Retsensioon Kuueteistkümnendal juunil käisin ma ühel väga omanäolisel kontserdil. Kontserdi toimumispaigaks oli mu sugulase maalapike Viljandimaa ühe ilusa järve ääres. Seal peeti sugulase viiekümnendat sünnipäeva. Sünnipäevalapse üllatuseks tuli talle järve äärde esinema kauaaegne sõber Henry Laks. Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks. Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik, kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom. Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega. Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid. Henry Laks esitas oma
Nüüdismaailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumine võidab viimasel ajal palju toetajaid,kuna see muudab üldises plaanis elu põnevamaks,vabamaks,lihtsamaks. Inimesed otsustavad kolida kodumaalt paremate elutingimustega riiki, kus nad edukamalt toime tulevad. Selline nähtus toob kaasa kultuurilisuse mitmekesisuse vähenemise. Riigis olevad kombed ja tavad võivad seguneda ning kaduda. Globaliseerumine toob rikastele inimestele kaasa rikkust ja vaestele vaesuse,kuna rikkad riigid investeerivad vaesetesse või riikidesse, kuhu neile kasulikum, kahjuks ei ole võimalik seda vaestel riikidel teha, sest puudub raha. Klasside vaheline vahe suureneb. Globaliseerumist soodustab jõuline infrastruktuuri areng, mis annab meile võimaluse lihtsalt ning mugavalt infot vahetada, äritehinguid sõlmida, elu korraldada. Tänu globaliseerumisele areneb turg jõutsalt edasi,kuna võisteldakse rahvusvahelisel tasandil. Maailm moodustabki nüüdisajal tänu ...
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit. Teine peatükk "Hoidke teineteist" algab aga hoopis minevikust, 1-st septembrist, kui mindi 12-ndasse klassi. Raili teadis, et viimane aasta veel pingutada ja ongi see kauaoodatud vabadus käes ja saabki siit kolkast minema. Raili arust oli Oodveres jube kolkaküla, kus kõik tunnevad kõiki, kõigil on kellegi kohta halvasti öelda ja ...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvus...
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad
Lugupeetud klassikaaslased, mina olen ... ja räägin teile, kuidas emakeelepäeva üldse tähistama hakati. Selle idee autoriks oli emakeeleõpetaja Meinhard Laks, kes algatas ülemaalise liikumise emakeele toetuseks ja kaitseks. 1994. aastal aastal avati Kadrinas emakeelesammas, sellest innustust saanud Meinhard Laks koostas üleskutseid tähistada emakeelepäeva, neist esimene ilmus 18. jaanuaril 1995. aasta ajalehes Põhjarannik - nii oli koolimees algatanud ülemaalise liikumise kuulutada Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev emakeelepäevaks. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. 11.veebruaril 1999 võttis riigikogu 8
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub
Seal hoitakse paljusid muinasjutte. Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele tehti tema jargi pussid. Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele volumutsi. Kuningas korraldas peo. Huntide vastu saadeti sojamehed. PAN KLEKSI KUMMALISED VARANDUSED Pan Kleks tahtis anda Matteusele oige kuju. Ta varastas koikitelt noobid ara ja selle parast
Klassiõhtu näidend ,,Lihtsad, kuulsad ja praktikant" Osades : Uudishimulik praktikant Mari : Praktikant Mari Mr.Bean : Jesper Tulnukad : Mart(1) ja Taavet(2) Henry Laks : Theodor Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn
12. Sven-Allan leiti bioloogia klassi porandal lebamas. Ta viidi kiirabiga minema, ta oli elus. Tiina ei raakinud opetajatele Villest. 13. Ville tunnistas Tiinale, et tema pole Sven-Allanile midagi teinud. 14. Fur Elise ja Ville isa on koos ja Ville ema on haiglas. 15. Ville isal toimus avarii ja ka tema on nuud haiglas. 16. Koduteel nagi Tiina Cillat ja Ralfi koos. Nad olid paar. 17. Tuli valja, et Cilla ei olnudki rase. 18. Sven-Allan oli seda koike endale ise teinud. 19. Tiina laks haiglasse Sven-Allanit vaatama ja Sven-Allan raakis talle koik ara. 20. Tiina sai teada, et luuletus mis oli moeldud Ingridile, sattus valesse kotti. Kui Ingrid ka haiglasse tuli, laks Tiina kohe minema, aga enne huudis veel Sven-Allanile:Ara siis unusta Ingridile raakida, et tema luuletus sattus valesse kotti! 21. Pudel raakis meie klassile, et Sven-Allan oli seda koike ise teinud. Pudel soovitas meil koigil talle uks uhine lillekimp saata. Mikael pakkus naljaga valja parem kasti olut saata.
E- valitsus Cristofer Krik 8. Klass Lagedi Kool Mis on E-valitsus ? Valitsussüsteem, kus kasutatakse e-teenuseid. IKT (info-ja kommunikatsiooni tehnoloogia) kasutamine muudab valitsuse tegevuse tõhusamaks. E-valitsuse eesmärk Toetada ja lihtsustada juhtimist kodanikule,valitsusele ja ettevõtetele. E-teenuste kasutamine on kiire, kokkuhoidlik ja turvaline. E-valitsuse teenuste kasutamise suurendamine. E-valitsuse eelised Lihtne juurdepääs teabele Osalemine ülemaailmsetes võrkudes Info jagamine teiste asutustega Online juurdepääs avalikele teenustele Paljusid hõlmav meeskonnatöö Avalikele teenustele kerge juurdepääs puuetega inimestele E-valitsuse tegevuskava uuendamine Läbipaistvuse suurendamine Ettevõtjate sujuv teenindamine Piiriüleste teenuste osutamine kogu El-s Kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitika kujundamisse Keskkonnasõbralikud valitsemistavad Uuema tehnoloogia kasutuselevõtt valitsuse...
Emakeelepäev Emakeelepäev on riiklik tähtpäev ja seda tähistavad inimesed kogu Eesti riigis. Emakeelepäeva tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeaval korraldatakse teemakohaseid üritusi näiteks: inimesed loevad luuletusi ja jutte. Emakeelepäeva tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerr...
· AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
Võib eristada nelja teadus seisundit: ärkvelolek, uni, hüpnoos, meditatsioon (narko laks, enese hüpnoos). Inimene magab sest 1) kaitseb sel ajal kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks ohtlik. 2) seesmiste jõuvarude taastamiseks. 3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine
1990ndate. popmuusika Taasiseseisvumisega muutus palju ka popmuusikas. Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid ja muusika müüjaid- produtsente, mänedzere, promootoreid. 1990. aastatel oli Eurovisiooni lauluvõistlus suureks läbilöögiks, millest Eesti osa võis võtta. Suurem edu saavutati 1996. a Oslos, kui Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus laulsid ,,Kaelakee häält``. Pärast seda avanes Maarjal paljud eelised. 1990. aastate Eesti popmuusika mitmetest suundadest oli üks tooniandvam kindlasti tantsumuusika. Tipptasemel tehnika kättesaadavus muutis selle muusika tootmise suhteliselt lihtsaks ja tegijaid oli palju. Kümnendi esimesel poolel paistsid silma NANCY ansamblid JAM ja HOVERY COVERY. Kümnendi lõpul ansambel CAATER. Kõige populaarsemad kogu kümnendi vältel oli 2 QUICK START ja CODE ONE. Rock bändidest olid 90. aastate edukamad SMILERS, THE TUBERKOLOITED, VENNASKOND ja TERMINAATOR. 1990. aastatel...
õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01 JÕGI LOODUSE ÕPETUS LÕHE Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka Vaikse ookeani läänekaldail Kamtsatka poolsaare äärnevatel aladel. Kudemise aegu sõna otseses mõttes ummistavad lõhed sealseid jõgesid, nii et isegi karud on neid suutelised jõest hõlpsalt kätte saama.
taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Emakeelepäev Tähistatakse 14. märtsil 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Emakeelepäev sai riiklikuks pühaks 1999. aastal Kristjan Jaak Petersonile pühendatud monument Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud materjalid Wikipedia Eestigiid
Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike§e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae- vaste tegemiste juurde. Ta siida oli roomus - maed olid teda oodanud. Maed, mis ei lobisenud tiihja, kuid vastasid alati, kui neilt midagi kiisida. Maed olid igivanad, vanemad kui iikski inimene, vanemad, kui iikski inimeste mote vDi sona, mille iile nad uhkust tundsid. Maed olid vanemad kui uhkuski, kuid ometl olid nad uhkemad koigest. Ja kuna maed olid nii
Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust Ilusam päev mulle paistab vanemate ja kodu järele ning on samas ka Hella vanemate majas. hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. EMAKEELEPÄEV ... ... ja selle tähtsus Emakeelepäeva loomine Tähistatakse 14. märtsil (Kristjan-Jaak Petersoni sünnipäeval) 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks pühaks ning lipupäevaks 1999. aastal Meinhard Laksi auks püstitatud monument Uljastel Emakeel eesti keel Tähistame päeva siiani, sest eesti keel on eestlasele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel
· otsustades tema emotsioonitu näo järgi ütleksin ma et tai tea millest ta räägib · Barbara üritas hoida ilmetut nägu aga lõpuks ei suutnud ta naeru tagasi hoida · auto varastati päevasel ajal · Pettumus oli tal üle terve näo kirjutatud. · Ümberpöörd! · Kao mu silmist minema. · Ma pean jooksma üles ja endale näo pähe tegema (meikima). · see oli täielik laks näkku. · Ta arvab et ta kaotab austuse teistelt kui ta tunnistaks seda viga. · Ta üritas enda austuse päästa mõeldes välja loo et ta oli välismaal sel ajal · Binghamil on väga agressiivne kirjutamisstiil.
3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon. See on eestlastele väga südamelähedane laul. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 4. Ei ole üksi ükski maa- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja(d): Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula ja Agu Tammeorg, Viis: Jüri Leesment. Loodud mais 1987. Lugu on siia pandud kuna see on selline hea laul, mis teeb meie maa ühtseks. Lugu on vägagi isamaaline ja lõbusa sisuga. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 5. Mis maa see on- Sõnad: Peeter Volkonski, Esitaja: Siiri Sisask ja Ühendkoorid, Viis: Siiri Sisask. See laul on väga hingelähedane ja isamaaline. Räägib laul sellest kuidas meie rahvas elab
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel o...
Areenid ja fenoolid Areenid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. Lihtsaim esindaja on benseen, mille süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füsioloogilised omadused: on narkootilise toimega, kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa vereloomeelundeid, on mürgised ning nahka ärritavad. Vedelad areenid tungivad kergesti ka läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis on tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena kasutatakse trinitrotuleeni. Neil on kantserogeenne ja tetratogenne (ehk loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsüklei...
kutsuma. Ühel õhtupoolikul oli vanaema Facebookis Punamütsikesele kirjutanud, et ta on veidikene tõbiseks jäänud ning kuna ta tõbisena kooki süüa ei taha, siis ootab Punamütsikest enda poole. Punamütsike vaatas internetist rongiaja ning asus vanaema poole teele, kes elas teises linna otsas Koplis. Jõudes rongiga Balti jaama, kohtas ta hämaras seisvat Hunti, kellel tuli kange tahtmine teda röövida, sest tal hakkas laks üle minema ning tahtis uut herolaksu kätte. Kuid Hunt ei julgenud, sest kaugemal nägi ta mendipatrulli mööda sõitmas, niisiis küsis ta Punamütsikeselt kuhu ta läheb, kuna Punamütsike oli unustanud lapsepõlves õpitud reeglid, et võõrastega ei tohi rääkida, ütles ta, et vanaema juurde. ,,Kus vanaema elab?" päris Hunt Punamütsikeselt. ,,Kopli 53" vastas Punamütsikene sellepeale. ,,Ah nii, ma suundun ka sinna poole, lähme äkki koos?" küsis Hunt. ,,Jaa, võib küll
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavas...
läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi
Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar, Ja leti juurde astub, see Malemaja star. Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos. Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos. On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos. Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö.. Ronk Ma istun kolde ees ja see on siiski tõik, et olen tühjas lossis. Lahkunud on kõik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Mul pisut õudne näib see Nurgas kõrguv kapp.
tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäev Lipupäev:14 märts Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emadepäev Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid
instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen)
värvusega. On ka GHB pulber millest tehakse tablette. Maitse parandamiseks segatakse seda tavaliselt mingi mahlaga. Eestis on seda lubatud kasutada ainult meditsiinis ülduimastina ja ainult 20% lahusena 10 ml ampullides. Seda tarvitavad ka kulturistid, et kasvatada lihasmassi. Peamiselt on see kättesaadav toidulisandina või unerohuna. Slängis kutsutakse seda mitut moodi, näiteks: Geebekas Korgijook Limonaad Jook Laks Kork Plärin Kilp ja mõõk Kilpkonna pits Konjak Kolpatshok Joonis 1: GHB vedelana ja pulbrina 4 http://drugsorme.com 2.Tarvitamine Enamasti GHB-d juuakse, võetakse pool plastpudeli korgitäis kuni üks korgitäis (3-7 ml).
Ta sulatas mõlema isanda (Huhuu ja vana isanda) olemused ühte. Popi ootas teda samuti, nagu vana isandat. Popi igatses ka teda. Ka uus isand hoolitses näiliselt Popi eest. Ta tõi liha. Popi lähenes talle samuti, nagu oli lähenenud oma vanale isandale(käe lakkumine, tema eest hoolitsemine). Ka Huhuu oli pidevalt ja kaua ära. Popil oli temast hale. Huhuu hakkas alkoholi leidmisest alates jooma. Joobununa oli ta lõbus, ka Popi jõi alkoholi. Kui alkohol oli otsa lõppenud, laks Huhuu uut saaki otsima. Ta leidis kasti, mille heitis vastu maad, ning seejärel kast plahvatas ja maja vajus mürinal pooleks.
kindlatele Quick Start ja Code One sihtgruppidele O Rock bändidest olid O Esile kerkisid noore edukamad Smilers, The põlvkonna muusikud: Tuberkuloid, ansamblid Weekend Vennaskond, Terminaator O Omanäolised ja Guitar Trio ja lahterdamatud Siiri Sisask, Tunnetusüksus Lauri Saatpalu, Henry O Plaadistama hakkas Laks tuntud poplaulja Hedvig Hanson Uus ajastu ja uus sajand O 2001 Eurovisiooni võitjad O Popmuusika edukamad: Tavel Padar ja Dave Ines, 2 Qiuck Start, Benton lauluga Genialistid, Lea Liitma, (,,Everybodi’’) Vaiko Epli, Liisi Koikson, O Jazz-muusika traditsioone Hanna-Liina Võsa, Kaire kannab edukalt festival Vilgats, Nele-Liis Jazz-kaar Vaiksoo, Bert Pringi jt
Praktika Tähetorni Hotellis Praktika sooritasin alates 09.06.2014 kuni 04.07.2014 kokku 160 tundi.Praktika juhendaja oli Tarmo Laks ja suurem osa peakokk Diana.Minu tööülesandeks oli täita peakokka juhendid,nagu hommikusöögi ettevalmistamis tööd ja päevased ettevalmistus tööd.Õhtul sai aidata taldrikute garneerimisel ja väljastamisel.Praktika päev algas hommikul kell 8.15 ja lõppes õhtul(sest täpselt kella aega ei saa öelda,kõik päevad olid erinevad,kõik olenes tellimusest ja söögi gruppidest). Selles praktikas suurem huvi oli mull garneeringute vastu ja liha töötlemine ja ettevalmistamine.
a sügisel. Ta tahtis tegeleda Kadrina koduloo jäädvustamise ja vahendamisega. Neeruti Seltsi toimetiste sarja ja Eduard Leppiku raamatute toimetamine on üks osa Uusküla pikast tegemiste reast. Meie kooli 100. aastapäevaks pani Tiiu Uusküla kokku ka raamatu Kadrina Keskkooli ajaloost. Kadrina kooli hoovis seisab 1994. aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu emakeelepäeva sünnis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid õpetajaametit pidanud Meinhard Laks, kes koostas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelpäeva mõttest mitte loobuda. Samba sünnis ei ole aga tähtsusetud meie kodualevlase Rein Siku tegemised, sest kirjutas just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.." Rein Sikul on teisigi kultuuriloolisi algatusi: folkloorifestival Viru Säru , Kalevipoja täies pikkuses ettelugemine Rakvere Vallimäel 2003
James'i formaalne haridus algas ebaõnnestunult, kui ta isa palkas noore 16-aastase õpetaja, kes ei suutnud oma tööd õigesti teha ja õpetaja vallandati. Pärast hoolikat mõtlemist saatis John oma poja Edinburghi Akadeemiasse, kus James ei saanud teistega hästi läbi. Varsti kohtus noor James kahe poisiga, Lewis Campbelli ja Peter Guthie Tait'iga, kes said hiljem tuntud õpetlasteks. James lahkus koolist 17-aastaselt ja läks Edinburghi Ülikooli. Kolme aasta pärast laks ta edasi Cambridge'i ülikooli, kus ta sai tuntuks oma teostega ja kuue aasta pärast kaitses doktorikraadi Aberdeen'i Ülikoolis, kus ta oli üle kümne aasta noorem kui teised professorid. Pärast seda läks ta Londoni King's College'isse, kus ta oli peaprofessor. Sellel ajal sündisid ta peamised läbimurded elektromagnetismi vallas. Hiljem abiellus ta Katherine Maxwell'iga ja kolis koos temaga rannikule, kus ta veetis oma viimsed eluaastad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND Geenitehnoloogia instutuut Praktiline töö nr. 2 SDS-PAGE Protokoll Koostaja: XXXXXX Juhendajad: Katrina Laks, Merlin Friedemann Tallinn, 2015.a Teoreetiline osa. Elektroforees on makromolekulide eraldamine elektrivälja toimel. SDS-PAGE (naatrium- dodetsüül sulfaat polüakrüülamiid geel elektroforees) on laialdaselt kasutatav valkude elektroforeetilise eraldamise meetod, kus valkude denatureerimiseks kasutatakse SDS-i. SDS (ka laurüül sulfaat) on anioonne detergent, mis seostub valgumolekulidega ja annab
Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding. Mati käis sama päeva õhtul oma vana tuttava suurärimehe Maksim Marketiga golfi mängimas ning Maksim tegi viimasel rajal nn Hole in One’i. Pärast mängu oli Maksim nii heas tujus, et tahtis abistada Matit äriprojekti finantseerimisel ning kirjutas baariletil garantii 10 000 eurot (vt garantiid). Mati oli tuntud kui heldekäeline investeerija. Variant 1
filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Kalad ja mereannid Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................... .......................3 2. Lõhe................................................................................................ ...........................4 3. Merivähk.......................................................................................... .........................5 4. Kasutadud kirjandus..........................................................................................6 Sissejuhatus Kalad ja mereannid on loomad, kes elavad vetes. Nende välimus võib olla väga erinev. Värv võib varjeeruda valgetest/hall...
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest
instrumentaalteoseid, suurvor me, telefil mide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohke m on ta kirjutanud laule: kokku 86. M õned tuntui mad neist on " Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" · "Ei ole üksi ükski maa" mai 1987. Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CDplaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. · Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A
instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg ansamblist "Karavan". Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988. a. ja CD-plaadil "Lähedased laulud" 1993. a. sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J.Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L
Petersoni tööd hindama ning näevad, kui õpetlik, humoorikas ja palju muudki head pakkuvad on tema näitlejatöö ning lavastused. 8 KASTUATUD KIRJANDUS 1.) Helme, K. Lembit Peterson teel loova rahuni.- Õpetajate Leht, 16. november 2007 (nr. 42), lk. 7. 2.) Karja, S. Vastab Lembit Peterson. [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm] (05.03.11) 3.) Laks, T. Lembit Peterson: lavalolek on risti peal olemine. [http://www.epl.ee/artikkel/465819] (04.03.11) 4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson (04.03.11) 9 LISAD Lavastused EESTI NSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS 1976 Samuel Beckett, Godot'd oodates 1977 Fernand Crommelynck, "Suurepärane sarvekandja" 1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö"
Bioloogia miniuurimus VKG reostus Kohtla-Järvel Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik Grete Põdra 12.C Jõhvi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed 4 Poolkoks 6 Fuussid 7 Lahendused 9 Meie pakutud lahendused 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Valisime oma miniuurimuse teemaks VKG reostuse, sest see on meie kodukoha lähistel ja on seega meie jaoks aktuaalne teema. Samuti on VKG tööstuste mõjust looduskonnale palju räägitud ja arvame, et probleem on reaalne ja sellega tuleks rohkem tegeleda. Oleme k...
2.25,4 Helja Sikka 24.07.1946 Moskva 2.25,0 Helja Sikka 10.09.1946 Dnepropetrovsk 2.19,9 Helja Ilves (Sikka) 19.06.1949 Riia 2.18,8 Helja Ilves (Sikka) 03.09.1949 Moskva k 2.18,8 Maren Laks 09.07.1953 Moskva 2.18,1 Maren Laks 29.09.1953 Naltik 2.16,8 Evi Leitsalu 15.08.1956 Moskva 2.16,3 Niina Vassiljeva 15.09.1957 Tallinn 2.15,8 Leili Ruto 28.05
andrese ja mari vahel pinge kuna mari igatseb jussi, Jaagup tegi tohutult tood ja toi roomu majja, nillis Roosit aga Leenale meeldis Jaagup, lopuks sai kylapoistelt peksa, Miina jai rasedaks ja ta visati valja kuna ei tahetud sohilast 30. (294) Jaagup tuli sojavaest tagasi Miina juurde, Matu tuli taas abiliseks, loomad jalle surid, Mari proovis toestada Andrsele et ei igatse Jussi ja ei kai haual, Pearu kiusas seekord piiripostidega ja mindi jalle kohtusse, naine laks lastega vargamele peitu, andres peksis mari, pearu pani seekord orgid kraavi kaldale ja koik lohkusid seal end, matu pani orgid pearu maale ja pearu vigastas end ja vihastas, rikkus soosilda ning matu keeras vastu ja pearu jai kinni, ta ei votnud andrse ja matu abi vastu 31. (311) Poisid Indrek ja Andres proovivad Matu trikke jne järgi teha, mängivad ja möllavad, kiusavad ussi. Tülitsesid palju, Isa oli alati Andrese poolt, ema Indreku. Indrek kitub emale Andrese
osas, kuid uks medal siiski koju toodi. Vabapussi lamadesasendist laskmises sai pronksmedali Johannes Siir, kellest hiljem kujunes organisaatorina Eesti lasku- rite jargmiste aastate suure edu peamisi innustajaid. Kaitsevaes ja kaitseliidus laks hoogsalt kaima laskealane tegevus, korraldati rohkesti voistlusi. Kaitsevae Arsenali tehases hakati valmistama paksu rauaga tapsuspusse. Peale laskmise tegid laskurid vabal ajal regulaarselt kuiva treeningut. Rooma MM-voistlustel 1935. aastal voitsid Eesti laskurid juba uheksa
K: arvelduskonto 33024.- 6) D: võlad töövõtjatele 48422.- K: arvelduskonto 48422.- 2.2 Ülesanne 2. Garantiieraldis Firma müüs maikuus 250 000.- eest kaupa, millega kaasnes 1-aastane garantiikohustus. Eelmistest kogemustest on teada, et garantiieraldis peaks moodustama 5,2 % müügitulust. Klient esitas 5. juunil pretensiooni mais ostetud toote kohta. Toote parandamine laks maksma 500.- Koostada lausendid [1] . Lausendid: 30.mai garantiieraldise moodustamine: 250 000 x 0.045 = 11250.- D: kulud garantiiremondiks 11250.- K: lühiajaline garantiieraldis 11250.- Garantiiremondi teostamine: D: lühiajaline garantiieraldis 500.- K: pangakonto 500.- 11 KOKKUVÕTE Koostasin antud referaadi kohustuste arvestamise kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
