KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
õhu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks , on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakseehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16
koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused' on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Samas kuuluvad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste hulka veel teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning subjekti iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus. Väljavõte seadusest § 16. Tahtlus (1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime
ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16
Õiguse alused 1. (l.10-14) Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib, ning 3)rahvas, kes elab selel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Tavaliselt riiki iseloomustaksegi- mõnevõrra lihtsustatult, nende kolme tunnuste kaudu. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – on riiki riigieelsest ühikonnaorganisatsioonist eristamise smatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja vaitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nagu armee, politsei, lure aga samuti sunniasustusi (vanglad), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerumiseks. Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise lo...
tunnustes. Süüteo koosseisu objektiivsed tunnused § 12 lg.2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused. Oblikatoorne objektiivne tunnus tegu kas tegevuse või tegevusetuse vormis.Kui tegu on materjaalse tehinguga siis on obligatoorne ka tagajärg ja põhjuslik seos tagajärje ja teo vahel. Alternatiivne objektiivne tunnus teo välised tunnused e. modaliteedid. Tagajärg Tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale,teost tingitud muudatus välismaailmas või ootuspärase muudatuse ärajäämine.Tagajärg ei ole teo osa. Materiaalne süütgu on alles siis lõpule viidud kui on saabunud koosseisupärane tagajärg.Tagajärg võib seisneda mitmesugustes vormides: a) aineline b) füüsiline c) ohtliku olukorra loomine. Kui kahju on aineline siis jagatakse kahju suurus kahte liiki :
Loom ei ole asi, kuid temale kohaldub teatud juhtudel asjaõiguse sätted. Vaieldakse JUR tegude üle? Kas omab inimkäitumise . Praegu on tema käitumine kriminaliseeritud, tema juhid võivad toime panna kuriteod tema nimel ja huvides. Siis neid karistatakse. Vastutuse piir on 250 000 000 krooni. Süüteo koosseisus on objektiivsed (see, mis objektiivselt on olemas; laip, pime aeg) ning subjektiivsed (tahteline paest tulev pool: tahtlus ja ettevaatamatus) tunnused ja modaliteedid. Kõik kuriteod, mis on Kar-s on tahtlusega toime pandud, v.a. kus otse seaduses on löödud, et see kuritegu on toime pandud ettevaatamatusega. On vaja tegu, mitte tagajärg kuritegu puhul on oluline tegu. On vaja tagajärge teine liik ja on sõnaselgelt sellest Tegu on õigusvastane. See on nii, et Riigikogu on määratud karistust selle eest, seega ei ole selline käitumine sobilik. Kuid võib olla, et see on lubatud, nt. hädakaitse. Kuid peab olema
Väärtegu on esitatud ka mõnes teises seaduses ja selle puhul rakendatakse põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 12. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused · Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon
välised tunnused ehk fakt, et ta seda üldse tegi(objektiivne tunnus). Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused6 on: 4 KarS §3 lg 3 5 Kars §3 lg 4 6 A. Kiris jt. Õigusõpetus. 2. trükk, lk 358 6 1) tegevus või tegevusetus 2) seaduses ettenähtud tagajärg 3) põhjalik seos teo ja tagajärje vahel 4) isiku erilised isikutunnused 5) teo modaliteedid Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused7 on: 1) Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel 2) Teo motiiv 3) Ajend 4) Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus Süüteokoosseisus tuuakse ka välja kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu. Tahtlus tähendab kavatsetust ehk tahtlikkust tegu toime panna. Tahtliku teo puhul on isik selgelt soovinud tegu toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot
Aineline kaasabi on näiteks süüteovahendi muretsemine, rahaline toetus, et muretseda süüteovahend, sõita sündmuskohale jms.10 Tegu on inimese tahtest kantud akt, millega kaasneb muudatus välismaailmas. Tegu on iga süüteokoosseisu põhiosa ning jaguneb tegevuseks või tegevusetuseks. Reeglina on karistatav tegevus; tegevusetus on erand, millel on tegevusdeliktist erinevad dogmaatilised alused. Teo juurde kuuluvad selle välised asjaolud ehk teo modaliteedid, mis kirjeldavad olukorda, milles leiab aset koosseisupärane tegu ( aeg, koht, vahend jms). Teoobjekt on välismaailma osa , mille vastu on tegu suunatud ( konkreetne isik, asi jms).11 Karistusseadustikus ei oe toodud tegevuse legaaldefinitsiooni, kuid tegevuse sisu mõistmise seisukohalt on see siiski vajalik.Tegevus on aktiivne käitumine, mis tihti koosneb reast üksikaktidest.12 Lisaks sellele võib tegevust vaadata, kui inimese tahtest
põhjustava teguri toimel, selle ohu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele; vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest Objektiivsed tunnused – tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivsed tunnused – tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süütteokoosseisu subjektiivne tunnus Tahtlus: otsene – teadlikult paneme toime kuriteo kaudne – olen teadlik, et minu tegu võib kaasa tuua kuritegeliku väljundi (arvestan sellega) aga see ei morjenda mind (omakohus, kerges joobes rooli istuminei kavatsemine - millegi halva plaanimine (kavatsen reaalselt ka selle halva plaani ellu viia)
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamisest järeldub tahtlik tegevusetus. 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus. Subjektiivsed süüteokoosseisu tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid- hinnates teo toimepanija süüdivust, hädakaitse- või hädaseisundi või teiste teo
O(p) D(p) . Toimingut saab vaikimisi lubada keelamise kaudu: ¬ F(p) D(p), - kui toiming ei ole keelatud, siis on see lubatud D(p) ¬F(p), - kui toiming on lubatud, siis ei ole see keelatud. Toimingu p lubamine keelab vaikimisi toimingu, mis takistaks p teostamist: Normatiivselt neutraalne toiming p. D(p & ¬ p) - on lubatud toiming p ning samas on lubatud ka toiming ¬ p . Deontiliste lausete loogiline ruut: Modaliteedid lubatud, keelatud ja kohustatud on vastastiku teisendatavad. Kohustuslik O(p) ----------- - F(p) keelatud Lubatud D(p) ------------ ¬O(p) mittekohustuslik iga toiming p on kas lubatud või keelatud või kohustuslik või mitte-kohustuslik: O(p) v F(p) v ¬ O(p) v D(p). Kui p on kohustuslik, siis on see lubatud: O(p) D(p). Kui p on kohustuslik, siis ei ole see keelatud: O(p) ¬F(p).
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
on õiguslikult kohustatud. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Välistavad asjaolud: 1)hädakaitseseisund- seotud õigusvastase ründe tõrjumisega, tegu pole õigusvastne kui isik vahetut või vahetult
116. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed- kui isikul on selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid. Subjektiivsed- tahtlus või ettevaatus. Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus 117. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
