideta toimuks paljude valgudomeenide vahestruktuuride agregatsioon. Eukarüüootidel vähemalt 2 suuremat klassi chaperone – Hsp60 ja Hsp70. Nende perekondade liikmed on funktsionaalsed erinevates organellides: Hsp 70- toimib valgu varajases eas; Hsp 60- toimib pärast valgusünteesi lõppu Hsp=heat shock proteins Võib kujutada skeletina, „Ball and stick“ , koos sekundaarstruktuuri elementidega, pinnalaengu jaotusega. 12 Hsp 70 molekulaarne mehhanism valkude pakkimisel Valke aitavad õigesti pakkida molekulaarsed chaperonid. Eukarüootidel on 2
I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3
• Lümfotsüütidid • monotsüütidid 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise häired. Vereliistakute füsioloogiline roll. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul, ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri hüübib. Vere hüübimise, ehk hemostaasi etapid: 1. Trombotsüütide (vereliistakute) agregatsioon, valge trombi teke. 7 Toimub massiline trombotsüütide agregatsioon ning modustub valge tromb. Trombotsüütidest vabaneb koehormoon tromboksaan A2, mis stimuleerib veelgi trombotsüütide kokkukleepumist. Vigastuse käigus paljastuv kollageen ning plasma von Willenbrandi faktor aktiveerivad vereliistakud. vWF on glükoproteiin, mida säilitatakse vereliistakute alfa graanulites
septikopüeemia; d) lümfogeenne lümfadeniit. 21. Hemostaas, hemostaasi põhietapid, hüübimishäired. Hemostaas on inimese organismi vastus veresoone vigastusele ja verejooksule. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca2+ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke. 2. Vasokonstriktsioon. 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon. 4. Vigastuse sidekoestumine Hüübimishäired. (1) liialt aktiivne hemostaas trombid ja trombembooliad. (2) puudulik hemostaas kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud (hemofiilia). 22. Allergia, allergia eeldus ja kujunemise faktorid. Alllergeenid ja allergeenide jaotus. Allergilised reaktsioonid.
materjali kogud. Eesmärgiks on selgitada haiguste põhjuseks olevaid patoloogilisi mehhanisme. Loomine: eesmärk on pakkude professionaalset ja kvaliteetset materjali kogumise ja säilitamise teenust. Tegevusteks on materjali säilitamine, abi uuringu disainimisel, abi standardsete protokollidega, logistika, juurdepääs ja kättesaadavus. 46. Näide geneetilise haiguse kohta, mis võib olla põhjustatud valgu ebanormaalsest agregatsioonist? Ebanormaalne valgu agregatsioon iseloomustab väga paljusid neurodegeneratiivseid haiguseid, nagu nt Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi. Alzheimeri tõve puhul toimub hüperfosforüleeritud tau valkude agregeerumine. 47. MicroRNAs (miRNA) ja väiksed splaisosoomi RNAd (snRNA). miRNA-del on oma geenid ning nad reguleerivad geeni ekspressiooni ning on olulised arenguprotsesside regulatsioonil. miRNAdel on osaline komplementaarsus mRNA 3’UTRs, tagajärjeks on
• Neutrofiilid: 1011 rakku ööpäevas • Monotsüüdid: 8,4x109 rakku ööpäevas • Trombotsüüdid: 1011 rakku ööpäevas Leukopoees – Trombopoees – Erütropoees – 9. Vere hüübimise füsioloogia. Vere hüübimise etapid. Vereliistakud. Hüübimise faktorid ja von Willebrandi faktor. Sisemine ja välimine hüübimise rada. Hüübimise haired. Hemostaas – Hemostaasi ehk vere hübimise etapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke a. Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid b. Hüübimise faktorid (vWf jt.) c. Vereliistaku trombi teke 2. Vasokonstriktsioon 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon I aktivatsioonifaas, mille käigus tekib trombokinaasi toimel protrombiinist (II) trombiin II koagulatsioonifaas, mille käigus fibriongeenist (I) tekib fibriin
Eelkõige neoliberaalide agenda UK, NZ, aga elemente ka paljudes teises riikides Tänaseks räägitakse juba nn post NPMst ja nn new governance-st, st püütakse NPM probleeme leevendada ja kodanikke kaasata PROBLEEMID ebavõrdsus, avaliku huvi lahustumine Avaliku teenuse olemus - turule üleandmine ja/või turusarnastamine, mis tagab nii tugeva soorituse kui ka läbipaistvuse; tulemusele orienteeritus Aktiivne kodanikkond (tarbijad) Avalik huvi on kodanike huvide agregatsioon Refleksiivus - pigem puudub, sest keskendutakse organisatsiooni (vs riik / avalik huvi) eesmärkidele Peamised reformid ja loosungid - Valik, turg, kirjusus, konkurents, autonoomia, aruandlusmehhanismid *New governance pemised omadused: Avaliku teenuse olemus - võrgustikepõhine juhtimine, collaboration, võidan-võidan situatsioon ja eri sektorite positiivsete omaduste ära kasutamine, horisontaalne partnerlus Aktiivne kodanikkond kui valitsemise vajalik lisaressurss
et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 84. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on ultraheli,
1 Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne, puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon. Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon Denaturatsioon valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus. 5. Valgu primaarstruktuur Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpeptiidahelas.
HÜDROFOOBSED INTERAKTSIOONID Apolaarsete ühendite ja apolaarseid aatomirühmi (aromaatsed tuumad, pikemad C- radikaalid) sisaldavate molekulide selline orientatsioon vesikeskkonnas, mis tagab nende minimaalse kontakti veega, st apolaarsete rühmade omavaheline "tõmbumine" vesikeskkonnas. Põhjendus: Vesikeskkonda sattudes apolaarsed (hüdrofoobsed) ühendid häirivad H-sidemetest tingitud vee sisestruktuuri. Taoliste molekulide või rühmade agregatsioon vähendab üldist hüdro-foobset pinda ja takistab süsteemi entroopia vähenemist. Amfifiilsed e amfipaatsed molekulid. Molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui ka hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida "tõmbab" sama-aegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. Negatiivse laenguga karboksülaatpeagrupid on mitselli pinnal ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest.
- oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Tõlkes tulevõrk. Desulfovibrio - de - redutseerib - sulfo - väävlit sisaldavaid sulfaate - vibrio - vibrioon. Rauda osküdeeriv bakter - leptothrix - thrix - niit. Stella - täheke. 6.Kui suur on bakter kui mikroskoobi suurendus on 1000x. Mida väiksem on rakk seda suurem on eripind. 7.Nimeta kümme ehituslikku ehk morfoloogilist tunnust mida kasut bakterite kirjeldamisel ja nimetamisel, süstematiseerimisel. Raku kuju Agregatsioon Jätkete olemasoli Kapsli olemasolu Raku suurus Gram järgi värvumine Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu Endospooride esinemine ja paiknemine 8.AJALUGU Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama. Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis'el). Gram - bakterite värvumine erinevati
· · · · · Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: · Morfoloogilised (ehituslikud) · Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud ) · Biokeemilised · Ökoloogilised · Genotüübilised (genoomi suurus, GC% DNAs) · Makromolekulide järjestused (täisgenoomid, teatud geenide järjestused, valgujärjestused) · · Morfoloogilised tunnused ( välisehitusse puutuv ) · Raku kuju · Agregatsioon (kogumite moodustamine) · Kapsli olemasolu · Jätkete olemasolu · Raku suurus · Koloonia morfoloogia (välisehitus) · Värvumine Grami järgi · Piilide ja viburite olemasolu · Endospooride esinemine ja paiknemine · · Füsioloogilised ja metaboolsed tunnused: · süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, · kasutatavad energiaallikad, · käärimisproduktide loomus, · peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne)
vahendusel. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda (nt. Thiomargarita). Eripind sõltub ka kujust nt kerakujulisel bakteril on eripind väiksem kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. 15. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud tunnused: 1. Raku kuju 2. Agregatsioon 3. Kapsli olemasolu 4. Jätkete olemasolu 5. Raku suurus 6. Koloonia morfoloogia 7. Värvumine Grami järgi 8. Piilide ja viburite olemasolu 9. Endospooride esinemine ja paiknemine 10. Liikumisviis Mitteehituslikud tunnused: 1. Süsiniku ja lämmastikuallikate kasutamine 2. Kasutatavad energiaallikad 3. temperatuurinõudlus 4. Peamine toitumistüüp 5. Osmotolerantsus 6
Loomadel 80-150 g/l. Meestel 158, naistel 140. Muutused ja põhjused langevad kokku erütrotsüütide ja hematokriti omadega. Aneemia – vere Hb sisaldus normistväiksem (nt rauavaegusaneemia). Polütsüsteemia – Hb sisaldus kõrgem. Nt füüsilise pingutuse korral. 2.7.6. Erütrotüütide settekiirus ja selle määramine. Põhimõte: stabiliseeritud vere rakud settivad seismisel liigist ja organismi seisundist sõltuva kiirusega. Määrab rakkude agregatsioon, mis sõltub nende elektrilaengust, erütrotsüütide arvust, plasma albumiinide ja globliinide suhtest. Kiiresti settib hobuse veri. ESK hinnatakse 1h möödumisel selginenud plasmakihi mõõtmisega. Mäletsejaliste ESK on väga aeglane: ööpäevas mõni mm. ESK muutused (peamiselt kiirenemine) viitab aneemiale, nakkus- ja parasiithaigused, mädased põletikud, kasvajad. Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056
Urotrakti silelihased Kontraktsioon Maks Glükogenolüüs,glüko- Silm neogenees Müdriaas 2 Presünaptiline membraan NA vabanemise pärssimine Trombotsüüdid Agregatsioon Veresoonte silelihased Kontraktsioon 1 Süda Löögisageduse Kontraktsioonijõud Erutusjuhtivus Neerud Reniini sekretsiooni tõus
(retikulaatkehad). Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. Seda teed on läinud mõned väga suured bakterid nagu Thiomargarita ja Thioploca. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained),
t vere hüübimise veresoone vigastuse korral ning samaaegselt hoiab vere veresoontes vedelana. Hemostaas koosneb kahest osast koagulatsioonisüsteemist ehk hüübimissüsteemist ja antikoagulatsioonisüsteemist. (Boon 1993: 170) Koagulatsioonisüsteem Vere hüübimine ehk vere koagulatsioon on keeruline protsess, kus veri muutub geeljaks ja moodustab verehüübe ehk trombi. Vere hüübimisel toimuvad trombotsüütide aktivatsioon, adhesioon ehk kleepumine, agregatsioon ehk kuhjumine, ladestumine vigastuskohale ning fibriini võrgustiku moodustumine. (Zhenyu 2010: 23412343) Koagulatsioon jaotub kaheks etapiks. Esimese etapi ehk primaarse hemostaasi korral toimub veresoone ahenemine ehk vasokonstriktsioon ning trombotsüüdid moodustavad klombi ehk punase trombi vigastatud veresoone seinale. Teine etapp ehk sekundaarne hemostaas toimub paralleelselt esimese etapiga. Teise etapi tulemusel tekib võrreldes esimese etapiga suuremas koguses fibriini,
suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl
samuti tromboksaan A2, samuti hüübimisfaktoreid jt bio-akatiivseid ühendeid. Tuumata, läbimoot 2-4 m, eluiga 10 päeva, funktsioon: hemostaas. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Hemostaas: väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. Teatud ainete lisamisel saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid: 1. Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke 2. Vasokonstriktsioon 3. Punase trombi teke, vere hüübimine e. Koagulatsioon 4. Vigastuse sidekoestumine. Hüübimise "loogika": Vereplasmas paiknevad inaktiivses vormis hüübimisfaktorid. Paljud faktorid toimivad aktiivses vormis proteolüütiliste ensüümidena ja on võimelised peptiidfragmendi eemaldamise läbi aktiveerima mõnd teist süsteemi valku. Teatud tingimuste toimel toimub faktorite kindlas järjekorras aktiveerumine, mis resulteerub
tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl
Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes, sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist (trombid). IV 24. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Ehituslikud: 1) raku kuju, 2) Agregatsioon (kogumite moodustamine), 3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest 4) jätkete olemasolu, 5) raku suurus, 6) koloonia morfoloogia, 7) värvumine Grami järgi, 8) piilide ja viburite olemasolu, 9) endospooride esinemine ja paiknemine Füsioloogilised ja metaboolsed: 1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine, 2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained), 3) käärimisproduktide loomus (happed, alkoholid, gaasid),
infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt N. Salmonella, polio, influenza ja retroviiruste eest. IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer. Erütrotsüüdid+IgM-agregatsioon agglutinatsioon. Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. Sadestamine. IgM on suur molekul, vähe liikuv, vähene conts. veres ; võib läbida epiteelrakud. IgM on polümeer, kus immunoglobuliinid on kovalentselt seotud disulfiidsidemetga, enamasti pentameerina. Kuna igal monomeeril on 2 sidumissaiti, siis IgM on neid kokku 10. Kuna IgM on suur molekul pole ta võimeline difundeeruma. IgD ja Ig E neid on kõige vähem. IgD-d leidub ainult B lümfotsüütide pinnal.
antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM 5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer, J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM agregatsioon -agglutinatsioon. Parim komplemendi aktivaator! Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe liikuv, vähene kontsentratsioon veres, võib läbida epiteelrakud. Iseloomulik primaarsele immuunvastusele. IgG-80% seerumi Ig-dest. Inimesel 4 IgG alamklassi (IgG1, IgG2, IgG3, IgG4), aa erinevused ahelas. IgG1, IgG3 ja IgG4 läbivad platsenta ja neil on tähtis roll loote arengul. IgG3- efektiivne komplemendi aktivaator. IgG1 ja IgG2 vähem. IgG4 ei aktiveeri komplementi
b) Komplmemendi süsteem, kemotaksis neutrofillidele, monotsüütidele, bakterite lüüs c) Koagulatsioonisüsteem Veritsuse peatamine, eelduse tekitamine paranemiseks Hemostaas · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta. · Organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib · Teatud ainete lisamisel (nt need, mis seovad Ca 2+ ioone) saab vere muuta hüübimatuks. Hemostaasi põhietapid - Trombotsüütide agregatsioon, valge trombi teke - Vasokonstriktsioon - Punase trombi teke, vere hüübimine e. koagulatsioon - Vigastuse sidekoestumine NB! Faaside eristamine on tinglik, sest faasid ei ole ajaliselt ega ruumiliselt eraldatud, vaid pigem üksteisega tihedasti läbipõimunud Hüübimise "loogika" · Vereplasmas paiknevad inaktiivses vormis hüübimisfaktorid. Paljud faktorid toimivad
IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; conts.=1.5 mg/ml; Monomeerne IgM- (MW 180000) membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer; J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM-agregatsioon agglutinatsioon. Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. Sadestamine. IgM on suur molekul, vähe liikuv, vähene conts. veres ; võib läbida epiteelrakud (retseptor mediated endocytose like IgA ). IgM on polümeer, kus immuniglobuliinid on kovalendselt seotud disulfiidsidemetga, enamasti pentameerina. Molekulmass 900kD. Kuna igal monomeeril on 2 sidumissaiti, siis IgM on neid kokku 10. Kuna IgM on suur molekul pole ta võimeline difundeeruma. IgD ja Ig E neid on kõige vähem
ebapüsiv süsteem. Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsiooni põhjustavad on enamasti füüsikalised või keemilised tegurid. Füüsikaliste tegurite seas on
50% ssinikust assimileeritakse. Lagundamise viimases etapis lagundatakse jrelejnud substraati, mis sisaldab palju ligniini ja on seetttu resistentne. 1/3 ssinikust assimileeritakse. Taimejnuste mikrobioloogilisel lagundamisel jb vike osa algsest substraadi ssinikust muudetud kujul mulda ja seda nimetakse mulla orgaaniliseks aineks (MOA). MOA mjutab oluliselt mulla keemilisi (katioonide sidumine, pH puhverdamine, toitainete aeglane vabanemine) ja fsikalisi (struktuur, agregatsioon, niiskusesisaldus) omadusi. MOA lagunemiskiirus aastas on aeroobsetes tingimustes 2-5%. Protsess on tugevalt seotud temperatuuriga. Anaeroobsetes tingimustes on MOA lagundamine vga aeglane ning taimejnused akumuleeruvad mulda/pinnasesse. 1.2. LMMASTIKURINGE Aineringes esineb lmmastik peamiselt jrgmistes vormides: molekulaarne lmmastik N2, orgaaniliste hendite lmmastik (taimedes, loomades, mikroobide biomassis ja mulla orgaanilises aines) ning nitraadi-ja ammooniumioonina
paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus) PGD2, PGE2, PGI2 – bronhilihaste kontraktsioon ja lõtvumine, vasodilatatsioon, trombotsüütide agregatsioon PAF(trombotsüüte aktiveeriv faktor)- trombotsüütide agregatsioon , vasoamiinide produktsioon Tsütokiinide tähtsus: nuumrakud ja basofiilid toodavad allergia hilises faasis, mis algab 6-24h peale Ag –ga kokkupuudet TNF, IL-1, IL-4 ja IL-5 ning kemokiine nagu MIP-1 ja MIP-1 . Need “meelitavad” omakorda CD4+, monotsüüte ja eosinofiile , mis omakorda vabastavad mitmeid Th2- tüüpi tsütokiine , eriti IL-4 ja IL-5, mis võimendavad põletikku allergeenile.
76 ● Millist tüüpi olemite kohta peaks süsteem informatsiooni esitama ja kuidas need olemid on omavahel seotud? 1. Kontekstidiagramm 2. Klassidiagramm pärimine 3. Klassidiagramm agregatsioon 77 4. Klassidiagramm assotsisatsioonid 144. Interaktsioonide disain. Milliseid teateid süsteemi osad vahetavad omavahel ja kasutajaga? 1. Jadadiagramm :
mingisse alamklassi: - kohustuslik; Diagrammil tähis - {Mandatory} - mittekohustuslik; Diagrammil tähis - {Optional} Kuuluvus: Määrab kas superklassi liige saab olla vaid ühe alamklassi liige või võib ta kuuluda korraga mitmesse alamklassi: - Iga superklassi liige võib kuuluda vaid ühte alamklassi. Diagrammil tähis - {Or} - Iga superklassi liige võib kuuluda mitmesse alamklassi. Diagrammil tähis - {And} Agregatsioon: Esitab osa-terviku suhet olemi tüüpide vahel, kus üks esitab 'osa' ja teine 'tervikut'. Üks osa võib kuuluda mitmesse tervikusse. (Diagrammil esitatakse suhte otsas paikneva seest tühja rombina, mis paikneb tervikut esitava olemi tüübi poolel.) 31 Kompositsioon: Agregatsiooniseose erijuhus, mille puhul 'osa' võib kuuluda vaid ühte tervikusse. Näiteks ruum kuulub ühe kindla hotelli juurde.