ühiseeskirjade kohta. See seadus ei reguleeri kaitseväe, Kaitseliidu ning välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, veosega seotud tühisõit kaasa arvatud tasuline autovedu- sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, mille eest saab vedaja mis iganes vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või
15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks. - Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse - Kasuta informatsiooni jõudu - Tähtsusta inimressursse -Arenda partnerlussuhteid -Mõõda ja jälgi logistilist tegevust -Hoia finatsküljel silmapeal -Väldi vigu ja püüa neid parandada. 16. Osapoolte kohutused ja vastused kauba üleandmisel veoks 17. Mida tuleb kontrollida kauba vastuvõtmisel ja kuidas fikseerida kõrvalekalded - Vedaja peab kontrollima kauba välist seisundit: kas pakend on olemas ja piisav antud liiki kauaba pakendamisel: kas markeering on olemas ja piisav: kas kaup on kahjustatud jne. - Märkustele tuleb võtta ka vastava kliendi või terminalitöötaja allkiri. - Märkimata puudused mis ei ole märgitud, vastutab vedaja selle ees ainuõigselt. 18. Veoturg- Veoste valdajate ja vedajate, veopakkumiste ning veoste pakkumiste turg.
Haagi-Visby reeglite (HVR), Hamburgi reeglite (HR), Rotterdami reeglite (RR) ja Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMS) sarnaste sätete võrdlus merevedaja vastutuse kohta. Vastused tuua lühidalt koos viidetega vastavale sättele reeglites ja/või seaduses. Sätted HVR HR RR KMS Vedaja peab enne reisi ja reisi Vedaja peab 1. Laeva alguses olema nõuetekohane, et Konventsioon ei ütle Vedaja on kohustatud hoolitsema selle eest, merekõlblikkuse muuta laev merekõlblikuks midagi laeva enne meresõitu, et laev oleks reisi nõue (enne reisi, merekõlblikkuse nõue merereisi alguses ja ajal alustamisel reisi alguses, kogu Artikkel 3 eest
Infovahetus kliendi ja DSV tootmise vahel Päevased/nädalased raportid töös olevate tellimuste koht a Arvete esitamine Krediidihaldus Reklamatsioonide lahendamine Eriolukordade lahendus Kättesaadav kliendile 24H Statistika ja KPI raportid Osalemine Followup kohtumistel Info müügijuhtidele kliendi tegevuse muutusest Kliendiürituste korraldamine Kindlustus (loeng XII) Kindlustuse liigid: vastutus (vedaja, ekspedeerija) Vedaja tegevusvastutuse kindlustus (CMR Insurance) • Ekspedeerija tegevusvastutuse kindlustus (FFL Insurance, Freight Forwarder Liability) • Liikluskindlustus vs vara (veose) kindlustus Veosekindlustus (Kaubakindlustus) • Autokindlustus (Kasko) • Ladustatud kaupade kindlustus Vedaja vastutus i. CMR konventsioon ja Võlaõigusseadus vedaja vastutusest (pöörake tähelepanu näidetele
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend;
VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest
Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.
5. Mis on tasuline autovedu 6. Oma kulul korraldatav autovedu 7. Riigisisene autovedu Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis: · Riigisisesele autoveole: · Tegevusluba · Sõidukikaarti · Rahvusvaheline: · EMÜ tegevusluba · EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri · EMÜ- euroopa majandusühendus kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut . -peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti. -veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt , mis näitavad talle kõige sobivamad käsutamisõigusega isiku huvides. -vedaja, kes on sunnitud küsima juhiseid kauba saatjalt, saab esitada nimetatud isikule arve
terviklikkuse kontrolliga. 9.05.2010 Transport ETV0120 4 2 Rahvusvahelised konventsioonid (1) · ÜRO Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsioon (CMR), sõlmitud Genfis 1956, täiendatud 1978, Eesti ühines 1993 · Käsitleb saatja, vedaja ja kaubasaaja suhteid · Kohaldatakse igasuguse autokaubaveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise ja kauba üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline · Konventsiooni ei kohaldata: vedudele, milliseid sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega surnute veol korterisisustuse ja mööbli vedudel ümberkolimisel 9.05
laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri. Ajutised, asendusveolepingud: 1. Tellimuskiri (liinivedudel) 2. Kaikiri (liini ja tramp) 3. Kinnituskiri (tramplaevandus) Kaikirja saadab vedaja - Kaikiri kujutab endast dokumenti, kus on kirjeldatud pakutava veo tingimused, mis saadetakse laiali lähiümbruses asuvatele potentsiaalsetele kaubasaatjatele. Kinnituskiri - prahimaakler, kes vahendab laeva prahtimist, fikseerib lõplikult edukalt lõppenud läbirääkimiste tulemused ehk tulevase prahilepingu põhitingimused ja saadab teisele poolele elektrooniliste sidevahendite (teleks, faks, tänapäeval reeglina e-mail) abil. Tellimuskirja saadab alati kaubasaatja või tema esindaja
Liiklusregistri Büroos. Liiniveol kasutatavad bussid peavad olema valmistajatehases projekteeritud, ehitatud ja kohandatud sõitjateveoks, sobima liini teenindamiseks ning vastama sõitjate mugavust ja ohutust tagavatele nõuetele. Bussid peavad vastama sõidukite tehnojärelevalve eeskirja nõuetele ning olema läbinud sõidukite korralise tehnoülevaatuse. Bussid peavad olema vedaja omandis või kasutuslepingu alusel vedaja kasutuses. 2.4 Busside reisijatesalongid peavad olema varustatud töökorras sundventilatsioonisüsteemi ja kütteseadmetega (salongi kütmiseks jahedal aastaajal) ning ehitatud kasutamiseks põhjamaade karmides ilmastikuoludes. Külmadel ilmadel ei tohi busside reisijatesalongi temperatuur olla madalam kui +10 kraadi liini algpeatuses, mõõdetuna istekoha kõrguselt. 2
2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 jõust. 1. 08. 2002 ] §2. Mõisted Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses: 1) autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires; 5) rahvusvaheline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades; 6) vedaja - autoveo tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999,
Konossement (bill of landing) mereveo veokiri Kauba väärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) Rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu
alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu ning laeva, väikelaeva ja parvlaevaliinidel tasuline sõidukite ülevedu (ühistransporditeenus). Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev. juhuvedu üldeeskirjale (vt allpool) vastav tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata liiniveona vedaja ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik liinivedu kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus
3. Mis on "Fixture recap"? Prahilepingu lühikokkuvõte (fixture recap) edukate prahtimisläbirääkimiste kokkuvõtlik tulemus, mis eelneb prahilepingu sõlmimisele. 4. Kuidas võiksite prahilepinguid (tsartereid) liigitada ja milliste tunnuste järgi? Tsarter üheks reisiks (Voyage Charter) tsarter sõlmitakse üheks reisiks. Kasutatakse juhul, kui veod ei oma reisidel mitte mingit regulaarsust. Omab olulisi puuduseid vedaja kulude, esmajärjekorras sadamatasude formeerumisel. Tsarter järjestikuteks reisideks (Consequtive voyages) tsarter sõlmitakse teatud arvuks järjestikusteks reisideks mingi kindla kauba veol kokkulepitud sadamate vahel. Vedajale kulude kokkuhoiu seisukohast kasulikum variant. Generaaltsarterid (General Charter-party) omavad sõltuvalt nende kasutamisest mõlema liigi tunnuseid. Need tsarterid kehtivad tavaliselt pikema aja (aasta, kvartal)
jms kohta on kättesaadav kõigile ja põhimõtteliselt võib iga soovija liinilaeva teenuseid kasutada. Laevaliini kliendil ei ole võimalik muuta laeva marsruuti, väljumis- või saabumisaega ning muid liinitingimusi talle sobivaks, mistõttu on liinilaevandusel teatud ühistranspordi tunnused. Samas saavad liini püsikliendid kasutada soodustariife, soodsamaid maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit:
● KONOSSEMENT (BILL OF LADING)- Kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. ● FIATA- MAANTEE ORGANISATSIOON Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige ja EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust.
1. Kes praktiliselt valmistab ette konossemendi, kes annab välja oma nimel ja kes selle allkirjastab? Kõige üldisemalt, konossement on vedaja poolt kaubasaatjale väljastatud mitmeotstarbeline mereveo dokument, mis ajalooliselt kinnitab · Lasti vastuvõtmist vedaja poolt · Mereveolepingu olemasolu · Lasti üleandmise korraldamist · Väärtpaberi funktsiooni 2. Kirjeldage lühidalt konossemendi 3 (4) funktsiooni. Enamlevinud on järgmine jaotus: 1. On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis 2. On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu 3. On aluseks kauba edasi- ja väljaandmisel 4. Konossement täidab väärtpaberi funktsioone 3
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis.
vaieldamatuks poolte vastastikusel järelandmisel. Pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused (Mahl, 2003). Suur osa äritegevuses tehtavatest tehingutest seisneb kauba ostmises ja müümises. Olulisemateks riskideks seejuures on kaupa vedava veoki sattumine liiklusõnnetusse, kauba võimalik hävimine, kahjustumine või kadumine teel müüja laost ostja lattu. Kauba vedaja ja tootja/müüja vahel tehakse üldjuhul käsudndusleping. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud ( VÕS§619, pt 35 ). Samuti võidakse teenust osutada rakendades heausu meetodit, sel juhul omavahel kirjalikku lepingut ei sõlmita vaid koostöö põhineb usaldusel. Lepingulises koostöös on kirjas see, et
korraldamine laevapere liikmetele; 12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine; 13) laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus; 14) reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 01.07.2011] 15) laevade agenteerimine. 3. Konossement, selle sisu ja tähendus. Eesti kaubandusliku meresõidu seaduse § 38 järgi on konossement kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba vedamiseks vastuvõtmist, kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud kujul sihtsadamasse ning andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja on vastavalt konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma. Tulenevalt ülaltoodust on konossemendil järgmised funktsioonid: - On dokumendiks, mis tõendab kauba mereveolepingu olemasolu ja sisu - On tõendiks, et laev on kauba veoks vastu võtnud teatud koguses ja seisundis
Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitamata jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. 2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama
Veokorraldaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nimetatud raskete rikkumiste kohta, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduses nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta. Kui teda ei ole tunnistatud mis tahes EL-i või EMP liikmesriigis hea maine
(lainepappkast, plastikkast, puitkast vm), selle kinnitustarvikud (pakkelint, nöör, pakkekile vm), pakketarvikud (nurgakaitsmed, pehmendused, täitematerjal vm) ning märgistus (klaas, kergestipurunev vm) on valitud kauba iseloomu, kaalu, kuju ja transpordi viisi arvesse võttes. 7 6. TRANSPORDI KÄIGUS KAUP KAHJUSTUB, KELLE VASTUTUS Kulud kannab kauba omanik või reaalne kauba vedaja, olenevalt sellest, kelle vea tõttu kahju on tekkinud. Kui kaup on ebapiisavalt pakendatud ning transpordi käigus toimuva loomuliku hõõrdumise ja vibratsiooni tõttu katki läheb, vastutab kauba saatja. Näiteks saab viga kaup, mis on pakendatud alusele sedasi, et õrnemad detailid on alla laotud ning raskemad üles füüsika ütleb, et suure tõenäosusega alumised detailid saavd muljutud või lähevad puruks. Näiteks kaup, mis on kehvasti alusele kinnitatud ning
reeglid enne sõitu üle kordama. Kuna aga õpetaja ei esitanud oma kahjunõuet kohe, vaid alles hiljem, siis on ka võimalus, et ta mõtles ise oma haiguse hullemaks. Kui õpetaja esitab oma ravimite ja ravikulude tsekid, siis võiks kaaluda kompensatsiooni väljamaksmist. Võimalikud abijuhised Formaalsed juhised: Formaalsed juhised tunduvad siin puuduvat, kuna ettevõttel puudub eetikakoodeks. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga, sest kui bussijuht või vedaja oleks teadnud, et kinnitamata videomakk võib pähe kukkuda mõnele nende enda lähedastest, oleks nad kindlasti paremini taganud reisijate ohutuse. Mitteformaalsed abijuhised: Ema-test tundub, et ema-test soovitaks ettevõttele kompensatsiooni maksmist, õpetaja küll rikkus sõidueeskirju ning jalutas sõitvas bussis, kuid lahtine videomakk oleks võinud järsu pidurduse korral ka mõnele istuvale lapsele pähe kukkuda. Kompensatsiooni maksmine
Kui laeva agent või tema töötaja tegevuse või tegevusetuse tulemusena , tekitab tahtlikult kahju , laeva agentil ei ole õigust viidata poolt kehtestatud reegleid vastutuse piirang või vastutusest vabastama laeva agente, kui laevade agenteerimise lepingus ei ole sätestatud teisiti. Laevaagent vastutab üksnes kahjude eest, mis volinikul on tekkinud laevaagendi või tema töötaja tahtlike toimingute või ebaotstarbete tõttu. Ekspedeerimisfirma on lüli kliendi ja vedaja vahel. Ettevõtte bilansis puuduvad veoautod, aga ettevõttel on kindlad partnerid, keda ta kasutab kaubaveoks. Ekspedeerimine põhineb kliendi- ja vedajatebaasi haldamisel. Autode eest hoolitsemine on vedajate töö. Ekspedeerimine sellega ei tegele, kuna see loob lisakoormuse, eelkõige ajalise ja rahalise. Tekib tööjaotus vedajad vastutavad autode eest, ekspedeerija suhtleb kliendiga ja korraldab vedusid, ehk siis vedajad sõidavad ja ekspedeerija komplekteerib auto.
teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ning piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ning auto leidmine on väga töömahukas toiming, arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1700 rahvusvaheliste autovedude litsentsi omavat firmat (ERAA, november 2012). Siinkohal ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ning tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, mis
Eelised: kiire ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise; puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav; ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. Puudused: müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada. Lunatasu, selle eelised ja puudused Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla asendatud ka tsekiga (vt eespool)
c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks. Veoring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti. Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva sõiduki vahel.
siseveetransport, meretransport, raudteetransport ning taas maanteetransport. Konteinereid valmistatakse standardsete mõõtmetega, neid on võimalik laadida, virnastada, transportida efektiivselt suurte kauguste taha ja viia üle ühelt veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või
koostatud müügileping, milles pooled on osanud ette näha kõiki lepingust johtuvaid kaasnevaid lepinguid ja fikseerinud müügilepingus nende lepingute olulised tingimused. Lepingute sümfoonia Pank Pank Garant Garant Vahendaja Vahendaja EKSPORT MÜÜGILEPING IMPORTÖÖR Speditöör Speditöör Kindlustus Kindlustus Vedaja Vedaja Kõrgendatud riski kogum Transpordiriskid veo maksumus vedaja vastutus kindlustus Partneri taust ja usaldusväärsus mittetasumine mittetarnimine mittevastav kaup Valuutarisk valuutaforward nn maandusleping e hedge contract Vääramatu jõuga asjaolud (force majeure) Juriidilised riskid Kultuuri ja keeleerinevused Investeeringute risk Rahvusvaheline petturlus Väliskaubandustehingute dokumendirohkus
pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e. Kabotaažveod (Domestic Transport or Cabotage) - veod ühe ja sama riigi sadamate vahel f. Suur kabotaaž - lähte- ja sihtsadamad asuvad erinevates merebasseinides
Näiteks on puudulik infrastruktuur – teede ülekoormus, tänu millele keerulisem vedada ja kas raudteede mittetäielik ühendus. Samuti on meritsi vedamine odav jja saab vedada väga suurtes kogustes. 6) Nimetage Bill of Lading`u funktsioonid? (1.5p) Bill on lading on mereveokiri. Täidab liinivedudes prahtimislepingute funktsioone ainult piiratult, kasutatakse koos vedaja üldtingimustega ning broneeringuga. 7) Mis vahe on laevade prahtimisel ja laevade prahtimise vahendamisel? (2p) Laeva prahtimine on laeva andmine (võtmine) lastiveoks või tähtajaliseks kasutamiseks prahilepingu alusel. Üheks pooleks siinkohal on laevaomanik/operaatior ja teiseks pooleks on prahtija. Prahtimise vahendamise puhul on tegu vahendustegevusega. Ehk siis justkui teenuse
Milleks on vaja autojuhtide tööja puhkeaja reguleerimist ? Liiklusohutuse tagamiseks Millise seadmega kontrollitakse autojuhtide tööja puhkeaja režiimist kinnipidamist? Sõidumeerik Mida hõlmab AETR kokkulepe? Autojuhtide töö ja puhkeaja kasutamist Autojuhtide töö ja puhkeaega reguleerivate aktide sätted ei kehti autovedudele, mida teostatakseisiklike, mittekommertskaupade veol kasutatava sõidukiga Millisel juhul ei vastuta vedaja kauba eest veoprotsessis? Kauba puuduliku pakendi korral Kuidas nimetatakse mitme veoviisi järjestikust kasutamist, mil kauba lastiruum jääb samaks? Kombineeritud vedu Kuidas nimetatakse kombinatsiooni „auto rongil” või „treiler rongil”?Huckepack vedu Autojuhtide töö ja puhkeaja regulatsioonidega reguleeritakse töö ja puhkeaja proportsiooni nädalas ja kuus Ekspedeerimine ei hõlma kauba ostumüügi tehingu teostamist
NORMAALJAOTUSE STANDARDHÄLBE STATISTILINE MUDEL – RESERVVARU MÄÄRAMINE:................................................................ 45 97.PRAKTILISED VARUDE TÄIENDAMISE MEETODID:............................. 45 98.MIS ON SDL?................................................................................ 47 99.MIS ON PIIRANGUTE TEOORIA?...................................................... 48 100.TRANSPORDI REGULATSIOONID:.................................................. 49 101.VEDAJA VASTUTUS ON MAANTEETRANSPORDIS PIIRATUD KONSTANDIGA 8,33 SDR /KG.............................................................. 51 102.TARNIJA JUHITAVAD LAOVARUD - VMI........................................... 52 103.VMI ERILIIK: CONSIGNMENT INVENTORY EHK KONSIGNATSIOONILADU.................................................................... 54 104.PIITSAEFEKT (BULLWHIP EFFECT)................................................ 54 1. Mis on logistika?
kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist. Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation" Subrogatsioonivorm kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus. Kaubaomanik saadab kindlustusele subrogatsioonikirja (õiguste loovustamise kiri) ning selle alusel pöörab kindlustus nõuded vedaja vastu. 9. Kohtu- ja vahekohtu (arbitraazikohtu) kasutamise pluss- ja miinuspooled Vahekohtu süsteem on merevedajale reeglina eelistatum, kuna võimaldab arbiterite valikut kvalifitseeritud erialaspetsialistide hulgast, laialdast ekspertide
korrapäraselt dokumenteerimata. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusloa omav äriseadustiku nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a. Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama
kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks. Sellise firma ja auto leidmine on väga töömahukas arvestades tõsiasja, et Eestis on üle 1 400 firmat kellel on ERAA1 2007 litsentsi. Siinkohas ilmnebki ekspediitorfirma eelis: transporditellijal on palju lihtsam helistada ekspediitorfirma ekspediitorile ja tellida vedu tema käest, sest ekspediitor omab head ülevaadet autodest, kes on Sinu poolt soovitud ajal antud regioonis ja kellel
TURUNDUSE EESMÄRK – valmistada õigele tarbijale õige toote toimetada õigel ajal õigete sõnadega ja õigesse kohta TURUBARJÄÄRID – 1) ruumiline – tarbija liiga kaugel 2) ajaline – kes saab kiiremini 3) tajuline 4) omandiline – omandi üleminek 5) väärtuseline – erinev väärtus erinevate inimeste jaoks TARBIJA KASUD – 1) vormikasu – toote väljanägemus 2) ajakasu – vedaja 3) kohakasu – vahendaja 4) omandikasu 5) teabekasu - reklaam
ühekordsed veod) Juhutariifid – tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid 6. Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon Laadimiskorraldus (Loading order) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta. Koondregister on dokument, millises kaubalugeja (talman) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused
Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui kaup läheb kaduma ja kolossomendis kauba väärtust kirjas ei ole, siis vastutab vedaja kehtestatud piirmäära ulatuses. Kolossomendi allkirjastab laevakapten ja edastatakse kauba saatjale (shipper’ile) hetk enne väljasõitu. Bill of lady tõestab, et kaup on laevas ja kapten annab ta välja. Tõend kirjaliku lastiveolepingu olemasolu kohta (mitte lastiveoleping ise). Kolossomendi teisel küljel kirjeldatakse juristiktsiooni, millistele konventsioonidele see vedu on allutatud jms. 2. ETA – estimated time of the arrival. 3. Kolossoment on väärtpaber
Laadimisele saabub veok poolhaagisega, mille numbrimärgid on eelnevalt tellijale edastatud ning selle alusel koormatakse veok kaubaga. Enne ja pärast kauba laadimist kaalutakse veok ning selle kohta väljastatakse tellija poolt allkirjastatud kaalulehed, mis seda kinnitavad. Tellija koostab CMR-i ja annexi. Annex määrab ära kauba koodid ja muud detailid, mis omavad olulist informatsiooi eelkõige müüjale ja ostjale. CMRile on märgitud saatja, saaja ning ka vedaja andmed, kauba nimetus, kogus ja vajadusel koodid, tarnetingimus, laadimise kuupäev, plommi number ja info lisatud dokumentide kohta. Samuti antakse kaasa eelpool nimetatud kaalulehed. Dokumentide vastuvõtmisel peab autojuht veenduma informatsiooni õigsuses ning kinnitama seda oma allkirjaga. Pärast koorma kinnitamist ning tendi sulgemist ja plommimist, saadetakse koorem sihtkoha poole teele. Vedaja on eelnevalt
• Klass 8 Sööbivad ained • Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed Järgnevalt klassifitseeritakse ained ka pakendigruppidesse, mis on määratud nende ohtlikkuse järgi. • I pakendigrupp: väga ohtlikud ained; • II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained; • III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained. 4 4.SAATJA JA VEDAJA KOHUSTUSED Kauba transportimisel ADR-i alusel peab lisaks saadetisele alati kindlustama ka vastava saate- dokumendi olemasolu. See sätestab detailse informatsiooni veose ja pakendi osas. Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja: • kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt; • varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga, vajadusel nõutud veo- ja
Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele; Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. 1.3 Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. Vedu 2.1 Üldnõuded eriveose veol
Kui prahtijal on põhjust olla rahulolematu kapteni või mis tahes ohvitseri käitumisega, peab laevaomanik kaebuse üksikasju saades viivitamatult uurima asja ja vajaduse korral ning kui see on otstarbekas, siis muutma kohtumisi. 5. Kui laev töötab tähtajalise prahtimise lepingu (time-charter) alusel, siis, kes vastutab lasti säilivuse ja võimalike kahjude eest? Prahtija vastutab. (Kui laev on merekõlblik). Kas prahtija, kes esineb vedaja rollis ning sõlmib oma nimel mereveolepinguid või laevaomanik, kelle meeskond on parajasti laevas ja täidab prahtija korraldusi merevedude osas? Prahtija on vedaja rollis. Meeskond on laevaomaniku oma, palka saab laevaomanikult, aga täidab prahtija korraldusi. Tooge näiteid erinevatest ajaprahingute tüüplepingutest: Bareboat- charter, Time-charter, Demise-charter, Slot-charter. 6. NYPE 2015 klausel 10 (b) – kuidas on korraldatud reiside vaheline lastiruumide
korral (defitsiitsed tooted, tooted ilma järelhoolduseta jms.) FAS - tarneklausel, ingl.k. Free Alongside Ship (franko laeva kõrval), st müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on paigutanud kauba nimetatud lastimissadamas kaile piki laeva parrast - sellest hetkest lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt üle ostjale (mõeldud kasutamiseks laevaveol) FCA - tarneklausel, ingl.k. Free Carrier (franko vedaja), st müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja poolt nimetatud vedajale eelnevalt nimetatud kohas - sellest hetkest lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja kauba kadumise või kahjustamise risk müüjalt üle ostjale FOB - tarneklausel, ingl.k. Free On Board (franko laeva pardal), st müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui kaup on ületanud laeva reelingu nimetatud lastimissadamas -
kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks Logistikarajatiste (vt loeng 1) väljaarendamine b. Mõisted: autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, kaasa arvatud sellise veoga seotud tühisõit. , tasuline autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis. , omavedu sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa. , riigisisene autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. , rahvusvaheline autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades. , vedaja – ühenduse tegevusluba omav äriregistrisse
● Kindlustusdokument ● Lasti Manifest – kauba ja reisijate leht, kust selgub kogus, kvaliteet, vastuvõtja, saatja ja võimalike suurühikute numbrid ● Tüürimehekviitung (MATE’S RECEIPT) – laeva juhtkonna (kapteni või tüürimehe) poolt väljastatud dokument, mis kinnitab saadetise võtmist laeva pardale. Dokumendil märgitakse kauba nimetus, kohtade arv, markeering, sihtkoht jms. Tüürimehekviitung on kaubasaatjale ajutiseks tõenduseks, et vedaja on kauba veoks vastu võtnud, kuni konossemendi väljastamiseni vedaja poolt. Lisas on tüürimehekviitungi näide (Joonis 5). ● Kvaliteedisertifikaat (qualiti sertificate) Koostatakse ostu-müügilepingus kokkulepitu kontrollimiseks: baseerub ostja nõuetel ja sihtriigi reeglistikul; tavapäraselt kirjeldatakse vastavust sihtriigis kehtivatele standarditele; vorm lepitakse kokku ostu-müügilepingus.
Avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu. Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel. Ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, troll, tramm, rong, laev jms. Omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides Kohalik vedu vedu ühe riigi territooriumil lähte- ja sihtpunktide vahel Unimodaalne vedu veod, mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga Multimodaalne vedu vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel
• Eelised: – kiirus ja mugav, mis võib anda seetõttu mõningase konkurentsieelise; – puuduvad vahendajad, dokumendid liiguvad otse müüjalt ostjale ja tehingute konfidentsiaalsus on paremini tagatav; – ostjad ei pruugigi aktsepteerida teistsuguseid makseviise. • Puudused: – müüja suur risk, mida on raske kaitsetingimustega maandada.clean payments) ii. Lunatasu, selle eelised ja puudused 9 • Ekspedeerija või vedaja tasuline lisateenus müüjale (eksportijale), kus ta võtab endale kohustuse enne kauba üleandmist veenduda, et kauba eest on tasutud (vt maksetähtajad – kohemakse). • Eksportija annab sellisel juhul ekspedeerijale (vedajale) kirjaliku korralduse ehk ekspordi ekspedeerimise korralduse. • Ekspedeerija või vedaja annavad kauba üle ostjale kas sularaha või tagastamatu maksekorralduse (irrevocable bank transfer) vastu. Sularaha võib riskide vähendamiseks olla
annaabi.ee 
