selgitata protsessis õigust, vaid ainult faktilist olukorda. Selle protsessi olulisim roll on omaabi vähendamine valduse kaitses. Valduse kaitse nõudeid nimetatakse possessoorseteks ehk valduslikeks nõueteks, kuna need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdaja ei saa toetuda ei omandile ega asjaõigusele. Valdusnõudega võib taotlusel kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. Kui valdus on omavoliliselt siiski omandatud, vaatamata omaabi proovimisele, on senisel valdajal õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenevat kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel. Tal on võimalik panna oma õigus maksma ka kohtu kaudu. Valduse äravõtja tahtlus ei ole seejuures oluline. Omavoliga kaotatud valdus tuleb igal juhul taastada ja selle peab tagama kohus.
vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). 3. Valduse kaitseinstrumendid. Omaabi. Otsimisõigus, Kohtulike nõuete esitamine. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: 1). Omaabi; 2). kohtulike nõuete esitamine. Omaabi - valdaja õigus kaitsta oma valdust. Omavoli - all mõistetakse valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumist või valduse äravõtmist. Otsimisõigus 1)
I maailmasõda Eestis 5 muutust I maailmasõja ajal Eestis: · Eestlased said ametikohtadel kõrgematele kohtadele, Baltisakslaste asemele- baltisakslaste mõju vähenes · Rahvas organiseeris omaabi ja ühisabi ettevõtmisi. · Majanduses raha väärtus vähenes-inflatsioon. · Tarbekaupadest tuli puudus · Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920.
Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama. Valduse finktsioonid: signaalfunktsioon (valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu ja näitab vallasomandi üleminekut), kaitsefunktsioon (valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse kaudu), kontinuiteedifunktsioon (valdus on vallasomandi tekkimise aluseks igamise või leiu teel). Valdust võib liigitada järgmistel alustel: suhte järgi asjasse (otsene ja kaudne valdus), tegeliku võimu teostaja seisundi järgi (valdaja ja nn valduse teenija), võimaluse järgi kolmandate isikute mõjuavaldusi asjale välistada (ainuvaldus ja kaasvaldus), faktilise võimaluse järgi kolmandate
enda või teise isiku õigushüvedele; 2) valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning 3) kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. TsÜS edastab sama regulatsiooni lühemalt: isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui (vt TsÜS § 141 lg 1): 1) kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja 2) kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. 46. Millal lubab tsiviilõigus kasutada omaabi? Laiem käsitlus Saksa õiguskirjanduses mõistetakse omaabi all eraõigusliku nõude täideviimist privaatse jõuga. Omaabi rakendamine eeldab, et: 1) sissenõutav nõue on olemas; 2) avaliku võimu abi ei ole õigeaegselt kättesaadav; 3) kohese sekkumiseta on sissenõudmine ohustatud. Lubatud omaabivahendid on: 1) asja äravõtmine, hävitamine või rikkumine; 2) kohustatud isiku kinnivõtmine põgenemiskahtluse korral; 3) kohustatud isiku vastuhaku kõrvaldamine.
enda või teise isiku õigushüvedele; 2) valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning 3) kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. TsÜS edastab sama regulatsiooni lühemalt: isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui (vt TsÜS § 141 lg 1): 1) kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja 2) kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. 46. Millal lubab tsiviilõigus kasutada omaabi? Laiem käsitlus Saksa õiguskirjanduses mõistetakse omaabi all eraõigusliku nõude täideviimist privaatse jõuga. Omaabi rakendamine eeldab, et: 1) sissenõutav nõue on olemas; 2) avaliku võimu abi ei ole õigeaegselt kättesaadav; 3) kohese sekkumiseta on sissenõudmine ohustatud. Lubatud omaabivahendid on: 1) asja äravõtmine, hävitamine või rikkumine; 2) kohustatud isiku kinnivõtmine põgenemiskahtluse korral; 3) kohustatud isiku vastuhaku kõrvaldamine.
Valdaja võib asja valitseda kas vahetult ise või kolmanda isiku kaudu, kellele ta asja üle annab (nt üürnikule). 168. Mis on valduse funktsioonid? • Kaitsefunktsioon Valduse kaitsefunktsioon ilmneb eelkõige valdaja kaitses asja omavolilise äravõtmise eest (vt AÕS § 40 lg 1), samuti valdajale antud nõudeõiguses (vt AÕS §-d 44 ja 45). Kes arvab, et tema õigus asjale on parem, võib oma valduse taastada, kuid reeglina mitte omaabi, vaid kohtu kaudu. Omaabi võib rakendada vaid oluliselt piiratult (vt AÕS § 41). Kui õigustatud isik võiks valduse alati tagasi võtta omaabi teel, siis oleks suurem ka oht, et ta rakendab valduse (tagasi)saamiseks vägivalda. Kaasaegne õiguskord nõuab igaühelt, kes oma õigust otsib, et ta kasutaks kohtu abi. Sellise korra järgimiseks peab kaitsma tegelikku olukorda – ka siis, kui see ei ole õiguspärane – vägivaldse sekkumise vastu, ja seda isegi siis, kui vägivaldselt sekkub õigustatud isik
- Valduse teenijal on õigus omaabile - Juriidiliste isikute puhul Ei Ole valduse teenijateks enamjaolt juriidilise isiku alalise juhtorgani liikmed Pärija valdus: - on juriidiline konstruktsioon. Pärija, kes ei soovi pärandit, peab selleks loobumisavalduse tegema. - Pärija on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, asja valdaja. Ning seda sõltumata sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või pärandi koosseisust. Omaabi eeldused: - Omaabi teostaja peab olema kas valdaja või valduse teenija konkreetse asja suhtes - Peab olema tarvitatud omavoli (§40 lg2) - Jõudu võib omaabi teostamisel kasutada vaid hädakaitsepiirides - Tegemist peab olema vallasasjaga, mille korral omavoli teostaja peab olema teolt tabatud. Vallasasja äravõtmiseks on õigus koheselt. Omand : - Pole identne Põhiseaduses sätestatuga, sest see hõlmab ka nt intellektuaalset vara - Isikul on täielik õiguslik võim asja üle
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saa...
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
ega täiendata. 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) Distsiplinaarõigusrikkumine (ametnik), kuritegu, väärtegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast?
5. jaanuaril 2016 tuleb AS-i Karu esindaja kontoriruumidesse ja palub Mummil välja kolida. Mumm keeldub ruume vabastamast ja väidab, et seadusest tulenevalt on üürileping muutunud tähtajatuks. Üürileandja lahkub, kuid palkab oma õiguste kaitseks turvafirma, mille töötajad hõivavad õhtul pärast tööpäeva lõppu vaidlusalused ruumid, murdes üürileandja käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Järgmisel hommikul ei saa AS Mumm ruumidesse enam sisse. 1) Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada? 2) Kas AS Karu võis ruumide valduse üle võtta? Vt mh AÕS §-d 40 ja 41, VÕS § 310 4
II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
Ühistegevuse idee põhineb ühistu liikmete isemajandamisel, iseseisval vastutusel, demokraatial, võrdsusel, ühises omandis oleval varal ja solidaarsusel. Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses. Ühistegevuse väärtusteks on: omaabi, liikmete isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus ja solidaarsus hüvede jaotamisel. Nii nagu ühistegevuse rajajad hindavad ka ühistuliste ühenduste liikmed selliseid eetilisi väärtusi nagu ausus, avatus, sotsiaalne vastutus ja hoolekanne teiste eest. Ühiskonna jaotamine kolmeks sektoris. põhimõtted ja kriitika. Ühiskonna eri osade ja funktsioonide kirjeldamiseks
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Täitemenetluse olemus ja vajalikkus Täitemenetlus ehk sundtäitmise menetlus on riigi poolt loodud riikliku sunnijõu rakendamise mehhanism tunnustatud nõuete maksmapanekuks, isiku kohustuse täitmisele sundimiseks. Sundtäitmise kaudu realiseerub riigi kohustus tagada isikutele nii nende õiguste kaitse kui ka vahendid selle kaitse reaalseks elluviimiseks. Sundtäitmine tagab maksejõuetusest või maksta-tahtmatusest tingitud probleemide lahendamise seadusest tulenevalt ja väldib selleks omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks tä...
välistada, vastupidi, see teeks ta võõrvaldajaks 2. et isik teise isiku majapidamises või tulunduslikus tegevuses või muudes samasugustes suhetes seda võimu teostab ja peab seetõttu järgima teise isiku poolseid, asja kohta käivaid korraldusi Valduse teenija seisundi toime: 1. Valduse teenija ei ole valdaja 2. Valdusnõude puudumine 3. Õigus teostada valdaja omaabiõigust (nt vargaid tagasi tõrjuda) · AÕS § 41. Omaabi (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus
esitada? Possessoorhagid Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omaabi AÕS § 41 - valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Otsimisõigus Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi
inimest, siis vastutab pärija tekitatud kahju ees, kuna temast oli saanud valdaja. Selleks, et valdus tekiks, tuleb valdust ikkagi tegelikult teostada ja see võib seisneda ka valduse kaitses. 1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab. 1.2.5. Valduse teenija Valduse teenijaks on isik, kelle käes on asi mitte tema enda huvides, vaid teise isiku huvides. 1.2.6. Valdaja omaabi Valdaja võib oma valdust omavoli vastu kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära oomavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Omaabi õigus kuulub ka valduse teenijale.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõh...
Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid.Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma
seondub isikule kuuluvate teiste subjektiivsete õiguste rikkumisega. Tsiviilõiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (nii materiaalsete kui protsessuaalsete) kohaldamine. Õiguskaitsevahendid- abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud. Tsiviilõiguste kaitsmine jõu kasutamisega ei ole üldjuhul lubatud ning on õigusvastane. Õiguste kaitse teostub: a) kohtuväliselt (nt võlausaldaja poolne omaabi, taganemine, ülesütlemine, oma kohustuse täitmisest keeldumine, võlgniku poolt nõude vabatahtlik täitmine); b) kohtulikult (nt läbi õigusliku asjaolu tunnustamise või nõude rahuldamise ja selle sundtäitmise). Õiguskaitsevahendid võib liigitada: a) õigustatud isiku poolt iseseisvalt (nt ühepoolse tahteavaldusega) realiseeritavad õiguskaitsevahendid (kõik kujundus- ja vastuõigused) ;
isik vastutusest siiski ei vabane. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks võib olla hädaseisundis kahju tekitanu ise, kui ka kolmas isik, kelle huvides kahju tekitati. Kui kahju tekitaja tegutses kolmanda isiku huvides, siis võiks kahju tekkimise kohustuse panna kolmandale isikule, kuid kui kolmas isik on nt maksejõuetu, siis võib kahju hüvitamise kohustus olla kahju tekitajal endal. 65. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse kaitseks? Neljas õigusvastasust välistav asjaolu. Omaabi eeldused AÕS §-s 41: - § 41 lg 1: valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire - § 41 lg 2: kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus vallasasi kohe ära võtta.
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
vabatahtlik otsuse täitmine või sunnisviisiline, vahetu sundtäitmine Kui subjektiivset õigust pole võimalik teostada teise poole käitumise tõttu, siis on õigustatud isik kaitsele õigustatud. Subjektiivsete õiguste kaitse tähendab teatud kaitse abinõude kohaldamist (kui subjekt ei täida oma kohust ja tekib vajadus õiguskaitsele). Neid saab kohaldada vabatahtlikult, sunniviisiliselt või omaabi korras. Vabatahtlikult- õiguskaitsevahendid, mida subjektiivse õiguse omaja kasutab ja teine pool aktsepteerib vabatahtlikult. Riikliku sunniga- sunnivahendite kohaldamine kohtuotsusega, sundtäitmine ilma kohtuotsuseta Omaabi korras- enesekaitse Kaitse viisid näitavad, milliseid õiguskaitsevahendeid võib kasutada. Võivad olla suunatud sellele, et rikkumine kõrvaldada ja õiguste edasine teostamine või kompensatsioon. Enesekaitse
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
olid vaid kuninga ees. ,, Rändav kuningas": Varakeskajal baseerus kuningavõim ( eriti Skandinaavias) suuresti religioonil ning kuningas esines kultuspidustustel kui jumala kehastus. Usuti, et maad mööda rändav kuningas, kes kogus makse ning andis vastu rahu ja viljakust, kehastas jumalat. Omaabi- asja valdajale antud õigus oma valdust ründe vastu jõuga kaitsta. Nt jumalarahu kehtestamine oli esimene katse takistada omaabi, faida- omal jõul õiguse otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena.
olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40-50 - kahju hüvitamine VÕS § 127 - alusetu rikastumine VÕS § 1028 Heauskne (ei tea) ja pahauskne (teab) – mõlemad kuuluvad ebaseadusliku valduse liiki. Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks.
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917.a veebr puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST sai vabariik.Seda juhtis Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Riigi edaspidise korralduse küsimused pidi lahendama demokraatlikult valitud Asutav Kogu. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas
Õigustatud võib olla kahju hüvitamise nõue isikult, kelle huvides kahju tekitati (nt olukorras kus tulekahju kustutamiseks on vajalik lähdal parkivate autode lõhkumine, et need ei süttiks. Omaabi Mõiste: Olukord, kus isik talle kuuluvat õigust teostab või tagab vägivallaga. Eeldused: 1. Teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse) 2. Muu abi kättesaamatus 3. Eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida Õigustatud on ainult selline omaabi, millega ei ületata hädakaitse piire ning omaabi on õiguspärane, mistõttu vara kahjustamine ei ole kahju tekitamine. 5. Tehingud Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus PAP- Isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1
Suurem osa laenusummast läks aga mitte majandushoonete taastamisele, vaid peahoonete taastamiseks. Sisustuse taastamiseks üldreeglina laenu ei antud. Laenuandmine oli piiratud, seda ei saanud suurem osa kahjustatud mõisate valdajaid. Esmajärjrkorras läks laen majandustegevuse taastamiseks. Et laen oli pikaajaline, siis hilisemate sündmuste pärast jäigi suurem osa sellest saamata. Mõisnikud lahendasid kahjude hüvitamise probleemi osaliselt n.ö. omaabi korras pangaühistute, pantkirjalaenude ja vastastikuse kindlustuse seltside kõrgete liikmemaksudega ja liikmed vastutasid võetud laenukohustuste eest ühiselt. Panditi mõisaid ja saadi nii pantkirjalaenusid. Laenu anti laenuvõtja vara tagatisel. Laenu võis anda aga vaid majandustegevuseks. Tingitud see kahest asjaolust: Panditud mõisad olid saadud 18. sajandil keisrilt kingituseks Laenuraha kõigile soovijatele niikuinii ei jätkunud
Kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib olla kahju tekitaja või kolmas isik, kelle huvides kahju tekitati (TsÜS 141 lg 3). Nt A vajab koheselt arstiabi, B ärandab selleks C auto ja viib A haiglasse. Võib olla, et kahju võiks hüvitada A (kelle huvides tegelikult tegutseti). 65. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse kaitseks? Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguste teostamiseks või kaitseks õigus- tatult omaabi (VÕS 1045 lg 2 p 4). Omaabi on sätestatud AÕS 41. Saab eristada 3 liiki omaabi valduse kaitseks: 1. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS 41 lg 1). 53
Valduse omandamine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korterivõtme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 6. Valduse kaitse isntrumendid. Omaabi. Otsimisõigus. Kohtulike nõuete esitamine. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: · omaabi · kohtulike nõuete esitamine Omaabi Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Se...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Madli Uutma XII tahvli seadused Allika analüüs Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................3 Allika kirjeldus...................................................................................................................4 Õigusallika liik ja selle tähtsus.......................................................................................4 Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus.......................................................................4 Seaduste keel.................................................................................................................. 6 ,,kui on kompromiss, siis väljakuulutamine" Dictionary of ...
397. has incurred expenses teinud kulutusi 398. damage caused by fault-based liability kahju süülisest põhjustamisest 399. strict liability riskivastutus 400. liability of the producer tootjavastutus 401. tortfeasor kahju tekitaja 402. causal relationship põhjuslik seos 403. victim consents to causing the damage kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks 404. self-defence hädakaitse 405. self help omaabi 406. forms of culpability süü vormid 407. intent tahtlus 408. negligence hooletus 409. gross negligence raske hooletus 410. defective product puudusega toode 411. Law of Civil Procedure tsiviilkohtumenetlus 412. procedural relationship menetluslik suhe 413. instituting a civil procedure 414. conciliation procedure lepitusmenetlus 415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416
54 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 55 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 56 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 6. OMANDI KAITSE Omanik peab saama kõiki omandi alusel talle kuuluvaid õigustusi kaitsta, et ta saaks asja vallata, kasutada ja kõiki teisi isikuid asjast eemal hoida. Kuna kohtulik kaitse kujunes alles ajajooksul, siis oli algselt omandi kaitseks peamiselt omaabi, s.t. isiku oma jõud. Tänapäeval mõistetakse omaabi all teolt tabamist ja omandi kaitsed rikkumise toimepanemise ajal. Kannatada saanud omanik ei tegele ise õigusrikkumise uurimisega, selleks on olemas riiklikud organid. Kui Roomas hakati eristama asjaõiguslikke instituute, siis hakkas välja kujunema ka kohtulik omandi kaitse. Algselt oli omandi kaitse aluseks õiguse rikkumine, mitte õigus kui selline. Arvatavasti arenes selles välja omandi kaitse rei vindicatio kujul.57
Subjektiivne õigus tulene. Subjektiivse õiguse all peetakse silmas juriidiliselt tagatud võimalust ise teatud viisil käituda (käitumisvõimalus) ning nõuda kohustatud Omaabi (AÕS § 41). isikult vastavat käitumist (nõudeõigus), samuti õigus saada kaitset kui kohustatud isik oma kohustust ei täida või takistab õigustatud isikut Isiklike õiguste kaitse (VÕS § 134, 1046, 1047). seaduse või tehinguga tagatud viisil käituda (kaitseõigus). Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanemist või Isiklike mittevaraliste õigustena on käsitletavad isiku au, hea nimi, eraelu
jätmine, kui kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS §6) 2) keeld teostada õigusi seadusvastasel viisil (TsÜS §138 lg2) 3) keeld teostada õigusi teisele isikule kahju tekitamise eesmärgil (TsÜS §138 lg2) 4) kahjustava tegevuse või heade kommetega vastuolus oleva teo tegemise keeld (VÕS §1045 lg1 p8 ja VÕS §1055) 3. Õiguste kaitsmise isiku enda poolt Hädakaitse, hädaseisund ja omaabi raames tehtud teod ei ole õigusevastased, ja teost tulenevat kahju ei pea huvitama Hädakaitse TsÜS §140 Enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase ründe tõrjumiseks. Eeldab vahetut või vahetult eesolevat õigusvastast rünnakut (inimesest lähtuvat, kuigi inimene võib kasutada teist elusolendit, nt koera). Rünne peab olema alanud, ei tohi olla lõppenud.
Põllumajanduslikud ühistud moodustasid umbes 90 % kogu Eesti ühistegelisest liikumisest. Eriti kasvas piimaühistute arv (I oli moodustatud 1908.a.) 1911.a. keskühistu Estonia piimasaaduste turustamiseks. 1937.a. kooperatiivühing Eesti Lihaeksport 1937.a. Eesti Munaeksport Ühistegevuse vanemaid alasid olid masinaühingud (I moodustati 1899.a.). 1939.aastaks registreeriti 208 kaubandusühingut. Ühistegevuse eesmärgiks oli omaabi põhimõttel taotleda majandushüvesid oma liikmetele. EESTI VABARIIGI LIKVIDEERIMINE JA ÜLEMINEK NÕUKOGUDE LIIDU KOOSSEISU 21. juulil 1940.a. vastuvõetud deklaratsiooni kohaselt kuulutati Eesti Nõukogude Liidu Sotsialistlikuks Vabariigiks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega. Algas: · pankade · suur- ja väiketööstuse · transpordiettevõtete natsionaliseerimine Perioodil 1940 1941 natsionaliseeriti üle 900 tööstusettevõtte. 1940
Kõik need printsiibid on aga kehtivad ka tänapäevase tsiviilprotsessi puhul. Protsessimise ajalugu algab tõenäoliselt kõigi rahvaste juures sellega, kui üksikisikute omaabi asemel tuli isiku eraõiguste kaitseks kasutada riigi poolt kontrollitavat ja ehk ka piiratud võimu. St et kui keegi tunneb, et tema õigusi on rikutud, võib ta rikkujat ise ja oma vahenditega jälitada. Seejuures peab ta aga järgima kahte riigi poolt seatud tingimust: 1) kõigepealt peab omaabi rakendamisel järgima kindlaid rituaale, sest ainult sellisel juhul ei tähenda see teise õiguste õigusvastast rikkumist. Sellist kõige algsemat viisi oma õiguste rikkumise eest kättemaksmisel võime näha XII tahvli seadustes (8, 13) seoses avaliku vargusega - furtum manifestum. Avalikku vargust ei pidanud tuvastama, "avalikuks" muutus vargus aga siis, kui isik kutsus varga tabamisel kokku naabrid, kes pidid teost tunnistust andma ja selle karistamisest ning ühtlasi
Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15
pahatahtlik kahjustamine. Omanik ei või keelata oma omandi piiramist ja mõjuavaldusi asja suhtes, kui on tegemist hädeseisundiga. Siinjuures peab ähvardav kahju olema suurem tekitatavast kahjust ja hädaseisundis tehtud tegu peab olema suunatud kahju ärahoidmisele. Asja omanikule tekitatud kahju tuleb hüvitada isiku poolt kes kahju tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Hädaseisund välistab omaabi (AÕS § 41) teostamise Omand võib eraõiguses tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele- vallas ja kinnisasjadele Erandina AÕS õiguste käibe osas õiguste pantimine Omand kui asjaõigus on üksikutele asjadele, mitte asjade kogumitele (üleandmiseks tuleb need identifitseerida Kinnisomandi esemeks on kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad, samuti- mida võidakse sinna kanda Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2)
vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane. Mis tähendab eelkõige seda, et kui on hädakaitse seisundis tekitatud
2) Sunni abil 2.1. Kohtuotsuse alusel, enamlevinud viis 2.2. Otsene sundtäitmine – nt. lepingus on kokku lepitud, et kui üks pool rikub midagi, siis teisel poolel on õigus nõuda leppetrahvi ja rikkunud pool on nõus, et õigustatud pool võib pöörduda kohtutäituri poole, siis toimub otsene sundtäitmine, ilma kohtuotsuseta. 5.6.3. Hädakaitse, hädaseisund, omaabi Neid võib kokkuvõtvalt nimetada subjektiivsete tsiviilõiguste enesekaitseviisideks. Õigustatud isik ise kaitseb oma õigusi, seda mingi füüsilise tegevuse kaudu. Hädakaitse TsÜS §140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Vt. TsÜS §140; see ei määratle, mis on hädakaitse, aga ütleb: Kui hädakaitse seisundis tehtud tegu pole õigusvastane. Mis tähendab eelkõige seda, et kui on hädakaitse seisundis tekitatud
üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valduse lõppemine Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (nt laps viskab märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta (nt ajutine lahkumine korterist). 6. Valduse kaitse instrumendid. Omaabi. Otsimisõigus. Kohtulike nõuete esitamine. 37 Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: omaabi (§ 40) kohtulike nõuete esitamine (§-d 44 ja 45). Omavoliline valdus on reeglina ebaseaduslik ning pahauskne. Omaabi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
