Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned huvitavamad veebilehed, kus uusi ja trendikaid mustreid on kasutatud ja lisan juurde enda poolsed kommentaarid. Ikka veel käib eksperimenteerimine navigatsiooni ja menüüdega ning ikka veel püüavad disainerid saada seda võimalikult hästi ja kasulikult tööle. Üheks selliseks näiteks on hamburgeri menüü, mida on küll palju kritiseeritud, kuid samas on see muster laialdaselt kasutusel ning selle funktsioon on kasutajatele kergesti äratuntavaks muutunud
Interneti ajalugu ja teke Ave Tüür 10.klass Kärdla Ühisgümnaasium Mis on internet? Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku - TCP/IP protokolli Interneti ajalugu 1. september 1969 Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti ...
on pisidetailideni läbimõeldud Teie kodulehe välisvaade. See pole ainult ilus vormistus, vaid ka funktsionaalsus. VEEBIDISAINI ESIMENE PÕLVKOND (1991-1994) Veebilehed olid staatilised, kujunduselt lihtsad, sisaldasid pealkirju ja tekstilõike Blogid Turvalisus ja privaatsus olid suureks probleemiks Veebilehtede loomine käis sõna otseses mõttes käsitsi arvutitele arusaadavat HTML koodi kirjutades, veebilehitsejaid oli aga mitmeid erinevaid ning puudusid koodistandardid, mis tagaksid veebilehtede ühtse väljanägemise kõikjal. Microsofti esimene koduleht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VEEBIDISAINI TEINE PÕLVKOND Veebilehed hakkasid enam keskenduma sisule ja külastajatele Mitmekülgsemaks muutus ka disain.
arvutisse)
Xp C:Documents and Settings
Kolmandas peatükis uuritakse sotsiaalsete järjehoidjate ajalugu ning käsitletakse põgusalt Pinteresti ja StumbleUponi veebilehte. 3 1. SOTSIAALSETE JÄRJEHOIDJATE OLEMUS Sülearvutite, nutitelefonide ja tahvelarvutite populaarsusega seoses arenevad ka erinevad võimalused internetis, mida paljud kasutavad igapäevaselt. Näiteks on veebilehtede loomine lihtsam ja otsingumootorid võimaldavad erinevatelt veebilehtedelt sobivat informatsiooni leida (Kusmin, 2007). Sotsiaalne järjehoidja on veebipõhine rakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku (Kusmin, 2007). Selle asemel, et erinevaid linke veebibrauserisse salvestada, saab neid veebi salvestada. Sotsiaalseid järjehoidjaid seletatakse ka kui veebilehtede märgistamist ja salvestamist hilisemaks kasutamiseks. (Nations)
Milline on kõige parem ja kõige kehvem veebileht? Veebilehti, olgu nad head või halvad, külastame me kõik. Aina rohkem tekib võimalusi oma asjade ajamiseks internetis- veebilehtedel, kas siis ostlemiseks, suhtlemiseks, info otsimiseks või rahandusega seotud tegevusteks. Seega on tähtis, et veebilehed oleksid kasutaja jaoks võimalikult lihtsad ning ei nõuaks lisapingutusi. Üks olulisemaid asju veebilehtede juures on kujundus. Kujundus määrab kasutaja esmamulje, mille järgi otsustatakse kas teatud leht on usaldusväärne ning kas tasub seal edasi tegutseda. Halva veebilehe puhul pole disainile palju rõhku pandud- kujundus on aegunud või liiga lihtne ning leht laeb aeglaselt. Hea veebileht käib trendidega kaasas ning näeb professionaalne välja. Veebilehte külastades on kasutajatel kujunenud ka juba teatud ootused menüüribade ning nuppude suhtes.
Väärtus 32,223 $m 91.aastane 5 tegevusvaldkonda Lugupeetuim firma 2013.aastal Tugevused: Hea turundustegevus (koostöö Suurbritannia, Jaapan, Hiina, Venemaa) Brändi hea maine Turuliider animatsioonides Brändi tuntus üle maailma Mitmekesisus Nõrkused: Juurdepääsu puudumine kõigile Üle hinnatud Suurenevad restruktrueerimise kulud (uuendamine) Võimalused: Suurenev meelelahutus ja meedia tööstus Interneti kommunikatsiooni areng Odavate veebilehtede areng Laienemine Hiinasse Uute firmadega koostöö edendamine (kasumi saamiseks) Ohud: Asenduskaubad Olemasolevad firmad Uued firmad Piraatlus Range regulatiivne keskkond Reklaam https://www.youtube.com/watch?v=37vEXv2 EsuE&feature=youtu.be AITÄH KUULAMAST!
internetiavarustes - seega kustutasin oma blogi sealt jäädavalt. Praeguseks referaadiks teemat valides avastasin listist Wordpressi nime ning tuttav koht köitis taas uudishimu. Sellest ka põhjus, miks valisin just selle teema. Kõik alljärgnev seletab lahti Wordpressi sisu ja kasutusvaldkonnad. Referaat näitab, kuidas on veebiplatvormi kuulsus hüppeliselt tõusnud ning lihtsast blogimiskeskkonnast saanud tuntud ja tunnustatud veebilehtede põhitala. 3 1. TARKVARA OMADUSED Alljärgnevalt on alapeatükkidena välja toodud tarkvara funktsioonid ehk tarkvara sisu, sisendite ja väljundite kirjeldus, litsentsitüüp ja hind ning vajalik platvorm, installeerimine ja halduskulud. 1.1. Tarkvara funktsioonid Algselt loodi Wordpressi nimeline tarkvara blogimiseks, kuid aja möödudes arendati tarkvara ning tänasel päeval on sellest saanud paljude firmaveebide mootor ning on
jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. xml ja html erinevused ja sarnasused: XML-kasutatakse andmete hoidmiseks HTML-kasutatakse andmete näitamiseks Html:Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel xml:Struktureeritud teksti esitamise formaat. Sarnasus: mõlemad SGML’i rakendused. Info pannakse “tag”-ide vahele. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Javascript – keel, mida kasutatakse veebilehtede arendamiseks XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis.
Randvere tee 9 15. December 2021. a. 74001 Viimsi Lugupeetud Viimsi Noortekeskus Soovin osaleda Viimsi Õpilasmalevas. Informatsiooni Viimsi Õpilasmaleva kohta leidsin Teie Facebooki lehelt. Leian, et minu tööind, varasemad kogemused ja ettevõtlikus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel õpin Tallinna Kesklinna Põhikooli 9.d klassis, ning vabal ajal tegelen investeerimisega ning loon erinevaid võimalusi nagu veebilehtede loomine ja asjade müümine, millega teenida lisaraha. Varasematel aastatel olen leidnud endale kliendid, kelle juures igasuguseid aiatöid tegin nagu muru niitmine, umbrohu kitkumine, lume rookimine jt. 7. klassis tegin ka minifirma, mille käigus arendasin tiimitööd ja inimestega suhtlemist. Oma kätt olen proovinud ka aianduses, kasvatades erinevaid lilli ja taimi. Kui kasuisa ehitas maja, siis olin pidevalt talle kohapeal abiks, koristades, tassides puid ja oksi. Läbi selle olen õppinud
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida.
Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Antiviirustarkvara ja teised kaitsemeetmed Paljud kasutajad paigaldavad arvutisse antiviirustarkvara, mis on võimeline viiruseid tuvastama ja eemaldama. Enamlevinud lisaks signatuuride võrdlemisele on veel heuristilise algorütmi kasutamine, mis otsib pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viiruseid, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad.
Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist
Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist
inimõiguste kaudu. Meie riik on kolmandat aastat järjest maailmas esimeste hulgas internetivabaduse poolest. Eestile on sama oluline toetada väljendusvabadust internetis kui teisi põhiõiguste ja vabaduste kaitsega seotud tegevusi. Internetivabaduse teine külg on küberjulgeolek. See on julgeoleku lahutamatu osa. Sinna alla käivad veel küberkaitse ja - turvalisus ning elutähtsa teaberuumi kaitse. Võimalikud küberrünnakud ei piirdu enam ainult veebilehtede halvamisega. Väga paljud tähtsad riigi valdkonnad sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja võrgustumine on olnud eestlaste teadlik valik. Seega peame enam pingutama, et kaasnevate ohtudega toime tulla. Autoritaarses Valgevenes on lood aga hoopis teisiti. 2010. aastal võeti vastu ilusa pealkirjaga seadus: ,,Meetmed rahvusliku internetivõrgu arendamiseks". Selle dokumendi järgi tähendab "interneti arendamine" internetiteenuse pakkujatele kohustust
siis paneb see natukenegi mõtlema. Teiseks võimaluseks pakuksin välja selle, et karistused oleksid praegusest karmimad(või et nad üldse oleks). Kokkuvõtteks võin öelda seda, et tänapäeval on väga palju ebaõiglust inimeste loomingu suhtes. Keegi teeb ära suure töö, mida on võimalik eimillegi eest endale saada. Selle vältimiseks on olemas mõningaid võimalusi, nagu karistuste kehtestamine või nende karmimaks tegemine, veebilehtede keelustamine või loengute pidamine, sellegipoolest arvatavasti piraatlus täielikult ei kaoks. Paremal juhul jääks veidi vähemaks.
Parimal juhul on see ainult veidi tüütu, näidates reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid. · Nuhkvara- On tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. · Paanikatarkvara- on liik kurivara, mille eesmärk on mängida kasutajate hirmudel, pannes neid ekslikult uskuma, et nende arvuti on nakatunud viiruse või mõne muu kahjurvaraga. Sellega meelitatakse kasutajat ostma ja paigaldama võlts- turvatarkvara, mis ise võib sisaldada pahavara. Kaitsta annab arvutit kurivara eest mitut moodi: kasutades viirusetõrjeprogrammi ja seda
TIIM A 1) Mõelda välja näidisvaldkond (fiktiivne ettevõte) (tehas, pank, ladu ...) Vihje: kuhu sobituks IT meeskond >= 20 FTE(full time employee)-d. – a) Ettevõttele nimi: YouSolutions Suurus: kuni 100 töötajat Geograafiline asukoht: Tallinn Tegevusvaldkond: IT arendus; veebilehtede ja äppide arendus – b) Ettevõtte missiooni, visiooni, eesmärkide välja mõtlemine / kirjapanek Ettevõtte YouSolutions missiooniks on viia kliendi IT lahendused uuele tasemele. Ettevõte pakub huvitavat töökohta ja eneseteostusvõimalusi enda töötajatele. Ettevõtte visiooniks on olla enim kasutatud it-lahenduste pakkuja Eestis. Ettevõtte eesmärgid: 1. Pakkuda IT-põhiseid lahendusi, kus hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas 2
Pärast punkti on firma või kliendi poolt valitud märksõna. Sellele järgeb punkt. Lõpus on maa lühend kus on see interneti aadress registreeritud. Näiteks: www.neti.ee või teise maa lühendiga näiteks www.google.com 10. Mis on URL? Ühtsustatud asukohanäitaja. 11. Mis on WWW? World Wide Web 12. Mis on brauser? Tooge näited Brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Näiteks Internet Explorer. 13. Mis on hüperlink? Hüperlink on nupp mille abil saab lihtsalt liigelda erinevate lehekülgede vahel. 14. Kuidas toimub lehekülje lisamine järjehoidjasse (Favorites/Bookmarks)? Võtad lahti interneti akna, valid lingi Favorites. Edasi valid lingi Add to favorites ,sealt saad kirjutada leheküljele nime ning siis vajuta Add ning see lisab lehekülje järjehoidjasse. 15
1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused
sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda. John Stuart Mill leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu teistele. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus
Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli. FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll, mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida, aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile. GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents. HTML – HyperText Markup Language, keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel. HTTP - hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-server protokoll HTML- dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS - HTTP millele on lisatud SSL
Praktikum 6 TIIM A YouSolution muudatusehalduse kord: EESMÄRK Muudatuste halduse kord määrab muudatuste halduse protsessi ja vastutuse. Korra eesmärk on tagada, et kõik ettevõttes tehtavad muudatused on registreeritud ning läbivad standardiseeritud protsessi minimiseerides sealjuures võimalikke IT-teenuste katkestusi. DEFINITSIOON Antud ettevõte hõlmab kõiki juhtumite/probleemide lahendamiseks ette võetavaid erakorralisi lahendusi. Nendeks on riist- ja tarkvara muudatused/lisamised, olemasolevate veebilehtede/ veebirakenduste hooldus ja arendustegevusest tulenevad muudatused. PROTSESSI KIRJELDUS 1. Muudatuse soovi esitamine - leitakse parem viis süsteemi toimimiseks ning muutuse ellu viimiseks on vaja esitada soov arendajale 2. Muudatuse plaani loomine - muudatuse esitaja ja muudatuse looja arutavad läbi kõik võimalikud variandid ja kaasnevad oh...
ee / Delfi.ee / Rate.ee / Orkut.com / Hot.ee / Postimees.ee 6 Kasutatud allikmaterjalid 1. Eesti maaülikooli tehnikainstituut (18.05.2009) Mis on Internet? [http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#Mis%20on%20Internet?] 2. Puhja Gümnaasium. Mariann. (18.05.2009) Interneti kasutamine Eestis [http://www.puhjag.edu.ee/mariann/interneti_kasutamine_eestis.html] 3. AS EMOR. (18.05.2009) Veebilehtede kasutamine kevadel 2005. [http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=1352] 7
Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel. Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad", rakendades standard käsud ja süntaksid. Graafilise kasutajaliitega kliente on sellest ajast saati arendatud mitmete desktop operatsioonisüstee...
a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide.
Tavapostitused on ajalises järjekorras, kuid "sticky" postitus püsib koguaeg nähtaval. (Internetifoorum) 1.2. Blogi Blogi on kõige rohkem kasutatav võrgurefleksiooni vahend. Blogi on veebisait, mille sissekanded on kronoloogilises järjestuses nagu päevikuski. Paljud blogid sisaldavad uudiseid või arvamuslugusid konkreetse teema kohta. Mõned blogid seevastu toimivad rohkem isiklike võrgupäevikutena. Tüüpiline blogi sisaldab nii teksti, pilte, teiste blogide ja veebilehtede linke kui ka muid teemaga seotud meediume. Paljude blogide oluliseks osaks on võimalus lugejatel kommentaare jätta. Blogid võivad sisaldada mitmesuguseid ressursse, mitte ainult tekstilist teavet. Lisaks võivad sisaldada ka videoid (videoblogid), fotosid (fotoblogid) ja heliressursse (netisaated). Levinud blogivahenditeks on Blogger, TypePad, Wordpress, Live Journal ja Edublogs. (Uued hindamismeetodid). 4 5 1.3
13. Nimeta privaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis. Privaatsus kas ja milliseid andmeid kogutakse ja talletatakse üksikisikute kohta - Millist infot endast teistele jagada? - Millist informatsiooni peaksid inimesed enda teada hoidma, mitte teistele avaldama? - Millist infot inimeste kohta peaks hoidma andmebaasides ja kui kaitstud see info seal on? Elektrooniline järelevalve töötajate poolt külastatud veebilehtede kaardistamine ja analüüs, töötajate kirjavahetuse jälgimine. Vastumeetmetena kasut nt veebilehtede külastuse keelamist tarkvara abil. Andmete hoidmine andmebaasis paljud organisatsioonid salvestavad personaalseid andmeid (panga, mobiilside ja TV- teenuste pakkujad, haiglad, koolid, valitsus, tööandjad). Kas need andmed on adekvaatsed, kaua neid andmeid hoitakse, milleks neid kasutatakse, kellele jagatakse, kas need on kaitstud volitamata juurdepääsu eest, jne 14
sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod. 4. SÕNUMIKOMMUTATSIOON Sõnumikommutatsioon on kommutatsioon, mille korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmedel on vaja olla enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saadud. Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb väikene osa aja pilu. Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. KOKKUVÕTE
Halvang nt! Programmide masskäivitus; võrgu ülekoormamine; teenuste tõkestatus; tarkvara kustutus; andmete kaotsiminenk 7. Modifitseering nt! Andmete muutmine; nt sidekanalis marsuudi muutmine. KOLMAS LOENG 1. Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Nuhkvara levitamise eesmärgid võivad samuti olla üsna erinevad: alates kasutaja paroolide ja krediitkaardi numbrite varastamisest kuni külastatud veebiaadresside alusel kasutaja profiili koostamiseni, mille järgi saab kasutajale spetsiaalselt talle suunatud reklaami näidata. 2. Nõrkused (turvaaugud) ning nende jaotus on kaitsva objekti suvalised nõrgad kohad,
õppeaines neist rääkida või näiteks abi pakkuda, kui tullakse küsima. Seega oleks oluline õpetajatel nõu anda, kuidas sellistes situatsioonides toimida või neid lahendada, sest õpetaja on tõenäoliselt esimene täiskasvanu, kelle poole laps pöördub Osa õpetajaid on hakanud sotsiaalmeedia keskkondade kasutajaks, et olla kursis, mida õpilased nendes keskkondades teevad. Teised leiavad, et sellepärast ei peaks nemad küll nende veebilehtede kasutajaks hakkama Kuigi mitmed nooremad õpetajad on aktiivsed erinevate keskkondade kasutajad, ei ole nad näiteks teadlikud, et veebilehe omanikult saab paluda pildi, video, konto või info eemaldamist. Tuleb ainult viitsida ja tahta seda leida. Mainiti näiteks piraatluse kohta. Küll mitte seda, kuidas sellest hoiduda, vaid ikka seda, kuidas vähem endale probleeme tekitada Kokkuvõte ja järeldused Sageli on andnud just laiemat meediakajastust leidnud
Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Kanalikommutatsioon: Tavaliselt kasutatakse telefonide puhul. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon: Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. Raadioside teenistused: Raadioastronoomia Raadioside teenistus Amatöörraadioside Amatöör-kosmoseside Kosmose raadiometeoroloogia Kosmose raadionavigatsioon Kosmose raadiolokatsioon Kosmoseuuringute raadioside
küsimustele ELi kohta). Ülaltoodud materjal on avaldatud Euroopa Komisjoni poolt hallataval veebilehel. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses ülaltoodud dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta. https://e-justice.europa.eu/content_eu_law-3-et.do Igal Euroopa Liidu (ELi) liikmesriigil on oma õigus ja õigussüsteem. Liikmesriigi õigus võib hõlmata riigi tasandi õigust (ehk siseriiklikku õigust, mis kehtib kogu riigis) ja vaid teatavas piirkonnas, linnas või muus haldusüksuses kohaldatavat õigust. Õiguse allikad Liikmesriikide õigus tuleneb eri allikatest, eelkõige põhiseadusest,
Eelkõige kasutatakse 4) Mis aastal tehti esimene veebibrauser? Nimeta tegija. CSS-i XHTML-i ja viimase eellase HTML-i failide kujunduse loomisel. 1990 Tim Berners-Lee Mida tehakse Javascript-iga? Kasutatakse veebilehtede arendamiseks 5) Tõeväärtustabel 9) Tõesta, et murdarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude oma. x1 x2 XOR reaalarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude hulk 0 0 0 N: 0 1 -1 2 -2 3 -3 4 -4 ...
Steve Jobs Steve Jobs sündis 24 veebruar 1955. Steve Jobs oli 20-aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaazis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli tema firmal 4000 töötajat ja firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Kuid 1985. aastal pidi Jobs enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ta ei olnud nii pettunud ja asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis. Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis l...
Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal ...
Tulemuseks on ainult need veebilehed, mille aadressis sisaldub kuskil sõna tuuker. Veebilehed, mille tekstis on see sõna sees, kuid mitte aadressis, selle otsinguga välja ei tule. allinurl:tuuker allinurl:salajane allinurl:synnipaev 7. Lähene loovalt Varasemates punktides loetletud trikke saab omavahel kombineerida. Kuidas leida kõiki riik.ee veebis olevaid dokumendifaile, milles on juttu kartulitest? Niimoodi: kartul site:riik.ee filetype:doc. Kuidas leida saksa veebilehtede hulgast selliseid, kus on juttu koertest ja lastest, aga kus kohe kindlasti ei oleks juttu kassidest? Niimoodi: hund +kind -katz site:de. Kuidas leida korraga Postimehe, Eesti Päevalehe ja SL Õhtulehe veebidest artikleid, milles on juttu Egiptusest? Niimoodi: egiptus site:epl.ee OR site:postimees.ee OR site:sloleht.ee. Leidmaks Eesti veebiaadressiga serverites olevaid lahtiseid failikaustu, milles on JPG-failid, otsi: site:ee „index of" *jpg. Leidmaks kõiki Tartu Ülikooli serverites
kasutaja arvates selle veebilehe kohta kõige paremini sobivad. Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid. Tavaliselt on igal märgendil ka
a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse.
Hind tulemuse eest, ettevõte maksab ainult selles eest, kui palju on ostnud bännerile klikkija, ettevõtte jaoks kõige parem. Tasu suurus sõltub sellest, kui suure turusegmendi hulgani reklaam jõuab. Reklaami näitamine kõrgperioodil on kallim kui ajal, mil antud turusegmendi külastajaid on vähe 28. Otsimootoriturundus (SEM). Mis see on ja millised on selle erinevad valdkonnad? Otsimootoriturundus e. SEM (Search Engine Marketing) on internetiturunduse vorm, mis tegeleb veebilehtede edustamisega, parandades nende nähtavust ning suurendades nende leitavuse määra otsimootorite kaudu tehtavate päringute osas. mille eesmärk on olla esindatud Google otsingutulemustes. SEM’i puhul on oluline luua dünaamiline strateegia, mis võtaks maksimumi nii SEO’st kui PPC’st. Efektiivse otsingumootori turunduse kampaaniaga on võimalik täita lüngad, mis tekivad vaid ühe tehnika kasutamisel.
keda õppimine (ka IKT-vahendite abil) ei huvita ja kes segavad siis teisi. Samuti on miinus aeganõudev ettevalmistustöö. Selle miinuse saab aga plussiks muuta, kui mõelda, et kord sisestatud materjal jääb alles ja edaspidi on seda vaja vaid veidi muuta või kohendada. Kunstitundides saab puutetahvlit kasutada näiteks teemadest ülevaadete ja kokkuvõtete tegemiseks, tööülesannete tegemiseks, illustratsioonide näitamiseks, filmikatkendite ja piltide vaatamiseks, veebilehtede tutvustamiseks jms. Hea on ka see, et on õpilastel huvi käia tahvli juures ise kirjutamas ja harjutamas. Puutetahvlile materjali valmistamine on aga mahukas töö. Suur erinevus arvutiga võrreldes on see, et kõik üksused (harjutus, pilt, lause, sõna vm) tuleb ükshaaval lisada ja lukustada. Puutetahvel koolis on kindlasti vajalik õpetajale tunni paremaks läbiviimiseks, kuid samuti avarduvad õpilaste õppimisvõimalused õppematerjali omandamiseks. Kõige olulisem on see, et
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on :
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõe...
millele tuleb kiirelt reageerida. Et me suudaks ennast või teisi hädas aidata, on vajalik koheselt olemasolev esmaabipakk, kus sees vajalik esmaabivarustus. Esmaabipakk võib muutuda eluliselt tähtsaks igal suvalisel hetkel ning seetõttu on nad kohustuslikud nii kodus, autos kui ka töökohtades. Oma töös loetlen, milliseid erinevaid ravimeid, esmaabivahendeid tuleb muretseda nii koju, autosse kui ka töökohale. Kirjutamisel kasutasin veebilehtede abi, alates apteegi juhatajate nõuandeid sisaldavatest veebiartiklitest, lõpetades tööinspektsiooni lehe- küljega. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp 1. APTEEK KODUS Apteeki kodus ei tohiks üle koormata ravimitega, vaid peaks muretsema ainult häda- vajalikud ravimid optimaalsetes kogustes. Esmaabivahendeid ja ravimeid valides
teostas prototüübi valmistamise ja testis uue prototüübi. Testides saadud tulemustele tuginedes võib teha järelduse, et meie tiim suutis muuta disaini paremaks, sest küsitletud kasutajad hakkasid väga kiiresti ja probleemideta uuel veebilehel navigeerida. Projekti tegemise ajal luges tiim palju kirjandust ja allikaid. Antud projekti abil saime palju teada kasutamismugavusest ja nüüd meil on teadmised, mida saab tulevikus kasutada uute veebilehtede loomisel ja vanade veebilehtede parendamisel. Järgmises projektis, kui see tuleb suuremas mahus, peaks kasutama ka teisi testimisviise lisaks ülaltoodud viisidele. Meie tiim tegi õige valiku testimismeetodite valimisel, sest need katsid kõiki stsenaariumeid ja olid "testijatele" arusaadavad. Kasutatud kirjandus 1. J. Ivask slaidid aines IDK1332 2. https://www.justinmind.com/blog/usability-testing-prototyping-7-best-user-testing-tools/ 3. https://www.userzoom
Disainilahendusi on palju ning nii on võimalik pakkuda sobivat toodet kõikidele. Konkurendid Konkurentideks on masstootmise nutikinnaste pakkujad. Nende suurimaks eeliseks on mastaabisääst ning sellest tulenev madalam hind. Kuna tegemist on tarbeesemega ning hooajatootega ei ole kõik tarbijad valmis maksma kõrgemat hinda. Meie toode suudab pakkuda kvaliteeti ning unikaalsust. TÄIENDAMISEL Hea viis konkurentide kohta infot koguda on läbi nende veebilehtede, blogide, sotsiaalmeedia ja tagaside lehtedel. Uuri nende veebipoode, hinnakirju, tootekirjeldusi ja teenuste pakkumisi. Kui neil on blogi, vaata kommentaare ning sinu konkurentide viisi nendele vastata. Kas nad üldse vastavad? Millisel toonil nad seda teevad? Kuidas nad kriitikat vastu võtavad? Kas sa näed endal võimalust teha seda kõike paremini? Uuri oma konkurentide poode Etsy keskkonnas ja Facebooki fännilehtedel ning vaata, milliseid kommentaare on inimesed jätnud nende toodete ja
meditsiiniametnik (ta oli maa-ja emajumalanna) ja tema lõi lõpuks funktsioneeriva Aadama ehk inimese. Sellest on olemas piktogramm (pildil), kus ta on laborit meenutavas ruumis, riiulitel katseklaasid ja nõud, hoides ise väikest inimest käes ja lausudes: “Ma tegin seda!“ Martelli hakkasin uurima, sest tema on artikli sisukohalt väga tähtis ning üldiselt teksti lugedes sain aru et see on seotud mingi kahtlase inimesega. Jason Martelli googeldasin ning lugesin erinevate veebilehtede tutvustust temast, kui ta oleks natukenegi tõsiseltvõetav teadlane, siis selliseid esimesi vasteid seal olla ei tohiks. Neid oli pooleks ühed kus oli kirjutatud, kusjuures neil kõigil oli sõna sõnalt sama tekst, et Martelli on tunnustatud teadlane ja on spetsialiseerunud iidsele sumerite kultuurile ning teised olid need, kus oli kirjas, et ta tegeleb telega, täpsemalt UFOde ja planeet x teemadega, ja nimetab ennast lihtsalt ise teadlaseks ning et tema
Alguses oli ta nimi ,,C klassidega" hiljem muutus see aga C++'ks aastal 1983. C++ autor on Bjarne Stroustrum ning keele sünniks loetakse aastat 1979. Ka C++ keele populaarsus on natuke langenud. Kõigi populaarsemate arvuti keelte populaarsus langeb, kuna uuemad keeled tulevad peale. Programmeerimine üldse on väga lai mõiste mis hõlmab väga palju erinevaid programmeerimiskeelte liike. Need liigid ulatuvad arvuti kõige esmasematest süsteemidest kuni veebilehtede kujundamiseni välja. Java on näiteks tavaprogrammides ja veebilehtedes kasutatav keel. C programmeerimiskeel on ,,sügavam" keel, mis tegeleb süsteemide loomisega ja programmide loomisega. Kõige esimene asi, mida vaja läheb on keele oskus. Programmeerimiskeelte õppimine on paljustki sarnane mingi võõrkeele õppimisega. Kui sa kasutad teda ning sul läheb teda kogu aeg vaja, siis ta saab kiirelt selgeks nin kui sa kasutad mingit
XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita Token Ring, Token Bus, Field Bus – protkollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Robert Noyce ja Gordon - Fairchild Semiconductor 1968 Robert Noyce ja Gordon - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
