John Harvey Kellogg (February 26, 1852 December 14, 1943) was an American medical doctor in Battle Creek, Michigan, who ran a sanitarium using holistic methods, with a particular focus on nutrition, enemas, and exercise. Kellogg was an advocate of vegetarianism and is best known for the invention of the corn flakes breakfast cereal with his brother, Will Keith Kellogg. Kellogg was born in Tyrone, Michigan,[2] to John Preston Kellogg (18061881) and Ann Janette Stanley (18241893). John lived with two sisters during childhood. By 1860, the family had moved to Battle Creek, Michigan, where his father set up a broom factory. John later worked as a printer's devil in a Battle Creek publishing house. With his brother, Will Keith Kellogg, they started the Sanitas Food Company to produce their whole grain cereals around 1897, a time when the standard breakfast for the wealthy was eggs
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada
Itaalia sekkuvad nende poole, kelle kahjuks piiri rikutakse -moodustati Reini demilitariseeritud tsoon: Reini kallas sõjast vaba, ainult tsiviilelanikele -sel ajal Prantsusmaa välisminister Briand, Saksamaa oma Streseman ja selle tagatispakti eest said nad Nobeli rahupreemia -Briand algatas 1928. a Briand-Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär -olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas, et tuleb revideerida Versailles' rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui
probleeme. Tema seadmetevalmistaja teadmised peegeldusid telefonivalmistamise standardites ja viimistluses. Aasta lõpus hakkas ta ise tootma Siemensi sarnaseid telefone, esimene toode valmis aastal 1879. Ericsson tutvustas maailma esimest täisautomaatset mobiiltelefoni süsteemi MTA-d 1956. 1960 tõi ta turule maailma ühe esimestest hands-free valjuhäälditelefonidest. Hoolimata oma edust mujal ei teinud Ericsson USA-s märkimisväärset müüki. Bell Group ja kohalikud ettevõtted nagu Kellogg ja Automatic Electric olid selle turu hõivanud. Selle tulemusena müüs Ericsson lõpuks oma USA vara. Aastal 1901, olles 55-aastane astus Lars Ericsson tagasi. 2001 aasta oktoobris teatas Ericsson ühisettevõtte- Sony Ericssoni, käivitamisest koos Sony Corporationiga. Sony Ericsson püsis kasutusel kuni veebruarini 2012, kuni Sony ostis Ericssoni aktsiad välja. Aastal 2008 avas Ericsson oma uurimiskeskuse Silicon Valleys. 8.
Ajad on muutuvad, RV organisatsioonid juhivad maailma. Ei seleta põhjuseid. Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat. Riigid ei ole ühtsed mängurid. Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism. Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg · Rahvasteliit · Inimloomus hea, kasutame seda · Saab ilma sõjata! Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad Demakraatliku rahu teooria (Immanuel Kant ja Woodrow Wilson) · Demokraatiate vahel on rahun(demokraatiad, vabalt valitavad ning suure valijatehulgaga min 50%) · Demokraatiad on rahumeelsed Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne). Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine, millal tagamine?
*suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus. Institusionalism- orga olulisus kuna edendavad koostöödja usaldust. Sts instit: juhtumipõhine, inimene on mõjutatud.
2) SaksaBelgia arbitraazikonventsioon, 3) SaksaPrantsuse arbitraazikonventsioon 4) SaksaPoola arbitraazileping 5) SaksaTsehhoslovakkia arbitraazileping, millega Saksamaa tunnustab Prantsusmaa kaitselepinguid Poola ja Tsehhiga ning loobub idapiiri vägivaldsest muutmisest 1926.a. kirjutati alla Saksa Vene sõpruslepingule. Saksamaa sai võimaluse astuda Rahvasteliitu. 1928.a. BriandKellogi pakt, mille töötasid välja USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand. Paktiga kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Pakt aga jäi paljuski deklaratiivseks ega näinud karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes. Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast
alates 1924 sotsialismi ehitamine ühel maal, industrialiseerimine 1928 kollektiviseerimine nälg 1932-33 1928 Briand-Kellogg võimuvõitlus Stalin-Trotski 1929 Stalini 50. juubel 1930-1939 1934 Kirovi tapmine 1932 algab kunsti ümberorienteerumine 1932 -1934 desarmeerimiskonverents algab suur terror - GULAG klassikalise esteetika alusele nn
nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia. Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril Londonis. Muu hulgas sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. f. Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Ühesõnaga sõda on mõttetu. 7. a. Tehakse mereväekokkulepe, sakslased hakkavad mereväge looma b. see on selle otseses tähenduses, sakslased hõivavad selle tsooni, see oli ennem demilitariseeritud tsoon ehk kus kellegi sõjaväge ei tohi olla jne, neutraalne piirkond, kuid sakslased võtavad selle oma kätte. c
Ta müüs need õigused Charles Parsons'ile, kes sai enne 1910 veel mitu patenti. Mõned firmad nagu Victor Talking Machine Company ja Pathé tootsid plaadimängijaid, mis kasutasid suruõhuga töötavaid valjuhääldeid. Kaasaegse kõlari ehitusega (dünaamilise ehitusega), mis kasutab liikuvat mähist, tuli välja Oliver Lodge aastal 1898. Tänapäevani kasutatava kõlari patendeerisid Chester W. Rice ja Edward W. Kellogg 1924. aastal. Põhiline erinevus varasemate katsete ja Rice'i ning Kellog'i patendi vahel oli seadeldise põhiliste mõõtmete muutmine, et resonants madalamtele sagedustele viia. Esimesed valjuhääldid kasutasid elektromagneteid, sest suuri ja võimsaid püsimagneteid ei olnud mõistliku hinna eest saadaval. Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem jõudis turule 1945. aastal, pakkudes piisavalt võimsat ja puhast heli, et kinodes hakkama saada.1955
Sellise lepingu näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928. aastal töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja nn Briandi-Kellogi pakti ehk deklaratsiooni, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks ehk kohustuti loobuma sõjast kui poliitikavahendist. Kõiki konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Mõne aasta jooksul allkirjastasid selle pakti peaaegu kõik maailma riigid. Minu arvamus. Esimene Maailmasõda ei kõrvaldanud sõda põhjustanud vastuolusid
aastal Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia ja saksa Sisu: konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksale Versailles's paika pandud läänepiiri Locarno konverentsi järel levis lootus, et on saavunud leppimise aeg · Briand-Kelloggi pakt 1928 aastal Osapooled: pr.maa ja USA ( Briand oli pr.maa välisminister, Kellogg oli USA riigisekretär) Sisu: sõda ei tohtinud kasutada kui oma tahtmise saamise vahendit, konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Paktile kirj alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Kahjuks ei suutnud see uut maailmasõda ära hoida. Levis ,,world peace" 19. Isikud · Herbert Hoover USA president · Franklin Delano Roosevelt 1932 USA president, demokraat · Al Capone USA tuntuim gangster, avaliku korra kokkuvarisemise sümbol
ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetasSuurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Desarmeerimine- on relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine. Kellogg-Briandi pakt- (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, India, Iiri Vabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõuna-Aafrika. Depressioon- ehk majandussurutis on majanduse madalseis ehk surutis
maksnud korralikult reparatsioone. Tekkis nii Saksamaa revolutsiooni kui ka sõjaoht. f) Dawesi plaan 1924 Uus plaan Saksamaa reparatsioonide maksmiseks. USA hakkas Saksamaale andma laenu, et Saksamaa saaks majanduse üles ehitada. g) Locarno leping 1925 – Reini demilitariseeritud tsoon. Julgeoleku pidid tagama Suurbritannia ning Itaalia, juhul, kui Saksamaa lepingut rikub. h) Briand` i – Kelloggi pakt 1928 Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928 allkirjastatud rahvusvaheline leping, mõistes hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi( kõik konfliktid tuleks lahendada ainult rahumeelsete meetmetega). Paktile kirjutasid alla esindajad 15. riigist – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Saksamaa, Austraalia, Belgia, Kanada,
teadvuses. Kokkuvõtvalt- tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. -Varasemad autorid: Peamiselt tegelesid üld- ja eripsühholoogia seaduspärasuste ülekandmisega reklaamialale: • Walter Dill Scott, „The psychology of advertising”, Boston, 1908 • H. L. Hollingworth, „Advertising and Selling”, New York, 1913 • Ch. Von Hartungen, „Psychologie der Reklame”, Stuttgart, 1921 ka • Daniel Starch (1883–1979) Edward Kellogg Strong, Jr. (1884 – 1963 -Peale Teist Maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamist teaduspõhist lähenemist: Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele: Scott, Hovland, Festinger, Petty, Cacioppo, Berelson, Lasswell, Lazarsfeld, Parsons, Heider, MacGuire jt -Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine S. Freud’i, Jung’i töödele (instinktid, tungid, vajadused, sümbolid ...) ning
kohustusid säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel. Samuti kohustus Saksamaa hoida Reini vasak kallas demilitariseerituna. Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. 3) Briand-Kellogg`i pakt (1928): Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifsmi ajastuks (patsifsm- maailmavaateline seisukoht, mis eitab sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid). Maailma poliitikud lootsid nüüd, et sõjad on jäänud minevikku ning on leitud tõhusad vahendid omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Patsifistlike arusaamade kõrgpunktiks oli Briand (Prantsuse
sellel õigus. Realismi kriitika: ajad on muutunud; rahvusvahelised organisatsioonid juhivad maailma; ei seleta põhjusi; sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat; riigid ei ole ühtsed mängurid. Realism tänapäeval mõned riigid jätkuvalt kasutavad seda; RV suhete uurimises omaette grupeering; seletab osa maailmast, teist osa mitte. Idealism- idealism enne-eksisteerinud ammu; Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks Rahvasteliit; Briand-Kellogg; inimloomus on hea, kasutame seda; Vaja-RV õigust, koostööd; saab ilma sõjata!; keskklass ja demokraatia kui rahu toojad. Koostöö on hea ,, pluss-summa mäng". Inimene on kõige tähtsam. Teadus, demokraatia Liberalism- Taas vana ja tuntud; populaarne kahe sõja vahel ja ka peale sõda; Põhilised ideed; kõige keskmes on inimene ja ka teised, inimloomus on hea, süsteem on halb ja seda tuleb muuta; koostöö on hea, koostööd on palju, sõjad on halvad ja tuleb vältida
Sobilikuks näiteks toob ta gregooriuse laule. Tekitatav heli ei asu mitte suus ega kehas, vaid hoopis luustikus. Kehas laulab kogu luustik. Dr. Tomatis väidab, et aju laadimiseks ja vajaliku energia saamiseks piisab iga päev 4 tunnist ülemhelirikaste (70 - 9000 Hz) helide laulmisest või kuulamisest. (Linder, L. & Tulev, J. 2010) 13 Laulmise kasulikkust tervise aspektist on rõhutanud Ameerika kirurg John Harvey Kellogg oma 1931. aastal kirjutatud kirjas, toetudes oma üle viiekümne aasta kestnud tööle Battle Creeki sanatooriumis: ,,[---] olen pidevalt kasutanud muusikat kui vahendit optimistliku atmosfääri loomiseks. [---] Eriti tugevat muljet on mulle avaldanud laulmise mõju. See ei ole ainult mitmekülgne ja tervist edendav vaimne tegevus, vaid ka suurepärane võimlemine kopsudele, mis parandab nii hingamist kui vereringet (tsiteeritud Sullivan 2003: 31 järgi).
Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1
· Hakkas selgelt välja kujunema nn. massiühiskond · Suurim kultuuriline muutus 20. sajandil. Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes · Üritati taanduda jõudude tasakaalu põhimõttest. Leida mingid uued, "moraalsed" printsiibid. · Rahvasteliidu loomisega seoses olid tekkinud lootused kollektiivse julgeoleku süsteemi sisseseadmisele ja üldise desarmeerimise läbiviimisele. · Kellogg-Briand'i pakt (1929) pidi keelama sõjad. · Reaalsuses jäid olulised suurriigid (USA, Nõukogude Liit, Saksamaa, Itaalia) sellest mingil perioodil kõrvale, mistõttu Rahvasteliit muutus lihtsalt "jututoaks".. Demokraatia kriis · Parlamentarism tõi kaasa põhimõttelagedaid poliitilisi kompromisse. Neid tingisid ka mõnel juhul naaberriikide surve. · Sisepoliitiliselt muutusid mitmed demokraatlikud riigid populistlikult manipuleeritavateks.
enesemääramisõigusele (poliitilise ja õigusliku staatuse määramine). Sisemine enesemääramisõigus põhimõtteliselt tähendab suveräänse riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu.; etnilise või rassilise grupi õigus sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule või poliitilisele arengule selle riigi raames. Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise ehk agressiooni keeld.. Brian- Kellogg`i pakt puudutas sõda, mitte relvastatud jõu kasutamist laiemalt. Üldine jõu kasutamise võ jõuga ähvardamise keeld kujunes rv õiguse üldprintsiibiks pärast teist maailmasõda ja sellest mõjutatuna. Keeld sätestati esmakordselt ÜRO põhikirja artiklis 2 (4). Printsiip on saavutanud rv tavaõiguse staatuse ning on siduv ka riikidele, kes ei ole ÜRO liikmed. Tegemist on ius cogens`i normiga, absoluutse keeluga, millest võib erandeid teha ainult kindlatel juhtudel
Kõik rahvusvahelise õiguse normid olid loodud euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt (koloniaalimpeeriumite poolt) peamiselt nende enda huvides. Rahvaste Liidu loomisest Teise maailmasõja lõpuni (1919-1945) Esimene maailmasõda mõjutas oluliselt rahvusvahelise õiguse arengut. Võitjad otsustasid luua Rahvasteliidu (1919), mis aitaks vältida laiaulatuslikke relvakonfliktide tekkimist. 1928 sõlmiti üldine sõjast loobumise leping - Briand-Kellogg´i pakt. Hakati tähelepanu pöörama üksikisiku ja vähemusgruppide kaitsele. ÜRO põhikiri ja külma sõja lõpp 1945-1989 1945 loodi Ühinenud Rahvaste organisatsioon. Rahu ja stabiilsus muutusid Teise maailmasõja tagajärjel üldiseks ja peamiseks eesmärgiks. ÜRO põhikiri keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise. Keeld hõlmab kõiki relvakonflikte. Põhikirjaga loodi julgeolekunõukogu, keda volitati tarvitusele võtma meeetmeid, juhul kui mõni riik rikub vastavat keeldu.
, F. McKeith, T. Carr, S. Brewer, and M. Biochemistry Journal 91:201–204. Culbertson. 2004. Effects of dietary vitamin D3, Siegel, D. G., and G. Schmidt. 1979. Ionic, pH, and vitamin E, and magnesium supplementation on pork temperature effects on the binding ability of myosin. quality. Meat Science 67(1):81–86. Journal of Food Science 44:1686–1691. Thomas, M.L., A. H., Jr. Brown, and D. W. Kellogg. Shahidi, F. 1994. Flavor of meat and meat products—An 2008. Fatty acids and meat characteristics of different overview. In Flavor of Meat and Meat Products, biological types of beef cattle developed under a 42 Chapter 2 management-intensive grazing system. Journal of Yancey, E., M. Dikeman, K. Hachmeister, E. Chambers Food Quality 31(2):189–204. IV., G. Millike. 2005. Flavor characterization of top
annaabi.ee 
