elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad ja kinnisasjadega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ning kohustused, sh hoonestusõigus ja kasutusavaldus. [5] Kinnisvara on kodanlike riikide õiguses liikumatu (immobiilne) vara (nt. maa, veekogud), mille kohta kehtivad kinnisvara käsitlevad sätted (põlisrent jms.). [3] Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. [4] Kinnisvara ehk immobiil on maa ja sellega seotud päraldised (sealhulgas hooned) ja õigused (sevituudid)
mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus,sihtotstarve,asukoht,pindala Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid
mida võib kasutada remondi, õppe- ja ravikulutuste, suuremate sisseostude, äritegevuse, investeeringute, tarbimiskulutuste jms finantseerimiseks. 13. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on juriidiline register: sinna kannete tegemine loob, muudab või lõpetab kinnisasjaõigusi ja seda tuleb eristada maakatastrist. o Kinnistusraamatuseadus sätestab kinnistusraamatu pidamise korra. o Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. o Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister – kanded tehakse registrisse, milles on 4 jagu: esimeses jaos on kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala. Teises jaos omaniku andmed. Kolmandas jaos koormatised ja kitsendused. Neljandas jaos hüpoteegid 2) kinnistuspäevik
.. tänaval. Selle töö autor ise elab selles majas ning mäletab ka maja ehitamist. Maja ehitamisega sai algust tehtud 1987 ja majja koliti sisse 1991 kui see polnud veel valmis. Ehitis võeti vastu aastal 1994 (vt lisa 1). Siin töös kirjeldatav kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi. 3 1. Kinnisvara olemus 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, mille objektiks on kinnisasjad (Kaing, 2011, 12). Wikipedia andmetel on kinnisvara omandus mis hõlmab maad ja ehitis selle peal ning vilja mis sellel kasvab, mulda ja mineraale maapõues (Wiki, okt 2011). Investor Words järgi on kinnisvara maatükk koos õhuga selle kohal ja maaga selle all ning ehitistega selle peal (Investor Words, okt 2011). Kinnisvara ja kinnisasja mõiste erinevates võõrkeeltes. Kinnisvara:
47. cessio loovutamine 1 48. dare andma 49. facere tegema 50. solutio täitmine 51. conditio tingimus 52. vis maior vääramatu jõud 53. mora viivitus 54. res asi 55. dominium omand; omandiõigus 56. proprietas omadn; omandiõigus 57. possessio valdus 58. traditio vormivaba üleandmine 59. res mobiles liikuvad ehk vallasasjad 60. res immobiles liikumatud ehk kinnisasjad 61. ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata 62. ius utendi õigus asja kasutada 63. ius disponendi õigus asja käsutada 64. servitus servituut 65. ususfructus kasutusvaldus 66. occupatio hõivamine, vallutamine 67. usucapio igamine 68. actio negatoria negatoorhagi 69. rei vindicatio vindikatsioonihagi 70. iura in re aliena õigused võõrale asjale 71. ius in rem asjaõigus 72. ius in personam 73. paterfamilias perekonnapea 74
C saab kogu oma raha kätte, 300 000, kuna tema on nõude järjekorras esimene. A saab 100 000 ja E saab 200 000. Kuigi E tegi laenulepingu hiljem on ta siiski järjekohal. B ei saa midagi, kuna raha sai otsa. Nõudeid jäi veel üle 1 miljoni (kõigi peale kokku), mis saab võlajäägist ? Laenuvõtja enda asi on leida võimalusi, kuidas tasuda laenujääki. Ühishüpoteegi kaasus A, B ja C sõlmivad lepingu, mille raames kohustuvad B ja C A ees koormama neile kuuluvad kinnisasjad ühishüpoteegiga A panga (P) kasuks A poolt võetava laenu tagamiseks. A peab laenu pangale ise tagasi maksma. A laenu tagasi ei maksa ja seetõttu nõuab P B-lt, et B maksaks kogu hüpoteegiga tagatud laenu tagasi, vastasel korral ähvardab P, et laseb B-le kuuluva kinnisasja maha müüa. B maksabki kogu laenu tagasi. Kas B saab nüüd nõuda A-lt asjaõiguslikkutagatist? Hüpotees: Kas B saab nõuda A lt hüpoteegi AÕS § 361 (2) alusel ? Eeldused: 1. kas B on omanik ? + 2
3. Millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asetsevad Käibes osalevad ainult need maatükid, mis on kinnistud. Vastavalt KRS § 51 on kinnistu kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 2) kinnisasi (maatükk); 3) hoonestusõigus; 4) korteriomand; 5) korterihoonestusõigus. Sisuliselt Kinnistuks muutub kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande. Kinnistusraamatusse tuleb kanda kõik eraõiguslikele isikutele kuuluvad kinnisasjad Riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad kinnisasjad ei ole sissekandekohustuslikud, kuni nad ei ole tsiviilkäibes (nt ei kuulu sinna avalikud teed, riigile kuuluvad hoonestatud kinnistud jne). avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb kinnistusraamatusse kanda siis, kui seda koormatakse asjaõigusega seda soovib omanik kinnisasi antakse teise isiku valdusesse KINNISTUSRAAMATU STRUKTUUR
-Tehing on toimunud vastupidiselt lepingule. Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3
õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Omandi liigid on ainuomand ja ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomandiks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. 1.3.2. Ainuomand ja ühine omand Ainuomandi puhul kuulub omand ühele isikule. Ühise omandi puhul kuulub omand mitmele isikule. Ühise omandi esemeks võivad olla nii vallas- kui kinnisasjad. 1.3.3. Kaasomad - Kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. 1.3.4. Ühisomand - Ühisomandi puhul on ühisomanike osad kindlaks määramata nii asjas kui omandis. Ühisomandi puhul eeldatakse erilise isikliku suhte, nt abielusuhte olemasolu. 1.4. Omandi kaitse
kahjustuste puhul. Mis kuulub kinnisomandisse, kust algab ja lõpeb kinnisomand? Antud referaadi eesmärk on seletada lahti kinnisomandi ulatus ning seadusega kehtestatud kinnisomandi kasu- tamise piirangud. 3 1. KINNISOMAND 1.1. Kinnisasi Kinnisasi on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (nt krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Asjad, mis ei ole kinnisasjad, on vallasasjad.1 1.2. Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine Kinnisomand tekib siis, kui kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse. Omandamise või võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel.2 Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda ning sellisel juhul on riigil õigus kinnisasi hõivata
5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21
5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15. ius in rem- asjaõigus 16. iura in re aliena- õigused võõrale asjale 17. praetor peregrinus- võõramaalaste preetor (lahendas võõramaalaste tüliküsimusi) 18. praetor urbanus- linnapreetor (lahendas Rooma kodanike tüliküsimusi) 19. in iure- kohtus, preetori ees; tsiviilprotsessi esimene staadium 20. in iudicio- kohtus, kohtuniku (iudex) ees; tsiviilprotsessi teine staadium 21
conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas omandiõigus; omand possessio valdus, valdamine traditio omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi kasutamisõigus ius disponendi käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus ususfructus kasutusvaldus; viljakasutusõigus (õigus kasutada eluaegselt võõrast asja ning omandada selle vilju isiklik servituut Roomas)
9. Maismaa osatähtsus Maailmas, ühe elaniku kohta (põllu)maad keskmisena. Maakera pinnast on kaetud 70% veega (361,1 mln ruutkm), maismaad vaid 29,2% (149,1 mln ruutkm). Eestis elumaad 3ha inimese kohta, Venemaal 11,5ha, Aussis 44,3ha, Indias ja Jaapanis 0,3ha. Põllumaad Eestis inimese kohta 0,69ha, Venemaal 0,91ha, Aussis 2,5ha, Jaapanis 0,03ha ning Saksas 0,15ha. 10. Maa kui kinnisvara mõiste. Isikule kuuluvad kinnisasjad (maapinna piiritletud osa nt. maatükk koos hoonetega) ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 11. Omanikul 3 õigust maa üle ja 2 kitsendust. 3 õigust: valdamine(faktilise võimu teostamine), kasutamine(asja kasulike omaduste tarbimine), käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks) 12
16. Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi? Sõltuvalt esemeks olevast asjast Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. ◦ Kinnisomand - Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 17. Kuidas liigitatakse ühist omandit sõltuvalt sellest, kas omanike osade suurus on määratletud või ei? Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule
Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
KONTROLLTÖÖ ÕIGUSÕPETUS 11 klass ___________________ 21. mai 2018 1. Asjade liigitamine õigusõpetuses? Kinnisasjad ja vallasasjad. 2. Mis on õigusvili? Too näiteid. Kui vilja saadakse õigussuhte tõttu, siis on tegemist õigusviljaga üür, rent, intressid jne 3. Mis on asjade olulised osad? Asjade olulised osad on sellised koostisosad, mida ei saa asjast eraldada ilma asja oluliselt kahjustamata ja need ei või olla asjast erinevate õiguste ja kohustuste kandjaks. 4. Millest koosneb omand? Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest:
nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut?
Pärandist loobumiseks on 3 kuud (esitatakse avaldus) Eestis peab Harju Maakohus pärimisregistrit, kus on andmed testamentide ja lepingute kohta 9. ASJAÕIGUS 9.1. Asja mõiste ja liigitamine, asja osad Asjaõigused on inimeste õigused asjadele Asi on seaduse järgi kehaline ese st käega katsutav (samas ei loeta näiteks asjaks voolavat vett, küll aga pudelis vett) Asjad jagunevad: 1. Kinnisasjad – looduses piiritletud maatükid 2. Vallasasjad on kõik ülejäänud (st liigutatavad) Päraldised – iseseisvad vallasasjad, kuid neil puudub mõte mne teise asjata, mida loeatkse peaasjaks N: talu päraldiseks on põllumajadustehnika Asja kasutamisest saadav kasu on vili: 1. Loodusvili – looduse jõul saadav kasu N: marjad 2. Õigusvili – kasu saadakse õigussuhte töttu N_ välja üüritud korteris
kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist. Ühishüpoteek §359. Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.(11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. §360.Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine (1) Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. (2) Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. Nimetatud juhul kohaldatakse hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamise kohta käivaid sätteid (§356). Seega:
üksteisest piiride abil. Puisteaineid ei piiritleta esemetena, vaid kasutuses olevate mõõteühikutega(kg, t..) Valitsetavus tähendab, et as peab olema valitsetav(omandatav, hõivatav, kasutatav). Valitsetavusest lähtudes on palju diskusioone põhjustanud kirjanduses voolava veel lugemine asjaks. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjast vaid kinnis ja vallasasjast lähtudes. Kinnisasjaks on maapinna piieitletud osa ehk maatükk, vallasasjadeks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad (vt TSÜS§50, lõiked1,2). Tuleb täpsustada seda et vallas asjad mis on muutunud kinnis asja oluliseks osaks ei ole enam vallas asjad. Vallas asjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad asju määratakse käibes arvu mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused mis eristaklsid neid teistest sama liiki asjadest.(TSÜS§51,lõige1) asendatavad on nt rahaühikud, äriühingu väärtpaberid, seeria viisiliselt toodetavad asjad, teatud aasta käigu konjakid, veinid.
Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse.
Riigikogul, siis peab President seaduse välja kuulutama. Kui ta leiab, et õigus on Presidendil, siis peab Riigikogu seaduse ära parandama ja siis President kuulutab selle välja. Asjaõigus Asi on kehaline ese. (Loomad ei ole asjad) Kes on asja omaniku? · Füüsiline isik · Juriidiline isik · Riigi oma · Kohalik omavalitsus · Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool) Asjade liigitus: · Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili
valdus võib tekkida ainult asjadele. Õigusliku reguleerimise esemeks võivad olla ka asjade kogumid või kogu vara, mis samuti kuuluvad ,,õigusobjektide" laiendatud mõiste alla. Asjaõigusseadus eristab vallas- ja kinnisasju. Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad. Asjadel on omanikud ja õigustel omajad. Asjad on esemed, mis evivad ruumilist ulatust, on tajutavad meelte abil ning asuvad isiku tahte ja juhtimise all. Asjade liigitusi on mitmeid: kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) ja vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt), asendatavad (vallasasi mida tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel arvu, mõõdu ja kaalu järgi) ja asendamatud (kõik mis ei mahu asendatavate asjade mõiste alla) asjad, äratarvitatavad (vallasasi mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse, on faktiliselt äratarvitatavad
Indias 0,16ha põllumaad inimese kohta Jaapanis 0,03ha põllumaad inimese kohta Eestis 0,69ha põllumaad inimese kohta Venemaal 11,5ha maad inimese kohta Soomes 6,7ha maad inimese kohta Austraalias 44,3ha maad inimese kohta Saksamaal 0,4ha maad inimese kohta Indias 0,3ha maad inimese kohta Jaapanis 0,3ha maad inimese kohta Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Maaomanikule määratakse: maamaks ja sihtotstarbe. Omand Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on asja üle kolm õigust : Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab asja omanik, kui seda kasutamist võid ta ka teistele edasi anda. Käsutamiseõigus – seisneb asja juriidilise saatuse määramises, see on asja
kohustust hüvitist maksta. Kui hoonestaja aga ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta sellega õiguse hüvitisele. Antud peatüki viimane paragrahv sätestab, et kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub hoonestaja. Samuti ka avalik-õiguslikud reaalkoormatised. Võimalik on siiski ka kokku leppida teisiti.3 Hoonestusõiguse puhul on kaks õigust konkureerivad, sest koormatud maatükk ning hoonestusõigus on mõlemad kinnisasjad. Nad on niiöelda üksteise peal. Nii hoonestusõiguse sisu kui ka ulatuse suhtes saab kohaldada kõiki maatüki omandiõiguse sisu ja ulatuse kohta käivaid sätteid. Hoonestaja on maatüki otsene valdaja, maatüki omanik on selle kaudne valdaja. Siiski on omaniku õigused eelistatud hoonestusõiguse omaniku õiguse ees, sest omanik saab hoonestusõiguse lõppemisel koormatud maatüki tagasi enda valdusesse. 3RT I 1993, 39, 590 6 4
realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult. Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku huvid võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad. ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. (
Teo ja tagajärje vahekorra fikseerimine. Ülioluline, et faktid selged enne kui praktiseeriv jurist teeb otsuse. Parem kümme süüdlast vabaduses kui üks süütu vangis. Barbara figuur 1. Suur eeldus (õigusnormi tsitaat) 2. väike eeldus (teo kirjeldus, faktiline väide) 3. Õiguslik otsustus Õigussuhte objekt ehk ese. Alus e. objekt e. ese on objektiivse tegelikkuse nähtus, millele isikute tahe on suunatud. Kehalised esemed on kinnisasjad (maapinna piiritletud osa), vallasasjad- kui pole kinnitatud maapinnale. Õigussuhte sisul on õigused ja kohustused. Õiguspärane käitumine. Esemed õiguses- õigussubjektid, vaimse tegevuse produktid, asjad. Asi õiguses peab olema vaimse kvaliteedi kandja, relatiivselt konstante. Asi õiguses on seotud sotsiaalse õigusliku väärtusega, omandi mõistega. Asi õiguses on kasutamist võimaldav, teatava kestvusega ese. Aeg õiguses
Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa
tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu. Hädaseisund välistab omaabi (AÕS § 41) teostamise Omand võib eraõiguses tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele- vallas ja kinnisasjadele Erandina AÕS õiguste käibe osas õiguste pantimine Omand kui asjaõigus on üksikutele asjadele, mitte asjade kogumitele (üleandmiseks tuleb need identifitseerida Kinnisomandi esemeks on kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad, samuti- mida võidakse sinna kanda Vallasomandi esemeks on vallasasjad (TsÜS § 50 lg 2) Mõned asjad võivad olla käibest eraldatud või nende käive on piiratud (seaduse alusel) –nt relvad ja narkootikumid Käibes ei ole üldised hüved – nt avameri ja õhk Omand lõppeb hävimisega, kaotamisega.. OMANDI LIIGID Ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. (2) Ühine omand on kaasomand või ühisomand.
Maa nutikas kasutus Kui maad on liiast ja seda ei ole kapitaalsetl võimalik hooldada, siis on võimalus anda maa rendile. Agraarpoliitika Põllumajanduspoliitika Agraarmajanduse sisestruktuur Maa kui kinnisvara Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Kinnisasi – Maapinna piiritletud osa - maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud nagu näiteks, ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnisomad ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel, näiteks liiv, kruus, turvas samuti riigivesi, mis on riigi oma.
ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Hoonestusõiguse puhul tekib erinevate õiguste konkurents, kuna nii kormatud maatükk kui hoonestusõigus on kinnisasjad, mis piltlikult öeldes lasuvad ,,teineteise peale". Hoonestusõigusel on dualistik olemus see on piiratud asjaõigus, mis samas on sisuliselt loetud kinnisasjaks. Hoonestusõiguse sisu ja ulatuse suhtes tulevad kohaldamisele kõik maatüki omandiõiguse sisu ja ulatuse kohta käivad sätted maaomaniku asemel teostab hoonestaja maatüki kasutamist ja valdamist omaniku omandi ruumilises ning sisulises ulatuses. Hoonestaja on maatüki otsene valdaja, maatüki omanik kaudne valdaja
väljatrükki või väljavõtet. Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud. Avalik dokument on vaja apostillida, kui soovitakse kasutada riigis, kes on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga. Kui avalik dokument on kord juba apostilliga kinnitatud, on seda võimalik kasutada kõigis konventsiooniga ühinenud riikides. 32. Kuidas liigitatakse asju? Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised, rajatised (krunt ja sellel asuv maja), omandid (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tegeleb notar. Vallasasjad on kõik esemed ja asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, arvuti, haagiselamu, laev. Vallasasjadel kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist. 33. Mis on valdus ja mis on omand? Valdamine on õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Juhul kui omanik
Riik on seadnud kinnisomandile teatud kitsendused ning piiranud selle ulatust. 3 1. KINNISOMAND Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisomand on kinnisasja kuulumine kindlale isikule seaduslikul alusel. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandega. Vallasajade juures on omandi ulatus ja piirid määratud ajsa suuruse ja olemusega. Kinnisasjade juures on olukord teistsugune. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad ja seetõttu ei ole nende piirid looduse poolt määratud. Vältimatud on ka kinnisasjade omavahelised mõjutused. Õiguskorra jaoks on olulised ülesanded reguleerida kinnisasjade piiritlemine ja määrata omandi sisu neis piirides ning määrata omandi teostamise kitsendused. Kinnisomand on kitsendatav seaduse alusel. 1 Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. See kantakse kinnistusraamatusse omaniku notariaalselt tõestatud avalduse alusel
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Kokkuleppe
28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite hüvitis, tulu äriühingute osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemaksena, kinnisasjad, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud tulu (suvila, aiamaja või 0,2 ha maad, mis on olnud omandis üle 2 aasta) 29.Milliseid makse peavad maksma FIE-d oma tuludelt ? FIE, kes sai eelmisel maksustataval perioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on ¼ isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summa. Avansilised
Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema kinnistuspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. 2. Mis on kinnistu? Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. 3. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond. 4. Mida kantakse (registritesse) kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). 5. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat-Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste register, mida peab kohus; 6. Mis on kinnistusregistri osa? Kinnistusregister koosneb neljast osast ja tiitellehest. 7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister;
Ise oma boss. Kasum endale. Lihtsustatud raamatupidamine (aasta käive kuni 250000kr Äriõigus (1995) Äriühingud: Täisühing (TÜ) Usaldusühing (UÜ) Osaühing (OÜ) + Piiratud vastutus - Algkapitali nõue 40 000kr. 1 osaku suurus mitte alla 100 kr Kõrgeim juhtimisorgan osanike üldkoosolek. Aktsiaselts + Piiratud vastutus Asja õigused Asjaõigus (1993) Asi on kehaline ese seega põhimõtteliselt käega katsutav. Asjade liigitamine: Kinnisasjad need on maa küljes kinni. (seotud kinnisvaraga jne) Vallasasjad mida on võimalik teisaldada. (tõsta/viia ühest kohast teise) Samuti jaotatakse asju veel: Äratarvitatavad asjad mida saab ära tarvitada. (küttepuud, söök jne) Äratarvitamatud asjad mida ei sa ära tarvitada. (raadio, telekas jne) Saab veel eristada: Asendatavad asju mida saab asendada (suusad, rattad jne) Asendamatud asju mida ei saa asendada (maalid, skulptuurid jne)
Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja:
Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikule, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajale. abieluvaraleping- leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatud. ühisvara- üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluv vara. Juriidilises kontekstis tähistab mõiste ühisvara sagely abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne) lahusvara- Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara. ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse
Subjektiivsele õigusele vastandub juriidikine kohustus. 19. Õigussuhte sisu Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavadki õigussuhte sisu. 20. Õigussuhte objektiks on meid ümbritseva maailma nähtused, millele on suunatud subjektiivsed õigused ja kohustused ning mis riik ja kehtiv õiguskord on selleks nimetanud. Konkreetsetes õigussuhte liikides on õigussuhte objektiks: *asjad (maatükk) – kinnisasjad: maa….vallasasjad: auto *mittevaralised hüved (intellektuaalne omand) *subjektide tegu (tegevus:vargus või tegevusetus:arst ei anna abi) *tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg) Kokkuvõte: Õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 21. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest
Üldine käibemaksumäär on 20 % kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. 9% madaldatud määr, mis laieneb raamatutele, ravimitele, majutusele, perioodilisele väljaandele jne 0% ekspordile ja ühendusesisele käibele, rahvusvaheline transport,tehingud vabatsoonides, maksuladudes jne Maksuvabkäive millele ei pea maksu lisama, aga ei ole ka õigust küsida tasutud käibemaksu tagasi: · postiteenus · tervishoiuteenus · enamus koolitusi · kindlustus ja mõned finantsteenused · kinnisasjad · hasartmängud jne Käive on tekkinud kui kaup on üle antud või teenus osutatud kui kauba või teenuse eest on makstud Sisendkäibemaksu saab maha arvata: ·kaup on soetatud või teenus on saadud; või ·kauba või teenuse eest on tasutud Igal juhul peab olema arve. Importimise puhul ka tollideklaratsioon. Oluline on korrespondentsus ehk siis, kui müüjal on kohustus tasuda maksu, on ostjal ka mahaarvamisõigus. Maksustamisperiood on kalendrikuu
Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad Praktilise vajaduse tõttu loetakse asjadeks teatavaid õigusi: 1. Hoonestusõigus 2. Korteriomandiõigust KOHTULAHEND: 3-2-1-37-14 Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes. ASJADE LIIGID Asjade liigid: 1. kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) 2. vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt 3. Asendatavad vallasasjad: puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest; määratakse arvu, mõõdu, kaalu järgi (vt TsÜS § 51 lg 1). 4. Asendamatud asjad – ei ole võimalik asendada. Kinnisasjad ei ole asendatavad! 5
kvaliteet). Liigituvad kehalisteks esemeteks (asjad) ja mittekehalisteks (õigused). Asjad: Kehalised esemed, millele saab kohaldada asjaõigust, asja tunnused on ruumiline piiritletavus, meetega tajutavus, võimalus teostada faktilist võimu (vallata). Inimkehast eraldatud kehaosad muutuvad pärast eraldamist asjadeks (juuksed, hambad), inimese laip on asi, kuid selle käsutamine on piiratud. Loomi ei loeta asjadeks kuid nende tsiviilkäive toimub asjaõiguse alusel. Asjade liigid: 1. Kinnisasjad- maapinna piiritletud osa, koos oluliste osade ja päraldistega, käsitada saab vaid kinnisasju mis on kantud kinnisturaamatusse 2. Vallasasjad- asjad, mis pole kinnisasjad ega selle osad 3. Asendatavad asjad- vallasasi, mida määratletakse mõõdu, arvu, kaalu järgi// Asendamatu asi 4. Äratarvitatav asi- lakkavad otstarbekal kasutamisel olemast, võõrandatakse, otstarbekas kasutmine seisneb üksikute asjade võõrandamises (kaubalaos olevad tooted)
2 1. KINNISVARA OLEMUS JA SISU Teadaolevalt on vara inimese jaoks väga tähtis. Varasid võib jaotada mitmeti üheks võimaluseks on jagada vara kinnisvaraks ja vallasvaraks. Sõna “kinnisvara” omab üksnes kõnekeelelist tähendust. Kinnisvara mõiste võrdub mõistega kinnisasi ja kinnistu. Tinglikult võib öelda, et kinnisvara moodustavad maatükk, selle olulised osad ja maaga seonduvad asjaõigused. Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohutused [1]. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kantud kinnistusraamatusse. Ehitised, mis asuvad kinnistusraamatusse kandmata maatükkidel, on käibes vallasasjadena. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused
(3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus. Kinnisasjad ja vallasasjad nende õiguslik reziim on väga erinev. Kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kinnistusraamatu. Vallasasjade puhul valduse üleandmise teel. Oluline on ehitise vundament. Va need ehitised, mis on püstitatud hoonestusõiguse alusel. Samuti kõik, mis kasvab, on kinnisasja oluline osa ja kuulub selle hulka. Vallasasi on kõik see, mis ei ole kinnisasi. Hoonestusõigus kehtestatakse pikaks ajaks 36 kuni 99 aastat. Kõik kinnisasjaga seonduv käib läbi
(3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus. Kinnisasjad ja vallasasjad nende õiguslik reziim on väga erinev. Kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kinnistusraamatu. Vallasasjade puhul valduse üleandmise teel. Oluline on ehitise vundament. Va need ehitised, mis on püstitatud hoonestusõiguse alusel. Samuti kõik, mis kasvab, on kinnisasja oluline osa ja kuulub selle hulka. Vallasasi on kõik see, mis ei ole kinnisasi. Hoonestusõigus kehtestatakse pikaks ajaks 36 kuni 99 aastat. Kõik kinnisasjaga seonduv käib läbi
mitme isiku osavõtul. Vastupidi, individuaalne, eraomand, tekib algselt res nec mancipi puhul. (hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes). Hilisemas õiguses vahetegemine res mancipi ja res nec mancipi vahel kaob! Oluliseks liigituseks saab: 1) res immobiles 2) res mobiles st. liikumata või liikuvad asjad, nüüdisajal öeldes- kinnisasjad & vallasasjad. See liigitus saab oluliseks Justinianuse õiguses! (justinianuse koodeksist, ida-roomas kirja pandud rooma õiguse n-ö viimasest kihist) ager publicus- avalik omand Res immobiles- tähtsaim asjade liik. Õiguslikku vahet hakati tegema res mobiles ja res immobiles vahel imperaatorite ja praefectus praetorio reskriptides. igamine- kokkulepe aegub../kokkulepe ei kehti enam. õiguse võib aja jooksul kaotada. Omanikuks olek on kohustus.
Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks. 2. Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1
asukohaga osa. Kinnisasi ulatub vertikaalselt selle kõrguse ja sügavuseni, milleni küündib kinnisasja omaniku huvi kinnisasja kasutamisel ning väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust. Vallasasi on kõik muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ega kinnisasja osad. Kui vallasasi ühendatakse püsivalt kinnisasjaga, muutub see kinnisasja osaks. Loomad liigituvad vallasasjadeks. Vallasasi jaguneb omakorda mitmeks eri liigiks. Nii on nt: asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Asendatavate asjade hulka võib lugeda põllumajandusloomi. Äratarvitatav asi on aga vallasasi, mis
annaabi.ee 
