totalitaarset reziimi. Mis on riigi funktsioonid? Sisefunktsioonid: riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamise funktsioon, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik organisatoorne funktsioon, kultuuriliskasvatuslik funktsioon. // Välisfunktsioonid: riigi kaitsefunktsioon, vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat Riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. // Riigiorgan Riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega kindlaks määratud funktsioon, varustatud vajaliku pädevusega, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad
Kodakondsuse saamise viisid: · Sünniga · Naturalisatsiooniga ehk juurdumisega - tingimused määrab iga riik ise: paiksustsensus, riigikeele tundmine, isiklik sooviavaldus, ustavusvanne Bipatriitsus - topetkodakondsus Apatriit kodakondsuseta isik Lisaks iseloomustavad riiki veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jms. 2.1.2. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIORGAN. RIIGIORGANITE LIIGID. Lk 22-26 Riigi funktsioon riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitlise iseloomustuse. Riigi tegevuse põhisuuna määravad riigi eesmärgid ja ülesanded, mis sõltuvad ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitudvajadustest, poliitiliste
osalt samastatav põhiseadusega) kokkuleppena ühiskonna liikmete, üksikisikute vahel. Selle käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord (konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et
Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1)riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2)riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3)oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
Riigikontroll • Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigiorgan (PS § 132) • Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult (RKS § 3) • Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda
tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Osalusdemokraatia Kodanikuühendus
DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel) · Inimesed hääletasid ise seaduste poolt · Kõik ametnikud kellel polnud vaja eriteadmisi valiti liisuheitmisega · Kõrgeim riigiorgan oli ekleesia (rahvakoosolek) · Viiesajanõukogu · Kodanikuks sai vaid see kelle ema ja isa olid ateena kodanikud · Ateena kodanikel oli rohkem võimalusi · Riiki finantseerisid leiturgiad demokraatiapäev · 2007. aastal ÜRO poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev · 15. september · 15.09.1997 võeti vastu demokraatia ülddeklaratsioon · 2012. aastal tähistati eesti koolides demokraatiapäeva kampaaniaga "Meie hääled" DIKTATUURI TUNNUSED
Eesmärgiks kõrvaldada avaliku ja erasektori puudujäägid. Struktuur: Professionaalsed ning ametlikud organisatsioonid: MTÜ, SA Mitteprofessionaalsed ning -ametlikud ühendused. Seos avaliku sektoriga: Tööjõu pakkumine Teadmiste ning oskuste rakendamine Maksude maksmine Seos erasektoriga: tööjõud, teadmised-oskused, müügitulu 2. Põhiseaduslikud institutsioonid 1)Riigikogu- EV parlament, millele kuulub seadusandlik võim. Kõrgeim riigiorgan, valitud rahva poolt. Volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise hetkest. Pädevus: Võtab vastu seadusi ja otsuseid, otsustab rahvahääletuse korraldamise, valib presidendi, ratifitseerib välislepinguid, annab peaministrikandidaadile volitused, võtab vastu riigieelarve, nimetab ametisse riigikohtu esimehe ning liikmed, eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja
GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6
õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalsemateks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikutkonkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.nt kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasuatamise vüi armuandmise otsused jne. 5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel
Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolli põhiväärtused on objektiivsus ja sõltumatus, kompetentsus ja hoolikus, koostöö ja avatus, ausus ja väärikus 3. Riigikontrolli roll Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Riigikontrolli seaduse järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Riigikontrollile ei saa anda täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesandeid, vaid ta otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida.. Riigikontrolli põhiseadusliku rolli täitmise eelduseks on tema sõltumatus. Sõltumatust võib määratleda isikliku ja tegevuse sõltumatusena. Isikliku sõltumatuse garantiideks on riigikontrolöri ja teiste Riigikontrolli teenistujate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning ametihüved.
meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsioonid.sisefunktsioonid-riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon,õiguskorra tagamine,sotsiaalmajandus,kultuurilis-kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif. 6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramata monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades, türanniat antiikmaailmas ja absoluutset monarhiat keskajal Euroopa riikides. Tänapäeval esineb absoluutne monarhia küllaltki haruldase jäänukriigivormina mõnedes Araabia maades (Saudi Araabia, Kuveit jt). Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistõttu monarhi võimul puudub absoluutne iseloom. Seisuslik-esinduslik monarhia esines Euroopa feodaalriikides 13.-17. Sajandil ja seda iseloomustas monarhi kõrval seisuslik esindusorgani olemasolu, mis oli küll põhimõtteliselt nõuandva pädevusega, kuid mille toetud oli monarhile vajalik eelkõige maksude kehtestamisel ja sissenõudmisel, samuti seaduste vastuvõtmisel. Konstitutsiooniline
teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus
7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon riigiorgan on oma funktsiooni teostamiseks varustatud vajaliku pädevusega riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, nad on riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks.
kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2. Ruumiline ehk territoriaalne piir kehtivus on määratud riigi suvenäärsuse territoriaalse ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil.
Presidentaalne vabariik (prem.-ministrit pole; ministrid on nõukogude süsteem presidenti juures USA; president on valitsuse juht - nõukogudesse valimised olid üldised, ühetaolised Venemaa, Prantsusmaa) - riigipea puudus - riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab vüimu koondumine riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan parlamendist sültumatu presidenti kätte - üheparteiline süsteem · Rahvademokraatlik vabariik - riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol - mõnes riigis ka ainusisikuline riigipea - kui mitmeparteiline süsteem pidid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel · Riiklik korraldus - iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik)
tegevus õ.normide realiseerimisel konkr. elujuhtumites Õ. rakendamise vajadus tekib kui: 1. Suhte isellom on selline, et ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (töövaidlus) 3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone Õ. rakendamine - langeb taidesaatva organile ja kohtule (iga riigiorgan rakendab oma kompetentsi piires) - seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim.asja uurimine)
riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. 1. riigiorganil on riigivõimulaadsed volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon; 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Apellatsioon-kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Konstitutsioonilne järelevalve- spetsiaalsete asustuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele Kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja sisuliselt üle Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohus-õigusemõistmist teostav riigiorgan Kostja- isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Prokulör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Hagi- kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja- hagi esitaja Korrakohane õigusmõistmine- õigusriigis rakendatav kohtupidamise põhimõtted Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda
lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)? Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord
vabariigi vormis. - Pariisi kommuun 1871. aastal, sotsialistliku vabariigi esimene katse. Kestis veidi enam kui 2 kuud. *Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille eesotsas oli täidesaatev komisjon. - Nõukogude vabariik sotsialistliku riigi vormina tekkis pärast 1917.a revolutsiooni Venemaal. *Ainuisikuline riigipea puudus – riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium). - Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. *Suuremas või väiksemas osas säilis tihti nendes riikides senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol. Mõnes riigis (nt Tšehhoslovakkia, Vietnam, Korea) oli ka ainuisikuline riigipea. * Riikides, kus säilitati vormiliselt mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku või
Nt sissemurdmisriista jälje järgi saab kindlaks teha, mis riist see on. SOTSIAALSE EKSPERIMENDI MEETOD – nt võetakse eksperimendi käigus vastu seadus vms. Nt ilma piletita sõidu eest trahv maha laskmine. FORMALISEERIMISE MEETOD – Kogu õigusliku informatsiooni välja töötamine ja kasutamine toetub sellele meetodile. Me ei näe ühtegi õigusnormi, me loeme, et see on õigusnorm. Ta on formaliseeritud kujul. Nt riigiorgan – on samuti formaliseeritud kujul. Juriidiline isik – on formaliseeritud kujul. MATEMAATILINE (STATISTILINE) MEETOD – Objekte ei tohi deformeerida. Võrdlus ja statistika ei anna vastasel korral õigeid tulemusi. Õigusteadus ja õigusteaduses kasutatavad meetodid annavad võimaluse tõsta inimese teadmisi ning selle kaudu inimese õiguslikku kultuuri. Õiguslik kultuur on määratud selle osaga, mis kuulub õigusteadusele ühiskonna vaadete süsteemis
rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel. Nüüdisaegse põhiseaduse vaimu järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused ning riik saab neid ainult põhiseaduse alusel seadusega piirata. Õigussüsteemi loomine ei tähenda põhiseaduse mõttes
15. Õiguse objektiks on esemed, asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. 16. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimise vahendatud viis, kus vajalik on volitatud riigiorgani või ametiisiku olemasolu ja tegevus. Nimelt peab õiguse rakendamise käigus kompetentne riigiorgan kindlaks tegema, kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui
Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline kogum, vaid on nende organite rangelt korrastatud terviklik süsteem. Selles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui ka tema koht teiste organite suhtes. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. See on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan, täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega
vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära isikupuutumatus mõnelt kõrgelt riigiametnikult, et teda kohtu alla anda. Peab kord aastas andma aru Riigikogu ees. Õiguskantslet nimetatakse ametisse Vabariigi presidendi poolt Riigikogu heakskiidul 7 aastaks. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostab riigiorgan. Riigikontroll kontrollib: riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust; riigi vara kasutamist ja säilimist; kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist; nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik. Eraettevõtlust kontrollib maksuamet.
väljendada. Ei arva, et kõik kodanikud, kes on nooremad kui 21 ei ole piisavalt targad, et riigikogulase mõõtu välja anda, kuid leian, et bioloogilist arengutaset arvestades ei ole riigi huvides parim idee nooremaid pulti lasta. 12. Kirjutage lahtrisse sobiv vastus põhiseadusele tuginedes. Ülesannete kirjeldus Ametiisik/ametkond Sõltumatut majanduskontrolli teostav riigiorgan Riigikontrolör/riigikontroll Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi president Teostab järelvalvet õigustloovate aktide Õiguskantsler põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle Peaminister tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine:
Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan – riigiduuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim. 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused. Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes. Reforme viis läbi Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin, andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis. Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme. I maailmasõda ja valitsemisaja lõpp.
riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate
tehtud stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku kohta; 3) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangute kohta; 4) nõusoleku andmine rahandusministrile välise portfellihalduri määramiseks. 16.03.2010 20 Riigikontroll · Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. · Riigikontrolli tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult. · Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal Riigikogu poolt rahanduskomisjoni ettepanekul määratud audiitor, kellel on Riigikontrolli tegevuse kontrollimiseks samasugused õigused nagu Riigikontrollil kontrollimiste läbiviimiseks. 16.03
6) Riigiorgani käsutuses on eelarves kindel summa raha ja vara oma ülesannete realiseerimiseks ja töö korralduseks 7) Riigiorgani koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi teenistuses. Omavad spetsiifilisi õigusi, kohustusi, vastutust, riiklikke garantiisid. Bürokraatia. Liigitus: 1) Riigivõimu esindusorganid 2) Riigipea 3) Täidesaatva riigivõimu organid 4) Justiitsorganid 17. Kõrgeim riigiorgan ja seadusandlik riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus): Rahvas - kõrgeim riigiorgan Parlament - seadusandlik riigivõim Rahvas teostab riigivõimu 3 viisil: 1) esindusorgani, riigipea valimisega 2) rahvahääletusega 3) rahvaalgatusega Parlament: rahva poolt valitav esinduskogu. Kui föderatsioon, siis kahekojaline, kui unitaarriik, siis ühekojaline. Üks koda rahva poolt, teine koda valitakse proportsionaalsuse põhimõttel.
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
auditeerimise eeskirjast (välisaudit, siseaudiitor kontrollib kõike). Kontrolli valdkonda kuuluvad ka mõisted – revisjon ja revisjonikomisjon. Rev komisjon annab hinnanguid minevikus e revideeritaval perioodil sooritatud tegevustele. Auditeerimist eristab revisjonist see, et auditeerida saab ainult vandeaudiitor, revideerida võib igaüks. Riigikontroll. Eestis tähendab see ühte konkreetset institutsiooni, so sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Tegevuse eesmärk – majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori ressurssi kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul (5 a volitused). Ta tegutseb ministri õigustes. Kõige globaalsem ja levinum mõiste on kõigi eelnevate tegevuste tähistamiseks – kontroll.
tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest · Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras · Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
o Sotsiaalmajanduslik funktsioon o Kultuurilis-kasvatuslik funktsioon Välisfunktsioonid o Kaitsefunktsioon o Vastastikune koostöö ja abistamine o Ülemaailmse rahu ja kindlustamise funktsioon o Maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon 8. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? 1 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Riigiaparaat riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa Kõige levinum ja algsem on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Nendeks on parlament, valitsus koos oma allasutustega ja kohtud 9
Iseseisev töö nr. 1 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) 1. Keda võib valida Riigikogusse? Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? EVP, IV Peatükk Riigikogu, § 65 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need t...
Ajutine Valitsus võttis 30. märtsil vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta kehtivusega 1919. aasta alguseni. Kuigi lõpptulemus oli tähelepanuväärne samm, ei olnud omavalitsus ikkagi nii ulatuslik, kui eestlased oleksid soovinud. Nad olid saanud ainult piiratud autonoomia. Kevadel 1917 Eesti poliitiline pilt nii elavnes kui ka võttis teravamad piirijooned, kui seoses eelseisvate Maanõukogu valimistega, mis pidi olema Eesti ala esimene seadusandlik valitud riigiorgan, asutati uusi parteisid ning endiste nimesid ja suundumusi täpsustati. Asutati Eesti Demokraatlik Erakond, mille juhina jätkas Jaan Tõnisson. Põllumehed asutasid Eesti Maarahva Liidu (Maaliit), mida juhtis Jaan Hünerson. Lähedane mõlemale eelmainitule oli ka vastselt rajatud Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond. Peale selle tegutses Eestis Vene bloševike rühmitusi, mille toetajad osalesid Maanõukogu valimistel. Maanõukogu valmised olid üpris keerulised. Hääletusest osavõtt polnud
Tegemist on teadusega, kus uurimise objektiks on õigus. Philo-püüdlemine; sophia-tarkus.. Õigusfilosoofia on osa praktilisest filosoofiast, mis omakorda sisaldab aktsioloogia, eetika, õigusfilosoofia-tegeleb õiguse küsimuste uurimisega Õiguse realiseerimine seisneb: 1.õiguse järgimine 2.õiguse kasutamine-õigus midagi nõuda ja vastavalt normidele käitumine 3.õiguse rakendamine ehk kohaldamine-pädev riigiorgan võib seda teha. Sinna hulka kuulub haldusotsuste vastuvõtmine, kohtuotsuste tegemine jne. Esimene staadium on faktiliste asjaolude välja selgitamine. Teiseks staadiumiks on õigusnormi esialgne valik ja analüüs-normi kehtivuse analüüs on esimeseks, seal tehakse ka teo kvalfitseerimine ehk asjaolude kokkuviimine. Kolmandaks staadiumikd on tõlgendamine, püütakse normi tähendust välja selgitada. Neljandaks on õigusliku otsuse tegemine. Viiendaks on rakendusakti vastuvõtmine
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel. Ius soli puhul Eestist leitud laps, kelle vanemad pole teada, on eestlane. Naturalisatsioon: kvoot VS erilised teened. V Kodakondsuse kaotamine Avalduse alusel ära võtmisega või teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Probleemiks topelt kodakondsus või sünniga omandatud kodakondsus. VI EL kodakondsus Ei ole eraldiseisev, vaid kaasneb riigiga. §28 Rahvas kui riigiorgan I Sätestus: 3.ptk, §§60, 105, 106, 15.ptk II Mõiste Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105,
Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................................................2 Elulugu; Kihlus, abielu ja troonipärimine...................................................................................3 Kroonimine ja valitsusaeg..........................................................................................................4 Nikolai II perekond.....................................................................................................................5 I Maailmasõda ja Nikolai II valitsusaja lõpp..............................................................................6 Arest ja hukkamine....................................................................................................................7 ...
Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus Normatiivaktide süsteem, õigusakti mõiste ja liigid Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Neid võetakse seadused avstu erinevate protseduuride tulemusel
o Põhiseaduslikud institutsiooni tunnused (5): · põhiseadusega loodud · põhiseadusest tulenevate kompetensidega · nende eksisteerimist ja ülesandeid ei saa muuta muutmata põhiseadust · üksteisest sõltumatud, iseseisvad · võrdse tähtsusega 1. Riigikogu teistega võrdne, kuid siiski kõrgeim riigiorgan, kuna see on rahva poolt valitud <= ehk vahetult legitimeeritud. (10) 1.I. Täisealised ja teovõimelised Eesti kodanikud saavad valida. 1.II. Kandideerida saab vähemalt 21 aastane teovõimeline Eesti kodanik 1.III. Valitakse 4-jaks aastaks 101-liikmeline Riigikogu 1.IV. Vaba mandaadi põhimõte Riigikogu liige ei pea täitma oma
7.Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas riigi siseelu korraldamisel või rahvusvahelises suhtlemises. Nt: sisefunkts. on õiguskorra tagamise funktsioon ja riigivõimu säilitamise funktsioon; välisfunkts. on kaitsefunktsioon ja vastastikku abistamise ja koostöö funktsioon. 8.Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganil on riigivõimualased volitused, mille funktsioon on õigusaktidega kindlaksmääratud ning mille kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. Riigiorgan liigendub struktuuriüksusteks, kus töötavad riigiteenistujad. Neid liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinumaks on liigitamine võimude
juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia). Piiratud- isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik-esinduslik, konstitutsiooniline-monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president.
seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohtumenetlus protseduurireegel, mille järgi toimub asja arutamine kohtus Kohtusüsteem riigi kohtute süsteemne korraldus Kohus õigusemõistmist teostav riigiorgan Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Konkurents võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
