millele eelneb suurtähtlüh ISSN. ISSN koos võtmepealkirjaga identifitseerib ainuliselt ühe jadaväljaande. Viitamine, tsiteerimine ja refereerimine · Kõige laiemalt levinud nn Harvardi süsteem · On ka teisi viitamise võimalusi (alaviited footnotes, lõppviited endnotes) jne. · Tsiteerimine: otsene/täpne tsitaat (,,-``) · Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et... · Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid. · Kui on rohkemkui kolm autorit, viidatakse vaid esimesele. · Arhiivide puhul: arhiivi nimi (RA), f.., n, s. Andmebaasid ja raamatukogude koondkataloogid · Bibliograafilised andmebaasid · Referatiivandmebaasid · Täistekstandmebaasid
ammendava õigusklassifikatsiooni. Väljaspool neid õigusi ei olnud muid sama tähtsusjärku kirjutatud õigusnorme. Võib oletada, et kui silmapaistvad Rooma juristid, kes panid kunagi kirja pandektid, oleksid pidanud arvestama nii mitmekesiseid majandussuhteid, nagu 2 Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575 valitsevad tänapäeval, oleksid nad õigusnormid jaotanud kindlasti hoopis teisiti ja suuremaks arvuks õigusaladeks. (Mereste, 2000) Rooma õiguse mõju kontinentaalse õigussüsteemi hulka loetavate riikide osas on riigiti erinev. Näiteks Saksa LV, Austria ning Hollandi rahvuslik õigussüsteem on saanud rooma õigusest tugevaid sisulisi mõjutusi, Skandinaaviamaade ja Soome oma on see mõjutanud vähem. Seejuures eriti Rootsi õiguskorra erisused ja areng on Euroopa üldisel taustal üsna vastandlikud. Põhjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sätestatud õigus kõrvale tõrjuma vana tavaõigust
Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad
teooria on siiski kõige produktiivsem, kohanemisvõimelisem ja tulemuslikum? 1. JUHTIMISTEOORIAD JA NENDE SÜSTEMATISEERIMINE 1.1. Süstematiseerimine Juhtimisteooriate süstematiseerimisest annab parema ülevaate Maaja Vadi (2004: 78-79). Teooria kahesugune määratlus (laiemas ja kitsamas mõttes) toob esile küsimuse, kas on olemas üks üldine juhtimisteooria või paljud juhtimisteooriad. Tuntuimad teadlased on kasutanud mõlemat varianti. Mereste kasutab mõisteid juhtimisteooria ja juhtimise teooriapadrik (Mereste, 2003). Üksvärav nii juhtimisteooriat kui juhtimisteooriaid, kuigi aineloendis esineb vaid esimene eraldi liikidena (Üksvärav, 2003). Kõigis juhtimisõpikutes käsitletakse juhtimisteaduse arengut arvukate koolkondade ja juhtimisteooriate kaudu. Keerukust lisab aga järgmine juhtimisteooria definitsioon: 1) juhtimisteadus, 2) juhtimisteaduse valdkonda kuuluv teooria (Mereste, 2003). Nii
suuremate palganumbritega piirkondade hulka. Allikas: Eesti Statistikaamet [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (16.09.2008) Joonis 2. Brutopalk Eestis maakonniti aastatel 2000, 2004 ja 2007 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal Leibkonnaks nimetame isesisva majandusüksusena toimivat inimrühma, mille liikmed majandavad ennast ühiselt ehk kellel on ühine majapidamine (Mereste 2003.a, lk 490). Peredetsiil on pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest/majapidamistest (Kall, 2008, lk1). Esimesse detsiili on arvatud kõige väiksema sissetulekuga inimesed, kümnendassse aga kõige jõukamad. Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega
Termini nõuded: - Termin = vahend mõiste tähistamiseks, mitte mõiste olemuse ümberjutustus. - Olulised on LÜHIDUS, MEELDEJÄÄVUS, KERGHÄÄLDATAVUS, EDASITULETATAVUS. - V. Tauli printsiibid: SELGUS, ÖKONOOMSUS, ILU. - H. Saari printsiibid: OTSTARBEKUS, sh rahvapärasus, SÜSTEEMSUS, OMAPÄRASUS. - T. Erelti printsiibid: AJAKOHASUS, VASTAVUS OSKUSKEELE NÜÜDISNORMILE, TEGELIKKU KASUTUSSE JUURDUMUS Keeled mõjutavad üksteist vastastikku. U. Mereste ületuspõhimõte = tuleb olla avatud, aga mitte allaheitlik teistele keeltele VS vastandina minimaalsete lahknevuste printsiip. Terminiloomes on liiderkeeled, nt prantsuse k diplomaatias. Oskuskeele nõuded: · Üldkeelsed tekstid. Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud. · Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel. · Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm) · Asjalikkus
kes olid nii kohtumõistjad kui vajadusel ka sõjalised juhid, vanemate kogust (Senat) ning üldkoosolekust. Sõjaohu korral võis määrata ametisse kuni kuueks kuuks ainuvalitseja volitustega diktaatori, kuni sõjaohu möödumiseni. 5.saj tekkis tsensori amet - tsensor kontrollis endiste ametnike senatisse vastuvõtmisel nende moraalset palet. Preetori ametiaeg oli üks aasta. Ametisse astudes avaldas ta oma edikti, kus ta avaldas need hagitüübid, mida ta kavatses rakendada.4 1 U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 228 2 Vood, A. 2010. Ajaloo konspekt – keskaeg – 10. klass. //en.calameo.com/read/00169433521e8cdcc6ab6 3 Ibid 4 Ibid 6 Õigusemõistmine toimus kohtuniku ees, poolte juuresolekul, nii et mõlemad pooled said oma seisukoha välja öelda kindlate hagitüüpide ulatuses. Tsiviilõigus arenes väga kiiresti ning
· vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ning materjalid või tarvikud, mida tarbitakse
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil
department or division must accomplish for the strategy to succeed. 5. Kes on Eestis tuntuim strateeg / majandusteadlane? · Jaak Leimann majandusteadlane, 2 korda olnud majandusminister, TTÜ professor, andis seda ainet! · Raoul Üksvärav majandusteaduste doktor, majanduspreemia laureaat, avaldanud üle 180 publikatsiooni, OSCE Eesti delegatsiooni juht · Kostel Gerndorf dotsent, tippjuhtkonna konsultant, Wahli doktoritöö juhendaja · Uno Mereste oli Eesti majandusteadlane, osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises, Eesti Panga nõukogu esimees 6. Funktsionaalse strateegi peamine tegevusala? Functional strategy - Organizational plan for human resources, marketing, research and development and other functional areas. Funktsionaalse tasandi strateegia on luua igale funktsioonile madalate kuludega või eriline kompetents, mis annaks organisatsioonile konkurentsieelise
seisusest inimesed, kel on puudus ihutoidust, siiski võiksid omandada vaimuvara, mis on mugavaks vahendiks saavutamaks ka muud”.1 -------------------------------------------------------------------------------------------- 1Hans Kruus, Eesti ajaloo lugemik, 2. Tartu 1926, lk. 67-68 Tekstisisesel viitamisel eristatakse tavaliselt osa andmeid põhitekstis ja osa ümarsulgudes. Näiteks: Nimetatud probleemi on käsitlenud U. Mereste oma õpikus “Majandusanalüüsi teooria” (1987, lk 163- 164). Tekstijärgsed viitamised võivad olla kas numbri– või nimeviited. Kui viiteid on palju või kasutatavad allikad on erinevates keeltes, tuleks eelistada viitamist töö lõppu paigutatud kasutatud kirjanduse nimekirjale. Pärast tsitaadi või refeeeringu lõppu märgitakse sulgudes viidatava allika number kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid
kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil. Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutsekid Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku
Riskikapital läheb enamasti stardi- või kasvuetapis olevatesse ettevõtetesse (vt tabel 1.3). Ingliskeelse termini venture capital tõlkimine eesti keelde on probleemne. Teatavasti on levinud sõna "riskikapital". Termin venture tähendab: 'riskantne ettevõtmine', 'kommertsettevõte', 'riskisumma', 'riskima' (Inglise-eesti ... 1995). Golis (2002) defineerib riskikapitali kui kõrge riskiga kapitali. Mereste käsitleb riskikapitali kahetähenduslikuna. Riskikapital (risk capital, das Risikokapital) esimeses tähenduses on aktsiakapitali paralleelnimetus (Mereste 2003). Riskikapital (venture capital) teises tähenduses on märkimisväärset, tavalisest suuremat riski sisaldavatesse tehingutesse investeeritud kapital, nt niisugustesse uutesse ettevõtetesse, mille edusansid ei ole suured (Mereste 2003).
Lugeja peab saama autori väiteid kontrollida, seepärast peab teiste autorite seisukohad olema viidatud täpselt. Arutlus, arvutused ja terminid peavad olema täpsed, loogilised, tekst üheselt mõistetav. Uurimuse sisu peab olema mõistetav kõigile, mitte ainult valdkonna spetsialistile. Teiste autorite seisukohtadesse, samuti enda arvamusse peab suhtuma kriitiliselt. KIRJUTAMISE STIILIST Uurimistöö keel on täpne ja selge, vältida tuleb emotsionaalsust. Professor Uno Mereste on kirja pannud niisugused hea stiili reeglid: 1. Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi
) 56. Paindlikud töövormid: kaug- ja virtuaaltöö olemus, eelised, puudused NB! IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; IKT kasutamine = peamine virtuaaltöö indikaator VIRTUAALSUS Kasutas esimene sõna virtuaalsus (60-ndad): reaalsuse vastand, millegi näilisus (tarkvara arendamise kontekstis) PENDELRÄNNE inimeste igapäevane või igal tööpäeval toimuv liikumine oma alalisest elukohast teises halduspiirkonnas asuvasse töö- või õppimiskohta ja tagasi (Mereste 2003). PAINDLIK TÖÖ(AEG) (flexitime, flexible work arrangements) tööaja korraldus ja -arvestus, mille puhul kõigi töötajate ja osakondade tööaeg ei alga ega lõpe ühel ajal, vaid eri aegadel olenevalt tehnoloogilistest, töö organiseerimisega seotud asjaoludest, ent ka töötajate soovidest (Mereste 2003). KODUSTÖÖTAJA (homeworker) majandusüksuse (ettevõtte, tehase) töötajaskonna liige, kes töötab kodus (Mereste 2003). KAUGTÖÖ (distance work, remote work, tele-work)
ettevõtte finantsiline tegevus. Diferentseerimisstrateegia korral suunab ettevõte oma ressursid kahele või enamale segmendile, luues iga segmendi jaoks eri turundusmeetmestiku. Võimalused: sobib kõige paremini küpsetele turgudele, kus toodete erinevus on väike. Väikeste lisainvesteeringutega võimalik saavutada konkurentsieelis. Ohud: nõuab suuremaid kulusid nii personalile, tootmisele kui ka turundusele. Konkurentsieelis Konkurentsieelis (Mereste 2003) on reaalne asjaolu, mis soodustab üht konkurenti teise suhtes, näiteks kauba kõrgem kvaliteet, parem teenindus, kiirem kliendi kirjale vastamine ja tellimuse täitmine jne. Konkurentsieelis võib olla kliendile tähtis, kuid ei pruugi. Näiteks võid äritegevuse seisukohalt olla oluline konkurentsieelis kaasaegsem tehnoloogia, madalam omahind, kuid kui see kliendile väärtust ei loo, siis ei saa neid eeliseid turunduses kasutada. Positsioneerimine
kaupade maksumus kasumiaruandes. Juhtimisotsuste tegemisel peavad ettevõtte juhid tuginema mitte tootmisomahinnale, vaid arvestama täisomahinda. 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad Oma- ja müügihinna arvestamisel on oluline võtta arvesse ühe toote või teenuse ühiku tootmiseks vajaminevad püsikulud, muutuvkulud, maksud ja müügikatet, mis sisaldab kasumiootust. Müügitulu on müüdud kaupade ja teenuste eest saadud või saadaolevate sissetulekute summa (Mereste, 2003, lk 641). Ettevõtte tekkepõhiste finantstulemuste matemaatilised valemid on (Alver & Reinberg, 2002, lk103): Kasum = kogutulu – kogukulu (1) Kulude liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks pannakse valem kirja järgmiselt: Kasum = kogutulu – muutuvkulud – püsikulud (2) Teades, et ettevõtte kogutulud ja muutuvkulud sõltuvad tegevusmahust, kasutatakse järgmist valemit:
57. Paindlikud töövormid: kaug- ja virtuaaltöö olemus, eelised, puudused NB! IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; IKT kasutamine = peamine virtuaaltöö indikaator VIRTUAALSUS Kasutas esimene sõna virtuaalsus (60-ndad): reaalsuse vastand, millegi näilisus (tarkvara arendamise kontekstis) PENDELRÄNNE inimeste igapäevane või igal tööpäeval toimuv liikumine oma alalisest elukohast teises halduspiirkonnas asuvasse töö- või õppimiskohta ja tagasi (Mereste 2003). 57 PAINDLIK TÖÖ(AEG) (flexitime, flexible work arrangements) tööaja korraldus ja -arvestus, mille puhul kõigi töötajate ja osakondade tööaeg ei alga ega lõpe ühel ajal, vaid eri aegadel olenevalt tehnoloogilistest, töö organiseerimisega seotud asjaoludest, ent ka töötajate soovidest (Mereste 2003). KODUSTÖÖTAJA (homeworker) majandusüksuse (ettevõtte, tehase) töötajaskonna liige, kes töötab kodus (Mereste 2003).
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk.
Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Võõrkeelse pealkirja järel võib tuua sulgudes selle tõlke. Kordustrükkide puhul märgitakse trüki number araabia numbritega, koos lühendatud iseloomustusega. Kui teos on välja antud mitmes kohas, tuuakse kirjes ainult üks koht (esimene). Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga i.a (ilma aastata), s.a. (sine anno.). Kirjastuse nimes ei kasutata jutumärke. Lehekülgede arvu näitamine raamatute puhul on soovituslik. Mereste, U. Kompleksanalüüs ja efektiivsus. Tallinn: Valgus, 1984, 262 lk. ehk uuemas kirjapildis: Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. 1984. Kaunis emakeel. 6., parand. tr. Tallinn: Valgus, 262 lk. (tiitellehel Kuues, parandatud trükk) Sama autori sama ilmumisaastaga teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba, L. 1990a. Balti kett ... Vaba, L. 1990b. Die baltischen ...
selgitada. Ainult juhul, kui isik õiguslikest probleemidest aru saab, on tal võimalik oma kohtuasja arutamist adekvaatselt jälgida ning koos sellega võtta osa õigusriigi põhimõtte realiseerimisest.*15 Seega haakuvad õigusabi osutamisel nii era- kui ka avalik huvi. Eerik-Juhan Truuväli, Eesti Vabariigi õiguskantsler aastatel 1993–2000, vastates toonase Riigi- kogu liikme Uno Mereste arupärimisele kutsealaste omavalitsuste kohta ning olles eelnevalt selgitanud advokaaditöö põhiprintsiipide olemust ja eesmärki, märkis 15. juunil 1998 järgmist: „[J]uba Antiik-Kreeka filosoof Platon, püstitades neli kuulsat nõuet seadusele, nägi neljanda nõudena ette kaitseõiguse riikliku tagamise. See [nõue] on leidnud kajastamist meie põhiseaduse §-s 151. […] põhiseaduse § 21 tagab kaitse osavõtu kriminaalmenetlusest
Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Võõrkeelse pealkirja järel võib tuua sulgudes selle tõlke. Kordustrükkide puhul märgitakse trüki number araabia numbritega, koos lühendatud iseloomustusega. Kui teos on välja antud mitmes kohas, tuuakse kirjes ainult üks koht (esimene). Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga i.a (ilma aastata), s.a. (sine anno.). Kirjastuse nimes ei kasutata jutumärke. Lehekülgede arvu näitamine raamatute puhul on soovituslik. Mereste, U. Kompleksanalüüs ja efektiivsus. Tallinn: Valgus, 1984, 262 lk. ehk uuemas kirjapildis: Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. 1984. Kaunis emakeel. 6., parand. tr. Tallinn: Valgus, 262 lk. (tiitellehel Kuues, parandatud trükk) Sama autori sama ilmumisaastaga teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba, L. 1990a. Balti kett ... Vaba, L. 1990b. Die baltischen ...
(CFROI) (Market Value Added – MVA) Igal meetodil on omad tugevad ja nõrgad küljed. Viimasel ajal laialdast huvi äratanud EVA meetod eeldab suur hulka raamatupidamisandmete kohandamisi (Peterson, 1996). Kuna meetodite kasutamine põhineb ettevõtte arvestus- ja finantssüsteemist saadavatel näitajatel, on viimased teoreetilisest aspektist omavahel seotud. Juba 1987. a märkis prof U. Mereste, et ei saa olla mingit ainuõiget näitajat, mis vastaks kõigile ülesannetele, milleks näitajaid kasutada tuleb. Iga keeruka objekti kohta tuleb koostada erinevaid mudeleid (Mereste, 1987). Seetõttu oleks mõttekaim erinevaid meetodeid tulenevalt erinevast probleemipüstitusest omavahel integreerida. See võimaldab tuletada uusi näitajaid. Ettevõtted lähtuvad tihtipeale väärtust kajastavate näitajate valikul erinevatest lähte- punktidest
) ja arenes kõigele vaatamata edasi. Nimetamist rahvalaulude antoloogia (Ülo Tedre). väärivad matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Ideoloogilise surutise eest Venemaalt Tartu Kogerman, arstiteadlane Mihkel Kask, botaanik suhteliselt vabameelsematesse oludesse Hans Trass, majandusteadlane Uno Mereste. pagenud Juri Lotman rajas ülikooli juures nn. Tähelepanuväärsed olid eesti astronoomide TartuMoskva semiootikakoolkonna ja kujunes (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno maailma üheks autoriteetsemaks semiootikuks. Veismann) saavutused. Et Tartu tähetorn ei vastanud enam kaasaegsetele vajadustele, Kirjandus ehitati Tõraverre moodne observatoorium, mis
võrdleb N2 O5 nimetusi (dilämmastikpentoksiid ja lämmastikhappe anhüdriid ) paarikutega liigesed – sünoviaalühendid, joonkeevitus – rull- keevitus, koonuskolb – Erlenmeyeri kolb, kohtbetoon – monoliitbetoon, toitejuur – imijuur, mille pidamine asjatuks, talutavaks või tarvilikuks mitmesuseks sõltub nende tunnetusväärtusest erialal. Muud sünonüümiat ja veelgi enam polüseemiat on siingi selgelt taunitud. Näiteks Uno Mereste on öelnud kindlalt: „Positiivset mitmetähenduslikkust pole olemas” (Mereste 2000: 87). Mitmetähen- duslikkuse keeldu on vajalikuks peetud siiski vaid ühe terminisüsteemi piires (Erelt 1972). Tekstides võidakse terminit siiski kasutada mitme, üksteisest veidi erineva nähtuse tähistamiseks. Näiteks omand on asjaõigusseaduses kasutusel kolmes eri tähenduses: ’omandiõigus’, ’õiguslik võim asja üle’ ja ’omandiõiguse ese’ (Mereste 2000: 338-339). Nagu Mereste
39. V. Krey. Strafrecht. Besonderer Teil. Bd 1. Stuttgart, 1972, S 262. 1.40. V. Radtshenko (Red). Kommentarii k ugolovnomu kodeksu Rossiiskoi Federatsii. Moskva, 1996, 1.41. Õigekeelsus sõnaraamat. – Kirjastus Valgus, 1980 lk 40 2. ARTIKLID 2.1. Harju poliitikul lasub pistise andmise kahtlus – Postimees, Rasmus Kagge, 22.04.2004. http://www.postimees.ee/220404/esileht/siseuudised/132303.php 2.2. Kas altkäemaks Eestis keelatud – Postimees, Uuno Mereste, 25.02.1998. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/25/arvamus.htm#teine 3. ELEKTROONSED VÄLJAANDED 3.1. Eesti Keele Instituut - http://www.eki.ee 3.2. Bibliographia Iuridica Estonica (BIE) - http://bie.nlib.ee/ 3.3. Lühendamise põhimõtted: http://www.just.ee/10699 3.4. Seadusnimetuste lühendid: http://www.just.ee/10575 3.5. GRECO - http://www.coe.int/t/dg1/Greco/Default_en.asp 3.6. Justiitsministeeriumi korruptsiooni viit - http://www.korruptsioon
– Lauk, T. 14.03., 15.03.2007 Joon, H. – Lauk, T. kirjavahetus 13.03.–18.11.2007, 7 kirja Juttus, E. – Lauk, T. 29.12.2006 Jürman, H. – Lauk, T. 29.09.2006 Kiiver, M. – Lauk, T. 13.03.2007 Kiiver, M. – Lauk, T. 18.04.2007 Laren, K. – Lauk, T. 01.12.2004 Laren, K. – Lauk, T. 15.12.2004 Laren, K. – Lauk, T. 15.01.2005 Laren, K. – Lauk, T. 03.08.2005 Laren, K. – Lauk, T. 29.04.2005 Liiv, R. – Lauk, T. 26.04.2006 Mereste, H. – Lauk, T. 15.11.2006 Mereste, H. – Lauk, T. 06.06.2006 Niidu, A. – Lauk, T. 01.11.1995 Orav, Õ. – Lauk, T. 17.10.2006 Tamjärv, A. – Lauk, T. 26.07.2006 Tamjärv, A. – Lauk, T. 22.08.2006 Tamjärv, A. – Lauk, T. 05.11.2006 Tamjärv, A. – Lauk, T. 16.11.2006 Veitners, I. – Lauk, T. 06.04.2006 Westin, L. – Lauk, T. 01.04.2005 Westin, L. – Lauk, T. 17.06.2005 Westin, L. – Lauk, T. 21.06.2005 Westin, L. – Lauk, T. 19.01
teadma kõik ärijuhid ja ärijuhtimise spetsialistid. Selleks tuleb mõista, mis on äri. Argiteadvuse tasemel on enamlevinud arusaam ärist ehk ettevõtlusest selline, et äri (ehk ettevõtlus) on isiku tegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuse osutamise, vara rentimise või võõrandamisega või muu tegevusega. Eesti Majandusjuhtide Instituudi poolt 1992.a. välja antud "Inglise-eesti majandusterminite seletussõnastik", mille toimetas prof. Uno Mereste, annab mõistete äri; äritegevus; ärindus (business); äri, firma, majand, farm, (äri)ettevõte; ettevõtlus, kohta alljärgmised seletused: 1. Äri; äritegevus; ärindus (business) - see on kasumi saamiseks sooritatav tegevus, nt kaupade tootmine või vahendus või avalikkusele finants- või muude teenuste osutamine. 228 2. Äri, firma, majand, farm, (äri)ettevõte see on kasumit taotlev majandusettevõte. 3
sõltumata eelduste ja lõppjärelduse tõesusest või väärusest. 5.2. OTSESED JRELDUSED (immediate inference) Otsese (vahetu) järelduse eelduseks on üks kategooriline väide. Tuntuimad otsese järelduse tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata.
sõltumata eelduste ja lõppjärelduse tõesusest või väärusest. 5.2. OTSESED JÄRELDUSED (immediate inference) Otsese (vahetu) järelduse eelduseks on üks kategooriline väide. Tuntuimad otsese järelduse tüübid on muutmine (obversion), ümberpööramine (conversion), vastandamine (contraposition) ja transpositsioon (transposition). Neile lisandub veel väite vastasseisude (opositsioonide) tuletamine loogilise ruudu abil. 9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed.
annaabi.ee 
