2. Abstraktne hüpotees - annab tingimused üldistatult. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Õigusnormi dispositsioon on normi osa, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul. Ka dispositsioonid võivad olla absoluutsed ja kausaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad 2. Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 3. Kirjeldavad 4. Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida 5. mitmetimõistmised. Määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla: 1. Absoluutselt määratletud Täpselt ja ammendavalt on antud poolte õigused ja kohustused. 2
metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. · Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida.
kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 22 Sellest tulenevalt võivad õigusnormi hüpoteesi tingimusteks olla aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud, mille olemasolu või puudumine määrab kindlaks normi toime erisused või kehtivuse.23 3.2. Dispositsioon Õigusnormi dispositsioon näitab, kuidas peab inimene käitumine, kui ta on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda.24 Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla: 1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. 25 21 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 45. 22 lbid.: 45- 46. 23 lbid.: 44. 24 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia
kestuse poolest (strateegilised, taktikalised, operatiivsed), Ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise meetodite poolest. Probleemide modelleerimise üldpõhimõtted. Probleemi identifitseerimine Sobiva mudeli valik Mudeli analüüs Mudeli testimine Ebarahuldav tulemus, siis uuesti sobiva mudeli valik Mudeli rakendamine Otsustamine erinevates olukordades (kindlas olukorras, riski olukorras, määramatuse tingimustes). Otsustamist normatiivses olukorras on statistiline otsustamisteooria, operatsiooni- ja süsteemianalüüs, ratsionaalse isiku kontseptsioon, mänguteooria, koalitsioonide teooria jt. Otsustamine riski olukorras Riskist räägitakse siis, kui tuleviku oodatav muutuja väärtus on juhuslik suurus, mis allub teatud kindlale tõenäosusfunktsioonile. Juhusliku suuruse jaotusseadus mitmesugusel kujul kirjeldab täielikult juhuslikku suurust väärtuste esinemise võimalikkuse seisukohalt
konkreetsuse astme järgi (kasuistlik, abstraktne), tingimuse iseloomu järgi (lihtne, liit- ja alternatiivne hüpotees). 9.Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab ära, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, kohustuslik ja keelatud. Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad), käitumise määratletuse astme järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes.
ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 23. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. lihtne dispositsioon – näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata kirjeldav dispositsioon – iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab sellele olulised tunnused; see on vajalik, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist 24
Näited: (1) mündilugu (A ja B taotlevad sama töökohta. A tegi järelduse, et mehel, kes saab töökoha, on 10 münti taskus. Ta usub, et see on B, sest tal on 10 münti. Firma president kinnitas, et tahab valida B. Tegelikult valiti A ja tal oli ka oli 10 münti kaasas. Usk on, järeldus on tõene, õigustatud on, aga teadmist pole), (2) vangilugu. 7.-8. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivses eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust.
§ 3 EV PS I PS MÕISTE PÄDEVUS on õigus kehtestada õigust. Põhiseadus annab Riigikogule õiguse kehtestamise pädevuse. Põhiseaduse paradoks on, et meil ei ole kirjutatud pädevust põhiseaduse kehtestamiseks. Kas ta peab olema ilmtingimata kirjapandud või võib ta olla ka kirjutamata? Kuidas me vaatleme ja defineerimine põhiseadust? Võib rääkida kahest dimensioonist: 1.Normatiivne dimensioon ja empiiriline dimensioon (sõnal konstitutsioon) Normatiivses tähenduses on ps normikogum. Empiirilises tähenduses on ps e. konstitutsioon põhilaad (põhistruktuur laiemalt) . (T. H. Ilves:,,PS/Konstitutsioon kui suhte korraldamise viis.") 2. Normatiivne dimensioon jaguneb formaalseks (vormiliseks) ja sisuliseks (substansiaalseks). Formaalses mõttes on PS-l teatud tunnused: ta on antud autoriteedi poolt, tema muudetavus on raksendatud, ta on kõrgeim õiguslikus hierarhias, ta on õiguslik alus lihtnormide andmiseks.
juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2. Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. - Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See
üaljukordsete inimkäitumise akide kaudu. Riiklikult organiseeritud ühiskonnas, kus teatud osa inimkäitumisest reguleerivad õigusnormid, on omavoli lubamatu. Õiguse realiseerimisele selel tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents. Jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb selle normi ,,mõttega". Jurisprudents on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Jurisprudents on normi keelestarusaamise teadus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse rakendamine (kohaldamine) mõiste, tunnused ja struktuur. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt mõiste, tunnused ja struktuur), 5.3
- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike
suunatud objektile. Üldistatult õigussuhete struktuurielementidena võime määratleda: juriidiline kohustus, subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt avalikuks ja eraõiguslikuks, kusjuures subjektide seisund avalikõiguslikus õigussuhtes erineb kardinaalselt subjekti seisundist eraõiguslikus õigussuhtes. Esimeses (avalik) ei ole pooled kunagi võrdõiguslikud. (Riigil on alati eelised normatiivses tegevuses, aga nt. ettevõtjal see võimalus puudub). 2.1 Õigussuhete struktuurielemendid AVALIKUS ÕIGUSES ERAÕIGUSES 1. subjektid 1.subjektid 2. juriidiline kohustus 2.subjektiivne õigus 3. objekt 3. juriidiline kohustus 4.objektid 2.2 Õigussuhte subjektid
Jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest. Normatiivse kehtivuse all mõeldakse seal seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus, kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest kehtimisest, mille all mõeldakse tema läbilöömisvõimet. Seda on raske mõõta, sest käitumismotiivid on erinevad. Jurisprudentsis on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Seega on jurisprudents normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudentsi poolt pakutavad lahendused on vajadusel abiks õiguskeelest arusaamisel, v.a juhud, kui keelelistest väljenditest arusaamine toimub mittereflektoorselt (õiguse realiseerimise käigus tabatakse väljendi mõte vahetult), samas väidetakse, et igasugune arusaamine on alati tõlgendamine e reflektoorne. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine
- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike
Õigusmõisted ise heideti kõrvale kui "müütilised" või "fiktsionaalsed" või arutati nende üle antropoloogia-lähedaselt: nende võim inimeste üle olevat "maagiline." Õiguse ja sotsioloogia vahekord. Sotsioloogiat ja õigusteadust on nii sotsioloogia- kui ka õigusteaduslikus kirjanduses reeglina vastandatud. Esimene kujutab endast sotsiaalset tegelikkust kirjeldavat ja seletavat teadust, teine esineb sotsiaalse tegelikkuse suhtes normatiivses rollis. Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida see, mis on, õigusteaduse eesmärgiks on fikseerida see, kuidas peab olema. Esimene on ettekirjutav ja tehniline, teine on seletav ja kirjeldav. Just mainitud erinevus on ka põhjuseks, miks paljude õigussotsioloogide arvates sotsioloogia ja teiste sotsiaalteaduste uurimistulemusi ei saa õigusteadus kui normatiivne teadus võtta normatiivsena. Asjade faktiline seis ei pea tähendama asjade nõutavat seisu. Samas on õigesti osutatud sellele, et
üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enamaga hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Seega on lepingu lõppemiseks piisav, kui tingimustena esitatud asjaolude seast on olemas vähemalt üks. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. 1) Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. Selline dispositsioon on vajalik, kui on oht, et normi sisu võib tekitada vääriti mõistmist, ei ole üheselt arusaadav.
E-kogemus võib meid tabada, ilma et me oleks eelnevalt sisse võtnud E-hoiaku. E-hoiak teatud viis objektide kogemiseks. E-hoiak on midagi sellist mida me "võtame sisse" E-hoiak on meie endi teha, nö tehnika küsimus!) E-hoiaku objektiks saab olla misiganes asi. 4. Selgitage E-hoiaku ja E-vaatepunkti eristust! Erinevalt E-hoiakust, on E-vaatepunkt suunatud väärtusele hinnangule. 5. Mis küsimustega tegeletakse E-hoiaku normatiivses ja ontoloogiline aspektis? Ontoloogiline aspekt: Mis on (saab olla) E-hoiaku objektiks? Kas kõike saab kogeda esteetiliselt? Mis liiki objektid? E-hoiaku teoreetikute tüüpiline eeldus: E-hoiaku objektiks saab olla misiganes asi,mis iganes tüüpi objekt. Normatiivne aspekt: E-hoiaku õigustamise küsimus: Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt? Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Mis on E-hoiakust tolku? 6
õigusnormide) keel; see on teadus õigusnormidest; arusaamade süsteem, mis teeb ülestähendusi kehtiva seaduse kohta. Jurisprudentsis mõistetakse õigusnormi normatiivse kehtivuse all seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumist ennast. Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudentsis on tegu keelelisest väljendist arusaamistega tema normatiivses tähenduses, normi keelest arusaamise teadus. Selle poolt pakutud lahendused on vajadusel abilisteks õiguse keelest arusaamisel kõigi õiguse realiseerimise viiside juures, va mittereflektoorsel väljenditest arusaamisel. 3. Õiguse rakendamise olemus Üks õiguse realiseerimise viisidest (kolmas viis). Kinnipidamine ja kasutamine on seotud tegevusega aktiivses või passiivses tähenduses, selle iseloom tuleneb käitumise võimalusest (õigustusest) ja
väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis tegelikkuses on olnud või parajasti on. Normatiivsete uuringute siht on välja selgitada, kuidas asjad peaksid olema: mis on hea, õige, õiglane, ideaalne, väärikas, moraalselt positiivne. Poliitikat võib uurida nii deskriptiivses kui normatiivses võtmes. Poliitikafilosoofia on normatiivne distsipliin; ta püüab kindlaks teha ideaale, norme, reegleid, etalone. Deskriptiivsete poliitikauuringutega tegelevad poliitikateadlased, aga ka sotsioloogid ja ajaloolased. Deskriptiivse ja normatiivse, fakti ja normi, eristamine on küll oluline ja tugeva seletusjõuga, ent vahetegemine nende vahel reaalsetes uuringukontekstides pole kaugeltki must-valge. (Vt eespool ka Hume´i seadust). Üsna ilmselt kehtib niisugune seoste jada: selle
Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegset esineva tingimuse olemasolu. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul ning määrab kindlaks, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. Kirjeldav dispositsioon on selline, mis täpselt püüab iseloomusrada lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumise ja annab sellele käitumisele olulised tunnused. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1
sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks“. (2 hüpoteesi) 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. 1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. (nt „Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.“ – lähemalt tapmise mõitset ei seletata.) 2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused
äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks. Absoluutselt on määratud dispositsioon on see, mis annab täpselt hooldeõigused ja kohustused. Suhteliselt määratud dispositsioon võimaldab seadusandja kehtestatud
enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Dispositsioon Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. // Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust
üheagselt esineva tingimuse olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees – Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Dispositsioon – Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. // Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon – Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon – Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud – Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud – Annab suhte pooltele
vaesuse põhjused Eestis? Millised tagajärjed on alkoholiaktsiisi tõstmisel alkoholi müügile? Normatiivne majandusteadus on majanduses toimuvate protsesside hinnanguline analüüs, mille põhiküsimus on, kuidas majandus peaks toimima. Vastab näiteks järgmistele küsimustele: Kas valitsus peaks vaeseid toetama? Kas suurenevate maksutulude tõttu peaks valitsus oma kulutusi suurendama või mitte? Normatiivses majandusteaduses tõstatatud probleemid ja küsimused lahendatakse poliitiliste otsustega. 1.9. Majandusteooria ja graafikud Majandusteooriat õppides puututakse paratamatult kokku graafikutega. Graafikud ja majandusõpikud käivad kokku samamoodi nagu "sukk ja saabas". Graafikud on olulised seetõttu, et nende abil on võimalik paigutada väga suur hulk informatsiooni ja 8
hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla: Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla: Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte
pikaajalise protsessiga, kus võivad korduvalt esineda erinevad väliskeskkonna seisundid. Juhi riskikalduvuse mõju arvestamine kordumatu (unikaalse) otsuse ettevalmistusele – riskikalduvusega seotud probleemistik kuulub peamiselt otsuse ettevalmistusprotsessi kirjeldava käsitluse valdkonda. Normatiivses käsitluses eeldatakse, et otsustaja suhtub riski neutraalselt ja otsust mõjutab ainult määramatuse objektiivne hinnang. Kui otsustaja ei suhtu riski neutraalselt, väljendab seda tema eesmärgisüsteem. 82. Milliseid probleeme tekitab parima alternatiivi valimisel mitmekomponendiline eesmärksüsteem? - Mitmemõõtmelise eesmärgisüsteemi korral tuleb alternatiivide kasulikkust hinnata mitme kriteeriumi alusel
Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. Käitumise määratlemise astme järgivõivad dispositsioonid olla kas absoluutsed või suhteliselt määratletud. Õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehkkäsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
olemasolu. 3) Alternatiivne hüpotees Seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. 27. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Dispositsioonide liigitus normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1) Lihtne dispositsioon Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2) Kirjeldav dispositsioon Iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt. // Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, 14
määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. 23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. · Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. · Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused. Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või suhteliselt määratletud.
asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustad alles siis, kui tema käes on osa objektiivsest (sh kunagi kehtinud) õigusest. Objektiveeritud tähendab vaid kirjapandud õigust. Õiguskeele keelelis-filosoofiline uurimine on õigusteaduse metodoloogias oluline. Mõistmaks objektiivset õigust kui tähemärkide süsteemi (+ kui keelelist väljendust), peab temast esmalt kui keelest selle normatiivses tähenduses aru saama. Taoline arusaamine peab eelnema õiguse realiseerimisele üksikjuhul, õiguse rakendamisele, õiguse konkretiseerimisele kaasuse suhtes. Keelefilosoofiliste üksikteemade sügav käsitlus on jurisprudentsi seisukohalt vastuvõetav, kui see aitab lahendada õigusteaduse nn. standardprobleeme : a) kehtiva õiguse normide identifitseerimine; b) normide tõlgendamine-rakendamine kuni üksikjuhu õigusele vastava lahendini välja;
jagamiseks". (2 hüpoteesi) 10 Õiguse alused 3. Alternatiivne hüpotees seab normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse kahe või enama hulgast, mis on õigusaktis esitatud. Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. 1. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. (nt ,,Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega." lähemalt tapmise mõitset ei seletata.) 2. Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused
annaabi.ee 
