Kinnisasja valdaja peab tõendama, et tema poolt asja äravõtmine ei olnud omavoliline ja tal oli selleks õigus. Valdajal on õigus oma valduse kaitseks esitada nõudeid otse rikkujale või hagi teel kohtusse. Selliselt võib ta toimida nii valduse omavolilise rikkumise kui ka selle omavolilise äravõtmise korral. Selline valduste kaitse ei ole väga levinud, kuna siin ei selgitata protsessis õigust, vaid ainult faktilist olukorda. Selle protsessi olulisim roll on omaabi vähendamine valduse kaitses. Valduse kaitse nõudeid nimetatakse possessoorseteks ehk valduslikeks nõueteks, kuna need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdaja ei saa toetuda ei omandile ega asjaõigusele. Valdusnõudega võib taotlusel kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. Kui valdus on omavoliliselt siiski omandatud, vaatamata omaabi proovimisele, on
vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). 3. Valduse kaitseinstrumendid. Omaabi. Otsimisõigus, Kohtulike nõuete esitamine. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: 1). Omaabi; 2). kohtulike nõuete esitamine. Omaabi - valdaja õigus kaitsta oma valdust. Omavoli - all mõistetakse valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumist või valduse äravõtmist. Otsimisõigus 1)
I maailmasõda Eestis 5 muutust I maailmasõja ajal Eestis: · Eestlased said ametikohtadel kõrgematele kohtadele, Baltisakslaste asemele- baltisakslaste mõju vähenes · Rahvas organiseeris omaabi ja ühisabi ettevõtmisi. · Majanduses raha väärtus vähenes-inflatsioon. · Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920.
Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama. Valduse finktsioonid: signaalfunktsioon (valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu ja näitab vallasomandi üleminekut), kaitsefunktsioon (valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse kaudu), kontinuiteedifunktsioon (valdus on vallasomandi tekkimise aluseks igamise või leiu teel). Valdust võib liigitada järgmistel alustel: suhte järgi asjasse (otsene ja kaudne valdus), tegeliku võimu teostaja seisundi järgi (valdaja ja nn valduse teenija), võimaluse järgi kolmandate isikute mõjuavaldusi asjale välistada (ainuvaldus ja kaasvaldus), faktilise võimaluse järgi kolmandate
enda või teise isiku õigushüvedele; 2) valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning 3) kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. TsÜS edastab sama regulatsiooni lühemalt: isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui (vt TsÜS § 141 lg 1): 1) kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja 2) kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. 46. Millal lubab tsiviilõigus kasutada omaabi? Laiem käsitlus Saksa õiguskirjanduses mõistetakse omaabi all eraõigusliku nõude täideviimist privaatse jõuga. Omaabi rakendamine eeldab, et: 1) sissenõutav nõue on olemas; 2) avaliku võimu abi ei ole õigeaegselt kättesaadav; 3) kohese sekkumiseta on sissenõudmine ohustatud. Lubatud omaabivahendid on: 1) asja äravõtmine, hävitamine või rikkumine; 2) kohustatud isiku kinnivõtmine põgenemiskahtluse korral; 3) kohustatud isiku vastuhaku kõrvaldamine.
enda või teise isiku õigushüvedele; 2) valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning 3) kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. TsÜS edastab sama regulatsiooni lühemalt: isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui (vt TsÜS § 141 lg 1): 1) kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja 2) kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. 46. Millal lubab tsiviilõigus kasutada omaabi? Laiem käsitlus Saksa õiguskirjanduses mõistetakse omaabi all eraõigusliku nõude täideviimist privaatse jõuga. Omaabi rakendamine eeldab, et: 1) sissenõutav nõue on olemas; 2) avaliku võimu abi ei ole õigeaegselt kättesaadav; 3) kohese sekkumiseta on sissenõudmine ohustatud. Lubatud omaabivahendid on: 1) asja äravõtmine, hävitamine või rikkumine; 2) kohustatud isiku kinnivõtmine põgenemiskahtluse korral; 3) kohustatud isiku vastuhaku kõrvaldamine.
koosseis (kaitstud õiguse rikkumine ja kahju seotus sellega), õigusvastasus (õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine); süü olemasolu (süü vorm ja deliktivõime) 150. Kohus lähtub kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kahju tekitaja süü olemasolust. 151. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi; kannatanu nõustus kahju tekitamisega, v.a juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega.Õigusvastane ei ole ka isikuõiguse rikkumine, kui see on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154
- Valduse teenijal on õigus omaabile - Juriidiliste isikute puhul Ei Ole valduse teenijateks enamjaolt juriidilise isiku alalise juhtorgani liikmed Pärija valdus: - on juriidiline konstruktsioon. Pärija, kes ei soovi pärandit, peab selleks loobumisavalduse tegema. - Pärija on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, asja valdaja. Ning seda sõltumata sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või pärandi koosseisust. Omaabi eeldused: - Omaabi teostaja peab olema kas valdaja või valduse teenija konkreetse asja suhtes - Peab olema tarvitatud omavoli (§40 lg2) - Jõudu võib omaabi teostamisel kasutada vaid hädakaitsepiirides - Tegemist peab olema vallasasjaga, mille korral omavoli teostaja peab olema teolt tabatud. Vallasasja äravõtmiseks on õigus koheselt. Omand : - Pole identne Põhiseaduses sätestatuga, sest see hõlmab ka nt intellektuaalset vara - Isikul on täielik õiguslik võim asja üle
1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. Valduse kaitse 1) Vindikatsioon – asja välja nõudmine ebaseaduslikult. 2) Eneseabi/omaabi - tegevus mille käigus isik võib valdust rikkuva nähtuse kõrvaldada. 3) Otsimisõigus – vallaasja omaniku õigus nõuda võõrale kinnisasjale sisenemist ja vallasasja otsimist sellel kinnisasjal, kui selleks on piisavalt alust Kaas- ja ühisomand Kaasomand tähendab, et ühel asjal võib olla rohkem kui üks omanik. Kaasomanikud omavad asja vastavalt nende omandi suurusele ehk ühele kaasomanikule võib kuuluda suurem osa kui teisele
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest
Vilja omandamine peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus, kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve. Kaitse omaabi; possessoorsed valdushagid faktilise olukorra ennistamine, petitoorsed hagid taotletakse omandiõiguse tunnustamist omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana. PANT kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu
ega täiendata. 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) Distsiplinaarõigusrikkumine (ametnik), kuritegu, väärtegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast?
5. jaanuaril 2016 tuleb AS-i Karu esindaja kontoriruumidesse ja palub Mummil välja kolida. Mumm keeldub ruume vabastamast ja väidab, et seadusest tulenevalt on üürileping muutunud tähtajatuks. Üürileandja lahkub, kuid palkab oma õiguste kaitseks turvafirma, mille töötajad hõivavad õhtul pärast tööpäeva lõppu vaidlusalused ruumid, murdes üürileandja käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Järgmisel hommikul ei saa AS Mumm ruumidesse enam sisse. 1) Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada? 2) Kas AS Karu võis ruumide valduse üle võtta? Vt mh AÕS §-d 40 ja 41, VÕS § 310 4
II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
Ühistegevuse idee põhineb ühistu liikmete isemajandamisel, iseseisval vastutusel, demokraatial, võrdsusel, ühises omandis oleval varal ja solidaarsusel. Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses. Ühistegevuse väärtusteks on: omaabi, liikmete isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus ja solidaarsus hüvede jaotamisel. Nii nagu ühistegevuse rajajad hindavad ka ühistuliste ühenduste liikmed selliseid eetilisi väärtusi nagu ausus, avatus, sotsiaalne vastutus ja hoolekanne teiste eest. Ühiskonna jaotamine kolmeks sektoris. põhimõtted ja kriitika. Ühiskonna eri osade ja funktsioonide kirjeldamiseks
Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik:
1. et isik teostaks tegelikku võimu kellegi teise eest sellest ei piisaks veel, et tema valdust välistada, vastupidi, see teeks ta võõrvaldajaks 2. et isik teise isiku majapidamises või tulunduslikus tegevuses või muudes samasugustes suhetes seda võimu teostab ja peab seetõttu järgima teise isiku poolseid, asja kohta käivaid korraldusi Valduse teenija seisundi toime: 1. Valduse teenija ei ole valdaja 2. Valdusnõude puudumine 3. Õigus teostada valdaja omaabiõigust (nt vargaid tagasi tõrjuda) · AÕS § 41. Omaabi (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
esitada? Possessoorhagid Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omaabi AÕS § 41 - valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Otsimisõigus Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi
Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates. Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega kaasnevad ka kohustused, nt majast, mis päritakse kukub alla mõni kivi ja kahjustab mõnd inimest, siis vastutab pärija tekitatud kahju ees, kuna temast oli saanud valdaja. Selleks, et valdus tekiks, tuleb valdust ikkagi tegelikult teostada ja see võib seisneda ka valduse kaitses. 1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid
Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus
Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma
seondub isikule kuuluvate teiste subjektiivsete õiguste rikkumisega. Tsiviilõiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (nii materiaalsete kui protsessuaalsete) kohaldamine. Õiguskaitsevahendid- abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud. Tsiviilõiguste kaitsmine jõu kasutamisega ei ole üldjuhul lubatud ning on õigusvastane. Õiguste kaitse teostub: a) kohtuväliselt (nt võlausaldaja poolne omaabi, taganemine, ülesütlemine, oma kohustuse täitmisest keeldumine, võlgniku poolt nõude vabatahtlik täitmine); b) kohtulikult (nt läbi õigusliku asjaolu tunnustamise või nõude rahuldamise ja selle sundtäitmise). Õiguskaitsevahendid võib liigitada: a) õigustatud isiku poolt iseseisvalt (nt ühepoolse tahteavaldusega) realiseeritavad õiguskaitsevahendid (kõik kujundus- ja vastuõigused) ;
isik vastutusest siiski ei vabane. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks võib olla hädaseisundis kahju tekitanu ise, kui ka kolmas isik, kelle huvides kahju tekitati. Kui kahju tekitaja tegutses kolmanda isiku huvides, siis võiks kahju tekkimise kohustuse panna kolmandale isikule, kuid kui kolmas isik on nt maksejõuetu, siis võib kahju hüvitamise kohustus olla kahju tekitajal endal. 65. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse kaitseks? Neljas õigusvastasust välistav asjaolu. Omaabi eeldused AÕS §-s 41: - § 41 lg 1: valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire - § 41 lg 2: kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus vallasasi kohe ära võtta.
isikutel, mitte maaaladel, ka vasalli suhtes on seotud isikud, mitte maaalad. Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring , perekond, kellele traditisooniliselt kuulus võim. DUX Herzog sõjapealik REXmeer+zug kuningas Krahv tähenda esialgselt kuninga ametnikku, kes esindab kuningat piirialadel. Margid> alad, millel on vilets poliitiline kaal. Asevalitseja markkrahv e Markii “Rändav kuningas” “Omaabi” kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, siis võib teda käsitleda türannina ning türannide vastu on õguspärane võidelda. Jumalarahu: Jumala rahu ehk Pax Dei, rahva kogunemiskohtades on vägivald keelatud (kirik, turg) lisaks inimesed keda ei tohtinud puutuda: vaimulikud, kaupmehed, talupojad, naised. Reeaalselt selle kehtestamine ei õnnestunud ning kuulutati välja ajajärkusid, mil ei võinud
vabatahtlik otsuse täitmine või sunnisviisiline, vahetu sundtäitmine Kui subjektiivset õigust pole võimalik teostada teise poole käitumise tõttu, siis on õigustatud isik kaitsele õigustatud. Subjektiivsete õiguste kaitse tähendab teatud kaitse abinõude kohaldamist (kui subjekt ei täida oma kohust ja tekib vajadus õiguskaitsele). Neid saab kohaldada vabatahtlikult, sunniviisiliselt või omaabi korras. Vabatahtlikult- õiguskaitsevahendid, mida subjektiivse õiguse omaja kasutab ja teine pool aktsepteerib vabatahtlikult. Riikliku sunniga- sunnivahendite kohaldamine kohtuotsusega, sundtäitmine ilma kohtuotsuseta Omaabi korras- enesekaitse Kaitse viisid näitavad, milliseid õiguskaitsevahendeid võib kasutada. Võivad olla suunatud sellele, et rikkumine kõrvaldada ja õiguste edasine teostamine või kompensatsioon. Enesekaitse
teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. omand-isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. valdus- tegelik võim asja üle. asi- kehaline ese. kinnisasi-maatükk ehk maapinna piiritletud osa. vallasasi-asi, mis ei ole kinnisasi. omaabi- kinnistu- iseseisva üksusena kinnisturaamatusse kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus, ehk kinnisturegistrisse kantud maatükk. piiratud asjaõigused- annavad teatud õigused asjale, aga ei ulatu kunagi täieligu võimuni asja üle. leping- tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. lepingu tingimused-
14. saj alguseks oli Prantsusmaal kujunenud olukord, kus igas piirkonnad oli ainult üks kompetentne ametikandja, kes tohtisid sissetulekuid saada üksnes kuningalt ja ka nende kohustused olid vaid kuninga ees. ,, Rändav kuningas": Varakeskajal baseerus kuningavõim ( eriti Skandinaavias) suuresti religioonil ning kuningas esines kultuspidustustel kui jumala kehastus. Usuti, et maad mööda rändav kuningas, kes kogus makse ning andis vastu rahu ja viljakust, kehastas jumalat. Omaabi- asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku
olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40-50 - kahju hüvitamine VÕS § 127 - alusetu rikastumine VÕS § 1028 Heauskne (ei tea) ja pahauskne (teab) – mõlemad kuuluvad ebaseadusliku valduse liiki. Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks.
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused)
poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917.a veebr puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST sai vabariik.Seda juhtis Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Riigi edaspidise korralduse küsimused pidi lahendama demokraatlikult valitud Asutav Kogu. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas
selle ohu kõrvaldamiseks kahjustatakse teise isiku asja eesmärgiga oht neutraliseerida (nt põleva elumaja juurde pääsemiseks tuleb lõhkuda naabri kuur Õiguslikud tagajärjed Hädaseisundis tekitatud kahju ei pea hüvitama kui tegemist on õiguspärase kahju tekitamisega. Õigustatud võib olla kahju hüvitamise nõue isikult, kelle huvides kahju tekitati (nt olukorras kus tulekahju kustutamiseks on vajalik lähdal parkivate autode lõhkumine, et need ei süttiks. Omaabi Mõiste: Olukord, kus isik talle kuuluvat õigust teostab või tagab vägivallaga. Eeldused: 1. Teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse) 2. Muu abi kättesaamatus 3. Eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida Õigustatud on ainult selline omaabi, millega ei ületata hädakaitse piire ning omaabi on õiguspärane, mistõttu vara kahjustamine ei ole kahju tekitamine. 5. Tehingud Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus
Suurem osa laenusummast läks aga mitte majandushoonete taastamisele, vaid peahoonete taastamiseks. Sisustuse taastamiseks üldreeglina laenu ei antud. Laenuandmine oli piiratud, seda ei saanud suurem osa kahjustatud mõisate valdajaid. Esmajärjrkorras läks laen majandustegevuse taastamiseks. Et laen oli pikaajaline, siis hilisemate sündmuste pärast jäigi suurem osa sellest saamata. Mõisnikud lahendasid kahjude hüvitamise probleemi osaliselt n.ö. omaabi korras pangaühistute, pantkirjalaenude ja vastastikuse kindlustuse seltside kõrgete liikmemaksudega ja liikmed vastutasid võetud laenukohustuste eest ühiselt. Panditi mõisaid ja saadi nii pantkirjalaenusid. Laenu anti laenuvõtja vara tagatisel. Laenu võis anda aga vaid majandustegevuseks. Tingitud see kahest asjaolust: Panditud mõisad olid saadud 18. sajandil keisrilt kingituseks Laenuraha kõigile soovijatele niikuinii ei jätkunud
Kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib olla kahju tekitaja või kolmas isik, kelle huvides kahju tekitati (TsÜS 141 lg 3). Nt A vajab koheselt arstiabi, B ärandab selleks C auto ja viib A haiglasse. Võib olla, et kahju võiks hüvitada A (kelle huvides tegelikult tegutseti). 65. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse kaitseks? Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguste teostamiseks või kaitseks õigus- tatult omaabi (VÕS 1045 lg 2 p 4). Omaabi on sätestatud AÕS 41. Saab eristada 3 liiki omaabi valduse kaitseks: 1. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS 41 lg 1). 53
kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületata hädakaitse piire. Hädaseisund Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Omaabi (asjaõiguses): valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. 11. Aegumine. Aegumise mõiste. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Ehitise puudusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Aegumine erijuhtudel. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja
Kõrgkeskajal (Prantsusmaal jm Lääne - Euroopas) kuningakord seoses läänikorraga nõrgenes. Hiljem jälle tugev, et sekkuda alamate tegudesse. Võim defineeritud võimu laienemisega mingile territooriumile ja seal elavatele inimestele. Keskajal jäi võim jagatuks. Läänikord kahepoolne suhe, mõlemal omapoolsed õigused ja kohustused (vähemalt teoorias, tegelikkus sõltus võimuvahekorrast). Volitusi ei saa ületada, muutuste sisseviimine oli võimalik kokkuleppel sõltlasega. "Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada. Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel
Kui see juurdetekkiv tükk on ühinenud teise maatükiga, kuulub see viimase omanikule. Negatiivselt omandiõigus: omanik võib keelata oma asja võtta, kasutada jne. Omanikule kuulus õhuruum maa kohal ja pinnaalune. Omanik peab sallima, et ka teised tema asja mingil määral kasutavad (naabrid). NT:naaber tuleb su maale et korjata enda puudelt sinna kukkunud puuvilja..Omanik peab hoiduma tegudest mis võiksid naabreid halvasti mõjutada. OMANDI KAITSE Omaabi- isiku oma jõud. Kahte liiki kaitsevahendeid: 1. Possessoorsed (valdus) hagid, milledega toimub vaid faktilise olukorra jaluleseadmine. Isik saab valduse tagasi, küsimata, kas ta on omanik. 2. Petitoorsed hagid- nendega taotleb omanik omandiõiguse tunnustamist. Petitoorsed hagid on: a. Esikohal on rei vindicatio- omandihagi puhtal kujul , mis esitatakse tavaliselt mittevaldava omaniku poolt valdaja mitteomaniku vastu omandiõiguse
,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist. Kuigi tahvlis leidus ka 4 ,,omaabi" elemente, oli piiratud ka ,,krediitori võimu" ning ,,kaitsti" võlgnikku (Ilus 2007, lk 33). Ka tänapäeval võib kolmas isik kohtus võlgniku võla maksta. See on sätestatud VÕS § 78, mis ütleb, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega on mõlema ühiskonna arusaamine seaduse
397. has incurred expenses teinud kulutusi 398. damage caused by fault-based liability kahju süülisest põhjustamisest 399. strict liability riskivastutus 400. liability of the producer tootjavastutus 401. tortfeasor kahju tekitaja 402. causal relationship põhjuslik seos 403. victim consents to causing the damage kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks 404. self-defence hädakaitse 405. self help omaabi 406. forms of culpability süü vormid 407. intent tahtlus 408. negligence hooletus 409. gross negligence raske hooletus 410. defective product puudusega toode 411. Law of Civil Procedure tsiviilkohtumenetlus 412. procedural relationship menetluslik suhe 413. instituting a civil procedure 414. conciliation procedure lepitusmenetlus 415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416
54 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 55 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 56 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 6. OMANDI KAITSE Omanik peab saama kõiki omandi alusel talle kuuluvaid õigustusi kaitsta, et ta saaks asja vallata, kasutada ja kõiki teisi isikuid asjast eemal hoida. Kuna kohtulik kaitse kujunes alles ajajooksul, siis oli algselt omandi kaitseks peamiselt omaabi, s.t. isiku oma jõud. Tänapäeval mõistetakse omaabi all teolt tabamist ja omandi kaitsed rikkumise toimepanemise ajal. Kannatada saanud omanik ei tegele ise õigusrikkumise uurimisega, selleks on olemas riiklikud organid. Kui Roomas hakati eristama asjaõiguslikke instituute, siis hakkas välja kujunema ka kohtulik omandi kaitse. Algselt oli omandi kaitse aluseks õiguse rikkumine, mitte õigus kui selline. Arvatavasti arenes selles välja omandi kaitse rei vindicatio kujul.57
Subjektiivne õigus tulene. Subjektiivse õiguse all peetakse silmas juriidiliselt tagatud võimalust ise teatud viisil käituda (käitumisvõimalus) ning nõuda kohustatud Omaabi (AÕS § 41). isikult vastavat käitumist (nõudeõigus), samuti õigus saada kaitset kui kohustatud isik oma kohustust ei täida või takistab õigustatud isikut Isiklike õiguste kaitse (VÕS § 134, 1046, 1047). seaduse või tehinguga tagatud viisil käituda (kaitseõigus). Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanemist või Isiklike mittevaraliste õigustena on käsitletavad isiku au, hea nimi, eraelu
saab kas mitu nõuet või ühe), 3) nõuete konkurent (sama eesmärgi jaoks mitu erinevat nõude võimalust) 3.PEATÜKK 1. Õiguste teostamise ja kaitse põhimõtted SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE KAITSE : võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus) teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud) kohaldamine. ÕIGUSKAITSEVAHENDID VÕIB LIIGITADA: a) kohtuväliselt realiseeritavad : läbi subjektiivsete õiguste teostamise, taganemine, ülesütlemine, kohustuste täitmisest keeldumine b) kohtu või vahekohtu abil realiseeritavad : kõik nõudeõigused, nt kahju hüvitamise nõue, juriidilise
Põllumajanduslikud ühistud moodustasid umbes 90 % kogu Eesti ühistegelisest liikumisest. Eriti kasvas piimaühistute arv (I oli moodustatud 1908.a.) 1911.a. keskühistu Estonia piimasaaduste turustamiseks. 1937.a. kooperatiivühing Eesti Lihaeksport 1937.a. Eesti Munaeksport Ühistegevuse vanemaid alasid olid masinaühingud (I moodustati 1899.a.). 1939.aastaks registreeriti 208 kaubandusühingut. Ühistegevuse eesmärgiks oli omaabi põhimõttel taotleda majandushüvesid oma liikmetele. EESTI VABARIIGI LIKVIDEERIMINE JA ÜLEMINEK NÕUKOGUDE LIIDU KOOSSEISU 21. juulil 1940.a. vastuvõetud deklaratsiooni kohaselt kuulutati Eesti Nõukogude Liidu Sotsialistlikuks Vabariigiks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega. Algas: · pankade · suur- ja väiketööstuse · transpordiettevõtete natsionaliseerimine Perioodil 1940 1941 natsionaliseeriti üle 900 tööstusettevõtte. 1940
mis on vaieldavad punktid ning kohtunik otsustas vaid nende üle 3) Protsessid on suulised, vahetud ning avalikud 4) Mõlema poole ärakuulamise kohustus. Punktides 2-4 äratoodud printsiipe järgiti kuni klassikalise ajastu lõpuni st u 3. saj lõpuni, ent dominaadi ajal – järelklassikalisel ajal nad kadusid. Kõik need printsiibid on aga kehtivad ka tänapäevase tsiviilprotsessi puhul. Protsessimise ajalugu algab tõenäoliselt kõigi rahvaste juures sellega, kui üksikisikute omaabi asemel tuli isiku eraõiguste kaitseks kasutada riigi poolt kontrollitavat ja ehk ka piiratud võimu. St et kui keegi tunneb, et tema õigusi on rikutud, võib ta rikkujat ise ja oma vahenditega jälitada. Seejuures peab ta aga järgima kahte riigi poolt seatud tingimust: 1) kõigepealt peab omaabi rakendamisel järgima kindlaid rituaale, sest ainult sellisel juhul ei tähenda see teise õiguste õigusvastast rikkumist. Sellist kõige algsemat
Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15
pahatahtlik kahjustamine. Omanik ei või keelata oma omandi piiramist ja mõjuavaldusi asja suhtes, kui on tegemist hädeseisundiga. Siinjuures peab ähvardav kahju olema suurem tekitatavast kahjust ja hädaseisundis tehtud tegu peab olema suunatud kahju ärahoidmisele. Asja omanikule tekitatud kahju tuleb hüvitada isiku poolt kes kahju tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Hädaseisund välistab omaabi (AÕS § 41) teostamise Omand võib eraõiguses tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele- vallas ja kinnisasjadele Erandina AÕS õiguste käibe osas õiguste pantimine Omand kui asjaõigus on üksikutele asjadele, mitte asjade kogumitele (üleandmiseks tuleb need identifitseerida Kinnisomandi esemeks on kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad, samuti- mida võidakse sinna kanda Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2)
vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane. Mis tähendab eelkõige seda, et kui on hädakaitse seisundis tekitatud
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine – nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane. Mis tähendab eelkõige seda, et kui on hädakaitse seisundis tekitatud
üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta (nt ajutine lahkumine korterist). 6. Valduse kaitse instrumendid. Omaabi. Otsimisõigus. Kohtulike nõuete esitamine. 37 Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: omaabi (§ 40) kohtulike nõuete esitamine (§-d 44 ja 45). Omavoliline valdus on reeglina ebaseaduslik ning pahauskne. Omaabi
annaabi.ee 
