Meie ühiskonnas on igal Eesti kodanikul omad õigused ja kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus või tegevusetus, mille eest on ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised, mille tõttu võib inimene kaotada elu kas piinapingis või eluaegse vanglakaristusega
Vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. - riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi jaotatakse juriidiline vastutus: 1) Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahenedid, mis järgnevad kuriteole. Sellega nähakse ette kõige karmimad kohustused. 2) Haldusvastutus järgnev väärteole, karistus leebem 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse:
- Õigusrikkumise liigid · Kuriteod · Väärteod · Tsiviilõigusrikkumised · Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised Juriidiline vastutus · On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus · Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks. - On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline, õigusvõimeline ja teovõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - Subjektiks võivad olla kõik
teo õigusvastasus kahjulik tagajärg põhjuslik seos Õigusrikkumise liigid: o Kuriteod o Väärteod o Tsiviilõigusrikkumised o Distsiplinaarsüüteod Juriidiline vastutus: o Vastutus aktiivses aspektis o Vastutus retrospektiivses aspektis Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus o Distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi: o kohtulik vastutus o haldusvastutus Õiguse tõlgendamine Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel Tõlgendamise meetodid: o Keeleline tõlgendamine o Süstemaatiline tõlgendamine o Ajalooline tõlgendamine
- Objektiivne koosseis: tegevus, tegevusetus, mille kaudu sooritati seadusevastane tegu. Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus. - Vastutus aktiivses aspektis: igapäevane vastutustunne - Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus(väärtegu, haldustrahv) 35. Õiguse tõlgendamise vormid. - Keeleline tõlgendamine (grammatiline) – uuritakse sõnastust ja lauseosade, väljendite mõtet. - Süstemaatiline tõlgendamine – analüüsitakse erinevaid sätteid koosmõjus.
tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tsiviilvastutus on üks vastutuse liikidest, muud võimalikud vastutused on kriminaalvastutus, haldusvastutus jmt. Tsiviilvastutuse kindlustust nimetatakse lühendatult ka vastutuskindlustuseks. Mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja vastutab mootorsõiduki kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Liikluskindlustuse objekt on sõiduki valdaja (tavaliselt sõiduki juhi) tsiviilvastutus. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule, st kindlustusandja täidab kindlustatu (sõiduki
haldusekandjate oluliseks koostisosaks. ÜLDKÜSIMUSED HALDUSÕIGUSEST Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. haldusõiguse üldprintsiibid halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund haldusvastutus haldustoimingute sooritamine halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see
distsiplinaarüleastumised, tsiviilõigusrikkumised). Õigusrikkumise koosseis: käitumise subjekt, käitumise subjektiivne külg, käitumise objekt, käitumise objektiivne külg. 12.Mis on juriidiline vastutus ja millised on selle liigid? See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu?
personali küsimustesse. Juhatuse liimete peamised vastutused on: Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumistega tekitanud äriühingule kahju, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seda nimetatakse peamiselt tsiviilvastutuseks. Kriminaalvastutus tekib kuritegudest ja väärtegudest. Kriminaalvastutus tuleneb karistusseadustikust ja selle teeb kindlaks politsei, selleks volitatud riigiamet või inspektsioon. Kolmandaks on haldusvastutus. Äriühingul enamasti ei tule halduskorras riigi haldusaparaadiga vaielda. Selles kontekstis tähendab enamasti halduskohtus lahendatavat vaidlust. Äri on alati seotud riskiga ja seepärast mingi mõistliku piirini ebaõnnestumised paratamatud nähtused. Kui juhatus aga täidab oma kohustusi korralikult ja hoolega, siis ei tohiks enamasti äriühingule kahju tekkida. Kui see aga ikkagi juhtub, siis selle eest ei pea tingimata juhatus vastutama. (Eesti majandusteataja, 2015)
lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus. Tööõigusrikkumised e. Distsiplinaarsüüteod seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises. 8. juriidilise vastutuse liigid Kriminaalvastutus riiklik sunni vahend, mis järgneb kuriteole. Karmimad karistused. Haldusvastutus järgneb väärteole, väiksem kahju tingib lahjemad karistused. Tsiviilõiguslik e. Varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes, lepingu rikkumises v kahju tekitamises. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumises ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 9. õigussuhte subjektid Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes
õigusvastastest tegudest. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. 34. Juriidiline vastutus. Isiku kohustus vaieldamatult täita talle seaduse alusel seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid on tsiviilvastutus, kriminaalvastutus, haldusvastutus ja distsiplinaarvastutus. 35. Õiguse tõlgendamise vormid. Grammatiline tõlgendamine, Loogiline tõlgendamine, Süstemaatiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Teleoloogiline tõlgendamine 36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus,
õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 34. Õiguse tõlgendamise vormid. *õigusaktide alluvus *üldnorm vs erinorm *õigusaktide ajaline kehtivus *analoogia 35. Riigiõiguse olemus. 36. Põhiseadus. Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 PÕHISEADUSE PREAMBUL:
täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73. Mida hõlmab riigiõigus
1. Õiguserikkumine 1.1 õiguserikkumise mõiste; 32 1.2 õiguserikkumise tunnused 1.3 õiguserikkumise liigid 2. Juriidiline vastutus 2.1 Juriidilise vastutuse mõiste, tunnused, alused 2.2 Õiguserikkuise elemendid - õiguseikkumise objekt, subjekt, objektiivne külg, subjektiivne külg. 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud. 3.1 Juriidilise vastutuse liigid: kohtulik vastutus, haldusvastutus, kriminaalvastutus, tsiviilvastutus, distsiplinaarvastutus. 3.2 Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine. Kirjandus: J.Liventaal Riik ja õigus Tln.1999.a. Väärteomenetluse seadustik RKs PT I 2002,50,313 Karistusseadustikumenetluse seadustik Õigusnormid realiseeritakse õigusliku reguleerimise protsessis, st. õigusnormi ettekirjutused viiakse ellu õigussuhete subjektide tegevuse kaudu
mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitataks ejuriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
tegevust. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisvateks aktideks. Riigiõiguslik norm tühistab haldusõigusliku normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguslik norm on eelduseks haldusõiguslikule; haldusõiguslik norm peab olema subordineeritav riigiõiguslikule). Loogilise struktuuri poolest valdavalt H-D-tüüpi ning regulatiivsed. Haldusprotsess ning haldusvastutus Haldusprotsessi õigusharud on kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega sarnases süsteemses seoses. Finantsõigus Selle haru reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigi suveräänsuse tagamise neljast elemendist nn riigikassaga, st rahandussuhted. Rahandussuhted on seotud ühiskonna koguprodukti ning rahvatulu jaotamisel ja
·Kannatanu nõusolek jne
Õigusrikkumise liigid
·Kuriteod
·Väärteod
·Tsiviilõigusrikkumised
·Distsiplinaarõigusrikkumised e tööõigusrikkumised
Juriidiline vastutus
·On riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise
hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning
temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse
tekitamises.
Juriidilise vastutuse liigid
·Kriminaalvastutus
·Haldusvastutus
·Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus
·distsiplinaarvastutus
posted by Kristi Joamets @ 2:48 AM
0 Comments:
Post a Comment
<
vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõigus normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsus põhimõttel. Tsiviilõigussuhtes on põhiliselt varalised suhted. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava
piiramise, varaliste kohustuste panemise ning organisatsiooniliste sanktsioonide ka moraalset sundi. Viimane võib realiseeruda vastutusele võetud subjekti suhtes väga paljudes ühiskondlike suhete sfäärides tema ühiskondlikke, majanduslikke või isiklikke võimalusi piiravalt. 56. Juriidilist vastutust liigitatakse: 1. sõltult juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus haldusvastutus 2. sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus. Vastutuse liigi ja määra näeb ette vastav kriminaalõiguse norm ning kohaldav pädev organ on kohus haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest tsiviilvastutus: füüsilise või juriidilise isiku vastutus, mis kaasneb
© 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 4 2) subjekt õigusrikkumise toimepannud isik 3) objektiivne külg käitumisakti elementide kogum 4) subjektiivne külg süü olemasolu 16. Juriidiline vastutus ja selle liigid Isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid: 1) tsiviilvastutus 2) kriminaalvastutus 3) haldusvastutus 4) distsiplinaarvastutus 17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, st. viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised õigussuhte subjektide tegevuse kaudu Õigus realiseerub kolmes vormis: 1) õiguse järgimine (täitmine) 2) õiguse kasutamine 3) õiguse kohaldamine Õiguse kohaldamise staadiumid: a) faktide koosseisu analüüs b) õigusnormi valik c) õigusnormi tõlgendamine 18. Isikute liigid (juriidilise ja füüsilise isiku liigid)
kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse protokolli koostaja poolt vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297) (5) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule. (RK s 10.02.99 jõust.15.04.99 - RT I 1999, 24, 359) (6) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisti. (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297) (7) Käesoleva seaduse paragrahv 17 4. lõike punktis 2 nimetatud õiguserikkumise tõkestamisel ja
See on juriidilise vastutuse aluseks. 1. Objekt-ese, toiming, millele õigusvastane käitumine on suunatud; 2. Subjekt-õigusrikkumise toimepannud isik; 3. Objektiivne külg-aktiivne tegu või tegevusetus; 4. Subjektiivne külg-süü (isiku psüühiline seisund, suhtumine, motiivid, eesmärgid) Juriidiline vastutus- isiku kohustus täita talle seaduse alusel pandud konkreetne kohustus. Tsiviilvastutus Kriminaalvastutus Haldusvastutus Distsiplinaarvastutus Juriidiline fakt ja tegu- ei ole sünonüümid. Juriidiliseks faktiks võib olla ka sündmus. Tegu on inimesest sõltuv ja sündmus on inimesest sõltumatu. Esemed Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasi- asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.
Skeem nr 11 65 Skeem nr 12 66 P.2.Üksikute õigusharude iseloomustus 67 2.1. Riigiõigus 67 2.2.Haldusõigus (ka: administratiivõigus) 68 2.3.Haldusprotsess ning haldusvastutus 69 2.4. Finantsõigus 70 2.5. Kriminaalõigus 72 2.6. Kriminaalmenetlus (kriminaalprotsess) 75 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) 75 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) 77 2.9
(isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne
juriidiline fakt ning sellele vastav kind-lale subjektile asetatud õigusliku vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga Õigusliku vastutuse rakendumise neli järku: 1. Õigusliku vastutuse tekkimine (tegu või sündmus) 2. Õiguserikkumise tuvastamine 3. Õiguserikkumise koosseisu fikseerimine 4. Õigusliku vastutuse täitmisele pööramine Õiguslikudliigid: Organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus Õigusharu järgi: kriminaalvastutus (kuriteod), haldusvastutus (väärteod), tsiviilvastutus (eraõiguserikkumised), distsiplinaarvastutus (siseõigus jm) vastutusest vabastavaid fakte: Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, teo- või otsusevõimetus rikkujast mittesõltuvad asjaolud (vääramatu jõud, hädaseisund jm) armuandmine ja amnestia aegumine
vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 46. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Õigusharude järgi: 1)Kriminaalvastutus - hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus - järgneb väärteole, nend üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 47. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud
Juriidilise vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. 9.Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Juriidilise vastutuse liigitamine on seotud õigusrikkumiste liikidega, kohaldatav juriidiline vastutus peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Õigusharude järgi liigitatakse juriidiline vastutus: Kriminaalvastutus (kuritegu); Haldusvastutus (väärtegu); Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; Distsiplinaar-vastutus; Tööõiguslik vastutus. Vastutust kohaldatava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Õiguskorra kaitse tagamise viisist sõltuvalt eristatakse karistatavaid ja õigust-taastavaid (üldjuhul tsiviilõiguslikud, eesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe) mõjutusvahendeid. 10.Kuidas liigitatakse iseloomu järgi õigusrikkumised?
peavad olema seadusega kooskõlas, egaalsus e õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid võrdsetena. See millega riik tegeleb, peab olema läbipaistev (korruptsioon võimu valesti kasutamine). Haldusõiguse allikad Põhiseadus Seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Haldusõiguse üldosa reguleerivad suhteid, haldusõiguse põhiprintsiibid, halduskontroll, haldusvastutus (kes kontrollib, kes vastutab, kuidas menetlused toimuvad). Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid valdustegevuse valdkondi nt ehitusõigus, lennundusõigus. Õigusaktid jagunevad kaheks: o Normatiivakt üldakt/õigustloov akt suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme (seadus, seadlus, määrus)
Vastupõlemise kasutamine, tuletõkkekraavide ja ribade ehitamine. 3) Maatuli põleb turvas või turvastunud toorhuumus. Levib kümmekond meetrit ööpäevas. 24.Vastutus. TTO seaduse rikkumisega kaasnevad sanktsioonid. Füüsiline isik-TTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutus Juriidiline isk-TTS ja sellealusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest haldusvastutus 1. Surmaga lõppenud õnnetus, ettekirjutuse korduv täitmata jätmine: kuni 250000 2. Raske tagajärjega tööõnnetus, töövõimetus kutsehaiguse tagajärjel: kuni 100000 3. Tööõnnetuse, kutsehaigestumise varjamine, uurimata jätmine, raporti koostamata jätmine, töökeskkonnavoliniku uurimisse mittekaasamine, töötajale tervisekontrolli tegemata jätmine, naistöötaja, alaealise või puudega töötaja tööpiirangu täitmata jätmine: kuni 50000 3
õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused ehk kriminaalõiguslikud sanktsioonid, max eluaegne vabaduskaotus. 2. Haldusvastutus – järgneb väärteole. Võrreldes kuritegudega on nad väiksema ühiskonnaohtlikkusega ja tingivad leebemate karistuste kasutamist (arest, rahatrahv). 3. Tsiviilõiguslik e varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel (ei täida lepingus märgitud kohustusi) või kahju tekitamises. 4. Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele ja kohaldatakse töölepingukohustuste
mõjutusvahend. 53. Õiguserikkumise liigid. Süütegude liigid: 1) Kuritegu (delikt) - see on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu, tegevus/tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule ettenähtud rahaline (varaline) karistus või vangistus. Juriidilisele isikule on rahaline karistus või sundlõpetamine. (põhikaristused) Lisakaristust saab kohaldada lisaks põhikaristusele. Kuna on kõige raskem rikkumine, siis on kõigeraskemad karistused. 2) Väärtegu ehk haldusvastutus- see on karistusseadustiku vms seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilrikkumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahjutekitamises lepinguvälises suhtes. Nt lepin, kus üks on teisele võlgu ja ei maksa seda, siis on tsiviilõigusrikkumine Teine variant on nt. aia sodiks sõitmine. 4) Distsiplinaarõigusrikkumised- Tööl joobununa viibimisel, tööandja usalduse kaotamises
süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iselomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riigi sunni vahenditest, mis järgneb õigusrikkumisele. 11 Triinu Hansalu TTÜ 2008 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine toimub õigusharude järgi: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus, distsiplinaarvastutus. 7. Tsiviilõiguse üldküsimused 1. Missugused omadused on füüsilise isiku õigussuhtes osalemise eelduseks? Mis on õigusvõime ja teovõime? FIE õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja
alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahv vms 48. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamise. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: kriminaalvastutus – hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole haldusvastutus – järgneb väärteole tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele (lepingu rikkumine või kahju tekitamine) distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõigus kasutab õiguse allikatena samu allikaid, mis allikatena tunnustatud ka teistes
Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud. 2) Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. 3) Sanktsioon näeb ette normidega kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine: Haldusõigusnormid po realiseeritud, st nad po praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel Normi rakendamise teel =subsumtsioon-peab toimuma kindlas protseduurilises korras:
karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahed, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises ning kitsenduste tegemises. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi sanktsioon. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: ·Kriminaalvastutus järgneb kuriteole ·Haldusvastutus järgneb väärteole ·Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb varaliste suhete rikkumisel ·Distsiplinaarvastutus järgneb töödistsipliini rikkumisele Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: ·Kohtulik vastutus kohaldab kohus või kohtunik ·Haldusorganite poolt rakendatav vastutus rakendavad politsei, toll, inspektsioonid jne 1. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa
Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud. 2) Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. 3) Sanktsioon näeb ette normidega kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine: Haldusõigusnormid po realiseeritud, st nad po praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel Normi rakendamise teel =subsumtsioon-peab toimuma kindlas protseduurilises korras: konkreetses asjas, po
Juriidilise vastutus on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud.
82. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. -haldusõiguse üldprintsiibid -halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund -avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund -haldusvastutus -haldustoimingute sooritamine-halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 83. Mis on võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgniku) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.(VÕS §2) Võlasuhtest
49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime.
jätmist. Isiku teadmatus sellest, et ta rikkus autoriõigust või autoriõigusega kaasnevat õigust, ei vabasta isikut vastutusest. Vastutusest võib vabaneda ainult juhul, kui seaduses on sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu.85 82 Samas 83 Samas 84 Tohvri, E. Interneti-teenuse vahendaja vastutus reprodutseerimisõiguse rikkumise näitel, Juridica, 4/2008, lk. 243. 85 Samas, lk. 243. 27 Juriidilise isiku haldusvastutus Juriidilise isiku poolt autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise eest on üldalusena ettenähtud rahatrahv kuni 50 000 krooni (AutÕS § 81¹ lg 2; § 81² lg 2).86 Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (AutÕS § 81¹ lg 2). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või
49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime.
sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise
ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus – Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise
Lepingu järgne karistus või kahju hüvitamine. Distsiplinaarüleastumine ehk süütegu tööõigusrikkumine (kohustuste täitmatajätmine, joobes tööl vms). Noomitus, rahatrahv, ilma palgata töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine Juriidiline vastutus on vastutus toime pandud õigusrikkumise eest. Riiklik sunnivahend, mis seisneb teo hukkamõistmises ja kitsenduste tegemises. -kriminaalvastutus -haldusvastutus -varaline vastutus -distsiplinaarvastutus 1.Tsiviilõigus Tsiviilõigus on eraõiguse haru mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Printsiibid: -tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip -rikutud õiguse taastamise printsiip -omandi kaitse printsiip -lepinguvabaduse pr -tsiviilõigustetakistamatu teostamise tagamise pr -tsiviilõiguse kohtuliku kaitse pr -hea usu põhimõte -mõistlikkuse põhimõte -heade kommete instituut
Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhete subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses - üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskirju, taksoteeninduse eeskirju, turul ja tänaval kauplemise eeskirju, avaliku korra eeskirju ning heakorra- ja kaevetööde eeskirju. Näiteks on Vabariigi Valitsuse või ministrite määrustega kehtestatud liikluseeskirjad, Eesti Vabariigi haldusterritooriumi sanitaarkaitse eeskirjad, rahvusvaheliste
Näiteks eraõiguslikule reguleerimisele on iseloomulikud õigustused. Haldussuhete subjektid, pooled, ei ole valdavalt õiguslikult võrdses staatuses - üks subjektidest on sageli kohustatud ning teine õigustatud nõudma kohustatud subjektilt vastavat käitumist. Tehtud ettekirjutuste täitmatajätmisel võidakse kohustatud subjekti suhtes rakendada sunnivahendeid. Näiteks haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 kohaselt võib eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus, kehtestada seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Linna- ja vallavolikogudel on õigus kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskirju, taksoteeninduse eeskirju, turul ja tänaval kauplemise eeskirju, avaliku korra eeskirju ning heakorra- ja kaevetööde eeskirju. Näiteks on Vabariigi Valitsuse või ministrite määrustega kehtestatud liikluseeskirjad, Eesti Vabariigi haldusterritooriumi sanitaarkaitse eeskirjad, rahvusvaheliste
toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Riikliku sunnivahendina kohaldatavad kitsendused on kindlaks määratud õigusnormide sanktsioonides (rahatrahv, arest, vangistus, kahju hüvitamine jne). Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused. 2. Haldusvastutus järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus ringib ka kriminaalvastutusega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 7.TSIVIILÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED
on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: 1. Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2. Haldusvastutus järgneb väärteole, selle ülesastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilülesastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel.3 4. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarülesastumisele ja seda kohaldatakse avalikus teenistuses töödistsipliini rikkumise eest. 5
mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning linnavolikogul on ôigus kehtestada eeskirju, mille rikkumise eest nähakse ette haldusvastutus seadustikus. Karistusõigus reguleerib keelatud käitumise valdkonda ja milliste lubatud vahenditega võib riik sekkuda teo toimepanemise puhul. 8. Era- ja avaliku õiguse piiritlemine · Huvi teooria kes on huviline, kas avalik sektor või eraisik · Subjekti teooria kes on normi adressaadiks, subjektiks? Kellele kohustus pannakse? · Subordinatsiooni teooria alluvussuhted: kui isikute vahel on võrdsed suhted, on tegemist eraõigusliku suhtega, kui
Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riikliku sunni vahenditest, järgneb õigusrikkumisele. Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: · kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole · haldusvastutus järgneb väärteole · tsiviilõiguslik e varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele 29 · distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele,kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest Juriidilise vastutuse liigitamine vastutust kohaldava organi järgi: · kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik · haldusorganite poolt rakendatav vastutust rakendavad
annaabi.ee 
