Väljavõte Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa. ÕIGUSE ALUSED. Tööõigus. Ülesannete kogu. 2010. ...Kaasusülesannete lahendamisest 1 Kaasusülesannete lahendamise eesmärk on üliõpilasel õppimise protsessis omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine nende rakendamise kaudu konkreetsetes elulistes situatsioonides ning teatud kogemuste omandamine õigussuhtele ja selle subjektide käitumisele juriidilise hinnangu andmiseks. 2 Ülesande lahendamist peab alustama kaasuses kirjeldatud juhtumile üldise juriidilise hinnangu andmisest: kas tegemist on üldse õigusliku vahekorraga ja kui on, siis kas see suhe on tööõiguslik või kuulub mingi muu õigusharu (nt tsiviilõiguse ) valdkonda. Selleks tuleb eelkõige kindlaks määrata õigussuhte aluseks oleva lepingu põhimõtteline iseloom - kas see on tööleping või mõni teenuste osutamise lepingutest (nt töövõtu- või maaklerileping).
25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute palgaandmete avaldamine rikub nende eraelu puutumatust. 1.2 Millest koosneb privaatsus? Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused 2 3 kui abielust sündinud lapsel, siis 1995.a otsustas EIÕK kaasuses Geoffrey Peck vs UK, et artikliga 8 saab teatud juhtudel isiku eraelu kaitsta ka avalikus kohas viibides.
töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635. 3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti? M-i üks tööülesanne oli alkohoolsete jookide serveerimine mis on seaduse järgi keelatud, kui ta pole veel täisealine AS § 47 lg 5. N pidi küsima M-i lapsevanema käest luba, et tema laps saaks tööle asuda TLS § 8 lg 7. M- il oli suur koormus ning seetõttu ei võtnud koolist ta aktiivselt osa
nõuetele /.../. § 24. Ehitusloa väljastamisest keeldumine (1) Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: /.../ 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 1 KAASUSE LAHENDUSKÄIK Enne kaasuse lahendamisele asumist tasub üle lugeda, millistele küsimustele on vaja vastus anda. Antud kaasuses on esitatud kaks küsimust: neist esimene puudutab menetlusnõudeid, mis on osa haldustegevuse formaalse õiguspärasuse temaatikast (vt skeemi: punkt B.I.2.) ning teine küsimus on esitatud haldustegevuse sisulise õiguspärasuse kohta (vt skeemi: punkt B.II.). Kuigi antud kaasuses ei ole küsitud, millise haldustegevuse liigiga on tegemist (vt skeemi: punkt A), tuleb kõigepealt ka sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4
Tuleb osata eristada nn tarbetut infot asjaoludest, millel on lahenduse seisukohalt oluline tähendus. Ei tohi kaasuse teksti korrata ega seda laiendada faktidega, mis tekstis toodud ei ole. Samuti ei tohi rajad oma otsust oletustele. Oluline on lahenduse õiguslik põhjendus koos võimalike alternatiivide esitamisega, kui seda asjaolud võimaldavad. Lahenduses tuleb oma seisukohti teoreetiliselt põhjendada, jäädes kaasuse põhiküsimuste piiridesse (nt nõude loovutamise kaasuses ei ole vaja analüüsida lepingu sõlmimise õigusliku regulatsiooni ajaloolise kujunemise probleeme). Tuleb arutada alternatiivseid variante. Nt kui ei ole täpsustatud poolte staatust, tuleb kaasus analüüsida kõike alternatiive arvestades (nt tarbija, ettevõtja). Hindamisel on otsustavaks lahenduskäigu õigsus ning oskus kasutada õiguse allikaid ja kohaldada seadust. Tsiviilõigusliku kaasuse puhul taandub lahendus enamasti küsimusele:
Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub,
Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad olema täidetud kõik järgmised eeldused: Eeldus 1 – J peab olema jalgratta valdaja Eeldus 2 – H peab olema omavoliline valdaja J-i suhtes Eeldus 3 - Omavoli peab olema lõpule viidud Eeldus 4 – J ei tohi olla H suhtes omavoliline valdaja Eeldus nr 1 kontroll Selleks, et selgitada välja, kas J on jalgratta valdaja peame abinormina kasutama AÕS § 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub,
In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE. Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või KOHUSTUST TÄITMA (G. 4, 2). Võlaõigussuhte tekkimiseks käesolevas kaasuses on täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: asi kui res mancipi,3 lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides asjale omandiõiguse saamiseks ostu-müügi lepingu), lepingupoolte 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 122. 2 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 127-128. 3 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 100 3
ühisomandisse (PkS § 25). Kinke alusel abikaasa poolt omandatud asjad kuuluvad siiski erandina abikaasa lahusvara hulka (PkS § 27 lg 2 p 3). Tuleb hinnata, kas televiisor omandati kinke alusel ühe või mõlema abikaasa poolt. Tavapärase arusaama kohaselt omandatakse pulmakingi esemed mõlema abikaasa poolt, kui üleandmisel ei väljendata tahet kinkida need ühele abikaasale või see ei tulene kinke eseme olemusest (riietusese, ehe). Üleantud televiisori puhul ei ole kaasuses antud asjaolusid, mis viitaksid tahtele see üle anda üksnes ühele abikaasadest, seega tuleb lugeda see ühisvara hulka kuuluvaks. Seega on M saanud televiisori omanikuks. Seepärast on vajalik hinnata, kas M on televiisori omandi säilitanud. Selleks tuleb hinnata, kas F-i ja E vaheline tehing on kehtiv. Reeglina on ühisvara hulka kuuluva asja võõrandamiseks vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus (PkS § 29 lg 1 lause 1) ning ühe abikaasa nõusoleku
küsimus, kas politsei toimis ettevaatamatult. Kohustiste seaduse §324 lg 2 kohaselt käitub inimene ettevaatamatult, kui ta toimib vähema hoolsusega kui samas olukorras oleks üles näidanud mõistlik inimene. Lisaks sellele, et iga sarnane mõistlik isik oleks taibanud vaadata, ega Muraka võimaliku kukkumisraadiuse suunas auto ei sõida, polnud Fuchs politseivalitsuse sisejuurdluse kohalselt õigustatud elektrisokirelva kasutama. Juhanson vs Uisk kaasuses murdis Juhanson Uisu majja sisse ning Uisk tulistas teda neli korda. Selle tagajärjel tuli Juhansonil amputeerida vasak jalg ning ta jäi alakehast halvatuks. Ülemkohus kirjutas, et see, et kes teise suhtes kuritegu toime paneb, peab arvestama, et ohver vastu hakates talle endale ka kahju võib teha. Igaühel õigus ja vahel ka kohustus kurjategijale vastu astuda. See kaitse- ja kinnipidamisõigus ei anna aga alust teist kahjustada rohkem, kui vajalik on
Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine 2 b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping Vahekokkuvõte: Käesolevas kaasuses on tegemist a) haldusaktiga; b) halduslepinguga; c) määrusega; d) toiminguga; e) halduse eraõigusliku tegevusega; f) halduse siseaktiga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus a) Välispädevus (HMS § 8 lg 1) i) Sisuline pädevus KOV on kohustatud vastama isikute kirjadele (a) avaliku halduse kandja
Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks. Kuna ükski õigusakt ei reguleerinud siis ega reguleeri ka praegu patsiendi nõusoleku saamist olukorras, kus abort ebaõnnestus ja rasedus kestab edasi, siis asus kohus seisukohale, et ÜHE RASEDUSE KATKESTAMISEKS ON VAJALIK ÜKS RASEDA NÕUSOLEK. · Raseda õigused on kaitstud seeläbi, et tal on alati võimalus ümber otsustada. Kuigi antud kaasuses võttis arst patsiendilt selle võimaluse ära, rikkudes tema kui raviarsti kohustust selgitada patsiendile tema olukorda, oli maakohtu arvates tegemist ainult · ARSTIEETIKA RIKKUMISE JA MITTE KURITEOKOOSSEISU TUNNUSTELE VASTAVA KÄITUMISEGA. Aborti läbiviinud arstil oli alust arvata, et patsient on antud raseduse katkestamiseks oma nõusoleku andnud. Seega ei olnud tegemist otsese tahtlusega ja arst ei pannud antud tegu toime
§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 3. milline on vastutus rikkumise eest § 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine (1) Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest tööandja poolt vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõigetele 1 3 karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 4. kirjeldada õigusaktide põhjal millised on võimalikud lahendused kaasuses kirjeldatud olukorrale Tööandja võimaldab puhkuse töötajale mingil muul ajal ja hüvitab puhkuse kulud töötajale. Kasutatud Lehekülg : https://www.riigiteataja.ee
- varasemalt arvati et banaani kaitsta banaani kuju puhul (talle olemuslik) - C-205/13 Hauck lahendis öeldi et see on bullshit, point sellest et on seotud kauba põhiomadustega. - Kui kõik põhiomadused seotud funktsionaalsusega, siis kaitset ei saa! 2 Tööstusomand Loeng-seminaride OIEO.03.012 konspekt Tehniline funktsionaalsus - C-299/99 Philips kaasuses ,,eesmärk välistada sellise kuju registreerimine, mille põhiomadused täidavad tehnilist funktsiooni" - C-48/09 P Lego Juris kaasuses tugines kohus põhiomaduste tuvastamisel ainult patendidokumentidel ja keeldusid, sest kõik olid tehnilised. Aga patendidokumentides ONGI AINULT tehnilised omadused seega kohus pani teps pange. Esteetiline funktsionaalsus - Ehk kuju, mis annab kaubale mingisuguse märkimisväärse väärtuse
ajal. Kostja ei pea maksma 1551 euro 6 sendi suurust hüvitist, kuna kolleegiumi arvates rakendas ringkonnakohus valesti TLS § 107 lg-d 1 ja 2 ning seega ka TLS § 109 lg-t 1. Samuti pole kostja kohustatud hüvitama detsembrikuu töötasu 787 euro 48 sendi ulatuses, kuna tulenevalt TLS § 35 vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. 1.6 Kaasuses esinenud probleemid 1. 18. mai 2009 sõlmiti nii tööleping Eestis töötamiseks kui ka lähetusleping Itaalias töötamiseks. Nimelt võis töötajale jääda segaseks, et kas ta hakkab töötama töölähetuslepingu või töölepingu alusel. Seda väidet toetab ka asjaolu, et peale töölähetust Itaalias lubati võimalikku tööd Poolas, millest võis tekkida töötajale ebaselge olukord tema kohustuste osas. 2
Lahendus Selleks, et pooled saaksid kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, tuleb tuvastada eeskätt, kas tegemist on lepingulise suhtega. Kuna kaasuse tekstist tuleneb üheselt, et pooled sõlmisid läbirääkimisi pidamata hankelepingu nr AB 123/223/323, mille hinnaks oli 304 900 eurot, siis saab tõdeda, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud hankeleping. Lisaks puuduvad kaasuses asjaolud, mis viitaksid sellele, et lepingu kehtivuses tuleks kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes
Erand on lg 8 pooled saavad kokkuleppida erinevas täitmisjärjekorras - dispositiivne säte. Praegu võlgnik tegi ettepaneku, täitmisjärjekorra muutmiseks. Praegu ei ole võlausaldaja tegevusetus nõustumus. Tarvijakreedipuhul läheb põhivõlg enne maha kui teised kohustused, aga tavaolukorras on vastupidi VÕS § 415 lg 2 – praegu ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga Tingimused on need tingimused, mis on erikokkuleppe kohta viivise kohta, seega kui on kaasuses välja toodud, tuleb hinnata kas tegu on tüüptingimusega, kas see on saanud lepingu osaks ja kas see on kehtiv Järeldus: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Täiendavad küsimused: (a) millal muutub sissenõutavaks viivis, kui tasumine on kokku lepitud arve esitamisest? Kohustuse sissenõutavaks muutumisega algab reeglina ühtlasi vastava nõude aegumistähtaeg
väljamakse kuulub kellegi tasemel maksustamisele. Kui kuulub, siis kelle, mis ulatuses ja mis määraga. Vastus: Kapitali vähendamisel tehtavalt väljamakselt väljamakse maksustamist reguleerib väljamakse tegija tasemel § 50 lg. 2 ja füüsilise isiku tasemel § 15. § 50.äriühingu tasemel ütleb seda, et kapitali vähendamisel tehtavatelt väljamaksetelt maksustatakse ainult juhul kui see ületab ühingu omakapitali tehtud sissemakse. Käesolevas kaasuses on ühingu omakapitali tehtud sisse makse 180 000 ja väljamakse 120 000 seega kuna see ei ületa tehtud sissemakset siis ühingutasemel ei maksustata. Füüsilise isiku maksustamise reguleerib § 15, mis ütleb seda, et kas lõikes 3 või kui see seal oli ...füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis
E-l ei ole õigust nõuda V käest ostetud telerit Panasonic KV-M2180Y, mis peale V pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri P valdusesse läks. Selleks puudub nõude alus kuna tegelikult omandit ei tekkinud. Omand tekib AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasasja üleandmisega. Kaasus tekstis ei ole kirjas et teler oleks E-le üle antud. Kindlasti on E-l õigus nõuda V-le makstud raha pankrotihalduri P käest tagasi sest vastasel juhul on tegu alusetu rikastumisega aga selle kohta kaasuses küsimust ei esitatud. Lõpetuseks võib korrata et E-l ei ole õigust nõuda telerit P käest põhjendusega et omand on temale üle läinud.
ka 30% ettemaksu tasunud. VÕS § 208 lg 1, müüja peab andma asja ja omandi üle. 2.2. Kas kohustust on rikutud? VÕS § 76 lg 1 kinnitab müüja kohustuse. Müüja ei andnud mööblit üle. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Müüjal on müügilepingust VÕS § 208 lg 1 järgi kohustus anda ostjale asi üle. Selles kaasuses müüja ütles, et ta ei saa tellimust täita ning äri lõpetatakse üleüldse ära. Selle järgi on müüja käitumine kohustuse rikkumine, kuna jättis müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata ehk ei andnud ostjale köögimööblit üle. 3. Vastutus Keegi küsis: kas vargus on vääramatu jõud? :§ 103 -kas saime ära hoida (ei), arvestada või väldita saab? (ja) saame panna kaamerad, turvameetmeid jne.
esitama fakti, mis tendaks vastupidist. Seega leiab kaitse, et antud kaasus on leldse phjendamatu, kuna puuduvad vrteomenetluse alused ning kriminaalasjaga pole ammugi tegu, sest sdistaja andmetel sattusid internetipanda paroolid kohtualuse valdusesse vabatahtlikult, st Ella nusolekul ja soovil. Samuti pole phjendatud sdistaja palve arvestada kohtualuse minevikku. Eelnevad menetlused on tiesti erinevad praegusest kohtuasjast ning ei tenda kohtualuse sd antud kaasuses. Kui sdistaja tahab minna libedat teed ning rhuda Ella kui Antsu elukaaslase igustele, siis ei leia kaitse htki punkti, mis viksid Antsu sd tendada. Ants ja Ella polnud abielus, seega ei ole Eesti Vabariigi seadusre alusel Ellal mingit igust nuda tagasi raha, mis ei kuulunud alguprast talle ning millele tal seega igust polnud. Siinkohal saab hoopis rhuda Antsule kui kannatajale, kes langes omakasupdliku ja ahne isiku manipleerimise osaks. Vttes arvesse vrteoasja aluse ja tendite
kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane? 3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas õigussuhte osalise tegevuse (või tegevusetuse) vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit? Millised need on ja mida nende rakendamiseks teha tuleb? 5
NS §20 lg 3 sätestab eriregulatsiooni alaealiste perekonnanime muutmise kohta, andes otsustuspädevuse eeskosteasutusele ning märkides primaarseks põhjuseks lapse huvide arvestamise. KOHTUPRAKTIKA NÄIDE Asjaolud: Vangla kinnitas kinnipeetava individuaalse täitmiskava, millega ei võimaldatud kinnipeetaval jätkata üldkeskhariduse omandamist. Kohtu seisukoht: Ainuüksi põhjendus, et kinnipeetaval on juba omandatud põhiharidus, ei ole piiisav. Antud kaasuses ei esitanud vangla kolleegiumi arvates asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades märgitud võimalust omandada üldkeskharidust KOKKUVÕTE Kaalutlusõigus Kaalutlusõiguse põhimõtted Kaalutlusõiguse rakendamine Kaalutlusõiguse kasutamine Kaalutlusõiguse võrdne kohtlemine KASUTATUD KIRJANDUS TÄ NAME KUULAMA ST! KÜSIMUSI??
.. · Ühtegi patsienti tema tahte vastaselt vene ruletti mängima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast õigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada. Ravi edukus võib küll olla tõenoline, kuid siiski juhuslik Lõpetuseks Seetõttu, et iga operatsioon on risk ja arstil ei pruugi kõik õnnestuda, peab arst patsiendilt raviks nõusoleku saama, ning kui ta ei pea seda vajalikuks, siis peab ta enda otsuse eest ka vastutama. Käsitletavas kaasuses viinuks ükskõik millise lahenduse kasutamine materiaalõiguslikult selleni, et ilma patsiendi nõusolekuta abordi teinud arst oleks olnud vastutav TÄNAN KUULAMAST!
võlgnik debitor.4 Roomas oli patriarhaalset tüüpi perekond, kus isavõim patria potestas, oli absoluutne võim, mis käis nii lapse isiku, kui tema vara kohta. Juriidiliselt oli isal lapse elu ja surma üle õigus. Varaliselt on perepoeg persona alieni iuris/teise isiku perekondliku võimu all. Tema õigusvõime on olemas ainult isa jaoks: kõik mis poeg omandab, muutub isa omandiks.5 Võlaõigussuhte tekkimiseks on käesolevas kaasuses täidetud kõik vajalikud juriidilise tehingu tingimused: raha kui res nec manicipi6, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks (sõlmides laenuleping), lepingupoolte nõusolek consensus lepingu contractus raha laenamiseks.7 III Kaasuse lahendus - Küsimus 1 Kas osapoolte vahel on tegemist Rooma kodanikega? - Küsimus 2 Mis liiki laenuga on tegemist? - Küsimus 3 Milline on Theodorose õigus võlanõudel? 4 E. Ilus
“Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.” Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA haldusakti õiguslikuks aluseks on RelvS § 43 lg 3 p 2, nagu kaasuses on märgitud. Kas menetlustähtaegu on järgitud? Vahekokkuvõte: haldusorgani ehk PPA tegevus nii formaalselt kui ka sisuliselt on õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 2 (koost. A. Lott) PPA pidas kinni Turkmenistani kodaniku A, kes oli Turkmenistanist lahkunud Kasahstani ja
juuni 1907. a lahendis*43 oli tegemist kirikuraha vargusega 13-aastase noo- ruki poolt. Süüdistusaktis süüdistati noorukit NS artikli 225 lõike 3 alusel, mis nägi ette karistuse raha, küü- nalde või mittepühitsetud esemete varguse eest, eeldusel, et tegu polnud ette planeeritud ega kavatsetud. Kuna tegemist oli alaealisega, siis tulenevalt kohtupidamise seaduse artiklist 356*44 ja NS artiklist 137*45 anti nooruk isa „karmi hoole alla“. Kuigi käesolevas kaasuses ei saa vaadelda mõistetud karistust, sest karistust süüdistatavale ei määratud, peab sellegipoolest rõhutama kohtu tehtud koosseisuvalikut. Kohus oli kavat- senud rakendada NS artikli 225 lõiget 3, mille alusel oli võimalik määrata karistuseks kõikide isiklikult või seisuslikult saadud eriõiguste kaotus ja Siberisse sundasumisele saatmine või vahialuse parandusasutusse saatmine NS artikli 31*46 teise astme alusel. Tegemist oli raske ja pika karistusega, millel oli hirmutamise
üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast. 1. Kas tegemist on ametiasutustega? Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus) 2. Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki? Ministeerium on avaliku halduse kandja, AS ei ole. Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada? See probleem kuulub eraõiguse valdkonda. 5. Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda? Maakohtusse, sest selles kaasuses on pooled võrdsed ehk ei ole alluvussuhet. 6. Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist? Üksikakt (kohtuotsus) 2. 17-aastane Kairi soovib abielluda täisealise Taaviga. Kas noored on õigussubjektsed? –
II. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest § 119 objektiivne koosseis on sama, mis eeltoodud punkt I all. Subjektiivne koosseis: ettevaatamatus § 18 punkt 3, raskete kehavigastuste tekitamine hooletusest. Berni ei tea, et tema tekitab raskeid kehavigastusi, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Õigusvastasus: kuna Ants oli Bernit ähvardanud rünnata, siis Berni võis tegutseda hädakaitsele tuginedes § 28, kuid kaasuses on toodud, et pärast selgub, et Ants ei soovinud Bernit rünnata ning ei käitunud pargis ründaval moel, langeb hädakaitse rakendamine ära. Kuna aga Berni kujutas endale ette, et Ants on tulnud teda sinna ründama, saab rakendada § 31 punkt 1, kuna Berni kujutas endale kivi visates ette, et Ants on tulnud teda ründama, siis tulenes Berni tegu ettevaatamatusest. Lõplik järeldus: Berni vastutab oma teo eest § 119 punkt 1 alusel 2. ähvardamine § 120
Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping) - faktilised asjaolud vastavad müügilepingule VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 9 lg 1 Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (tuleb kasutada ainult esimest poolt, sest meil on offert ja aksept
ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4. Käendaja vastutuse eeldused 4.1. Kas on saabunud käendusjuhtum? Eelnevalt on kontrollitud, et esines põhikohustuse kohustuse rikkumine ja on olemas põhivõlgniku vastutus. VÕS § 145 lg 1 lause esimene osa kohaselt vastutab sellisel juhul nüüd ka käendaja. 4.2
kahjustatud nende põhiõigusi ja vabadusi. Põhiseaduse § 16 ja § 28 sätestavad igaühe õiguse elule ning tervise kaitsele. Samuti on igaühel õigus puhtale ja tervislikule elukeskkonnale. Lisaks sellele sätestavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvensiooni artikkel 8 ja esimese protokolli artikkel 1 inimese õiguse omandi ning era- ja perekonnaelu puutumatusele. Lopez Ostra kaasuses märkis Euroopa inimõiguste Kohus, et "keskkonna oluline saastamine võib mõjutada isikute heaolu ja välistada nende poolt oma kodu kasutamise (nautimise) ning viia nende era- ja perekonnaelu kahjustamiseni." Lopez Ostra, Guerra ja osaliselt ka Hattoni kaasuses andis kohus mõista, et juba üksnes korduvate häiringute (müra, hais jne) ootuses pidev muresolek on piisavaks aluseks selleks, et lugeda sellist olukorda era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumiseks.4
Ehk Gustav vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastutust välistavad asjaolud – praegu ei ole Gustav jätnud järele minemata vääramatu jõu tõttu, seega see ei välista ta vastutust (VÕS § 103 lg 2) Vastutamise piiramise kokkulepe – Praegu ei ole VÕS § 106 järgi pooled vastutuse piiramises kokku leppinud. Kahju hüvitamise nõue Toivol on tekkinud rikkumise tõttu diferents – kaasuses on öeldud, et Toivol tekkisid täiendavad kulutused. Seega VÕS § 127 lg 1 järgi on rikkumise tõttu tekkinud diferents poolel on tekkinud kahju – VÕS § 128 järgi on tegemist otsese varalise kahjuga, sest rikkumise tõttu peab Toivo kandma mõistlikke kulutusi, et autot hoiustada põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) lepingu rikkumise ja kahju tekkimise vahel Nõude sisu
kohta salaja informatsiooni riigi julgeoleku tagamiseks. Näiteks riigi julgeolek on põhiseaduslik väärtus, mis õigustab põhiõiguse piirangut isegi siis, kui põhiõigust sätestav paragrahv seda otseselt ette ei näe. (Annus 2006, lk 285) 4. ERAELU PUUTUMATUSEGA SEONDUVAD KAITSE. JA TOETUSKOHUSTUSED Riigil on kohustus astuda aktiivselt samme eraelu kaitseks, sealhulgas kaitsta igaüht kolmandate isikute rünnete eest. Näiteks tuvastas EIK konvensiooni rikkumise kaasuses, kus riik ei saanud kehtivate kriminaalseaduste alusel kriminaalmenetlust algatada isiku vastu, kes ründas seksuaalselt vaimselt alaarenenud tütarlast (X and Y vs Netherlands 1985). Riik rikub eralu puutumatust ka juhul, kui ta ei vii läbi kriminaalmenetlust vägistamise asjus juhtudel, kui naine ei osuta aktiivset vastupanu (M.C vs Bulgaria p 166). Sarnaselt leidis EIK kaasuses Airey vs Ireland, et riik oleks pidanud võimaldama naisele efektiivseid õiguskaitsevahendeid tema abikaas
2. abielu lahutamise järel PKS § 69 hinnata, kas on alust ka pärast abielu lahutamist, sh kehtib eeldus, et kodune tarbevara on abikaasade ühisomandis 4. Alternatiivne abielu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõue a. Kas esineb kehtetuks tunnistamise alus? i. kontrollida PKS § 9 aluste olemasolu, sh PKS § 9 lg 1 p 5 koosmõjus TsÜS §-ga 96 hinnata, kas kaasuses esitatud asjaoludel on alust abielu kehtetuks tunnistada b. Kas S saab nõuda abielu kehtetuks tunnistamist? i. kontrollida õigustatud isikute loetelu - PKS § 12, sh § 12 lg 1 p 2 ii. kontrollida tähtaega - PKS § 13, sh § 13 lg 2 viimane lause hinnata, millal asjaolude kohaselt hakkas nimetatud tähtaeg kulgema c. Kas saab nõuda ühisvara jagamist? i. Reegel: PKS 14 lg 2 varasuhte valik ei kehti, st tavapärased
2. Erandid: a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) § 26 lg 1 Joonase puhul, peab teavitama tähitud kirjaga HMS § 27 lg 1 – dokumente võib saata elektrooniliselt, kui on olemas nõusolek. Antud juhul pole nõusolekut, seda ei saa üldse käsitleda kui kättetoimetamist vaid teavitamist, et selline käskkiri on antud. Kaasuses on kirjas, et e-posti aadressile teade, et käskkirjaga on võimalik tutvuta veebilehel, seega ei ole haldusakti kui sellist saadetud ja kättetoimetamine peab toimuma viisil, et inimesel on võimalik veenduda selles millised on tema õigused ja kohustused. Seega see ei anna teada, millised on inimese õigused ja kohustused. Üks nüanss on
täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? ÄS § 307 lg1,2 Esindusõigust ei saa juhatuse liikmelt mitte ühegi otsusega ära võtta. Ühingul ei ole võimalik määratleda mingit valdkonda, kus juhatuse liikmel esindusõigus puudub. RKL 3-2-1-139-97 nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan. Kaasuses on tegemist esindusõiguseta isiku tehingu tegemisega, TSÜS § 129 annab tagajärjed-tühine, võimalik heakskiit. Nõukogu saab vaid öelda, et üle 50 000 eur tehingud peavad nemad enne heaks kiitma, ÄS § 317. ÄS § 309 lg 4 sätestab, et nõukogu esimehe esindusõiguse, mis on erandlik. TSÜS § 130, kahju hüvitamise reguleerimine. RKL 3-2-1-939-08 registripidaja dokumentide taha ei vaata, kontrollib kas on seaduses nõutud dokumendid. 10
E peab ööklubi „Justinas“. Ööklubi vahetus läheduses asub O-le kuuluv eramu. Ööklubi külastajad risustavad ööklubist lahkudes ümbrust. Palju prahti satub ka O aeda. O on väga pahane ja pöördub pretensioonidega E poole. E väidab, et tema prahti ei loobi ega korda ei riku – pöördugu O korda rikkuvate klubikülastajate poole. Kas O saab E-lt midagi nõuda? Kui jah, siis mida? Keskkonnakaitse? Prahti ei tohi maha visata. Tahtlik suunamine? Sama loogika nagu Sigala kaasuses. Rikkuja- ööklubi omanik. Kui teda poleks, poleks ka prahi maha viskajaid. Kadunud kummikud Osaühingu O vara koosneb kinnisasjast, millel asub tootmishoone. Tootmishoonesse on O poolt paigaldatud teisaldatavad seadmed, millega toodetakse kalamehekummikuid. Lisaks kuulub osaühingu vara hulka kummikute tootmiseks vajalik tooraine ja juba valmis tehtud kummikud. Osaühingu varale on 02.12.2009.a kehtivalt seatud kommertspant pandipidaja P kasuks. 02.01.2010.a
järgi.Borchardt kasutab "supranatsionaalsuse" mõistet.See on mõeldud osutamiseks ühendusele kui assotsiatsioonile ,millel on sõltumatu võim,oma suveräännsed õigused ja liikmesriikidest sõltumatu õiguskord ,millele nii liikmesriigid kui nende kodanikud peavad alluma ühenduse võimkonda kuuluvates küsimustes. 2. Kirjelda Euroopa Kohtu otsuse Van Gend & Loos ja Costa v ENEL mõju Euroopa Ühenduse õiguskorrale. Costa vs. ENEL kaasuses tegi kohus kaks tähtsat tähelepanekut: 1)liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräännsed õigused üle nende poolt loodud ühendusele.Nad ei saa seda protsessi hilisemate, ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata. 2)lepingu printsiip on see, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust avaldada kahtlust ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse suhtes.
juurde. Seal avas ta sõiduauto pagasiruumi ja näitas Margusele tundmatu mehe laipa, kelle pea oli täiesti lömastatud. Veiko sõnad olid: ,,Kas tahad samamoodi lõpetada nagu see kuller, kes värises mu ees kinniseotult ja kelle peast ma autoga üle sõitsin?" Seejuures kordas Veiko veel oma võlanõuet ning sundis Margust koos endaga laipa tükeldama ja seda maha matma. Mõne päeva pärast hakkas Margus aga oma elu pärast kartma ja põgenes Eestist, kedagi sellest teavitamata. Hinnake kaasuses toodud asjaolusid, hinnates karistusõigusest lähtuvalt muuhulgas järgmisi episoode: 1) Kas Marguse puhul saab rääkida süüteokatsest või sellest loobumisest? Kuidas mõjutab Marguse teole antav hinnang Veiko käitumise hindamist? 2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist? 3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist? 4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist? 5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist?
a Priitu, kes oli nõus neile poest alkoholi ostma. Koos Priiduga otsustati pärast alkoholi tarvitamist kella 23.30 paiku minna tuttava tüdruku juurde. Vaatamata poiste valjuhäälsetele hõigetele ja korduvale neiu uksekella helistamisele ei soovinud too poistega suhelda. Naabrid püüdsid noorukeid korrale kutsuda, kuid need ei kuuletunud. Lõpuks kutsuti politsei kohale ja poisid toimetati politseiasutusse. Sinna kutsuti ka Tarvi ja Toomase vanemad. Mis liiki isikutega siin kaasuses tegemist on? Kas noorukid on õigussubjektsed? Millisesse õiguse valdkonda kajastatud probleem kuulub? Kas kaasuses on kirjeldatud sotsiaalseid norme? Kas poisid panid toime õigusrikkumisi? Kas nende käitumises on teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid? Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid? Kui jah, siis millist liiki? Edu lahendamisel! Meie enda grupijuht lahendas eelmised kaasused niimoodi: 20 a Tõnu sai juhiload ja otsustas seda tähistada koos oma sõpradega
ainsaks piiranguks on nende posti teel saatmise täielik keeld, nende avalikkusele näitamise piirang ning teatavates piirkondades kehtiv müügikohtade litsentsimise süsteem nende kaupade müügiks 18-aastastele ja vanematele klientidele. 2. EMÜ asutamislepingu artiklit 234 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidevahelise kaubanduse piirangute õigustamiseks ei saa tugineda enne EMÜ asutamislepingu jõustumist sõlmitud lepingutele. 72/83 Campus Oil Antud kaasuses tegemist oli küsimusega, kas asutamislepinguga on kooskõlas Iirimaa sätted, millega nõutakse, et naftasaaduste importijad ostaksid teatava osa oma vajaminevatest kogustest Iirimaal naftatöötlemistehast omavalt riigiettevõttelt pädeva ministri poolt kindlaksmääratud hinnaga. Iiri valitsus põhjendas Irish Refining Company Ltd omandamist vajadusega tagada naftasaaduste tarned Iirimaale läbi Iirimaal rafineerimisvõimsuse säilitamise, pidades silmas
müügilepingu puhul on rida erisätteid, asendamise ja parandamise kohta on mitu erisätet ning neid erisätteid tuleb kasutada). (Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, asja parandamine (puuduse kõrvaldamine) on võimalik ja mõistlik, õigel ajal teavitamine) 1. Müügileping (võlasuhe) Antsu ja Peetri vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. 1. Kas leping on sõlmitud? Müügileping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, kuna kaasuses on kirjas, et pooled sõlmisid lepingu notari juures. 2. Kas leping on kehtiv? Leping on kehtiv, kuna ei esine sisu- ega vormipuudusi. Kinnisasja võõrandamise leping on AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Järelikult on Antsu ja Peetri vahel sõlmitud kinnisasja müügileping kehtiv. AÕS § 11 lg 2 2. Kinnisasja varjatud puudused (rikkumine) 1. Kohustuse sisu
isikule. 3. Vastutus. 3.1. Vastutusstandard. Üürileandja A vastutab oma kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 kohaselt. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kaasusest ei tulene vabandavaid asjaolusid. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kahju hüvitamine tuleb VÕS §-st 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik (kaasuses A) rikub kohustust, võib võlausaldaja (K) koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. K soovib kahju hüvitamist nõuda kohustuse täitmise asemel (suur kahju). 3.2. Välistavad asjaolud. 3.2.1. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole võlgniku ehk A vastutus välistatud, kuna võlausaldaja ehk K ei põhjustanud rikkumist. K soovis korterisse elama minna,
..", ja ,,..."."(väitleja nimetab lühidalt argumendid, et kohtunikud teaksid, millest juttu tuleb). · Argumendid ,,Meie esimeseks argumendiks on:..." ,,Meie teine argument:..." ,,Meie kolmas argument:... · Kokkuvõte (kui aega üle jääb) ,,Niisiis rääkisin teile meie kolmest argumendist, mis olid ,,...", ,,..." ja ,,..."." ,,Tänan ja loodan, et suutsin teid veenda, et ..." Ristküsitlused Ristküsitluse eesmärkideks on: 1) selgitada vastase kaasuses ebaselgeks jäänud kohti kui vastase definitsioonid jäid segaseks või ei olnud aru saada, mitu argumenti neil täpselt oli, saab nende kohta üle küsida jne; 2) proovida panna vastaseid tunnistama seisukohti, mis on nende kaasusega vastuolus. Näiteks: kui jaatajad väidavad, et surmanuhtlus vähendab kuritegevust, siis võib üks ristküsitluse küsimus olla: ,,Miks USA osariikides, kus kasutatakse surmanuhtlust, ei ole vähem kuritegevust, kui osariikides, kus
Dikretiivi preambulas põhjendatakse sellise võimaluse ettenägemist vajadusega kaitsta tarbijaid just taoliste n-ö ootamatute lepingute eest, kus läbirääkimised lepingu sõlmimiseks algatab üldjuhul ettevõtja ning tarbija ei ole nendeks valmistunud ega tea neid oodata. Samuti puudub tarbijal sellises olukorras võimalus pakkumise kvaliteeti ja hinda muude pakkumistega võrrelda. Direktiivi siseriiklikusse õigusesse sisse viimise tähtaeg oli 01.01.2009. Eufooria ei olnud kaasuses toodud sünduste toimumise ajaks direktiivi sätteid siseriiklikkusse õigusesse üle võtnud. Koos koostati kiri müügimees hr Määri Pähele, milles anti teada, et RUK taganeb 01.04.2011 bussijaamas sõlmitud lepingust. Hr Määri Pähe saatis vastu sõimleva kirja, kus selgitas, et majanduslanguse peamiseks põhjuseks ongi vanainimesed, kes ise ka ei tea, mida nad tahavad ja märkis, et Eufooria õiguse järgi mingit taganemisõigust RUKil pole. Hea tahte korras
VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ei ole ka tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kuna 40 euro suurust leppetrahvi ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Samuti ei kohaldu teised VÕS § 42 lg 3 punktid. 7 Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 3. Rikkumine 3.1. 7.2.7. Reisija on kohustatud hoidma rongis puhtust ja korda ning panema prahi selleks ettenähtud prügikasti. => Kaasuses on kirjas, et Ants oli pakendeid maha visanud ning ei hoidnud rongis puhtust. 3.2. 7.3.3. Reisijal on Elroni rongis keelatud tarvitada alkohoolseid, narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja viibida rongis alkohoolses või narkootilises joobes. => Kaasuses on kirjas, et Ants ostis endale kuus pudelit õlut, mille ta rongi kaasa võttis ja millest ta neli ära jõi. 3.3. 7.3.4. Reisijal on Elroni rongis keelatud rikkuda avaliku korra reegleid ja häirida
Nii kriteerium kui definitsioonid on kaasusest ainult väike osa, mille üle 95% väitlustest vaidlust ei teki. Seega ei ole põhjust neile ka väga palju aega pühendada. Argumendid Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Kui võrrelda väitluskaasust majaga, siis argumendid on ehituskivid, millest see maja koosneb. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed.
§ 304 lg 1 ei anna norme, siis tuleb kontrollida põhikirja, tavalisust ja mõistlikkust. Kokkukutsuja on kohustatud koosolekut läbi viima ja kontrollima, et on õigesti kokku kutsutud ja on järgitud päevakorda. Antud juhul juhataja ja protokollija punkti pole rikutud. Nõukogu liikme tagasikutsumine peab olema eraldi päevakorras kirjutatud, seega oli siin kokkukutsumise korra rikkumine § 301 1 lg 1 p 4. Kaasuses pole kirjas midagi selle kohta, kas protokoll oli notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 7 ütleb, et: AS-i üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Rikkumine: § 3011 lg 1 p 3. Antud juhul saaks vaidlustada ainult nõukogu liikme tagasikutsumist. Tagasikutsud liige saab ja ei saa hagi esitada sellele tuginedes
Töötaja väidab, et pani töölepingule allkirja arusaamata selle tähendusest ning ütleb, et teda survestati. 3) Leping sõlmitakse poolte kokkuleppel, miks te siis kohe ei vaielnud selle üle? Töötaja oleks soovinud paindlikku läbirääkimist. 4) Miks te ülemusega rääkima ei läinud? Ma olin Keila kontoris üksinda tööl, ma poleks saanud kontorit kinni panna ning Tallinna minna. 1.4 Analüüs Minu arvates on antud kaasuses tegemist töölepingu tingimuste mittemõistmisega. Töötaja töölepingus on kirjas, et tal pole kindlat töö tegemise kohta, vaid ta töötab Põhja-Eesti regioonis ehk siis teda saab vajadusel ümber tõsta mistahes Põhja-Eesti regioonis asuvasse Ergo kontorisse. Töötaja tunnistas, et ei teadnud töölepingule allakirjutades, mida see endast kujutab. Töötaja oli 18 aastat töötanud samas asukohas ja seetõttu oli tema arvates töökoha Tallinnasse
annaabi.ee 
