Lydia Koidula Ivar Järve Üldine · Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule. · Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. · Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidend...
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnu...
Lähimveekogu Kalamaees meie ligidal meres on kalamehi alati palju olen isegi natukest viisi. Turist sealt leiab igal suvel paljusid turiste. Erinevatelt maadelt Kolmeaastane lapsele meeldib mereääres mängida liivaga ja kui suured lained merel täna on Veesportlastel on igal kevadel kuni sügiseni välja lõbu kui palju saab ju skuutriga sõita ja veelaudadega võimalusi on nii palju mida kõike saab seal teha just sportlased, kes ei pea seal igavust tundma . Referaat On kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstid(de)st, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Referaadi allikaile viidatakse. Ilukirjandus tekstid. Esseistika. 1. Marginaal mõtisklev või lüüriline kommentaar. Esseistika lühivorm. 2. Essee puuduvad eriomased tunnused. Kesksel kohal autori nägemus käsitletavatest probleemidest. Probleemidest, nähtustest. Originaalne oma mõte, isikupärane stiil
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raama...
…………………………….............4 2. ARAABIA LAWRENCE ........................……………………………………..……5 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 6 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..7 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info Araabia Lawrence-ist, kes oli briti sõjaväe ohvitser. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest ajaloo tunnis tuli valida teema ja Lawrence-i foto jäi mulle koheselt silma ning otsustasin temast kirjutada. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada: kes on Thomas Edward Lawrence täpsemalt, kuidas ta on seotud Esimese Maailmasõjaga ja miks teda tuntakse Araabia Lawrence-ina. 3 1. KES ON THOMAS EDWARD LAWRENCE? Thomas Edward Lawrence on sündinud 16
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________ Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst, mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi. Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile, ruumile, etenduses sisalduvale loole, tegelastele, lõpuks on sõnastatud analüüsi kirjutaja interpretatsioon. ______________________________________________ Lavakujundus Lava on jaotatud kaheks, sest näidendis on kaks osapoolt. Ühel poolel mängib üks,
RAADIOSIDE PÕHIALUSED Referaat 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info raadiosidemest ja selle põhialustest. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada, mis on raadioside ja millised on selle põhialused. 1. MIS ON RAADIOSIDE? Raadioside on eletroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu toimub raadioside. Sideliini vahepunktides võivad olla signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Neid nimetatakse satelliitsides transponderiteks. Raadioside on selle algperioodist peale olnud seotud tihedalt moduleerimisprotsessiga, kusjuures juba esimestes raadioseanssides kasutati tegelikult d...
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemus...
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab si...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
. .........6 KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 7 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. ..8 2 SISSEJUHATUS Antud referaadis on info energiallikatest,mida saab jagada kaheks rühmaks: taastuvateks ja taastumatuteks. Kuna referaat on kokkuvõtlik terviktekst, siis seda on edaspidi hea vajadusel kasutada ja kirjutan sellel teemal, sest see on füüsikas kodune ülesanne. Referaadi kirjutamisel loodan teada saada täpsemalt, millised on energiallikad, millised probleemid kaasnevad nende kasutamisel ja kuidas energiaallikad tekivad. 3 1. MIS ON ENERGIAALLIKAS? Energiaallikas ehk energiaressurss on ressurss, mida saab soojus-, elektri- ja muud liiki energia saamiseks kasutada.
· Kes moodustab üldkoosoleku? · Kes teostab asutaja- või liikmeõigusi? · Kes määrab AS, OÜ või SA nõukogu? Tsiviilseadustiku üldosa seadus 4 16.03.2010 RIIGI ERAÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES OSALEMISE SEADUS Väljaandja: Riigikogu Akti või dokumendi liik: seadus Teksti liik: algtekst, terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.04.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTI, 15.04.2004, 24, 166 Vabariigi Presidendi 7. 04. 2004 otsus nr 572 Vastu võetud 24. märtsil 2004. a Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus Mõisted 1) riigi äriühing aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile;
peatükk, kuidas mina-tegelane Carmeniga tutvub, kolmas peatükk, kus toimub põhisündmustik ning Jose räägib, kuidas tema Carmenit teab ja mida nad koos tegid ning neljas peatükk, mis on ülevaade mustlaste elust üldiselt. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju tsitaate erinevatest teostest ning mitmeid väljendeid ja vanasõnu. Sõnavara oli lihtne, kuid siiski köitev. Samuti oli terviktekst. Terve teos oli stiilipuhas. Tugevad karakterid, metsikud kired ning eksootika vahelduvad teadliku kiretuse ning nõrkade iseloomuomadustega. Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule
Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma. 41. Hüpertekstuaalseid tekste luuakse: teisendades ehk transformeeridest paroodia ja travestia, jäljendades ehk imiteerides pastiss, võltsing, apokrüüf. 42. Paroodia teisenemise levinum vorm. Pilav jäljendus, mis naeruvääristab ja pilkab teise autori teost või selle osa
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002
· Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · Lisaainete määrus § 2. Lisaainete rühmad
peatükk, kuidas mina-tegelane Carmeniga tutvub, kolmas peatükk, kus toimub põhisündmustik ning Jose räägib, kuidas tema Carmenit teab ja mida nad koos tegid ning neljas peatükk, mis on ülevaade mustlaste elust üldiselt. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju tsitaate erinevatest teostest ning mitmeid väljendeid ja vanasõnu. Sõnavara oli lihtne, kuid siiski köitev. Samuti oli terviktekst. Terve teos oli stiilipuhas. Tugevad karakterid, metsikud kired ning eksootika vahelduvad teadliku kiretuse ning nõrkade iseloomuomadustega. Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12
10 6.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA Kehtiva reklaamiseaduse, mis võeti vastu 12.03.2008 aastal, väljatöötamise eesmärk oli kaasajastada reklaamialase tegevuse õiguslikku regulatsiooni, samuti koondada võimalikult suur osa eriseaduste reklaamialasest regulatsioonist reklaamiseadusesse. Töötati välja reklaamiseaduse uus terviktekst, kusjuures mitmed 11.06.1997 aastal vastu võetud reklaamiseaduse sätted sisalduvad ka täna kehtivas reklaamiseaduses, sealhulgas nõue, mille kohaselt kange alkoholi reklaam on keelatud ajalehe või ajakirja esi-või tagaküljel. Viimase sõnastust on kehtivas seaduses muudetud keeldu on laiendatud kogu alkoholi suhtes. Täna kehtiva reklaamiseaduse väljatöötamisel ei olnud eraldi arutelu nimetatud sätte osas,
FGlApPWUfvXIsIg&sig2=QsX74QJ6BNYXvhJ_I7BDXw Kesküla allikad: 1) EAA fond 4855, nimistu 1, säilikud 1-10, 2) Riigi Teataja nr. 98, 1936, art. 776, lk. 2078-2081, 3) Luup 29. september 1997 nr. 20 (51), 4) Eesti Ekspress 13. mai 1999. Olari, Jaan, ,,Eugeenika meil ja mujal", Terviseleht 2001 (URL http://www.terviseleht.ee/200108/8_olari.php) Steriliseerimisseaduse terviktekst: URL http://www.hot.ee/seadustekogu/skvii-1-5.html Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Wikitekstid, URL http://et.wikisource.org/wiki/Rahvusvaheline_eugeenika_konverents_Eestis Lisa MÕNED EESTI EUGEENIKA SELTSI IDEOLOOGIDE BIOGRAAFILISED ANDMED Juhan Vilms oli üks eugeenikaseltsi "Tõutervis" asutajatest (1924) ning Eesti rahvusliku kasvatuse kongresside (1927 ja 1935) ellukutsuja. Ta oli ka alates 1922. a karskusliidu liige ja aastatel
Suhtumine kuulmislangusesse 18 Allikad: · Bogomolova, E. (1998) Kuulmislangusega lapsed tavakoolis. Lõputöö. Tartu · Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit - http://www.eklvl.ee 12.02.07 · Eesti Vaegkuuljate Liit - http://www.vaegkuuljad.ee/ 12.02.07 · Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Kontrolliaruande terviktekst. Tallinn www.riigikontroll.ee · Haridus. Valik õigusakte. (2005). Kirjastus Ilo · Kõrgessaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk.43-45 · Laste olukord Eestis. E-Riik. http://www.riik.ee/pere/aruanne.html#6.2 12.02.07 · Leppik, P. (2000). Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 162 · Lepsalu, M. (2005). Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis. Tallinna Ülikool
ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised : Hauakõne ,Muinasungari Maarja-itk, legendid, kroonikad, ladinakeelse humanistliku luule esindaja Janus Pannonius keskajal oli hariduse ja kirjanduse keeleks seoses ristiusu levimisega ladina keel Vanim säilinud originaaltekst on (Tihanyi abtkonna asutamiskiri 1055). See on ladinakeelne dokument kloostri asutamise ja tema valduste kohta, kuningas András (Endre) I kinnitusega. Sisaldab 58 ungarikeelset sõna . Esimene ungarikeelne kirjalik terviktekst (tekstimälestis) umbes 1200. aastast pärinev (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst: Hauakõne on ladinakeelse teksti vabatõlge. Hauakõne esimene lause: Vaadake, mu ligimesed, oma silmadega, mis me oleme, vaid tolm ja tuhk... Esimene ungarikeelne ja vanim soome-ugri keelne luuletus Vanaungari Maarja-itk on pärit 14 saj. algusest. Algupärane tekst oli ladinakeelne hümn Prantsusmaalt. Kroonikad Gesta Hungarorum ungarlaste maaletulekust 12.-13
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
paragrahv 3 lg 1). Kui kohtutee pole igapäevane praktika, vajatakse selleks puhuks lisateadmisi. Käesolev raamat annab ülevaate põhjustest, mis võivad tsiviilvaidlusi tekitada ning saadab lugejat samm sammu järel mööda kohtukoridore õigest keelekasutusest Riigikohtu lahenditeni. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlustoimingute tegemisel. Samas aga on vajalik hoida käepärast seadustiku terviktekst, et enne hagi või muu menetlusdokumendi koostamist või menetlustoimingu tegemist juba täpsemini tutvuda vastavate seadusesätetega. Oluline on märkida, et raamatus ei käsitleta kassatsioonimenetlusega seotud küsimusi. Ära on toodud väljavõtted Riigikohtu lahenditest, millistel on ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguskindluse tagamisel põhimõtteline tähendus. 25
raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu)! Seaduses on veel palju vajalikku ja möödapääsmatut iga raamatupidamisega tegeleva persooni jaoks. Algus on raske, muidugi, mõisted lähevad segi ja jutt on keeruline. Seepärast ongi hea, kui enne suuri tegusid saad põhimõisted ja alused selgeks. Kindel on ka see, et iga järgneva õpisammuga saab selgemaks ka seaduse kõige keerukam tekst. Raamatupidamise seaduse terviktekst on suhteliselt muutuv (vahel rohkem, teinekord vähem), kuid raamatupidamise üldalused (millest meie siin räägime), on pikaajaliselt püsivad ja muutumatud olenemata riigikorrast, valitsusest ja maailmajaost. Põhimõisted Praktiliste loengute käigus on mul välja kujunenud majandusarvestuse põhimõistetele välja kujunenud hellitustermin liikluseeskiri. Miks just selline nimetus? Aga sellepärast, et kui me ei tea, kus on autol gaasipedaal või milline on
*) Õppeaasta kestis mardipäevast lihavõteteni. -) Koolmeistritest oli puudus ning need, kes oskasid veidigi, võisid saada koolmeistriteks. -) Aastal 1765 avaldati Browne koolipatant, kus korrati kõike, mis oli kirjas Liivimaa konsistooriumi otsuses ning sinna pandi kirja ka see, et igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa pidi rajatama kool. * Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715. -) Piibli terviktekst ilmus aastal 1739. -) Esimesed kalendrid on pärit juba aastast 1720, kuigi esimene säilinud kalendel on aastast 1732. -) Aastast 1766 kuni aastani 1767 ilmus ajakiri Lühike õpetus, mida ilmus 41 tükki ja mida kirjutasid P. E. Wilde ja A. W. Hupel. 19. sajandi talurahva reform * Reformideni viis: -) Aadel elas üle võimete ja oli võlgades, mis tõttu oli tarvis üha rohkem toota suurendati
3. Luteri kiriku võidu kindlustas Rootsi ülemvõimu periood 17.saj - Baltisaksa kodanluse ja aadli identiteedis omandas luteri usk eriti 18.-19.saj keskse tähenduse - Eesti maarahva hulgas säilisid paganluse ja katoliikluse sugemed veel kaua Luteri usu oluline mõju: eestikeelse kirjanduse algus - I teadaolev eestikeelsest teksti sisaldav vaimulik raamat trükiti Lübeckis 1525, aga hävitati seal kohtu otsusega ja pole säilinud - I säilinud eestikeelne terviktekst nn Kullamaa käsikiri (~1524-1532, vakuraamatus): 1. Meieisa palve, Ave Maria ja usutunnistus 2. Tõlkija Kullamaa preester - 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelne luteri katekismus: 1. Eesti keelde tõlkis Tallinna õpetaja Johann Koell 2. Keelati ära ja lehekülgi leiti 1929 - 1554 ilmus Hamburgis trükitud eestikeelne katekismus: 1. Autor Tartu pastor Franz Witte ja pole säilinud Reformatsiooni mõju eesti kultuurile - 16
ümbritsev: taimed, loomad, seened, bakterid ja Missugused on karistused siis, kui loodusele halba ainuraksed organismid üheskoos. Elurikkus on teeme? Ja palju muudki. looduse toimimise vältimatu eeldus, sest looduses on kõik kõigiga seotud. Looduskaitseseaduse terviktekst ja sellega seotud keskkonnaministri määrused kaitsealuste liikide Eesti esimene looduskaitseseadus võeti vastu 1935. nimekirjadega on avaldatud Riigi Teataja kodulehel. aastal. Praegu kehtiv, arvult kuues looduskaitseseadus Oluline on veel teada, et Riigi Teatajast leiame ka on vastu võetud 2004
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009
Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16. 06. 1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26. 07. 1999. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14. 06
Esimese lugemise ajal ei saa eelnõusse mingeid muudatusi teha. Muutmisettepanekuid saab teha esimese ja teise lugemise vahepeal, kui eelnõu on komitee staadiumis (menetluses). II lugemisel toimub eelnõu ja parandusettep. detailne arutelu. Siin on nii valitsuse kui ka komitee ettekanded ja sõnavõtud. II lugemisel hääletat. ettepanekud detailselt ükshaaval läbi. Eelnõu arutamine võibki teise lugemisega lõppeda, kui arutelu lõpul pannakse eelnõu terviktekst hääletamisel. II lugemine võidakse ka katkestada enne tervikteksti hääletamist ning saata eelnõu uuesti komiteesse, siis on jällegi võimalik teha muutmisettepanekuid ja eelnõuga toimitakse samuti nagu enne II lugemise katkestamist Vahel on ette nähtud kohustuslikult kolm lugemist. Sel puhul saadetakse harilikult terviktekst komiteesse või redaktsioonikomisjoni tehniliste paranduste tegemiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks.
aastast. Alates 2002. aasta 1. juunist on Riigi Teatajas avaldatud seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korralduste, ministrite määruste, Eesti Panga presidendi määruste ja Vabariigi Valimiskomisjoni määruste ametlikud terviktekstid. 2010. aasta 1. juunist avaldatakse Riigikogu otsuste terviktekste ja 2011. aasta lõpust kohalike omavalitsuste määruste terviktekste. Nende õigusaktide igakordse muutmise korral koostatakse muudatusi sisaldav terviktekst ja avaldatakse muutva aktiga samal ajal koos teabega selle kehtivusaja kohta. Terviktekste võib vaadata mis tahes kuupäeva kehtivuse seisuga. Samuti on juurdepääs kõnealuste õigusaktide võimalikele tulevikuredaktsioonidele. Tervikteksti iga redaktsioon on seotud sellele eelneva ja sellele järgneva redaktsiooniga. See võimaldab kasutajatel liikuda kronoloogiliselt tervikteksti eelmiselt redaktsioonilt järgmisele ja vastupidi. Võimalik on ühe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
