fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui
kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundida vastutahtmist avaldust esitama Iuaviter in modo, fortiter in re tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes Iustitio neminen neganda Mitte kellegile ei tohi keelata õiguskaitset Ne bis in idem Kahekordse karistamise keeld
Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. Ja teised Ex ante Enne teo toimumist Ex parte Ühe osapoole poolt Expressis verbis Sõnaselgelt, rõhutatavalt Habeas corpus Olgu sul keha! Olgu sul alus! i.e. See on, see tähendab In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus
22. ius gentium – rahvaste õigus 23. in corpore – kõik koos, täies koosseisus 24. a posteriori – kogemusel põhinedes 25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27. corpus delicti – kuritöö koosseis 28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38
Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi. a. Tsiviilprotsessis:kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused b
Abilised – tehniline personal: - Istungisekretär; - Tõlk – kui istungil osaleb keegi, kes eesti keelt ei räägi, eriti, kui kahtlustatav ei mõista eesti keelt; - Kordnik. Olulised põhimõtted: - Avalik - Võistlev – erapooletu kohus, pooltel kindlad funktsioonid ja võrdsed võimalused - Kaitseõigus - Suuline ärakuulamine ja tõendite vahetu uurimine - Mõistlik aeg ja korraldus Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine. - Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust.
erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise
kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. Locus standi. Õigusnorm enne kohut. Jura novit curia. Kohus tunneb õigust. Nullum crimen sine lege. Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. In dubio pro reo. Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. Lex posterior derogat legi priori. hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Ius est ars boni et aequi. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Tõlgendusargumendid. Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat
kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17. Locus standi - Õigusnorm enne kohut. 18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. 20. In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21. Lex posterior derogat legi priori hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). 22. Ius est ars boni et aequi - Õigus on headuse ja õigluse kunst. 23. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio)
Neid nimetatuid kohus hindab – ius novit curia ehk kohus tunneb õigust. Asjaolusid, mille puhul mõlemad pooled nõustuvad, käsitleb kohtunik tõestena. Isegi, kui ta pole veendunud nende õigsues. Kohtuliku uurimise printsiip (kriminaalprotsessis) – kohtunik pole seotud sellega, mida pooled s.o. prokurör, süüdistatav v tema kaistja, väidavad. Kui süüdistaja pole võimeline süüd tõendama, tehakse õigeksmõistev otsus ehk in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks. Maxime – tõendite kogumise viis, kui neid koguvad kohtunik ja pooled koos. Non liquet – kohtunik pole suuteline tõde või mittetõde välja selgitama tuginedes poolte väidetele. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Tõlgendamine – tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte).
juhul lg2. §32 lg4 õigus pärandada ja pärida. §25 kahju hüvitamise garantii. Teadus ja kunst §38 lg1 I alternatiiv: teadus on tõsiselt võetav ja teatavast teadmiste tasemest lähtuv metoodiliselt korrastatud ja kriitiliselt reglementeeritud mõtlemise abil väljenduv tõde. Otsene piiriklausel puudub. §38 lg1 II alternatiiv: vaba loometegevus, millega kunstnik annab edasi muljeid, kogemusi või elamusi vabas vormide keeles; in dubio pro arte. Menetluslikud tõrjeõigused §22 lg1, §22 lg2, 3, §23 lg1, 2 l1, 3, §24 lg1. §20 Võrdsuspõhiõigused I Üldine võrdsuspõhiõigus PS §12 lg1 Kaitseala riive on võrdne ebavõrdse kohtlemisega, mida kontrollitakse kaheastmelisena: Võrdlusgrupp! lähtudes lähimast ühisest soomõistest genus proximum, kelle huvid olulised; Ebavõrdne kohtlemine lähtudes kirjeldusest differentia specifica. Võrdsuspõhiõiguse eesmärgiks on võrdne kohtlemine
Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena. 5. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip. 6. Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo 7. Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 8. Non liquet-kohtunik pole suuteline tõde teadma saama.Nüüd tuleb otsus vastu võtta teatud kindlate tõendamise reeglite järgi. a. Tsiviilprotsessis:kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused b
Neid asjaolusid, mille osas ei vaielda, käsitletakse tõestena, esitamata tõendeid ei pea arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määrav tõe väljaselgitamise e kohtuliku uurimise printsiip kohtunik pole seotud sellega, mida ,,pooled", s.o prokurör või kaitsja väidavad. Süüdistajal lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei ole võimeline seda tegema, peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Kogumise maxime kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime'ga sega kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. Kui kohtunik pole suuteline tõde teada saama (non liquet), tuleb otsus vastu võtta kindlate tõendamise reeglite alusel. Tsiviilprotsessis on tõendamise koormis poolte vahel ära jaotatud nii, et kumbki pool saab tõendada temale õigusnormis sisalduvad positiivsed eeldused
- Võistlev vs mittevõistlev? Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse. Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda. Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama. Süütuse presumptsioon in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine. 2 - Istungi rakendamine kohtunik tuleb saali ja avab istungi
omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks kinnisasjale on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 43. Karistusõiguse ja süüteomenetluse üldpõhimõtted nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust, kui see pole ette nähtud seaduses. Sellest tulenevalt on seadus see, mis annab riigile õiguse karistada, aga samas seadus ka piirab seda volitust ind dubio pro reo piiripealsetel juhtumitel, kui on kahtlus süü osas, tuleb alati süüdistatava kasuks otsustada nemo tenetur se ipso accusare - analoogia keeld seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia, st õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleerimata juhtumile. Kergendavat analoogiat saab mõnikord kasutada. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks.
olemust, tõenäosust ja tagajärgi. Keskkonnaalased õiguslikud otsused on nn väärtusotsused, mitte teaduslikud järeldused. Teaduslike faktide kõrvale (mitte neid asendama) peavad asuma ka inimlikud väärtused. Teadusliku ebakindluse olukorras on eksimine paratamatu, aga eksida võib vaid suurema ohutuse suunas in dubio pro natura. 5 Evp on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Nimelt seisneb kkkaitse õiguslik olemus isikute kkalaste õiguste PÕHJENDATUD kitsendamises. Kkõiguse varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste
karistusseadustikku analoogia alusel, mis on põhimõttega nullum crimen sine lege vastuolus. Tegelikult on nimetatud põhimõttest tulenevalt keelatud üksnes süüdistatavale kahjulik analoogia, st tema seisundi raskendamine analoogia abil (teo karistatavust põhistava või karistust raskendava seaduse kohaldamine). Seevastu süüdistatavale soodsatel juhtudel on analoogia kohaldamine lubatud, mis on ka kooskõlas põhimõttega in dubio pro reo (kahtluse korral süüdistatava kasuks)33. Antud probleemi seisukohalt on seega kaks võimalikku lahendust. 1. Lähtuda teesist, et iga KarS eriosas sisalduv paragrahv moodustab iseseisva süüteoliigi34. Seega on § 298 koosseis tõlgendamiseks vaba ning ei ole mingit alust arvata, et § 298 koosseis tuleks sisustada § 294 tunnustega. Järelikult võib arvata, et altkäemaksuandja ei pea altkäemaksu andes silmas pidama ametiisiku ametiseisundist
tuvastamisel arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamine ehk kohtuliku uurimise printsiip, mis tähendab, et kohtunik pole seotud sellega, mida pooled prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja väidavad. Süüdistajal poolel lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei suuda seda tõendada, siis peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Tuntakse veel ühte tõendusmaterjali kogumise viisi, mida nimetatakse kogumise maxime. Sellisel juhul koguvad kohtunik ja pooled tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime´ga seal, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 250 Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut METOODILISED SELGITUSED TÄITEMENETLUSE KAASUSE EKSPERT- STIILIS LAHENDAMISEKS Sissejuhatus
annaabi.ee 
