KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, er...
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
tulevikus elavatele inimestele. While the debate over a more precise definition of sustainability will continue, and questions over just what it is that should be sustained may remain unanswered, this should not delay progress toward achieving more sustainable water resources systems Kuigi arutelu üle enam täpne määratleda jätkusuutlikkust jätkab ja küsimuste üle lihtsalt, mis see on, et tuleks hoida, võivad jääda vastuseta, ei tohiks see takistada progressi poole, et saavutada rohkem jätkusuutlikke veevarusid süsteemi.
Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba esimesest hetkest oli köidetud pealtvaataja tähelepanu ning õhku jäi palju vastuseta küsimusi. Säärane lähenemine on väga iseloomulik linateostele, sest põnev ning kohati kaootiline algus paneb vaatajaid kaasa mõtlema ning garanteerib filmi menukuse. Filmis on muudetud ka peategelase välimust. Oscar Wilde kirjeldas oma raamatus Doriani heleda pä...
Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise iseloomuga vaikne tütarlaps, kelle armastus Onegini vastu jäi algselt vastuseta. Küll aga suutis neiu eluga edasi minna ning alles teose lõpus mõistis Onegin, et ta oli Tatjanat armastanud. Onegin peab leppima kurva tõsiasjaga, et ta ei saa Tatjanat endale. Samuti on teoses kaks tegelast, kes on Oneginile ja Tatjanale vastandid – Olga ja Lenski. Nad on mõlemad pigem kergemeelsed armastajad ning on õnnelikud elu üle. Nende armastus on tugev ning Onegin ei mõista seda. Ühel järjekordsel ballil tahab Onegin Lenskit
Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta kasutuselevõtu vajadust ning selle alusel arvelduste sooritamist NSV Liidu teiste piirkondadega. Teaduslikes diskussioonides käidi läbi erinevate rahasüsteemide plussid ja miinused. Siiski oli rahareformi alguseks vastuseta rohkesti küsimusi. Vaatamata sellele viidi rahareform läbi esimesel võimalikul tähtajal. Milleks oli rahareformi vaja? Oma raha kasutuselevõtu vajalikkus tulenes Eesti poliitilisest iseseisvumisest, mida oli vajalik toetada majandusliku sõltumatusega. Majandusliku iseseisvuse üheks alustalaks aga ongi iseseisva rahasüsteemi olemasolu. Teisalt oli turumajandusele edukaks üleminekuks tarvis omada usaldatavat valuutat nii vahetuse tööriista, arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana
Alustatud on olulisimast argumendist, mis on alati mõistlik ning kindel variant. c) Kas artikkel oli ladus ja loetav? Jah, artikkel oli hästi kirjutatud. Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on. d) Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14. september, kuid et Suurgildi tolleaegses arveraamatus on kirjas hoopis 23. september. Mind huvitaks selle, üle nädala pikkuse, kuupäeva varieerumise tagamaad.
4. Maali valgustus on kergelt hämar, mis jätab salapärase mulje. Taustal olevas teavas on natuke valgust. Jääb mulje, et kujutatud on õhtut. 5. Teos kuulub renessansiajastusse. Stiililt kuulub "Mona Lisa" klassikalise realismi alla. Maal valmis aastatel 1503-1519. 6. Minu jaoks on "Mona Lisa" kõige kuulsam maal üldse. Maal, millest on räägitud väga palju. Ilmselt on kuulsus tulnud selle maali ümber olevast salapärast ja paljudest vastuseta küsimustest. Mona Lisa naeratus on kuidagi salapärane, mis paneb mõtlema, mis võis olla selle naisterahva mõtetes tol hetkel. Tema nägu on rahulik ja ka rahulolev, tundub nagu oleks temal kõik kontrolli all. Siiski ma arvan, et maal ei vääri nii palju tähelepanu, kui sellele antud on. Kauaks ei jää seda maali tema tuhmide toonide ja kergelt taustaga kokkusulanduva riietuse tõttu vaatama. Minu meele järele
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
Vajadusega seondub nii inimese rahulolu kui rahulolematus. Vajaduse rahuldamise nimel ollakse valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak. Töötajatega seotud muudatustega hoiakuid mõjutavad ühelt poolt grupi omaks võetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ja usalduse olemasolu ettevõtte juhtkonna suhtes. Tähtsal kohal hoiakute kujundajana on muudatuste kohta jagatav informatsioon. Vastuseta jäetud küsimused saavad aluseks kuulujuttude tekkele, mis sageli liialdavad negatiivsete aspektide väljatoomisel ja täidavad infotühimikke nn mustade stsenaariumitega. Tulemuseks on kahtluste ja hirmu kasv töötajate hulgas. Eesti organisatsioonides läbiviidud töötajate hoiakute uurimuste tulemusena on valminud küsimustik töötajate hoiakutele hinnangu andmiseks.
Enamik suitsetavaid noori tahavad suitsetamisest loobuda ja usuvad, et on võimelised seda ka omal jõul tegema. Tegelikult suudavad seda vähesed. Tüdrukud on poistest meelsamini valmis suitsetamisest loobuma, kuid poistel õnnestub see kergemini kui tüdrukutel. Suitsetamisest loobuvate noorte aitamisel tuleb kasutada meetmeid, mis arvestavad noorte vajadustega. Teada on küll tegurid, mis noorukite suitsetamist mõjutavad, kuid paljud põhiküsimused on siiski veel vastuseta. Nii ei ole näiteks päris selge, miks osa noori suitsetamisest pärast proovimist loobuvad, teised aga sõltlasteks jäävad. Sellistele küsimustele tuleb vastused leida ja noorukite suitsetamisprobleemiga tõsiselt tegeleda.
luuletus hea viis üheaegselt oma koormat kergendada ja teisi lohutada. Luuletus, millega on võimalik samastuda, tekitab ülevoolava kergustunde. Tekib tunne, et keegi on suutnud meie mõtted sõnadesse panna ja see on lohutav. Tegelikkuses ei saa me isegi kindlad olla, et luuletust õigesti mõistame, kuid vaatamata sellele on meie enesetunne hea. Luulet võiks kirjeldada lõpmatute metafooride, näidete või tunnetega, kuid küsimus ,,Mis on luule?" jääb endiselt vastuseta. Ei ole võimalik panna piiridesse midagi nii suurt, võimsat ja iseseisvat. See hetk, kui arvatakse, et on suudetud luule sõnadesse panna, tuleb kuskilt uus luuletus, mis kõik senised teooriad ümber lükkab. Nii et, miks proovida taltsutada midagi, millest jõud üle ei käi?
Tööleht pärmseente arengut mõjutavate tegurite uurimiseks Probleemi sõnastamine: Milline on peamine tekstis kirjeldatud vastuseta jäänud probleem? Probleemiks oli see, et miks tainas suhkruga paremini kerkib. Kirjuta eelpool sõnastatud probleemist lähtuvalt korrektne uurimisküsimus. Kuidas on suhkru hulk seotud taigna kerkimise kiirusega? Sõnasta teaduslik hüpotees, mis võiks ühtlasi olla uuritava küsimuse õige vastus. Mida rohkem on taignas suhkrut, seda kiiremini tainas kerkib, sest suhkur on pärmile ,,toit" ja energiaallikas, mille abil saab pärm kasvada. Katse tulemused:
Kosmiline kiirgus ja virmalised Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog. Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt ei tuvastata vaid atmosfääri molekulidega põrkudes vallanduva laetud osakeste laviini kaudu. Üli...
Ka ühemõõtmeline mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti- liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle mudeli kohaselt on kõige kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt kinnitust, kuid siiski on vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas.
Põhiprobleem Alaprobleemid Võib olla esitatud lausena, küsimusena või situatsiooni kujul. esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia. Probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt või empiiriliselt uuritavana Küsimus mitte ei/jaa vastusega, vaid seosena mitte "Kas valgus mõjutab ...", vaid "Kuidas valgus mõjutab .." Selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist). Intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised. Mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi). Olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida). EESMÄRK Eesmärk selgub teemast ja probleemist.
Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, miks on lendorav haruldane nähtus Eestis ning mida saab teha selleks, et lendorav ei kaoks täielikult Eesti metsadest. Töö on oluline, sest lendoraval on nii ökoloogiline, esteetiline kui ka looduslik väärtus. Igal looma- ja taimeliigil on õigus elada ja olla kaitstud. Lendorava kaitse jaoks on loodud erinevaid õigusakte. Nende loomisel tuleb silmas pidada ka liigi iseärasusi ja vajadusi. Lendorava kohta on siiani vastuseta küsimusi. Näiteks pole piisavalt teavet asurkonna geneetilise struktuuri ja ökoloogia kohta, mis aitaks kaasa arusaamisele populatsiooni 4 kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011). Vähese informatsiooni põhjuseks on lendorava öine eluviis, väikesed
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
väga tugevalt aatomienergia vastu häälestatud ning kuhu tuumajaamasid kindlasti ei rajata. *Praegu saab Euroopa Liit kolmandiku oma energiast just tuumajaamadest, näiteks Prantsusmaa saab nii 80 protsenti kogu energiast. Eriti teravalt tõusis küsimus tuumaenergeetikast Euroopas päevakorda pärast aasta alguses lahvatanud gaasitüli Venemaaga. Tuumajaamade riske üritatakse muidugi pidevalt vähendada, kuid absoluutselt kindlaid lahendusi seni pole. Lisaks võimalikele õnnetustele on vastuseta ka küsimus, mida teha tuumajäätmetega. Praegu neid lihtsalt ladestatakse, kuid jäätmete ohutuks muutumiseks kulub aastatuhandeid. Enne kui jäätmete asjus ei leita keskkonnasõbralikku lahendust, ei saa rohelise arengu pooldajad tegelikult tuumaenergeetika poolt olla. *Tuumajaama hädaks on ka see, et kaks kolmandikku energiast läheb korstnasse või veekogusid soojendama. Minu pakutav retsept on selline: 50% põlevkivist, 20% gaasist, 20% tuulest ja 10% biomassist
romantik Vladimir Lenski ning tema armastatu Tatjana noorem õde, elurõõmus ja pinnapealne Olga. Suutmatusest sulanduda, tema jaoks uudesse heliteose vormi, otsustab Onegin orkestrist lahkuda peale dramaatilisi helinoote duellil, mis osutus näitemängu asemel reaalseks mehelikkuse tõestamiseks ja zestiks tõelise au kaitsmisel. Öeldakse, et südamevalu toob inspiratsiooni, paraku tuleb elus ette suhteid, mille käigus saadakse nii haiget, et hing sulgub. Kogedes vastuseta jäänud armuavaldust Tatjana ettekujutused spontaansusest, elujõust ja kirglikkusest teisenesid. Samuti nagu tema arusaam aususest ja otsekohesust, ning sellele samalaadse vastamise iseenesest mõistetavusest ja tagajärgedest. Muusika, mis oleks võinud liigutada mägesid suleti ajapikku kaunisse mängutoosi. Selle külma kuid kauni ja ahvatleva mängutoosi muusika kuulamise soovi ihalus sai Onegini rahutu hingehääle kasvamise võtmeks.
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
romaani lõpuni midagi vilksamisi kuulsime, aga päriselt tuttavaks ei saanudki. Bellat ootasin ma ka kohtuistungile. Terve romaani vältel oli juttu surnust, kes veel viibis majas ja eelolevatest matustest, kuid seda, kes see surnu on ning kas ta üldse surnud on, ei saanud me lõpuni teada. Raamatu teises pooles, kohtumõistmise ajal, ootasin ma peategelase kaitsekõnet ja seda, kuidas kohtuistung lõpeb, kuid ka selles osas jäin ma vastuseta. Paistis, et autor tegi seda meelega. Pinge mõne küsimuse juures aina keris ja keris kuni lõpuks lahenduse eel jäi pooleli ning tegevus liikus hoopis teises suunas. See on päriselt nagu unenägu või luupainaja, kus mõne tegevuse resultaat jääb tulemata sest alateadvus viib meid hoopis mujale. Kõige enam meeldisid mulle tegelastest habet ajav Allan, kuna tema juures sai teose tõeliselt müstiline käik minu
on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise. Tõsi, et vanasti, kui religioon omas ühiskonnas suurimat tähtsust, toimus enesetappe vähem. Kirik, vähemalt ristiusu korral, kui usu materiaalne ja institutsionaalne religiooni kehastus oli midagi, mis inimesi ühendas ja samuti propageeris suuresti perekondlikke väärtusi. Kas tõesti saab kirikult oma elu mõtte kõige õigema vastuse? Klerikaalid saavad, kuid profaanid jäävad vastuseta. Asjade puhul eelneb nendele idee, kavand või projekt, mille järgi need valmistatakse. Seevastu inimese eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmis oleku mõõtmiseks, ja on alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav ega ideaalne. Inimene on olemas enne olemust. Sellest võib järeldada, et inimene on maailma heidetud ja pole kunagi päriselt kodus. Kui
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
liige alates 19.saj algusest, kuigi omas ulatuslikku autonoomiat Soome oli Venemaa üks arenenumaid piirkondi 15. veeb 1899 veebruarimanifestiga hakati Soome vabadusi oluliselt piirama, mispeale noored koos sotsiaaldemokraatidega hakkasid organiseerima vastupanu Soome vastupanu Koostati suur palvekiri keisrile, mille allkirjastasid 520 000 inimest, sellele lisas kaalu 1000 kultuuri- ja poliitikategelase avalik pöördumine; see jäi positiivse vastuseta 16. juuni 1904 tulistati kindralkuberneri, ta suri 1905 korraldati Soome autonoomia kaitseks üldstreik (rahvusliku liikumise jõudemonstr.) 1905 nov tühistas tsaar veebruarimanifesti, andis loa Soome esinduskogu valimiseks Uus venestamislaine Soomes Revolutsiooni mahasurumise järel järgnes Soomes uus venestamislaine Esinduskogu saadeti mitmeid kordi laiali Esinduskogu volitusi vähendati oluliselt
Nii palju kui me teame, kuulus kreeka atleetikaalade hulka üksainus hüpe - kaugushüpe. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid, et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kõrgushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega, ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge
Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetes ja ka tähtaegades. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nii loodeti impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Gorbatšov kutsus ka Balti riike üles liidulepingule alla kirjutama. Mõistetavalt jäi see üleskutse vastuseta. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu sisepoliitiline olukord veelgi pingestunud. 1991. aasta juunis oli Vene NFSV presidendiks ülekaalukalt valitud Boriss Jeltsin, kes ametivannet andes lubas kõrvale jätta impeeriumiaegsed traditsioonid. RIIGIPÖÖRDEKATSE MOSKVAS Paljud ringkonnad polnud liidulepingu projektiga rahul. Demokraatlikud jõud leidsid, et selline leping saab olla üksnes vahevariandiks enne demokraatlikult valitud Asutava kogu kokkutulekut
magamaminekut teha. Seega võiks juba esmase mõtiskelu peale öelda, et üheks lahenduseta olukordade põhjuseks on asjaolu, et me ei võta enda jaoks aega. Et kuidas seda siis teha, kui koguaeg on nii palju vaja teha? Tõenäoliselt on siinkohal tegemist valikutega ja prioriteetide püstitamisega. Tegelikult ju ongi elu üks suur valikute tegemise virr-varr. Kuidas selles segaduses siis orienteeruda, millele keskenduda, mida tähtsaks pidada ja millest loobuda? Jällegi üks suur hulk vastuseta küsimus vähemalt esialgu. Nüüd on küll viimane aeg hakata tegelema vastuste leidmisega. Miks siis ei kesta armumise tunne lõputult? Mina arvan, sellepärast, et inimene oma loomuselt harjub kõigega ja kui sa juba harjud millegagi siis on see nagu tavaline, ja tavaline ei olen enam nii väärtuslik ja huvitav nagu uus. Me harjume kooseluga kaasnevate hüvedega ja võtame nende olemasolu seetõttu enesestmõistetavana, kuid samas muutub meil
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasne¬vad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega; · hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema või-malikult lihtne. Probleemid on: · selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist) · intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised · mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi) · olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida) 4. Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetodeid: a) Vaatlus b) Eksperiment c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus
Siis olid veel Jaanika mured/ probleemid meestega. Nii oli näiteks Jaanikal probleem, sest temasse on armunud autosõiduõpetaja, kellel on tegelikult väga tore perekond. Või mure, sest Jaanika ei saanud paljudele sõnumitele ja telefonikõnedele vastamata jätte, kuna see oleks ebaviisakas olnud ja meestel tuju halvaks ajanud. Rohkem ilukirjanduslikum probleem või küsimus oli Reinul: Kus see maailma ots siis ikkagi on? Seda küsis ta ka härra Immanuelilt, kuid jäi ilma vastuseta. 4. Teose peategelase iseloomustus Kuna raamatus oli vähemalt neli tegelast, keda võib peamisteks lugeda, siis keskendun ühele, kelleks on Rein. Reinuga kohtub lugeja esmakordselt raamatu esimesel leheküljel, kui Rein tuleb töölt ja otsustab enne kojuminekut põigata Opossumisse. Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik.
Samuti ka seetõttu, et paljud kaklemisega seotud intsidendid leiavad aset lasteaias ning just see on koht, kus tuleks lastele seletada, mis on õige ning, mis on vale. Väikeste laste mälu on võimeline vastu võtma väga suurt hulka infot ning last suunab õppima tema uudishimu ja avastamistung. Selleks, et lapsel säiliks soov edasi otsida ja uurida, tuleks tema küsimustele juba varakult vastused leida, sest, mida rohkem küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima. Lapse arengus on erinevad perioodid, mille vältel on ta vastuvõtlikum erinevatele oskuste või teadmiste omandamisele. Näitkes esimesel kolmel eluaastal on tähtsal kohal kõne arengu ja korraharjumuste arendamine nign sel ajal peaks laps kuulma korrektset kõnet ja saama ka ise palju rääkida. Korraharjumuste kujunemiseks peaks ta nägema enda ümber korrastatud keskkonda. Vastase juhul võib lapsest
Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4 2.Mats Traadi looming....................................................................................................
olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Kuigi kohati võib sellest kirjutisest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda, kuid vähemalt minu jaoks näib peateemaks siiski pettumine ja valu vastuseta tunnetest, mida autor jätkab ka oma teises, samuti kogumikus ,,Amores" ilmunud armastusluuletuses, kus valu ja vaev veelgi rohkem ning enamgi räigemalt kirjeldatud saavad. ,,Nüüd laske märatseda vaid ja surra ja vandu, saatanlikult irvitada: Oo, idioot, kes usub: armastada võib naine, et ta südameid ei murra." Ilmselt pidas Visnapuu siinkohal järjekordse õnnetu armastuse puhul idioodiks ennast uskudes, et naissugu südameid murda ei suuda. Paraku pidi mees aga
Luhtunud armastuse oma nõo vastu kajastub kõikides tema armastus luuletustes ja kuna ta armastust tunda ei saanud, siis pani ta vastamisi inimese ja looduse , eriti aga mere, sest meri on alati hukutav nagu armastuski. Inimese ja looduse suhe on tähtis selleks et ta jõuaks jälile või vähemalt püüaks jõuda temas endas olevatele saladustele. Kui loodus seda lubab. Inimene võib loodust tunda, kuid tihti ei tunne ta iseennast. Seepärast jäävad kõik küsimused vastuseta. Loodus on inimese omakeskist välja heitnud, sest inimene on valinud oma eesmärgiks ,,eramängud". Loodus on Suurejooneline ja salapärane , aga inimese selles naeruväärne. Iroonialäbib kõiki Heine poolt esitatud teemasid ning kõik tundmused on hetkelised. Tihti on armastus julm ning ei sisenda kindlus tunnet. Lõhki rebitud maailm tekitab Heines südamevalu , ta soovitab kõigil kritiseerida ühiskondlikku allasurutust ja seda peaks tegema üldistavate fraasidega
Valdav enamus universumis leiduvatest galaktikatest on ellipsi kujuga või spiraalsed. Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe tekkimisega. Selle tekitab hiiglasliku molekulaarpilve gravitatsiooniline kollaps. Elliptiliste galaktikate areng on kiire. Varem tekkinud suured tähesüsteemid põrkuvad omavahel ning nende ühinemise tulemusena saadakse veel suurem elliptiline galaktika. Spiraalsete galaktikatega ühinevad väiksemad tähesüsteemid. Galaktikate kujunemise osas on teadlastel palju vastuseta küsimusi. Esimesed galaktikad tekkisid siis, kui Universum oli vähem kui miljardit aastat vana. Peale suurt pauku hakkasid tekkima esimesed tähed, nendest omakorda tähekogumikud. Tähekogumikud arenesid galaktikateks. Galaktikate liitumisel tekkisid aina suuremad galaktikad, mida on võimalik tänapäeval taevas näha. Kätlin Kallas
Tema geniaalsuse puhul oleks ka see toiminud. Siis oleks ta muidugi olnud hävitaja kogu ühiskonna suhtes. Ühiskond pole üldse valmis, et selliseid lapsi vastu võtta. Ühelt poolt võib öelda, et nendest võiksid saada meie kultuuri edendajad, aga kuna ühiskond on neile nii vastumeelne, siis tegelikult tulevad neist hävitajad. Kas nad aga peale seda, kui nad on vana hävitanud, üldse ongi võimelised enam midagi positiivset üles ehitama 20 aasta pärast näiteks on suur vastuseta küsimärk. Armen Tõugu on öelnud: "Indigolaste jaoks oleks ideaalne suhtlemine see, kui igaühel oleks oma vaba ruum, kuid kus koostehtu tulemus oleks siiski harmooniline. Võrdlemisi vähe on selliseid keskkondi ja perekondi, kus inimesed on ühtaegu sõltumatud ning suudavad harmooniliselt koos töötada. Ühiskond pole valmis selliseid lapsi vastu võtma. Nendest võiksid kasvada meie kultuuri edendajad, aga kui me ei suuda nendega arvestada, võivad neist saada hoopis hävitajad
mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti- liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle mudeli kohaselt on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang, sellele on allutatud kaks spetsiifilisemat enesehinnangut (akadeemiline ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kuigi kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt empiirilist kinnitust, on siiski vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli üldkehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel 3 tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi
SISSEJUHATUS Enamik rändlinde veedab Eestis väiksema osa oma elust. Siia tullakse pesitsema või rännatakse siit läbi, heal juhul mõne nädala meil puhates. Näiteks suitsupääsuke on meil aastas kuni viis kuud, peoleo aga vähem kui kolm. Ränne on väsitav, ohtlik ja sageli tuhandeid kilomeetreid pikk. Üksnes tugevamad suudavad kevadel pesitsuskohta naasta. Paljud lindude rändega seotud küsimused on seni vastuseta. Tänu satelliitjälgimisele jm saame alles nüüd kildhaaval esimesi teadmisi selle kohta, kuhu nad täpselt lendavad, kui kaua kusagil peatuvad, kui kiiresti ja kõrgel lendavad jne. Juba see vähenegi on näidanud, et lindude ränne on veelgi müstilisem ja keerulisem nähtus, kui seni arvati. Eesti asub kahe suure rändetee Joonis 1. Sotimaal kogunevad ristumiskohas
viitab Albi linnale Prantsusmaal. Enamus teave katarite kohta pärineb nende vastastelt. Enamus katarite kirjutisi on hävinud, sest need tekitasid näiliselt ohtu kristlikele põhimõtetele. Sellepärast ei olegi väga põhjalikku infot nende uskumuse kohta, mis on väga omane ketserlike liikumiste puhul. Siiski on mõned Katarite tekstid nende vastaste poolt säilitatud. Need annavad küll lakoonilise ülevaate nende sisemisest usust, kuid siiski jätavad palju küsimusi vastuseta. ''Kahe põhimõtte raamat'' on suurim tekst, mis on säilinud. See täpsustab dualistilise teooria põhialuseid Katarite enda poolt. Õpetus Üldiselt moodustasid Katarid mittepreesterliku pooldajaskonna, kes seisid vastu katolikule kirikule, protesteerides hingelise, moraalse ja poliitilise kiriku korruptsiooni vastu. Nad nägid, et Rooma on reetnud ja korrumpeerinud apostliku pärimisõiguse originaalse idee, iseäranis pärast seda, kui paavst
Dostojevskit nimetas ta ajakirjanikuks, politseiromaanide autoriks, ka oma suurima lemmiku Puskini loomingus ei hinnanud ta mitte vene elu kujutamist, vaid stiili. Nõukogude kirjandusest, selle ideoloogiast ja moraalsest paatosest kirjutas Nabokov tigedalt ja salvavalt. Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poltiitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. ,,Nahutada" said ka tema kaasaegsed, nt B. Pasternaki ,,Doktor Zivago" oli Nabokovi arvates ,,haiglane, andetud ja võlts" teos. Vastuseta jääb küsimus, miks ei kirjutanud ta kunagi Ahmatovoast, Bulgakovist või Tsvetajevast. Küllap oli kibestumuse ja vihkamise kõrval üheks põhjuseks ka teadmatus temani lihtsalt ei jõudnud vaikima sunnitud autorite looming. XX sajandi suurimaiks kirjanikuks pidas Nabokov ennast. Õppejõuna ei võetud Nabokovit kaua omaks tema soov saada endale vene kirjanduse õppetool ei teostunud üheski ülikoolis, kus loenguid ta pidas. Küllap oli selles nii kadedust,
Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on: · Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi · Vastatakse küsimusele kuulamata lõpuni. Nii jääb asja tuum selgusetuks ja abivajaja vastuseta. · Mõnikord ei kuulata ka lõpuni seetõttu, et otsitakse juba mõeldavale probleemile lahendust või kuulatakse valikuliselt, mida kuulda tahetakse, sügavat probleemi aga eiratakse. · Üks suhtluspool tegeleb aktiivselt siltide kleepimisega, ega jõua reaalse probleemini. Kindlasti ei tohiks me ühepoolseid hinnanguid anda või abivajajale takka kiita. See ei ole aktiivne, empaatiline kuulamine.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristi Tamm PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2014 Kristi Tamm SISSEJUHATUS Läbisin praktika Krooni Selvers AS, minu praktika juhendajaks oli müügijuhataja Marit Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaub...
Ühest masinast sisestad summa ja võtad raha ning seejärel tuleb paar sammu edasi liikuda ja teisest masinast tuleb alles tsekk. Olen harjunud, et tsekk jookseb kohe välja ja ei pea ootama. Võimalik, et ühel kassal oli rike ja tuli teisest toimingut edastada. Kilekotti mulle ei pakutud ei tasuta ega ka raha eest. Ja ka häid sõnu ma lahkudes endaga kaasa ei viinud, hüüdsin siis ise uksepealt ,,nägemist!", mis jäi aga vastuseta. Esmamulje poest oli natiukene negatiivne, ei tundunud, et nad minuga üldse tegeleda viitsiksid. Samas ei jäänud ka muljet, et ma üldse oodatud pole. Meeldis töötajate korralik välimus, kuid ei meeldinud see, et pood paksult asju täis topitud oli ja raske erinevaid tooteid lähemalt uurida. Koju jõudes selgus aga (arvestades käesolevat ülesannet, meie õnneks), et minu ostetud kaardilugeja ei tööta! Tuli lugeja peal ei lähe põlema ja arvuti seda ei tunnista
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Pärast pikki vaidlusi Novo-Ogarjovas jõudsid NKL-i president ja 9 liiduvabariigi juhti kokkuleppele, märtsi lõpul avaldati keskajalehtedes ühisavaldus ( nn 9+1 avaldus), millega avalikkust teavitati sõlmitud kokkuleppest ja uue liidulepingu põhimõtetest. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. 1991a jul kiitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu need põhimõtted heaks ning 16.aug kutsuti Balti riike alla kirjutama, tulemus jäi vastuseta. Sisepoliitiline olukord pingestus, 1991 valiti Vene NFSV presidendiks Jeltsin, kes tühistas kõik senised impeeriumiaegsed traditsioonid. Gorbatsovi ja Jeltsini vastasseis aina võimenes. Järjesta õigesti ENSV liidrid alates varasemast Väljas (88-90), Vaino (78-88), Karotamm (44-50), Käbin (50-78) Nimeta 3 tuntumat poliitikut Eesti iseseisvumisprotsessist ja nimeta, millega nad tegelesid Edgar Savisaar- Rahvarinde liider, kes valiti Indrek Toome järel uueks valitsusjuhiks
Tõendeid muidugi ette pole näidata kellegil ning isegi kui oleks, kaoksid need jäljetult ja väga kärmelt. See võib tunduda uskumatuna, kuid heal juhul ja ma rõhutan HEAL JUHUL jätkub meil naftat veel umbes 15-20 aastaks. Kas meil on olemas selleks ajaks alternatiiv? Võib-olla, kuid seegi on raskesti usutav. Räägitakse elektri -ja vesinikautodest, aga mõelge kust me saame elektrit, et toota vesinkautosid, elektriautosid? On veel väga palju vastuseta küsimusi millele eksperdid iga päev mõtlevad. Isiklikult usun, et kindlasti mõeldakse välja lahendus millega asendada fossiilkütused. Meie tehnoloogiaga ei tohiks tekkida probleemi alternatiivi leidmisel, neid otsitakse kindlasti koguaeg ja väga intensiivselt. Nafta otsa lõppemisel võib tekkida ülemaailmne paanika, selles pole kahtlustki. Peaksime kõik hakkama ,,rohelisteks", et maailm korda teha ja siin elada.
põhimõtetes ja ka tähtaegades. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nii loodeti impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Gorbatsov kutsus ka Balti riike üles liidulepingule alla kirjutama. Mõistetavalt jäi see üleskutse vastuseta. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu sisepoliitiline olukord veelgi pingestunud. 1991. aasta juunis oli Vene NFSV presidendiks ülekaalukalt valitud Boriss Jeltsin, kes ametivannet andes lubas kõrvale jätta impeeriumiaegsed traditsioonid. Tema korraldus lõpetada riigiasutustes kommunistliku partei tegevus vallandas NLPK ladvikus pahameeletormi. Üha selgemalt hakkas Vene NFSV end vastandama keskusele Nõukogude Liidule. Seda vastasseisu võimendas veelgi Gorbatsovi ja Jeltsini isiklik
poliitilisi probleeme Teema konkreetsus ja piiritletus Liiga lai teema nõuab palju aega ja vaeva ning pole otstarbekas Võimalus teemat edasi arendada järgmistes töödes · Uurimusülesande formuleerimine Probleemi sõnastamine Miks seda tööd teen? Miks vajalik? Probleem lahendust nõudev küsimus või raskesti lahedatav ül Probleemid on: - Selgelt nähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamine) - Intrigeerivad, õpilasele või kogukonnale olulised - Mitmetahulised (vajalik mitme aine teadmised ja oskused) - Olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida [tõlgendamine] Uurimusprobleem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
