Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Presidentalismi ehk presidentaalse valimiskorralduse mudeliks on võetud USA oma Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea , kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab jagama võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse tal on õigus ministreid ametisse nimetada või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui seaduslik võim tähendab seda, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress arvestab seadusi luues...
Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide...
aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem))...
Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki. Selles raamatus kaitses Montesquieu inimõigusi ja sallivust, kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik...
1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti...
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele nagu näiteks ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele. Samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile....
Venemaal on demokraatlik monarhia. Ainuvalitsejal on absoluutne võim, kuid valitseja valitakse demokraatlikul teel ehk rahva poolt. Samuti saavad inimesed ise valida valitsuse, kes hakkab riigielu korraldama. 2. Parlamentaarne vabariik- valitsemisvorm, kus riigipeaks on president, kuid riigipea võib ka puududa. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Presidentaalne vabariik- demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president. Minu hinnang: Parlamentaarses vabariigis riigipeal on vaid esindusfunktsioon ning olulisem on parlamendi kanda. Minu arvates selline variant on parem. Presindentaalses vabariigis aga president...
Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem võeti vastu 1975. aastal. Demokraatliku monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament, kuid põhiseaduslik monarhia ei ole alati demokraatlik. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Rootsis on ühekojaline 349-liikmeline parlament (Riksdag). Riksdag on Rootsis ülim seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest...
Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. Valitsusel on pikk eluiga, vastastikune tegevuse pärssimine, poolpresidentalism (Prantsusmaa, Venemaa, Leedu) Valitsusjuhi ülesandeid täidab...
1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhiseaduslik monarhia, riigipea oli vaid riigiesindaja. Seadusi võttis vastu parlament. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et seal oleks olnud kõik rahulik. Võitlused erakondade vahel olid üpriski teravad, peamine võitlus käis liberaalide ja konservatiivide vahel. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojas. Elizabeth II Briti impeerium...
Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul....
Aga jällegi on vabariigi halb külg see ,et kui igaüks tahab oma ideed ellu viia siis ei pruugi see valitsemine ka kõige kergem olla, kuna tülisid tekib rohkem ja samas ka võibolla mässe. Vabariigil on kaks alaliiki veel, ja need on: Parlamentaalne vabariik, kus riigis otsustab eelkõige parlament ning riigipeal on seega riigi juhtimisel väiksem roll kui muidu (nt Eesti). Teine variant oleks presidentaalne vabariik, see on siis see kui presidet on korraga riigipea ja valitsusjuht, ehk on tal riigijuhtimisel täita oluliselt suurem roll kui parlamentaalse vabariigi riigipeal (selline riik on näiteks USA).Vabaiigis on tavaliselt riigijuhiks president, aga monarhilises riigis on neid valikuid rohkem (kuningas,keiser,sultan). Tanel Tsirp 8.Klass Tanel Tsirp 8.Klass...
Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised....
1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Inimeste elujärg hakkas halvenema, hakati süüdistama parlamenti ja valitsust, mille tulemusel leiti et riigikogu õigus ja luua riigipea ametikoht.Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Oktoobris 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja...
-I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid -Unitaarriik ehk ühte riik (Eesti) -Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Venemaa) Presidentalism -Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia -President nii riigipea kui valitsusjuht -Rahvas valib parlamendi ja presidendi -Valitsuse pikk eluiga -Vastastikuse tegevuse pärssimine Poolpresidentalism -Prantsusmaa, Venemaa, Leedu -Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister -Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega Parlamentarism -Eesti, Saksamaa, Suurbritannia -Parlamendi ülimuslikkus -Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid -Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal -Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel...
Ühisraha euro kasutuselevõtt 2011 • Julgeolekustruktuurid - Ühinemine NATO-ga 2004 Millises suunas kohalik valitsemine areneb? Tranditsioonilised järelvalvesuhted on asendumas koostöösuhetega, mille üheks vormiks on mitmesuguste komiteede ja nõukodade loomine, selleks et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd. Regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Eesti riigipead läbi aegade • 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem)ja parlamendi esimees • 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid • 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts • 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992....
Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse...
Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
