ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS) (0)

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS)
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
Riigile omased 3 tunnust:

• Avalik võim.
  
• Territoorium , millel avalik võim kehtib.
  
• Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
  

Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president . // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Millised on riikliku korralduse vormid?
Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse.
Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise režiimi põhitüüpidena eristatakse tavaliselt demokraatlikku, autoritaarset ja totalitaarset režiimi.
Mis on riigi funktsioonid?
Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funktsioon, kultuurilis-kasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon.
Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat – Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan – Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused , õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid . 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid.
Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe . Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas.
Mis on õigusriik , seadusriik, politseiriik, haldusriik , totalitaarriik ? Mis on 
sotsiaalriigi printsiip?
Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus , üksikisik ja riik on võrdsed subjektid , riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele , õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. // Politseiriik – Riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud, ebademokraatlik. // Haldusriik – Riigivõimu korraldus, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Totalitaarriik- kogu võim on koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt.
Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi . Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini.
Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatus ejärgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esipkaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.
Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus – Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid , teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss . Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. – Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust kui väge ratsionaalset ja otstarbekohast vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi ülesande täitmisele. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. – Õigusriigis peab poliitiline tegevus toimuma õigusega kindlaksmääratud raamides.
Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Õigus on majanduse peegeldus . Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka majandusele. Õigusel on majandusele reguleeriv toime: ta võib lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.
Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, 
orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. // Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi.
Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline : Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms).
Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad.
Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine.
Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise 
eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
Normatiivne reguleerimine – Inimeste käitumist korraldatakse üldiste reeglite abil. Kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks. Puuduseks see, et ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. // Individuaalne reguleerimine – Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekorste personaalsete aktide abil. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid , määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine.
Milline norm on sotsiaalne norm?
Üldise iseloomuga käitumisreegel , mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Moraalinormid , korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid
Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid , mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid – Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi 
funktsioonid?
1) Lähtub riigist. 2) Tagatakse riigi sunniga. 3) Üldkohustuslik käitumisreegel. 4) Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5) Formaalselt määratletud. //
Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
1) Hüpotees (kui) 2) Dispositsioon (siis) 3) Sanktsioon (vastasel juhul)
Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
Hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab aintud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud , mille olemasolu või puudumine määrab normi kehtivuse või selle toime erisused. // Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees – Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees – Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees – Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees – Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees – Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees – Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees – Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees – Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud.
Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
Dispositsioon – Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul , missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. // Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon – Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon – Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud – Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud – Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon – Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida.
Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. // Sanktsioonide liigitus rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: 1) Kriminaalõiguslikud sanktsioonid – Kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid – Sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3) Distsiplinaarsanktsioonid – Karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid – Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.
Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel ette on nähtud. Õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust.
Mis on õigusharu ?
Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.
Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
Õigusnormide õigusharude liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. // Õigusliku reguleerimise objekt – Teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted. // Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Õigusliku reguleerimise meetod – Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod – Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.
Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
Mis on õigussüsteem ?
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Mis on õigusperekond ?
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel aluel ja õigusasutuste organisatsioonil.
Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika 
õigusperekonda?
Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond – Õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. // Anglo-ameerika ehk üldine õigus (common law) – Õigusnormi abstraktsuse aste on madalam. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õiguse peamiseks allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu- ja laduspretsedent.
Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
Eraõigus : tööõigus, tsiviilõigus ( võlaõigus , asjaõigus , perekonnaõigus , pärimisõigus ), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus , konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus ( autoriõigus , tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus , kirikuõigus, karistusõigus , kohtu- ja protsessiõigus , finantsõigus, sotsiaalõigus .
Esitage skemaatiliselt:
a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
b)  kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
c)  Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme 
on ajaloo jooksul kasutatud?
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusvormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel: 1) Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava 2) Õigusteadus ehk juristide arvamus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt ehk õigustloov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid.
Mis on tänapäevased õiguse allikad?
Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus – Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid , nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused . Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid .
Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium . Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub raknedmaisele määratlemata arv kordi , mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme, siis nimetatakse seda ka õigustloovaks aktiks . // Mittenormatiivne ehk üksikakt – Akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjketile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.
Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
Kõrgeim normatiivakt on seadus. Seadus – Normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi: põhiseadus , konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused .
Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
1) Seaduse algatamine – Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu , mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine – Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil . 3) Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena – Toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus ). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon – Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine – Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja .
Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel?
Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on 
nende aktide juriidiline jõud?
Määrus – Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda “seaduse alusel ja täitmiseks”. Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi. Need on üksikaktid , mis täidavad õiguse raknedamise ülesandeid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister , asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks.
Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on 
nende juriidiline jõud?
Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele; korraldused saadetakse täitjatele ja teistele asjaosalistele.
Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
Normatiivaktide kehtima hakkamise ehk jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist ja tema kohast õigusaktide süsteemis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mahukamate ja suuremate seaduste korral on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses , kusjuures seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse pikem ajavahemik , et seaduse täitjatel oleks võimalik uue seadusega kohaneda ja teha selle rakendamiseks vajaduse korral ka vastavad ettevalmistused. Põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui 3 kuud pärast väljakuulutamist. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega . Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt . Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
1) Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad , kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvaid kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
Riigi suveräänsuse ruumiline ehk territoriaalne ulatus.
Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigile selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid , bipatriidid või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Normatiivse materjali süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses . Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse: 1) Inkorporiseerimine – Normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust. Tulemuseks on õigusaktide kogumik. 2) Kodifitseerimine – Normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega erinevalt inkorporeerimisest töötatakse kodifitseerimisel normatiivmaterjal läbi ka sisuliselt.
Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest 
ühiskonnasuhetest?
1) Tekib õigusnormi alusel. 2) Tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3) Säilimise tagab riik. 4) Kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkib isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled. 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt.
Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
Õigussuhte subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime , teovõime ja deliktivõime . // Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. // Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. // Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ( delikti ) eest.
Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
Õigussuhte juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespodeeruvad ehk juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupid ning nede vastastikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. // Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Seega on subjektiivne õigus lubatud käitumise määr. Teiselt poolt seob subjektiivne õigus selle kandjat kohustatud isikuga , lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid (seaduslikke) nõudmisi. Seega on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. // Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Seosed on vastupidised: see, mis on õigustatud subjektile õiguseks , on kohustatud subjektile kohustuseks. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõudiste kohaselt.
Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
1) Reguleeritavate suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted . 2) Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (õigused ja kohustused) ja ühepoolsed õigussuhted (ühe subjekti tahteavaldus ). 3) Õigussuhte funktsiooni järgi: regulatiivsed (tekitavad subjektidele õiguseid ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega) ja kaitsvad õigussuhted (riikliku sunni kohaldamine isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi).
Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses asetleidvad muurused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus?
1) Juriidilise fakti seotuse alusel subjekti tahtega: sündmused (tegelikkuses ettetulev muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest) ja teod (tegelikkuses aset leidev muutus, mis toimub inimese tahtel, see on väliselt väljendatud inimese tahteavaldus, jaguneb õiguspärane ja õigusvastane tegu. 2) Õiguslike tagajärgede järgi: õigustloovad, õiustmuutvad ja õigustlõpetavad juriidilised faktid. 3) Juriidilise fakti struktuuri järgi: lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje), liitfakt (sisaldab ühes käitumisaktis samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge), juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes).
Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse 
realiseerimise teistest vormidest?
Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
1) Asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse välja, mis ja kuidas toimus, kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga. 2) Õigusnormi valik ja analüüs. Käsitletava teo juriidiline kvalifitseerimine. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3) Kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. 4) Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.
Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, 
otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normides, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel. 1) Õiguse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. 2) Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires. 3) Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4) Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni . Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnenud otsus enne tühistada. 5) Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada. // Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. // Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist . 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. 2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse ramides võib olla teatavates piirides erinev. //Õiguse rakendamise õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.
Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: 1) Regulatiivsed aktid – Määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2) Juridiktsioonilised aktid – Kohaldatakse kaisvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. // Akti välja andnud organite järgi: 1) Seadusandliku võimu aktid 2) Täidesaatva riigivõimu aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontroll- ja järelevalveorganite aktid.
Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole õiguslikult reguleeritud. // Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, seega käitumine, milles subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriigilist kohustust või ületab tema käitumsele õigusnormidega lubatud piirid.
Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse 
koosseisu kuuluvad?
Õigusrikkumise koosseis on käitumise elementide tervik. 1) Õigusrikkumise subjekt – õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. 2) Õigusrikkumise subjektiivne koosseis – Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos. 4) Õigusrikkumise objekt – Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 5) Õigusrikkumise objektiivne koosseis – Inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel ka tegevusetus .
Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik.
Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
Isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Huvid, eemsärgid, motiivid. Õigusrikkumise püshholoogilised aspektid. Isiku süü – Tahtlus või ettevaatamatus, mis väljendub õigusvastases teos.
Mis on õigusrikkumise objekt?
Õigushüve , mille vastu on suunatud õigusrikkumine.
Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Aktiivne tegu või tegevusetus.
Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
1) Hädakaitse – Kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine . 2) Hädaseisund – Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine – Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu . 4) Kuritegude matkimine – Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon – Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek – Näiteks oaniku nõusolek tema omandit kasutada. Nõusolek peab olema õiguspärane ja ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8) Teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine – Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja.
Mis on juriidiline vastutus?
Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel.
Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine – Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu , mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus – Järgneb väärteole, selle üleastumise väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus – Järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. // Juriidilise vastutuse liigitamine juriidilist vastutust kohaldava organi järgi: 1) Kohtulik vastutus – Seda kohaldab kohus või kohtunik . 2) Haldusvastutus – Seda rakendavad selleks pädevad haldusorganid (nt politsei, toll , inspektsioonid jms). // Juriidilise vastutuse liigitamine sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist: 1) Karistav mõjutusvahend – Kriminaal - ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad – Üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk on ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe.
Mida hõlmab riigiõigus ? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute  põhiõigused , vabadused
!Mis on riigiõiguse allikad? Põhiseadus , seadused, välislepingud, täitevvõimu aktid, kohtulahendid. ! pole kindel.
Mis on põhiõigused? põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole.
Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?  õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus ,  sõnavabadus , õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus , kutsevabadus, kirjavahetuse saladus , õigus informatsioonile, hääleõigus , omandiõigus ja palju teisi.
Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine
Haldusõiguse ülesanne on luua avaliku haldust teostavate organite moodustamise alused, sisustada nende pädevus ja luua õiguslikud raamid pädevuse teostamisel tekkivatele suhetele
Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded? on täidesaatva riigivõimu tegevus. Riigivõimu otsuste igapäevane täideviimine.
Ülesanded:

• Avaliku korra ja julgeoleku kaitse
  
• Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine
  
• Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine
  
• Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine
  
• Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid
  
  • Tunnused:
    
• Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus
  
• Suunitletus avalikele huvidele
  
• Aktiivne, sageli tulevikku suunatud
  
• Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevuskavade teostamine
  
• Ulatusliku järelevalve olemasolu
  
• Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel
  
• Üldtegevusvahendid ennustamine - kavandamine, täitmine ja järelevalve
  

Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
FUNKTSIOONID :

• - planeerib riiklikku ja ühiskondlikku tegevust;
  
• - teostab järelevalvet ja korraldab või juhib üksikisikute ja gruppide tegevust;
  
• - ta tagab soodustused abivajajatele ja jaotab vahendeid ning
  

- ta edendab ühiskondlikke ettevõtmisi
Vorm: Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik-õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka eraõiguse õiguslikke vorme (eraõiguslikult toimiv haldus).
Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviimine.  Reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigusliku reguleerimise mehhanism kujutab endast selliste suhete juriidilise vahendamise vormi, kus üks pool esineb haldaja ja teine hallatava rollis. Sellised suhted eeldavad alati hallatavate tahte teatud allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod.
Millised on haldusõiguse õigusallikad? Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus , määrus, käskkiri , kohaliku omavalitsuse määrus.
Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale.

• a) tavaõigus ;
  
• b) riigiõiguse konkreetiseerimine;
  
• c) toetumine olemasolevale seadusandlikule regulatsioonile;
  
• d) tuletised nn õiguspõhimõtetest.
  

Kes on avaliku halduse kandjad ? Avaliku halduse subjekt – institutsioon , millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks:

• Riik
  
• Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad:
  
  • Avalik-õiguslik korporatsioonid
    
  • Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused
    
  • Osalise haldusõigusvõimega institutsioonid
    
• Näitena eraõiguslikest isikutest kui avaliku halduse kandjatest võib tuua notari ja kohtutäituri.
  

Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: 
 haldusmenetlus , kaalutlusõigus , vormivabadus, eesmärgipärasus , 
 uurimispõhimõte , haldusorgan jne.

 Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.

Põhiprintsiibid: Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid , mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja , otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik- õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Põhimõtted: Õiguste kaitse, Kaalutlusõigus-haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist

või valida erinevate otsustuste vahel , Vormivabadus- ja eesmärgipärasus- Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Uurimispõhimõte- Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .. Haldusorgan-Õiguslikult loodud haldusekandja asutus.

Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod? Eraõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel.
Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ? Tsiviilseadustiku üldosast,
Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
Tsiviilõiguse printsiibid on teatud aluspõhimõtted , millel rajaneb tsiviilõiguslik regulatsioon. 1) Tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip – Võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks. 2) Rikutud õiguste taastamise printsiip – See tähendab enne rikkumist kehtinud olukorra taastamist, aga ka sellise tegevuse kõrvaldamist, mis rikub õigusi või tekitab selle rikkumise ohu. 3) Omandi kaitse printsiip – Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. 4) Lepinguvabaduse printsiip – Füüsilised ja juriidilised isikud on lepingute sõlmimisel vabad. Nad ise võivad otsustada, kellega lepingulisse suhtesse astuda või mitte astuda. 5) Tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip – Isik teostab oma õigusi omal äranägemisel. Selle õiguse teostamise piirid ja piirangud kehtestatakse seadusega. 6) Tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip – Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse.
Mis on hea usu põhimõte?
Väljendab isikute soovitavat käitumist üksteise suhtes nii lepingulistes kui ka lepinguvälistes suhetes. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt , et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Mis on mõistlikkuse põhimõte?
Eesmärgiks on tagada lepinguliste suhete majanduslik efektiivsus, kindlus ja ettenähtavus.
Mis on õigusvõime ja teovõime? Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja 
teovõime?
Õigusvõime – Võime omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Teovõime – Isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Võime teostada tsiviilõigusi ja –kohustusi. //
Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. // Eraõiguslik juriidiline isik – Loodud erahuvides. Liigitatakse: täisühing , usaldusühing , osaühing , aktsiaselts , ühistu , sihtasutus ja MTÜ. // Avalik-õiguslik juriidiline isik – Loodud avalikes huvides. Liigitatakse: riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik.
Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
Tsiviilõigused ja –kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusena, kui need ei ole isikuga lahutamatult teostud seaduse järgi. Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing või seadus.
Mis on tehing?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed ja mitmepoolsed. // Tühised on tehingud: 1) Kasutuskeeldu rikkuv tehing (seaduses määratud või kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral). 2) Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing. 3) Seadusega vastuolus olev tehing. 4) Näilik tehing.
Mida tähendab tehingu vormivabadus?
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. 1) Tehingu kirjalik vorm. 2) Tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. 3) Tehingu elektrooniline vorm.
Mis on tingimuslik tehing?
Tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega . // Edasilükkava tingimusega tehing – Tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõlub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. // Äramuutva tingimusega tehing – Tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei.
Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes? Mis osa on volitusel ja millal volitus lõpeb?
Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindaja tegutseb esindatavalt saadud volituse alusels. Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähtaeg möödub, samuti siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; esindatav võtab volituse tagasi või sureb ; kui esindaja loobub volitusest; kui volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev tehing lõpeb; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus.
Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi saada kasu teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hage esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile – kostjale. Hagi saab esitada egumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras.
Mis on aegumine ? Mis tähtsus sellel on?
Millised on aegumise tähtajad ?
Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
Rahvusvahelist eraõigust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust?
Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme.
Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel?
Eesti õigust
Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele?
Tema elukohariigiõigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet.
Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
Selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud.
Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.
Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.
Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises?
Jah
Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine
Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on?
1) Kinnis - ( maatükk ehk maapinna piiritletud osa) ja vallasasjad (asi, mis ei ole kinnisasi ). 2) Asendatavad asjad (määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja tal puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused). 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse).
Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest.
Mis on omand ja millised on omandi liigid?
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata , kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. // Omand võib olla: 1) Vallasomand . 2) Kinnisomand . // Ühine omand võib olla: 1) Kaasomand – Kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand – Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara.
Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine.
Mis on reaalservituut ? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb?
Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut – Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma .
Mis on kasutusvaldus ? Kuidas see tekib?
Kasutusvaldus tähendab, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud.
Mis on isiklik kasutusõigus ?
Isiklik kasutusõigus tähendab, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Mis on hoonestusõigus ?
Hoonestusõigus – Võõrandatav või pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist.
Mis on ostueesõigus ? Kuidas see seatakse?
Ostueesõigus – Õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.
Mis on pant ? Millised on pandi liigid?
Pant – Õiguslike kohustuste täitmise tagamise üks olulisemaid vahendeid. Isikul, kelle kasuks on pant seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud, seega nii asju kui ka õigusi, v.a selline vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata. // Pandi liigid: 1) Vallaspant – Vallasvara tagatisel antav pant. Jaguneb ksäipant, registerpant , kommertspant , õiguste pant. 2) Kinnispant ehk hüpoteek – Kinnisvara tagaitsel antav pant. Jaguneb lepinguline hüpoteek ja kohtulik hüpoteek.
Mis on registerpant?
Registerpant – Vallaspant, mille puhul valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
Kuidas toimub transpordivahendi pantimine?
Transpordivahenditele seatakse registerpante. See saab toimuda autoregistrisse kantud autode või lennuregistrisse kantud õgusõidukite suhtes. Sealjuures registerpant ulatub nii transpordivahendile kui ka selle päraldistele, kindlustushüvitusele, veorahale ning avarii puhul makstavate viivistele kui pandileping ei näe ette teisiti.
Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb?
Kommertspant – Valduseta pandi liik. Registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registripandi kohta sätestatud, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. // Kommertspandi kanne jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, v.a siis kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
Mis on õiguste pantimine?
Üks tagatise liike. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kirjalikku kokkulepet pandi seadmise kohta. Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul.
Mis on hüpoteek? Kuidas see tekb ja lõpeb?
Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine?
Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
// Kohtulik hüpoteek – Hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks.
Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid?
Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. // Võlasuhe võib tekkida: 1) Lepingust. 2) Kahju õigusvastasest tekitamisest. 3) Alusetust rikastumisest. 4) Käsundita asjaajamisest. 5) Avalikust lubamisest. 6) Muust seadusest tulenevast alusest .
Mis on tsiviilõiguse allikad?
Mis on tehing?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil?
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega.
Millised nõuded esitatakse tehingu vormile?
Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?
Lepingupoolte tahteavaldus on tsiviilõigusliku lepingu aluseks. See võib olla väljendatud nii otseselt (sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg) kui kaudselt (väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg).
Mis on eelleping ?
Kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi)?
Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
Lepingu siduvuse põhimõte seob lepingupooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi lepingu täitmise vastu
Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest tuleb kohustus täita sellel päeval. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas.
Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) Lepingu olemusest ja eesmärgist. 2) Lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. 3) Lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. 4) Hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.
Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.
Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud?
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.
Kuidas võib lepingut muuta?
Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing tehtud on, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuda muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud.
Millal loetakse kohustus täidetuks?
 Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid?
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist. 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 3) Nõuda kahju hüvitamist . 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles. 5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist.
Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud?
Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist. 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 3) Nõuda kahju hüvitamist. 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles. 5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist.
Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju?
Varaline kahju – Võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks . Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. // Mittevaraline kahju – Ennekõike kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused.
Mis on kõrvalkohustused ?
Kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine.
Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine?
Nii käenduse kui garantii aluseks on vastav leping. Samas erinevalt käendusest, kus vastav leping allkirjastatakse üldjuhul nii käendaja kui laenuandja poolt, on praktikas tavapärane, et garantii antakse ühepoolse garantiikirja väljastamisega, mida laenuandja ei allkirjasta
Mis on käsiraha ?
Ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma .
Mis on leppetrahv ?
Lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?
Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud nõuded ja kohustused üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule
Mis on müügileping (mõiste)?
Leping, millega kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused?
Müügilepingu puhul on oluline, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, siis peab ta ostetud asjad üle vaatama või laskma üle vaadata ning teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta
Mis on vahetusleping ?
Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
Mis on faktooringuleping ?
Leping, millega üks isik (faktooringu klient ) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu.
Mis on kinkeleping ?
Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Nimetage kasutuslepinguid.
Üürileping , rendileping , liisinguleping , litsentsileping , frantsiisileping , ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping .
Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe?
Üürileping – Leping, millega kohustub üks isik ( üürileandja ) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping – Leping, millega üks isik ( rendileandja ) kohustub andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu eseme korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu. // Üüri- ja rendilepingut eristab asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine.
Mis on üür ja kõrvalkulud?
Üür – Tasu, mida üürnik on kohustatud üürileandjale maksma. // Kõrvalkulud – Muud üüritud asjaga seotud kulud, mida peab üürnik kandma vaid juhul, kui selles on kokku seotud.
Mis on liisinguleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused?
Leping, millega liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. // Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel. Kui liisingueset ei ole liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, võib ta lepingust taganeda. // Liisinguvõtja on kohustatud: 1) Liisingueset kasutama hoolikalt ja vastavalt otstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti.
Nimetage teenuste osutamise lepinguid.
Käsundusleping , töövõtuleping , maaklerileping, agendileping , komisjonileping, maksekäsund , arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping , pakettreisileping , hoiuleping .
Mis on kindlustusleping , kindlustusrisk, kindlustusjuhtum , kindlustussumma, soodustatud isik?
Kindlustusleping – Leping, millega üks isik ( kindlustusandja ) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. // Kindlustusrisk – Oht, mille vastu kindlustatakse. // Kindlustusjuhtum – Eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse ja see on alati sätestatud lepingus. // Kindlustussumma – Kindlustusobjekti kindlustusväärtus. // Soodustatud isik – Isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
Mis on litsentsileping?
Leping, millega üks isik (litsentsiandja) annab teisele (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulutasuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
Mis on frantsiisileping?
Leping, millega üks isik (frantsiisiandja) kohustub andma teisele isikule ( frantsiisivõtja ) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjate kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärdile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
Mis on ehitise ajutise kasutamise leping?
Leping, millega annab või kohustub kutse. või majandustegevuses tegutsev isik ( pakkuja ) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu.
Mis on tasuta kasutamise leping?
Leping, millega üks isik (kasutusse andja) kohustub andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Seadus sätestab üksikasjalikult kasutaja kohustused ja vastutuse.
Mis eristab laenu- ja krediidilepingut? Mis on laenuintress ?
Laenuleping – Leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja ( laen ), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping – Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress – Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
Mis on elurendis ja ülalpidamisleping?
Elurendis – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. // Ülalpidamisleping – Toetamisleping, millega kohustub üks isik ( ülalpeetav ) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimse eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.
Mis on kompromissleping ?
Leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
Mis on seltsinguleping ?
Leping, millega kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. See on kehtivas õiguses uus mõiste, mis asendab varem tsiviilkoodeksis sätestatud ühise tegutsemise lepingut.
Mis on käsundusleping?
Leping, millega kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule ( käsundiandja ) teenuseid (täitma käsundi ), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Mis on töövõtuleping? Mis seda iseloomustab?
Leping, millega kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
Mis leping on maaklerileping?
Leping, millega kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
Mis on agendileping?
Leping, millega üks isik ( agent ) kohustub teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohusutb maksma talle selle eest tasu.
Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad?
Maakler – Tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimie võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid . // Agent – Lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjate müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja avhendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjaga.
Mis on komisjonileping?
Leping, millgea üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komijsonitasu).
Mis on maksekäsund ja arveldusleping?
Maksekäsund – Sellega käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arevl kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. // Arveldusleping – Leping. millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja ( kontopidaja ) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu.
Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused?
Leping, millega kohustub üks isik (tervishoiuteenuste osutaja ) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule ( patsient ) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemusest. Tervishoiuteenuste osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega osaliselt seotud tegevust. // Tervishoiuteenuse lepingu täitmise eest on kehtestatud arsti ja keskmeditsiinipersonali isiklik vastutus. // Tervishoiuteenuse leping loetakse sõlmituks ka tervishoiuteenuse alustamisega või selle teenuse ostuamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Selline lepingu sõlmimise erisus tuleneb tihti esinevast olukorrast, kus arst peab iseseisvalt kiiresti otsustama abi andmise ja seda ka reaalselt kandma võttes riski endale. // Tervishoiuteenuse leping on omamoodi ka n-ö sundleping. Arst on kohustatud osutama meditsiiniteenust isikule, kes seda taotleb, kui taotletavad lepingutingimused ei ole vastuolus seadusega ega tervishoiuteenuse ostuamise lepingu tüüptingimustega.
Mis on kaubaveoleping?
Veoleping, millega kohustub üks isik ( vedaja ) teise isiku ( saatja ) eest vedama vallasasja ( veos ) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saaja). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu ( veotasu ).
Mis on reisijaveo leping, tšarterleping, pagas ?
Reisijaveoleping – Veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). // Tšarterleping ehk tellimusveoleping – Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas – Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel.
Mis on ekspedeerimisleping?
Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
Mis on pakettreisileping?
Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi ( pakettreis ), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).
Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus?
Hoiuleping – Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. // Hoiutasu – Tasu, mida hoidjal on õigus saada, kui hoiulepingu pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist ning sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel.
Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele?
184. Mida reguleerib äriseadustik ?
Majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt (kuid ei reguleeri nt kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis sätestatud võlaõiguses)
185. Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, või seaduses sätestatud äriühing; on õiguste ja kohustuste kandja, kes on juriidiliselt lepingupooleks, omavad õigus- ja teovõimet jne
Ettevõte- kasutatakse objekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluvad kinnis- ja vallasvara, sh ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olle lepingu objektiks , mida saab osta, müüa, rentida jne.
Tegevusala- valdkond , millega tegeldakse
186. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
Täisühing- kaks või enam osalist tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga
Usaldusühing- kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja usaldusosanik vastutab oma sissemakse ulatuses
Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsikapital, osanikud ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest, OÜ aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga; miinimumkapitalinõue on 2500 eurot
Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital , aktsionär ei vastuta isiklikult Asi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga; miinimumkapitalinõue on 400 000 krooni ehk ligikaudu 25 565 eurot
Tulundusühistu - äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. Kui põhikirjas pole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni ehk ligikaudu 2500 eurot. Pole reguleeritud Äsis, vaid tulundusühistuseaduses.
187. Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse
188. Mis on ärinimi ? Kuidas neid eristatakse? Kuidas neid kaitsta saab?
Ärinimi- ettevõtja poolt äriregistrisse kantud nimi, mille alla ta tegutseb ehk firma
Äriühingu ärinimi peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit: TÜ, UÜ jne. Tulundusühistu puhul seadus lühendi kasutamise võimalust ette ei näe. Äriühingul või olla ainult üks nimi.
Fie ärinimi peab erinema kõigi nende ettevõtjate ärinimedest, kes on kantud registrisse samas piirkonnas. Peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime või talu nimi. Äriühingu nimi peab olema suurema eristatavusega, ei või olla eksitav, vastuolus heade kommetega, ei või kasutada KOV organite ega asutuste nimesid .
Kaitsmiseks- kohus võib keelata kasutada nime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ja keelu rikkumise korral rikkujat karistada
189. Mis on prokuura ?
Prokuura- volitus, millega ettevõtja võib anda esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõigis tema majandustegevusega seotud õigustoimingutes, v.a kinnisasjade võõrandamisel ja koormamisel, mille õiguse võib prokuristile anda eraldi.
190. Mis andmeid saab äriregistrist?
1) Registrikartoteegis sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, kus ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jm ettevõtjat iseloomustavad andmed.
2) Äritoimikus säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise on enda kohta seaduse alusel äriregistrile esitanud , n.o kandeavaldused, majandusaasta aruanded , põhikiri , asutamisleping , nõukogu liikmete nimekiri jms.
3) Registritoimik sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras.
191. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine?
Kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. Äriühing on võimalik asutada ka veebipõhises kiirmenetluses.
Teiseks aluseks kannete tegemisele on tsiviilprotsessi korras tehtud kohtuotsused , mille tagajärjel tuleb kanne teha, nt pankrotiotsus või ühingu sundlõpetamise otsus.
Kolmandaks on võimalik algatada kandetegmist ka registripidajal endal. Seda juhul, kui tal andmeid, et registrisse kantud ühingul vara reaalselt puudub või pole esitatud kuue kuu jooksul majandusaruannet. Kui hoiatusele ei reageerita, kustutatakse ühing registrist.
192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu
asutamisdokumendid ?
Asutamine:
1) sõlmida asutamislepingu
2) tasuda osade eest
3) esitada kandeavaldus
Seadus annab võiamluse asutada osaühing ka ühel isikul.
Pärast osade eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse OÜ kandmiseks äriregistrisse. Avaldusele tuleb lisada üldjuhul järgmised dokumendid :
1) asutamisleping või asutamisotsus , mis peab olema notariaalselt tõestatud
2) põhikiri
3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta
4) kui tasutakse mitterahaliselt pole audiitori kontrolli sissemakse hindamiseks vaja, ta peab seda tegema üksnes juhul, kui väärtus ületab 40000 krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist
5) teave kavandatud põhitegevusala kohta
6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid
7) sidevahendite andmed
8) Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis OÜ registreerimise kohta
9) seaduses sätestatud dokumendid
193. Kuidas toimub osaühingu juhtimine?
Osaühingu juhtorganiks pole vaid koosolek, vaid ka osanike pädevus. Seadus annab võiamluse kutsuda koosolek kokku siis, kui see on OÜ huvides vajalik, aga annab ka teatud juhtudel osanikele pädevuse otsuseid vastu võtta koosoleku kokku kutsumata. Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes.
Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui on esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Koosoleku kutsub kokku juhatus.
Kui osanike otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, peab juhatus saatma kõigile osanikele kirjalikult otsuse eelnõu, et saaks hääletada nn kirja teel.
Osanik, juhatus või nõukogu võivad pöörduda kohtusse, nõudes osanike otsuse kehtetuks tunnistamist (nõue 3 kuu jooksul).
194. Millised on osaühingu lõpetamise alused?
1) osanike otsusega
2) kohtumäärusega
3) seaduse või põhikirjaga ettenähtud muudel alustel
195. Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine?
Aktsiaseltsi asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik ja seltsi võib asutada aktsiate märkimiseta.
Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja .
Asutamiseks peab asutajapool tegema 3 õigustoimingut:
1) sõlmida asutamisleping (notariaalselt tõestatud)
2) tasuda osade eest (rahaga või mitterahaliselt)
3) esitada kandeavaldus
Asutamise korral kinnitatatakse asutamislepingga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor .
Aktsiate eest tuleb tasuda enne ASi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist . Koos avaldusega esiatada järgmised dokumendid:
1) asutamisleping või asutamisotsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud
2) põhikiri
3) panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta
4) kui tasutakse mitterahaliselt, siis leping sissemakse üleandmise kohta ASile ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid, samuti audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta
5) teave kavandatud põhitegevusala kohta
6) nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid, samuti audiitorite
7) sidevahendite andmed
8) Eesti väärtpaberite keskregistripidaja teatis ASi registreerimise kohta
9) seaduses sätestatud dokumendid
196. Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
Aktsionäril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaseltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu, mis on kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek saab võtta vastu otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Üldkoosolekud on korralised (1 kord aastas) ja erakorralised, mille kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu. Üldkoosolek viiakse läbi Asi asukohas .
Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest.
Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võivad taotaleda aktsionär, juhatuse või nõukogu liige (3 kuud).
Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll .
Seltsi juhtimisorganiteks on nõukogu ja juhatus.
Juhatus esindab ja juhib seltsi. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär, kuid teovõimeline füüsiline isik. Osanike otsusega määratakse liikme tasu. Seltsi esindamiseks pole tal vaja volitust .
Nõukogu annab juhatusele korraldusi seltsi juhtimise korraldamisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.Nõukogul tavaliselt kolm liiget, kuid ei pea olema aktsionär. Liikmed valib üldkoosolek viieks aastaks. Nõukogu tegevust korraldab nõukogu esimees, kes kutsub kokku nõukogu koosoleku, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Koosolek protokollitakse. Liikme suhtes kehtib konkurentsikeeld (nt ei või olla FIE). Üldkoosolek määrab liikme maksmise tasu.
197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
Aktsia - väärtpaber, mis tõendab teatava summa sissemaksmist aktsiaseltsi põhikapitali
Lihtaktsia - ühesuguste õigustega aktsiate liik; võrdse nimiväärtusega, mis annavad ka võrde häältearvu
Eelisaktsia- hääleõiguseta aktsia, kuid annab eelisõiguse dividendide väljamaksmisel ja Asi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel
198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted?
Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Erinevused õigustes saavad tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate erinevusest. Igale aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsia nimiväärtusele.
Aktsionäri mittevaraline õigus on teabe saamise õigus üldkoosolekul.
Aktsiaselt ei või anda laenu ega seda tagada teatud juhtudel.
199. Missugune on aktsiaseltsi struktuur? Mis on aktsiaseltsi juhtorganid?
Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
(vt küsimus 196)
200. Millised on aktsiaseltsi lõpetamise alused ja protseduurid ehk selleks
vajalikud sooritused?
1) üldkoosoleku otsusega- nõutav 2/3 aktsionäride häälteenamus
2) kohtulahendiga- sundlõpetamisega lõpetatakse, kui üldkoosolek pole võtnud vastu lõpetamisotsust, kuigi nad on selleks kohustatud seaduse alusel või kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2a tagasi ja uut pole valitud; kohtumäärusega lõpetatakse kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut
3) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel
Lõpetamine kantakse äriregistrisse. Asi lõpetamisel ta likvideeritakse.Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerija kohus.Likvideerija kohuseks on ärisühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine , vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti esitama pankrotiavalduse, koostama bilansi. Asi varadae jaotamine toimub likvideerija poolt koostatud jaotusplaani alusel. Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule.
Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a.
201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse:
1) puhaskasum;
2) eraldised reservkapitali;
3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;
4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus;
5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut.
Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:
1) puhaskasumi suurus;
2) eraldised reservkapitali;
3) eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;
4) aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa;
5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
Juhatus esitab käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed kasumi jaotamise otsuse kohta äriregistrile koos majandusaasta aruandega, kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest.
202. Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja
põhimõtted?
Aktsiakapitali suurendamine - toimub kas täiendavate sissemakstega või sissemakseid tasumata ehk fondiemissioonina (uute aktsiate väljalaskmine või olemasolevate nimiväärtuse suurendamine); erivormina on lubatud suurendamine nõukogu otsusega (kiire; täiendavad rahalised sissemaksed) ning aktsiakapitali tingimuslik suurendamine (võlakirja vahetamine aktsia vastu).
Suurendamise otsustab üldjuhul üldkoosolek. Suurendamisel peab igal juhul toimuma aktsiate märkimine.
Aktsiakapitali vähendamine- aktsiate nimiväärtuste vähendamine või aktsiate tühistamine . Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine on vähendamise erijuht ja võib kasutada kahjumi katmiseks. Sel juhul aktsionäridele väljamakseid ei tehta (võlausaldajaid ei pea teatama).
Vähendamisel peab olema tagatud võlausaldajate huvide kaitse, selleks on ette nähtud teatamine.
203. Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
Aktsionäri taotlusel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 9/10 aktsiaseltsi aktsiakapitalist (põhiaktsionär), võib aktsionäride üldkoosolek otsustada aktsiaseltsi ülejäänud aktsionäridele (vähemusaktsionärid) kuuluvate aktsiate ülevõtmise põhiaktsionäri poolt õiglase rahalise hüvitise maksmise vastu.
Taotlus esitatakse juhatusele, kes kutsub kokku üldkoosoleku, kellele põhiaktsionär esitab ülevõtmisaruande, mille kontrollib audiitor.
Ülevõtmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 95/100 aktsiatega esindatud häältest. Otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kohus võib tunnistada otsuse kehtetuks. Avaldus koos otsuse ärakirjaga esitatakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale.
Tehakse, et ettevõte saaks laiendada tegevust, kuna väikeaktsionärid pole tavaliselt võimelised investeerima.
204. Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
Juhatus, nõukogu
205. Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
Välismaa äriühingu filiaal pole iseseisev juriidiline isik, vaid on välismaa äriühingu osa. Seega vastutab välismaal asuv äriühing Eestis asuva filiaali poolt võetud kohustuste eest.
Filiaali asutamisel peab ühing määrama isiku, kes Eestis filiaali tegevust korraldab, ühingut esindab ja filiaali tegevuse eest vastutab. Vähemlat ühe juhataja elukoht peab olema Eestis, mõnes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhataja nimi tuleb kanda äriregistrisse.
Filiaal kantakse registrisse filiaali juhataja avalduse alusel.
Välismaa äriühing peab pidama filiaali kohta eraldi raamatupidamist.
Filiaal ei saa jääda püsima, kui lõpetatakse filiaali asutanud äriühingu tegevus. Filiaali registrist kustutamine toimub siis, kui äriühing on lõppenud, ühingu enda taotlusel, kui filiaalil pole juhatajat ja teda ei määrata 3 kuu jooksul pärast hoiatust või ei esitata nõutavaid aastaaruandeid ega tehta lisatähtaja jooksul; samuti sunkorras kohtumääruse alusel.
Enne filiaali registrist kustutamist tuleb läbi viia likvideerimine.
206. Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada,
ümberkujundada?
Ühinemine:
1) äriühing võib ühineda teise äriühinguga, kusjuures teine loetakse lõppenuks
2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks
Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad kõik omavahel, v.a tulundusühingud võivad ühineda vaid omavahel.
Ühinemiseks tuleb koostada ühinemisleping, vajadusel teha audiitorkontroll , koostada ühinemisaruanne, kiita otsus heaks, teatada võlausaldajaid ja esitada avaldus äriregistrile.
Jagunemine:
1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb
2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima
Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta.
Eraldumise erijuht on ettevõtja poolt 100 %-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sel juhul ei pea läbima kõiki etappe. Sel juhul vastutavad jagunemisel osalenud ühingud võlausaldajate suhtes solidaarselt.
Ümberkujundamine :
Toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks livideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib.Pole lubatud tulundusühistutele. Etapid:
1) ümberkujundamisaruande koostamine (kirjalik, kus selgiatada tagajärgi)
2) ümberkujundamisotsuse tegemine
3) võlausaldajate teavitamine
4) vara hindamine
5) avalduse esitamine äriregistrile ja ümberkujundamise registrisse kandmine (peale kandmist loetakse ühing ümberkujundatuks)
207. Milline on piiriülese ühinemise kord?
Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine).
Piiriüleses ühinemises ei või ühendatava ega ühendava ühinguna osaleda tulundusühistu
Tuleb koostada ühinemisleping, ühinemisaruanne, kus selgitada tagajärgi ka töötajatele ja võlausaldajatele, tuleb läbida audiitorkontroll, peab toimuma ühinemisotsus, koostada ühinemiskanne ja - tõend .
Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
Pankrotiseadus reguleerib pankrotiga seonduvate probleemide lahendamist ja sätestab nende õigusliku menetlemise korra. // Saneerimisseadus reguleerib saneerimisega seonduvaid probleeme.
Mis on pankrot?
Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõetus.
Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse?
Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse esitada ka tema pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja . Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka muu isik. Selleks, et pankrotiavaldust esitada, peab esinema maksejõuetus . Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. // Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub , et pankrotiavaldus ei olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine . 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.
Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja?
Pankrotivõlgnik -
Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
1) Pankrotihaldur – Pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri pädevus on erinev sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgiku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoiminugtes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainulte neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks. 2) Pankrotitoimkond – Esindab võlausaldajate huve, valavb halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku , raamatupidamist ning finantsolukorda. 3) Võlausaldajate üldkoosolek – Selle pädevuses on pankrotimenetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; pankrotitoimkonna liikmete tasustamiseotsustamine jt küsimused. 4) Kohus – Teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtunikuabi on pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi ja teostama kohtupoolset järelevalvet ning osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine.
Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. // Võlgniku kohustused: 1) Andma teavet oma vara kohta. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega. 2) Peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetluse toimingutest. + 3) Kohtuotsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, suntoomist ja aresti, ärikeeldu.
Millest moodustub pankrotivara?
Pankrotivara on vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik pmandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara hulka ei arvestata vara, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses?
Tagasivõtmine – Enne pankroti väljakuulutamist tehtud ja võlausaldajate huve kahjustava tehingu kehtetuks tunnistamine kohtu kaudu. // Välistamine -
Kuidas toimub pankrotivara valitsemine?
Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või FIE majandustegevuse korraldamises. Haldur koostab pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja. Võttes aluseks pankrotivara nimekirja, teeb haldur võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajad otsustavad, kas on võimalik võlgnikule kuuluva ettevõtte tegevus lõpetada või saab teda tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur lõpetamisotsuse esitama kohtule kinnitamiseks. Kui üldkoosolek otsustab koos ettevõtte tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks. Kui juriidilise isiku tegevus lõpetatakse, on likvideerijaks haldur. Haldur peab esitama kohtule ja toimkonnale ettekande pankrotivara kohta, lisades sellele raamatupidamise aastaaruande.
Kuidas pankrotimenetlus lõpeb?
Pankrotivara lõppetmise alused: 1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine. 2) Pankrotimenetluse raugemine . 3) Pankroti aluse äralangemine. 4) Võlausaldajate nõusolek. 5) Lõpparuande kinnitamine. 6) Kompromissi kinnitamine. 7) Muu seadusest tulenev alus.
Mis on kompromiss pankrotimenetluses?
Võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu.
Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
Kohustustest vabastamist peab taotlema võlgnik. Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Kohus ei algata kohustusest vabanemist, kui võlgnik on toime pannud kuriteo, varjanud oma vara ja kohustusi, ise põhjustanud maksejõuetuse, raisanud vara või viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik tegema tööd või seda otsima , saadud tulust tuleb osa üle kanda kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui võlgnik ise 5 a jooksul, arvates kohustusest vabastamise menetluse algatamist, on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui võlgnik 5 a jooksul on täitnud oma kohustusi pankrotimenetluse kestel ega ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohustusest vabastamise puhul lõpevad võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul kohustustest vabastamisest, selle vabastamise määruse tühistada. Selle tagajräjeks on, et võlausaldajad saavad jälle esitada menetluse kestel rahuldamata jäänud nõudeid.
Mida reguleerib saneerimisseadus?
Saneerimisseadus reguleerib saneerimisega seotud probleeme.
Mis on saneerimine ?
Abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majanduse tagamiseks.
Kuidas saneerimismenetlus algatatakse?
Saneerimismenetluse algatab saneerimisavaldus, mille peab esitama ettevõtja ise. Selles esitab ta selgituse majandusraskuste põhjuste kohta ja märgib et: 1) Tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on ebatõenäoline. 2) Ettevõte vajab saneerimist. 3) Ettevõtte jätkusuurlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldusele tuleb lisada mitmeid dokumente, nt raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest, võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise aja seisuga.
Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
Teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majandusolukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.
turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe , mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve.
Mida reguleerib töölepingu seadus? Töölepingu seadus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel
Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos? Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse ka töölepingule.
Mis on tööleping ?  Töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused
Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? Töövõtulepinguga kohustub 1 isik valmistama või muutma asja või saavutama oma teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus, teine isik aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu objektiks võib olla asjade valmistamine, ümbertegemine, teenuste osutamine jms. TVL subjektideks on töövõtja ja tellija, kusjuures töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult.
Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Kohustuslikud andmed: 1)tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht, 2)töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg, 3)tööülesannete kirjeldus, 4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg, 5) töötasu , selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maskud ja maksed, 6)mud hüved , kui nendes on kokkkulepitud, 7) tööaeg , 8)töötegemise koht, 9)puhkuse kestus, 10)töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad, 11)tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele, 12) viide kohaldatavale kollektiivlepingule. Tingimused: leping sõlmitakse kirjalikult, kumbki osapool kirjutab lepingule omakäeliselt alla. Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? Tööleping sõlmitakse tähtajatult.
Mis on katseaeg , mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla? Katseaja käigus hinnatakse kas töötaja tervis, oskused, teadmised, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel. Kestuseks on 4 kuud. Katseaega võib ka lühendada või mittekohaldada.
Millised on töötaja kohustused? 1)teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi, 2)teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal, 3)täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, 4)osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamise koolitustel, 5)hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara, 6)teeb tööülesannete täitmisek skoostööd teiste töötajatega, 7) teatab viivitamata töötakistustest või nende tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu, 8)teavitab tööandjat kõigist töösuhetega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, 9)hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu, 10)teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle eelduslikust kestusest.
Millised on tööandja kohustused? 1)kindlustama töötaja kokkulepitud toga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi, 2)maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, 3)andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu , 4)tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust , 5)tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu, 6)tagama tervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, 7)tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse, ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid, 8)tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi, 9)teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, 10)teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi, 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste töitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi, 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale avutatud või makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi ja 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida? Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on nõutav alaealise seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks taotleb tööandja oma asukohajärgse (elukohajärgse) tööinspektori kirjalikku nõusolekut. Kõik alaealised peavad enne tööleasumist läbima arstliku kontrolli.
Kuidas saab töölepingut muuta? Ainult poolt ekokkuleppel.
Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute
kehtivust? Ettevõtte üleminek on ettevõtte omaniku vahetus. Kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust lähevad uuele omanikule üle kõik endistest töölepingutest tulenevad kohustused, töölepingud lähevad uuele omanikule üle muutumatul kujul.
Mis on töölepingu lõppemise alused? 1)poolte kokkulepe, 2)lepingu tähtaja möödumine, 3)töötaja surm, 4)füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades, 5)töötajapoolne ülesütlemine , 6)tööandjapoolne ülesütlemine
Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda? Töölepingust loobumine, selle lõpetamine. Saab toimuda korraliselt ja erakorraliselt. Korraline- järgitakse kohustust täita etteteatamistähtaega. Peab etteteatama vähemalt 30 kalendripäeva. Erakorraline- võib üles öelda nii töötaja kui tööandja, kui lepingu jätkamine ei ole mõistlik.
Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. See ei tohi ületada keskmiselt 48h 7-päevase ajavahemiku koht akuni 4-kuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. Tööaja kestus on sätestatud töölepingu seaduse ja Eli direktiivi 2003/88/EÜga.
Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Lubatud poolte kokkuleppel. See kokkulepe on tühine alaealisega või töötajaga, kes puutub kokku töökeskkonnas ohuteguriga ja kelle tööaega onn sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Võib ületunnitööd nõuda ettevõttega seotud ettenägematute asjaolude tõttu. Ületunnitöö peab olema hüvitatud vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või rahas.
Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Päevane puhkeaeg- 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötajale jääme mitte vähem kui 11 h järjestikust puhkeaega, iganädalane puhkeaeg- 7-päevase ajavahemiku korral peab jääma mitte vähem kui 48h järjestikust puhkeaega.
Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse? Töötaja ja tööandja on kokkuleppinud täistööajast, sh lühendatud täistööajast,lühemas tööajas. Võrdselt tuleb kohelda nii osalise tööajaga kui töhtajalise töölepinguga töötajaid.
Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Ajavahemik, mille jooksul töötajal on õigus keelduda töötegemisest. Iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.
Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? Antakse töötatud aja eest, põhipuhkuse andmise õiguse alusek soleva aja hulka arvestatakse lisaks: 1)ajutise töövõimetuse aeg, 2)puhkuse aeg, 3)aeg, mil töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingutes ettenähtud juhtudel töötajaid ja 4) muu aeg, milles poole don kokku leppinud. Puhkust antakse puhkuse ajakava alusel, puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove.
Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus jaguneb: rasedus - ja sünnituspuhkus- rasedale, sünnitajale; isapuhkus - isale kokku 10 tööpäeva kahe kuu jooksul pärast lapse sündi; lapsendaja puhkus- alla 10-aastase lapse lapsendajale; lapsehoolduspuhkus -lapse emale või isale kuni lapse 3-aastaseka saamiseni , lapse tegelikult hooldajale ja eestkostjale ja isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping; lapsepuhkus - emale või isalevõi eestkostjale või isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping; ning tasustamata lapsepuhkus- vt eelmine .
Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? Puhkusetasu on töötaja keskmine töötasu, mis talle puhkuse ajal tasutakse. Töölepingu lõppemisel hüvitatakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Puhkusehüvitis on puhkuse saamata jäämise eest makstav hüvitis .
Mis tingimustel antakse õppepuhkust? Seda antakse koolituses osalemiseks koolitusasutuse poolt antud teatise alusel. Seda antakse tasemekoolituse, tööalase koolituse ja vbaharidusliku koolituse läbiviimiseks.
Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? So. Töö eest makstav tasu, milles on kokkulepitud või mis tuleneb seadusest või must õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Töötasu arvutamise liigid on: a)ajapalgasüsteem ja b)tükipalgasüsteem
Kuidas toimub töö tasustaminbe eritingimustes? Ületunnitöö hüvitamisel maksab tööandja töötajale 1,5-kordeset töötasu. Öötöö eest 1,25-kordset ning riigipühal 2-kordset töötasu.
Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töötegemise kohta, kuid lähetuse kestus ei või olla pikem kui 30 järjestikust kalendripäeva. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast või puudega last, võib saata lähetusse üksnes tema nõusolekul. Töötajale säilitatakse keskmine töötasu lapse toitmise vaehaegadel ja muudel juhtudel.
Mis on töölähetus ? Töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine? Tööandja võib oma nõuded töötaja vastu töötasu nõudega kohtuväliselt tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Tööandja võib töötaja töötasust kinni pidada: a)tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ja b)töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama.
Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult
reguleeritud? Töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. See kehtib üksnes juhul kui on: 1)kirjalikult sõlmitud, 2)ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, 3)töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, 4)on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris, 5)tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Millised on kahju hüvitamise põhialused? 1)töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või 2) lahkub töölt etteteatamata.
Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded? Peab olema sõlmitud kirjalikult, peab olema sõlmitud eraldiseisva dokumendina ja omakäeliselt allakirjutatud.
Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ? uue TLS järgi lähtub kahju hüvitamise ulatus töötaja süü astmest . Üldreegel on, et kui töölepingu rikkumine on toimunud hooletuse tõttu, siis vastutab töötaja tekitatud kahju eest ainult osaliselt, kui tahtlikult, siis kogu kahju eest. Kogu kahju hõlmab endasnii otsese kahju, saamata jäänud tulu kui teoreetiliselt ka mittevaralise kahju.
Millised on tööandja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel , sh
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas? 1)tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas toga seotud olukorras, 2)ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning tervishoiu- ja tööohutusalased teadmised, 3)kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes koordineerib töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta;kui kokkulepet pole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt, 4)tööandja ja töötajad on kohustatud tegema ohutu töökeskkonna nimel koostööd

285. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse
nõuete täitmise osas? Lk 337-338. Nooo eiii ooolleee motet neid ümbertrükkida. Ausõna!:D

286. Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise
kohustus töösuhetes ? 1) informeerimine tähendab töötajate esindajatele asjakohasel tasandil teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet ettevõtja struktuurist, majanduslikust ja tööhõiveolukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjudest töötajatele;
2) konsulteerimine tähendab töötajate esindajate ja ettevõtja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist asjakohasel tasandil, mis võimaldab töötajate esindajatel esitada arvamusi ning saada ettevõtjalt põhjendatud vastuseid esitatud arvamustele
Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle? Tööseaduste täitmise üle toimub organisatsioonisisene ja riiklik järelevalve. Org.sisest teostavad tööandja ja töötaja enesekontrolli kaudu, tööandja tööseaduste täitmist kontr. Töötajate usaldusisikud, töökeskkonnavolinikud ja töökeskkonnanõukogu. Riiklikku järelvalvet teostab Tööinspektsioon .
Mis on individuaalne töövaidlus? Töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus.
Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidlusorganid, milleks on töövaidluskomisjon ja kohus.
Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja
kohustused? Tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused ja kohustused lk 346-347. Ma ei ole mingi trükimasin lihtsalt:D:D
Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate õhing või liit, 4)tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, 5)töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused.
Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendamine on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega.
293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Erapooletu asjatundja , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . Ta on riiklik ja piakkondlik.

294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende
korraldamine? Streik- töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg- töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib kui: 1) töörahu kohustus ei kehti, 2) seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni, 3) ei täideta kohtuotsust. Kavandatud streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teavitama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette.
Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse.
Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu. See peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel .
Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? Eesti kar. sead. Põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega
Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik .
Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. NB! 2 erandit : 1) kui seadus välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2) Kergendab karistust
Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? 1) Eesti territooriumil 2)Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata nende asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Kehtib väljaspool Eesti territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui on pandud toime esimese astme kuritegu, millega kahjustati : 1)Eesti elanikkonna elu ja tervist, 2)Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3)keskkonda või 4)on toime pandud n-ö maailmakuritegu. Kehtib ka Eestist väljaspool toime pandud kuriteo kohta, mis on Eestis kuritegu, kui teo toimeoanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus. Lisa Õigusõpetus 357!!!
Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdistatavad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud.
Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? Süüdimatud, ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist juhtima vastavalt sellele seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
Milline tegu või tegevus on süütegu? Süütegu on tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti.
Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, kui tegu on tahtliku tegevusetusega, isiku passiivse käitumisega, hoidumisega teatud kohustustest või tegevustest, milleks isik on õiguslikult kohustatud.
Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid . Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus.
Kuidas anda hinnang teole , mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele.
Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid
piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Välistavad asjaolud: 1)hädakaitseseisund- seotud õigusvastase ründe tõrjumisega, tegu pole õigusvastne kui isik vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedel, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire , 2)hädaseisund- tuleb lähtuda ähvardanud ohu suurusest ja selle tõrjumisel teo ohtlikkusest, kas puudusid mud võimalused ohu kõrvaldamiseks, 3)kohustuste kollisioon- kui isik peab täitma samaaegselt mitut õiguslikku kohustust j ata ei ole võimeline kõiki neid üheaegselt täitma, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus, 4)eksimus teo toimepanemisel- seotud oma käitumise asjaolude ebaõige hindamisega, 5)muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu.
Nimetage kuritegude raskusastmed? Esimese astme kuritegu- seaduseandja on ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks või enamaks aastaks või eluaegse vangistuse ja juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuritegu- seaduseandja on ette näinud kas rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta.
Millised on süüteost osavõtu vormid? Kihutaja - isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja- isik, kes tahtlikult osutab kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused.
Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik? Süüdimatu- ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist juhtima vastavalt sellele seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Piiratud süüdivusega- kui isik on eelnevast tingituna vaid oluliselt piiratud.
Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid? Karistus- vastus sellele, et süüdlane kuritegu toime panes, lähtudes oma tahtevabadusest, valis seadusega keelatu ja otsustas ebaõigsuse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õigsuse kasuks. Karistus peab aitama tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama.
Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine .
Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks
karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid.

315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis
milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Talle kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning vöörteo eest rahatrahv. Võib lisanduda lisakaristus.
Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kergendavad: 1)süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, 2)kahju vabatahtlik hüvitamine, 3)süüdlase süü vabatahtlik ülestunnistusele ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esilekutsutud hingelise erutuse mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9)leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv , 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep. Ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, 7) s.t. toimep. Üldohtlikul viisil, 8)süüteoga raske tagajärje põhjustamine, 9) s.t. toimep. Teise s.t. hõlbustamiseks või varjamiseks, 10)s.t. toimep. Grupi poolt, 11) s.t. toimep. Hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine
Millal kohaldatakse liitkaristusi? Kui isik paneb toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende eest varem karistatud.
Nimetage liitkaristuste piirmäärad. Liitkaristus ei tohi olla väiksem eelmise otsusega mõistetud karistusest ja tähtajalise karistuse korral ei tohi ületada 20 aastat. Kui kuritegudeks olid samas paragr. Ettenähtud teod, ei tohi liitkaristus ületada sama paragrahvi sanktsiooni ülemmäära. KUi üks karistustest on eluaegne vangistus, on see ainsaks karistuseks.
Millised on karistused väärteo eest? Põhikaristused: rahatrahv või arrest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
Kes lahendavad väärteoasju? Kohtuvälised menetlejad või kohtud.
Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg? 3 aastat.
Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus? Kohtuväline- toimub kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena. (vt lk 381). Kohtulik- pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta.
Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisakt. Iga üksikisiku süüteokoosseisu kirjeldus on antud ühesuguse konstruktsiooniga, mis sisaldab objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid.
Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis
on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused.

325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini
karistatavad? Esikohale on seatud inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod.

• Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) maakohtud , 2) halduskohtud , 3) ringkonnakohtud , 4) riigikohus . Ülesanded: Rahu tagamine,  Avaliku võimu kontroll, Põhiseaduslikkuse järelevalve,Vaidluste lahendamine eraisikute vahel,Kriminaalasjades esitatavad süüdistused,Õiguse kujundamine ja loomine
  

Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad
nimetab? Eesti kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida EV tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele ja kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President . Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu. Riigikohtu esimehe nimetab 9 aastaks Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu.
Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus? Ettevalmistusteenistus kestab kaks aastat. Ettevalmistusteenistus toimub kohtuasutuses, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest tuleb kavandada teistes kohtutes selliselt, et kohtunikukandidaat oleks ettevalmistusteenistuses nii maa-, haldus- kui ringkonnakohtus. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.
Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid? Maakohtud- arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud- pmst sama mis eelmine… vist . ringkonnakohtud- Iga ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtute lahendite peale esitatud kaebusi. Riigikohus- vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Millised on kohtunike kohustused? Vaikimiskohustus, kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgmia teenistushuve ka väljaspool teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.
Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel.
Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla: 1) noomitus , 2)rahatrahv kuni 1 kuu palga ulatuses, 3)ametipalga vähendamine kuni 30% kuni 1 aastaks, 4)ametist tagandamine.
Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse
Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused: John Austin: „Iga seadus või reegel […] on käsk . […] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu.“
Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv , teises juhtuma peanduv.“
Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“
Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“
Hans Kelsen : „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“
Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“
Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“
Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“
Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). 
Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades. Autor leiab, et selleks, et inimestel oleks võimalik siiski üksteist mõista, peame eeldama, et eksisteerib mingi teatud mõtete universaalne struktuur. Autor leiab, et õigusteaduse mõistmisel on normide struktuuri mõistmine äärmiselt oluline element.
2. Mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 28.09.1999 vastu võetud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri ? (RT I 1999, 73, 695, jõustunud 01.01.2001)?  Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri . Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. Seega on nõue, et väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele peab olema lisatud eelnõud selgitav ning põhjendav seletuskiri. Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri reguleerib õigustloovate aktide eelnõude esitamise korda ning nende vormi.