Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid (1945-1995) Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhu...
KÜLM SÕDA · Vastasseis NSV Liidu + tema liitlasriikide ning Lääneriikide vahel. 1945-1990 See oli ideoloogiline, kultuuriline, majanduslik, sõjaline, prestiizivõitlus. Tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. · Põhivormid- 1) võidurelvastumine- nii tumma- kui tavarelvastuses. Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, VLO) 2)ideoloogiline võitlus 3)võitlus mõjusfääride laienemise pärast ,eriti terav Euroopa, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia pärast. 4)majanduslik võitlus 5)diplomaatiline võitlus 6)salateenistuslik tegevus. · Külm sõda kujunes tegelikult tänu sellele, et NSV Liit ei kavatsenud järgida Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas tegelikult territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida-Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liit kukutas kõigis okupatsiooni all olevates riikides demokraatlikud valitsused, mis asendati kommunistlikega. Alustati seal nõukogulike ümberkorraldu...
Trumani doktriin-käis USA president välja aastal 1947.USA lubas maj.abistada riike,kes võitlevad kommunistliku välissurve vastu.Ajendiks olid sündmused Kreekas,Türgis,neid riike ähvardas Nõukogude oht. Marshalli plaan-töötati välja 1948-49,s.o. Trumani doktriini praktiline elluviimine.Selle peale lõi NSVL omapoolse maj. abil organisatsiooni ehk VMN-1949 (st.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu,kuhu kuulusid enamik sots.riike,seega Poola,Ungari,Rumeenia,Tsehhosl.,Saksa DV..) NATO-1949 loodi USA initsiatiiv NATO e sõjaline organisatsioon NSV- Liidu vastu,sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust.VLO-1955 loodi sots.riikide poolt oma sõjaline organisatsioon (Varssavi Lepingu Organisats).Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Berliini blokaad-1948-1949-kestis 324 päeva.Lääneriigid püüdsid läbi viia raha reformi oma tsoonides.NSVL püüdis oma võimu kehtestada ka L-Berliinis,L-Berl. blokeeriti kogu transpordist,elektrist.Ainsaks...
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, ...
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
kõrval küllaltki populaarne, ja rahvamuusikaansablid. Kultuuri kaudu teostatud vastupanu oli kahtlemata õilis, peenekoeline ja vägivallatu. Kummatigi on neist ajajärkudest sündinud kaks müüti: et põllumees on eestipärasem kui linnamees, ja et kirjanik olla on õilsam kui ärimees. See on silmapete. Tegelikult vajab iga nõnda-öelda jätkusuutlik rahvas neid kõiki ja üks pole teistest parem. RAHVUSVAHELISED DOKTRIINID JA PLAANID Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine
Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste ... Klassifikatsioonid- kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Teooriad- Doktriinid- mitu tähendust - teoreetiline õpetus, teooria, õppelause, poliitiline süsteem. Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr
Mõjutatuna J. S. Mill`i, niiöelda Uus Liberaali, tööst L. T. Hobhouse ja J. A. Hobson kaitsesid laiemalt positiivset vaadet vabadusest. Sellest vaatenurgast vabadus ei tähenda rahule jätmist ja üksi olekut, mis ei pruugi tähendada ei midagi muud kui vabadus nälgida. Pigem on see seotud isikliku arenguga ja õilmitseva individuaaliga: mis tähendab individuaali võimalust saavutada arusaam endast. Konservatism: Ideed ja doktriinid avaldusid esmakordselt kaheksateistkümnenda sajandi lõpus, üheksateistkümnenda sajandi algusel, püüdes vähendada liberalismi, sotsialismi ja natsionalismi kasvavat survet, seisis konservatism kaitses traditsioonilise sotsiaalse korra eest. Konservatismil on mitmeid laiendeid nagu Musterlik konservatism, neokonservatism. Sotsialism: kuigi sotsialismi algeid võib leida Levellers ja Giggersite teostest
kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt meditsiiniprofessori palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori palk äraelamis, aga suur samm oli siiski astutud. Kuid selleks, et mitte päris nälga surra hakkas Galileo tegelema matemaatika kõrvalt siiski ka meditsiiniga. Kuid vaba aega oli tal vähe, katsed neelasid kogu tema aja. Tema eesmärgiks olevat Aristotelese teaduslikud doktriinid üle kontrollida, mitte neid püha tõena võtta. Tema loenguid kuulasid tudengid muiates, kolleegid aga pommitasid teda etteheidetega. Kuid vaatamata kõigele ei olnud Galileo ikka nõus oma katseid lõpetama. Galileo uskus, et kui lasta kahel eri raskusega kehal samaaegselt kukkuda, maanduvad nad samaaegselt. Tema vastased tahtsid teda igavesse häbisse saata, kuna pidasid seda ning ka kõike muud tõesliseks lolluseks. Niisiis tahtsid nad tõestada, et neil on õigus
. Euroopa Kohtu liikmed valitakse 6 aastaks (valim liikmesriigi valitsus), Eestist Uno Lõhmus. Euroopa Kontrollkoda Rahaliste tehingute kontroll. Igast liikmesmaast valitakse üks liige 6 aastaks. Kontrollib, kas Euroopa Liidu kõik tulud on laekunud ning kulutused tehtud seaduslikul ja sihipärasel moel. Ombudsmaniks on Nikiforos Diamandouros, kel on õigus endal uurida, samuti on tema poole õigus pöörduda kaebustega. Euroopa Liidu doktriinid, põhimõtted: *Euroopa Liidu õigus on ülimuslik kõigi liikmesriikide suhtes Liidu ja liikmesriikide pädevus: 1) AINUPÄDEVUS (Ainuotsustajaks EL): konkurentsipoliitika, kaubanduspoliitika, tollipoliitika, rahapoliitika; 2) JAGATUD PÄDEVUS: siseturg, põllumajandus ja kalandus, transport, energeetika, justiitstegevus, politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus.
kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud- need normid, mille on riigid omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustued ka üksikisikute või rahvusvaheliste organite ees Rahvusvaheline tavaõigus- viitab üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus jälgida
6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva
Käesolevale sotsiaalkriisile eelnenud õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, et sügavamatest elu küsimustest olid huvitatud vähesed. Kui ebaõnn muutub üldiseks, saab kombeks kaine mõtlemine. Kui meie süsteemid meid alt veavad, peame me turvalisuse ja heaolu jaoks lõpuks endist sõltuvaks saama. On demonstreeritud läbi ajaloo, et õppimine taastatakse rasketel aegadel ning ignoreetakse jõukatel vaheldumistel. Kui minu avaldatud filosoofilised doktriinid oleksid minu enda omad või oleksid olnud ammutatud treenimata ja ebakompetentsete mõistuste eelarvamustest ja aimust, oleks mul vähe julgust nende alalhoidmise jaoks. On targalt täheldatud, et ''arvamuslikkus on meele haiguspuhang.'' See on kaugel minu kavatsusest, et kohustada arvamusest juhitud maailma rohkema toore spekulatsiooniga. Väärastunud mõtteviisi moonutus on ilmne kõikjal ning küpse mentaalse lähenemise
2) liikmeskond (parteidel puudub tegelikult püsiv liikmeskond. Eestis peab olema üldse partei registreerimiseks 1000 liiget -> kindlaks tegemise jaoks on vajalik kõigi nende inimeste kontaktandmed. Liikmeskond on aktivistid, kelle aktiivsus väljendub just valimiste eelses perioodis.); 3) juhtorganid (nt. Eestis on liberaalidel ja konservatiividel üks liider/juht, valitud saamise korral saab see eelnimetud liider/juht peaministriks); 4) poliitilised doktriinid (nt. USA's kritiseeritakse oma presidenti ja presidendi naist aga sinna juurde tuuakse alati midagi positiivset.); 5) Partei sotsiaalne koosseis (kes siia parteisse kuuluvad: vaesed, rikkad, migrandid jne) Need viis kriteeriumit iseloomustavad: I 19. saj. tüüpi parteid: a) liberaalsed; b) konservatiivised. II Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid III Totalitaarsed parteid: a) kommunistlikud; b) fasistlikud. IV Agraarparteid
Õnneks jäi Pisa ülikoolis vabaks matemaatika õppetool ning Galileol õnnestus see ametikoht endale saada, peamiselt küll seetõttu, et keegi teine seda ei soovinud palk oli nimelt kõigest 60 skuudot aastas. Et oma sissetulekut suurendada ja mitte nälga surra, hakkas Galileo vabadel hetkedel meditsiiniga tegelema. Kuid vabu hetki oli vähe. Katsed neelasid kogu tema aja. Ta väitis, et tema eesmärgiks on Aristotelese teaduslikud doktriinid üle kontrollida, mitte neid püha tõena võtta. Tudengid kuulasid tema loenguid halvasti varjatud muigega, kolleegid aga pommitasid teda sajatustega. Kuid Galileo keeldus oma kaitseid lõpetamast ja tema vastased otsustasid oma ähvardused teoks teha. Galileo kinnitas, et vastuoksa Aristotelese õpetusele langevad kaks erineva raskusega, end üheaegselt samalt kõrguselt lahti lastud kehad maapinnale üheaegselt. Galileo kolleegid leidsid, et see väide on täielik mõttetus
Ta püüab elada moraalset elu, head elu ja pidevalt kihutab ennast elama, kuidas on tema arvates parim. Kuna Aureliuse tööd polnud kunagi mõeldud avalikule silmale, on ta loobunud kõigist füüsilistest ja ajalistest raskustest, et keskenduda puhtalt ja ainult tähtsale. Seetõttu sai ta avastata ennast ülima aususega ja kirjutada väga selgelt. Iga lehekülg sisaldab lühikesi lõike suurest tarkusest, kõrvuti pikemate paragrahvidega, mis selgitavad moraalsust. Marcus Aureliuse doktriinid mõjutasid hiljem märgatavalt ka uusplatonismi ning mõningaid kirikuisasid, Euroopa mõttemaailma. Filosoofia Vastupidiselt paljude arvamusele, polnud Aurelius üldsegi filosoof vaid vilunud valitseja ja hea riigimees. Kuid siiski oma vabadel hetkedel, mil ta sai oma valitseja rüü seljast visata, kirjutas ta ühed kõige tähtsamad stoistliku filosoofia teosed. Raamatu, kus ta hoiatab ennast valede veenumuste eest ja õhutab end olema parem inimene. Marcus Aurelius on nimetatud
3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud. - rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist (ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg. Deontoloogilised teooriad lükkavad ümber nii motivistlikud kui konsekventalistlikud doktriinid. Nad väidavad et tegevuse õigsus (hea) tuleneb tegevuse enda seesmisest väärtusest. Need teooriad rõhutavad selliste mõistete nagu kohus, vastutus jt tähtsust. Sageli nimetatakse neid ka kohuse eetikaks. Nüüdisaja eetikateooriaid on jagatud ka autonoomseteks ja heteronoomseteks. Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et
Raskused Pythagorase adekvaatsel kirjeldamisel võib jagada kolmeks. Kõigepealt pütaagorlaste seltsi ülesehitus, mis ei meenutanud niivõrd filosoofide ühendust, kui usulist sekti. Usuliste sektide eripära seisneb aga selles, et kui selle liidrit just ei jumalikustata, siis heroiseeritakse ja kanoniseeritakse piisavalt, et reaalse isiku elu legendide uttu mähkida. Seltsi religioosne iseloom tingis ka olukorra, kus kõik seltsi liikmete poolt väljastatud teooriad ja doktriinid omistati seltsi juhile -- st. Pythagorasele. See asjaolu on seotud ka antiikajal valitsenud suhtumisega, kus mõttele andis suurema autoriteedi teadmine, et tegu pole millegi uue ja revolutsioonilisega, vaid antiikse ja juba mõeldu uuesti- või ümbermõtestamisega. Kolmandaks on pütaagorlaste kohta raske andmeid leida seltsi iseloomustanud salastatuse tõttu, mis tulenes selle liikmete veendumusest, et matemaatilised- ja muud teadmised pole mitte kõik avaldamisele kuuluvad
genees P.1. Ajaloolised ning sotsioloogilised teooriad 86 1.1.Antiikaja klassikaline kliimavööndite teooria 86 1.2. Montesquieu teooria riigi territooriumist 87 1.3. Ajalooliste ning sotsioloogiliste koolkondade teooriad 87 P.2. Riigi territooriumi juriidilised doktriinid: territoriaalse võimu doktriin; 87 territoriaalse ülimuslikkuse doktriin; doktriin territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist 2.1. Juriidilised doktriinid: juured 87 2.2. Territoriaalse võimu doktriin 87 2.3. Territoriaalse ülimuslikkuse doktriin 88 2.4
Zombies, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_programs_an http://plato.stanford.edu/entries/zombies/ ja d_machines_in_the_Matrix_series http://philpapers.org/ 6 puudumist.22 Seega ei õigusta üldisel juhul antud lähenemine essees esitatud teesi väärust, sest peamiselt tegelevad zombi probleemiga teised doktriinid, mis välistavad surnuks olemise kriteeriumi kui elu võimalikkuse vastandina.23 Seega on võimaik ainult elusatel inimestel vaimu alalhoidmine. Zombiteooria vastuargument on hüüpoteetiline võimalus falifitseerida paljunemise, intellekti ja vaimu vaheline seos, mille aktsepteerimine on võimalik ainult surnud inimese kriteeeriumi arvestamisel. 22 Philosophical zombie, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophical_zombie 23
Ideoloogiline võitlus ja propaganda Kommunism vs. demokraatia Võidurelvastumine USA-l ülekaal tuumarelvastuses, NSVL-il tavarelvastuses. Üksteise võidu loodi sõjalisi organisatsioone: NATO vs. VLO Konfliktid Poola kriisid, Berliini kriis, Praha kevad jne. Doktriinid Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin, Eisenhoweri doktriin e tagasitõrjumisdoktriin, Breznevi doktriin (VLO lahkumise takistamine) Võidujooks kosmoses NSVL- esimene inimene kosmoses, USA- esimene inimene Kuul
2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. Mittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida
2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme, millest tervikuna tekib õigusnorm. Õiguskord on õigusnorme sisaldav ja nendest lähtuv sotsiaalne kord. Õiguskord on ühe riigi õigusnormide kogum, st et ühe riigi õigusnormid moodustavad õiguskorra, ehk riik ise on näiteks üks õiguskord.
tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. M ittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida
asuda kodifitseerima, peab küsima rahva vaimu järele (Savini). Eesti võimalus uusi õigusallikaid luua oli 20. sajandi alguses ja 20. sajandi lõpus. Eesti õiguses lähtuti suures osas 1940. aastate õiguse ülevõtmisest, kuid silmas peeti arengut. Ei tohi võtta mitmest süsteemist nii üle, et pole teada, kas ja kuidas nad rakenduvad ja kas nad on vastuolus. Avaliku õiguse puhul on vaja olla ettevaatlikum. Õiguse üldaktidel on formaalselt mõistetud õiguse allikana esmane tähendus. Doktriinid n teisejärgulised – seadusõigusel põhinev õiguskord. See põhineb ühiskonna õigustlooval tahtel. 3.1 Õigustloov akt § 139 – „õigustloov akt” e normatiivakt jne. Õigustloova aktina tuleb käsitleda just õiguse üldakti, s.o õigusakti, mis sisaldab õigusnorme (üldnorme) – norme, mis loovad juriidilisi õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Objektiivses õiguses õigustloova akti legaaldefinitsiooni ei ole
miski, mida võiks nautida, isegi kui olid korralikult abielus. Patustajad pidi paastuma ning/või hoiduma pikka aega lihalikest ``himudest``. Brundage (1987) toob välja hea ülevaate neist piirangutest Euroopas ajavahemikus 600-1000 p.Kr. Kuid Lex Frisionumis, mis on samal ajal kodifitseeritud, ei leidu midagi sellist. Mis puutub seksi, on friislased üpris leplikud. Hoorus ja vägistamine karistati, samuti ka naise siivutu puudutamine, kuid rohkem piiranguid ei ole mainitud. Karmid Rooma doktriinid ei tundu olevat tunginud sellesse perifeersesse kristliku maailma osasse. 2.5. Rahasüsteem Raha väärtus Lex Frisionumis võib kohati segadusse ajada. Mõnikord on ühte õigusrikkumist mainitud kaks korda, kahe erineva trahviga. Mitmel juhul on märgitud, et trahv tuleb kolmekordistada, kuid tihti pole selgitatud millistele artiklitele see täpsemalt kohaldub. Arvatavasti põhinevad trahvide suurused erinevatel rahasüsteemidel
(AO 10441), õigusfilosoofia (AO 11572) ning õigusteooria eriosa (AO 11671), samuti üksikute õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osaski käsitatakse käesolevas loengumapis põhimõistetena kõige üldisemaid instituute, institutsioone, termineid (mõisteid), definitsioone, klassifikatsioone, doktriine ning kontseptsioone, samuti üldisi seoseid õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Õiguse osa koostati samuti nagu riigi osagi arvestades Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi.
Kuid kaasaegne maailm ikkagi imbub sinna vaikselt. Kuid õiguse moderniseerumine võtab seal kaua aega, seda ei tohi tagant sundida. Mandri-Euroopa õigus - 12.-13. saj tekkisid esimesed ülikoolid, mis hakkasid õpetama õigust. Allikad: koodeksid, seadused, aktid, normid. Analüüs harilikult 4 allika vahel: seadused, kohtupretsedendid, tavad, doktriin. ELi kohtud loovad pretsedente. Riigikohtu otsused samuti olulised. Kõige olulisemad on seadused; tavad on teisejärgulised. Doktriinid on ka täitsa olemas, koht, kus teooria ja praktika kokku saavad. Pretsedendid, tavad ja doktriinid on toetavad allikad, seadused on primaarsed. Euroopa Liidu õigus 30. september 2008. a. 8:16 Selle kujunemisest võib rääkida juba aastakümneid, kui mitte aastasadu. ELi liitumine muutis nii mõndagi. Raputas meie õiguskorda ja mõneti ka riikliku korraldust tervikuna. Seadusandjail tuli loovutada osa oma pädavusest Liidu institutsioonidele. See on
ehk kehtivat õigust. 4) Õiguse sotsioloogia Pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. 5) Õiguse filosoofia Tegeleb õiguse mõttega, et mis see õigus üldse on. 6) Õiguse teooria Tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate normide sisu, töötab välja põhimõtted, doktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. (Kehtivas õiguses) Õigusteadus hõlmab kõiki teisi teadusi õigusest. 6. Õiguseidee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglusest, õiguslikust garanteeritusest ja eesmärgipärasusest. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Põhimõtteliselt sisaldab õiguskord kahte liiki õiglust: võrdsustav ja jaotav. Võrdsustav: Igaühele oma. Valdavalt eraõiguse valdkonnas. Nt toimib see kahjude hüvitamisel. Jaotav on igaühele oma
Õldiselt võib öelda, et vaatamata õigussüsteemide erinevatele käsitlustele, on neil kõigil ikkagi põhiprobleemiks üksikisisku ja ühiskonna, era- ja avaliku huvi vahekord. Rääkides kahe esimese suurest süsteemist, siis nende raames erinevad käsitlused kardinaalselt nii õigusest kui ka riigist ja riigi rollist. Kontinentaalõiguse süsteemis 2 valitsevat doktriinide suunda: 1) Loomuõiguslik 2) Positivistlik 3) Normativistlikud doktriinid I maailmasõja eel ilmnema Anglo-Ameerika süsteemis: 1) Sotsioloogilised doktriinid ja konseptisoonid 1.1.1. Kontinentaal ehk romaani-germaani õigussüsteem Tekkis 12-13. saj. Mandri-Euroopa keskosas. Juured Rooma õiguses. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse eeskätt kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühsikonnas
· Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles ,, Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie" · Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike · Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin · 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine
11/9 2001 siit tekib usa venemaa partnerlus terrorismivastases võitluses. 2002 NATO -russian federation 19+1 =20 Nüüd on venemaa üks rääkijatest laua taga SM ja Pr. 2003 oli saksamaa esimene, kes kirjutab alla kokkuleppele oma meeste transiidiks afganistaani üle venemaa. sõda käib ja nüüd üks riik saab paremad tingimused. tema järel sõlmib analoogilise lepingu prantsusmaa. ameerika ühendriigid meeste transiidiks alles 2011. venemaa vp ja julgeoleku doktriinid on uuendanud iga kümnendi alul. Viimased muutused olid 2008/09, viimased tulid sellest, sest oli vaja vormistada gruusia sõda, et mis alus oli venemaal pidada sõda väljaspool oma territooriumi, selleks oli, et venemaal on õigus minna välismaale kaitsma oma kodanike elu ja huve. Rahuvalvamine Rahuvalvamise idee sündis ÜO-s 1990-ndate alul, peeti silmas kesk-ameerika riike, mis eeldas, et naaberriik ei saa minna rahu valvama, sest ei ole erapooletu. neid paigutati ka lähis- itta.
peeti tähtsaimaks. Selle maapealse kuju lõi Kirikuriik. Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises Algas renessanssiajastu, mille aluseks ja taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Tekkis humanistlik arusaam maailmast, mis ei tuginenud enam usule jumalasse, vaid inimese mõistusesse ning selle loovusele. Taandus kiriku osa. Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas. Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine. Jõudude tasakaal rahvusvahelises poliitikas- olukord, kus riikidevahelistes suhetes mitte
üldtunnustatud normidena või mitte. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. Kord on aati ühiskondliku võimukasutuse nähtus. Seadusanlikku võimu kasutav organ kehtestab õigusnorme, millest tervikuna moodustub õiguskord. Süsteem on midagi rohkemat kui pelk õiguslik võimukorraldus. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. VI teema. Õigussuhted 1. Õigussuhe kui ühiskondlik suhe. Õigussuhe on inimühiskonnas õks sotsiaalse reguleerimise vahenditest. Õiguse ülesanne ongi korra ja julgeoleku loomine inimkäitumises. Õigussuhe on ühelt poolt tüüpiline inimkäitumise akt. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks
Balti koostöö nurjumise põhjused: Soome eemalejäämine – oleme Skandinaavia riik-distanteerus Baltimaadest Leedu ja Poola konflikt Vilniuse pärast Saksamaa ja NSVL vastutegutsemine Miks ei realiseerunud Eesti ja Läti sõjaline koostöö? ajaloolised põhjused: erinev ajaloonägemus – kindralid ei suutnud leida ühisttööd; üksteise süüdistamine vabadussõja ajal sõjalised põhjused: kaitsedoktriini erinevus – segasid doktriinid olid erinevad: Eesti- eeldav vaen idast-kaitseme rannikut(koos Soomega) ja idapiiriPetseris ehitati välja kaevikute süsteemi; Läti pidas vaenu Saksamaalt ja Venemaalt – ei suuda seda kaitsta, nemad koondavad kaitse Riiale ja ootavad abi. poliitilised põhjused: ebaselgus peavaenlase osas + erinev geograafiline asend Eesti ja Soome koostöö Soome lahe sulgemise kava - punalaevastik ei tohi pääseda Soome lahele. (miiniväljad keskel ja allveelaevad)
Tema arvates on ühiskonna loomulikuks algseisundiks vabade inimeste kogukond, kus võrdsusest tulenevad ka võrdsed õigused. Selleks, et tagada õigus ja vältida ühiselu käigus tekkivaid konflikte, luuakse poliitilise ühendusena riik, mis on inimeste vaba tahte avaldusvorm. Osa isikute õigustest antakse vabatahtlikult riigile selleks, et riigi suveräänne võim tagaks korra kõikide inimeste ühistes huvides. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid Euroopas ette kodanlikke revolutsioone ja tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid 18.sajandil Prantsusmaal. Nende taustaks oli ühelt poolt absolutistlik kuningavõim, mis tihti ei soovinud arvestada oma alamate õigusi, ja teisalt kodanike jõukuse ning iseteadvuse kasv linnades, mis vajas õiguslikku kaitset kuningavõimu suva vastu. 18.sajand n.n. valgustus aeg toob esile väljapaistvad nimed ,Prantsusmaal Charles Louis Montesguieu (1689-1755) oli üks
o ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise o kahesuunaline: mida siduvam õigus, seda raskem on seda vastu võtta Kahesuunaline seletus on Weileri arvates kõige parem. Kokkuvõte: nii kujunes tasakaal konstitutsioonilise integreeriva protsessi ja tugeva vastassuunalise poliitilise protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule). 21. I periood: konstitutsionaliseerumine (doktriinid) ja õiguslikud garantiid (Weiler) I periood 1958-1970: tasakaaluteooria. Weiler: I perioodi iseloomustab väljumise võimaluse ahenemine, mis avaldub: konstitutsionaliseerumises ja õiguslike garantiide süsteemis (põhiseaduslikkuse järelevalve) Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini): 1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963): a) 'Ühenduse norme, mis on selged, täpsed ja eneseküllased (st ei nõua lisaseadusandlust liikmesriikide
süstemaatiliselt hindama liidu meetmete kooskõla EIÕK-ga ning mõnel juhul jätma need rakendamata. Riikide erinevate arusaamade tõttu põhiõiguste sisust võiks tagajärjeks olla koguni liidu lagunemine.*63 Niisugune jäik seisukoht tundub ohu liigse paisutamisena. Raske õigusliku ja poliitilise olukorra kutsub esile liidu meetme tegelik rakendatamatuks tunnistamine, mitte sellega ähvardamine. Itaalia ja Saksa konstitutsioonikohtute doktriinid kujutavadki endast kaht viisi ähvardada sellise tagajärjega. Loomulikult tekib küsimus, kas paljas ähvardamine avaldab Euroopa Liidu institutsioonidele üldse mingit mõju, kui on väga ebatõenäoline, et ähvardus viiakse ellu. EK viimase kolmekümne aasta praktika näitab, et avaldab küll. Väljakujunenud tasakaalu on väga tabavalt kirjeldatud kindla vastastikuse hävitamise 62 Resolutsiooni poliitilise tausta kohta vt A. Koch, H. Hammon
poolest) *!! Inimeselõigus omandile !! *privileegide puudumine ühiskonnas *inimeste omvahelised kokkulepped, teatavad lepingud ühiskonna toimimiseks *teatav jumalik seadus *riik ei olnud enam jumala tahe aluseks hoopis teatav ühiskondlik leping * valitsejad on rahavteenija, teatav leping rahvaga *Rousseau kui valitsus rikub lepingut, kaob ära rahva allumiskohustus *inimese põhiõigused ei allu lepingutele *miks ei toimi? Rahva rumalus, kiriklikud doktriinid, dogmad, mida teeb kirik, et takistada teamiste levikut? aespootia (tänapäeval dikatuur) *moskoovia (tänapäeva mõsitses Venemaa) *õiglase ühiskonna loomine vägivaldsete vahenditega Prantsuse revolutsioon 17 *valgustuse hilisemfaas radikaalsem * Marx hakati ostima vise, kuidas reaalselt maailma ümber seada, et see toimima hakkaks SOTSIALIStlik maailmavaade hakkas levima *sotsialistide vastus: miks ühiskond ei toimi? ERAOMAND kollektiivne
tõlgendamise piirid (kus algab lünkade täitmine ja õiguse edasiarendamine) 2) Süstemaatiline – uuritakse seadusenormide omavahelist mõttelist seost; seaduse tõlgendamine põhiseadusliku väärtuskorora ning põhiõiguste kaitse aspektist. 3) Ajalooline (geneetiline) – uuritakse seaduse eesmärke selle vastuvõtmise ajal, seaduse tekkelugu TsÜS §3 4) Teleoloogiline – uurib välja seaduse eesmärgi 5) Doktriinid ja õigusteadlaste arvamused 6) Analoogia – lünkade täitmine. TsÜS §4 seaduse (teise, sarnase olukorra puhul kasutatava sätte kasutamine) ja õiguse analoogia (sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida) TSIVIILÕIGUSE PRINTSIIBID EHK ALUSPÕHIMÕTTED: 1. Hea usu põhimõte; 2. Mõistlikkuse põhimõte; 3. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 4. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime); 5
Teie teadvus on tehtud Valgusest. Kui te hoiate midagi oma teadvuses, see muutub. Teadvus tervendab, kui te ei piira teda mõtlemise ning "tegevusepüüdlusega". Teie elud on allutatud mõistuse ja tahte diktaadile, võimutseb mõtlemine ning tegemine.Pidage meeles, et mõtlemine ja tahe töötavad ühiste reeglite järgi. Eksisteerivad loogilise mõtlemise ühised reeglid. Eksisteerivad mõtlemise materialiseerimise ühised strateegiad, "projektijuhtimise" reeglid. Kuid kõik need on ühised doktriinid. Ühistel ettekirjutustel ning reeglitel on alati mehhaanilised komponendid. Nad sobivad kõigile või vähemalt suuremale osale individuaalsetele juhtudele, vastasel juhul kasutataks neid äärmiselt vähe. Intuitsioon töötab aga hoopis teisiti. See sobib alati vaid ühele inimesele ja ühele kindlale momendile. See on äärmiselt individualiseeritud. Seepärast ei saa seda ratsionaalsele analüüsile allutada, või kasutada kui ühist reeglit
o ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise o kahesuunaline: mida siduvam õigus, seda raskem on seda vastu võtta Kahesuunaline seletus on Weileri arvates kõige parem. Kokkuvõte: nii kujunes tasakaal konstitutsioonilise integreeriva protsessi ja tugeva vastassuunalise poliitilise protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule). 33. I periood: konstitutsionaliseerumine (doktriinid) ja õiguslikud garantiid (Weiler) (VI loeng) I periood 1958-1970: tasakaaluteooria. Weiler: I perioodi iseloomustab väljumise võimaluse ahenemine, mis avaldub: 39 konstitutsionaliseerumises ja õiguslike garantiide süsteemis (põhiseaduslikkuse järelevalve) Konstitutsionaliseerumine (sisaldab nelja doktriini): 1) otsekohaldatavuse (direct effect) doktriin (1963):
Ortodoksia ja hereesia = peavoolu dogma ja hereesia. Kreeka katoliku kirikuks nii Kreeka kui Ladina kirik, mis peavad end esimeseks ja õigeks. Kreeka katoliku (uniaadi) ka kirik, mis tunnistab Ladina doktriine ja paavsti. Õpetuslikult ja poliitiliselt lääne kirik aga välimuse poolest ida kirik. 313 keiser Constantianus Suur andis kristlastele tegutsemisvabaduse. Constantianus ristiti surivoodil. 380 keelati paganlus. 527 565 Justianus, kelle ajal kujunesid doktriinid. Kirik riigi aluseks. Kirik ise kui riik, kui võim, mis pretendeerib sellele, et olla ülemuslik kõigi valitsejate suhtes. Keskaja kirikulugu periodiseeritud mitmel moel. · Keskaegne kirik kujunes Karolingidest kuni 11. sajandi keskpaigani, kujunesid välja põhialused. · 11. saj keskpaigast kuni 13. saj lõpuni omandab kirik universaal -monarhia jooned. · Hiliskeskaeg kirik kui tsentraalne organisatsioon, riikide (regionaalsete organite) ja kiriku põrkumine
eeldusküsimuse (nt abielu kehtivus) suhtes kvalifitseerimise ühtlustamise eesmärgil põhiküsimusele (nt seadusjärgne pärimine) lõplikult kohaldatavat õigust (lex causae`t); või (ii) kvalifitseerida eeldusküsimus lex fori kohaselt. REÕS-s eeldusküsimuse osas sätted puuduvad. Samas on nüüdisaja õigusteadlased arvamusel, et kvalifikatsiooniprobleemile peaks lähenema kaasusepõhiselt ning et lahendus sõltub kohtu asukohariigi õiguspoliitikast. RENVOI OLEMUS, DOKTRIINID JA VORMID Renvoi on mitmetähenduslik termin, seda kasutatakse erinevate doktriinide ja erinevate vormide tähistamisel (nt tagasisaade ja edasiviide). Collier kirjeldab renvoi`d kui probleemide lahendamise tehnikat. Tegemist on tehnikaga, mis võimaldab lahendada vastuolusid erinevate riikide REÕ normide vahel. Renvoi vormid: a) tagasisaade (ingl k remission) b) edasiviide (ingl k transmission)
· Argumendid peavad olema kehtivad, nad ei tohi moonutada fakte. Kusjuures kehtivuse tuvastamine peab olema võimalik ja nõudma vähem vaeva kui tõlgendusresultaadi õigustamine ilma vastavate argumentideta. · Väärtus või muid hinnanguid sisaldavad argumendid peavad olema enamusele auditooriumis/ühiskonnas vastuvõetavad · Järgitav väärtussüsteem peab olema järjekindel ja kooskõlaline ja vastama sisult auditooriumi omadele, enamusele ühiskonnas omaks võetud. Doktriinid: · Praktiline-juriidiline diskursuse teooria, põhiesindaja Robert Alexy · Argumentatsiooniteooria kui ühiskonnateooria · Uus retoorika · Õiguse transformatsioon ehk hüpete teooria Tegu on metateooriaga. See peabki rajanema erinevate ja üksteisega konkureerivate teooriate integreerimisele. Juriidlise argumentatsiooni doktriin pole ükskõik kui ulatuslik. Ta pole võimeline andma absoluutselt lõplikke vastuseid
tahteautonoomiat kasutades. 2. Pretseptiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses toimib aktiivadressaat passiivadressaadi suhtes dikteerivalt, ettemääravalt, ühepoolselt. Kaasajal levinud teooriatest võib välja tuua järgmised doktriinid: 8 Huviteooria huvi suundumusest lähtuvalt avalik õigus teenib avalikke huvisid ja eraõigus erahuvisid. Doktriini motoks on Rooma juristi Ulpianuse moto, et "Avalik õigus on see mis, puudutab Rooma riigi huve ja eraõigus lähtub üksikisiku kasust". See teooria pole piisav, selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad
kohtuvõimu separatsiooni ja õigusemõistmise monopoolsuse ning obligatoorsuse printsiibid. Õigusriigi tingimustes on seaduslikkuse ja üldtunnustatud väärtuste küsimustes viimane sõna sõltumatul, neutraalsel, asjatundlikul ja õiglasel kohtuvõimul. Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad
d õiguse Seadused alamalseisvad seadused allikad Välislepingud õigusaktid EL õigusaktid Kollektiivlepin g Mitte- TsÜS § 2 lg 2 Nõrgalt Riigikohtu normatiivsed mõttes kohustuslikud lahendid õiguse õiguslikult tavad, millel Doktriinid, allikad siduvad tavad puuduvad TsÜS teadlaste (riigisisesed, § 2 lg-s 2 arvamused rahvusvahelised nimetatud Välisriikide ) tunnused kohtupraktika Õiguse Rahvusvahelise üldpõhimõtte
annaabi.ee 
