Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad.
· Vastama vorminõuetele · Olema antud seaduses ettenähtud korras · Olema antud volitusnormi alusel volitusnormis nimetatud haldusorgani poolt Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutuste meetmeid mis ei kujuta endast õigusakti andmist, nt. toiminguks HMS tähenduses on isiku jälgimine, selle kohta märkmete tegemine, dokumentide kogumine, andmete edastamine, teabenõuetele vastamine, ajakirjandusele teabe edastamine jne. Juriidilises tähendus tähistab haldusleping haldusõigussuhteid reguleerivat kokkulepet, millest enim tuntud on avalike teenuste erasektorile delegeerimise leping. Teisisõnu, juriidilises mõttes halduslepingu alusel antakse erasektorile täitmiseks üle asutuse n-ö põhitegevusalaga seonduv 4 Haldusõigus
tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil 2) korrastav haldus igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid, haldussuunad HALDUSE TOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud 1)haldusakt 2)haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud 1.1Üldakt 1.2Üksikakt Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb
Eam te alienum splendide consequuntur, ex copiosae vulputate temporibus has. Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldamine, kordaseadmine, korrastamine, täpsustamine. (nt üles ehitatud reisja kui lepingu nõrgema poole õiguste kaitsele sätestades reisikorraldaja detailsed kohustused ja vastutuse reisija suhtes. ) Üld- või üksikregulatsioon? Üldregulatsioon: Konkreetne adressaat (adressaadid) Üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping Üksikregulatsioon: Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine Üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping Üld- või üksikregulatsioon ja Ühe- või mitmepoolne regulatsiooni võrdlusetabel Eristused Ühe- või Üld- või mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n
1. Käsk 2. Keeld 3. Luba 4. Fakti õiguslikult siduv tuvastamine regulatiivsuse puudumise korral: toiming, sest isikule ei teki õigust, kohustust ega keeldu vastasel juhul analüüs jätkub V. Ühe- või mitmepoolne regulatsioon? ühepoolse regulatsiooni korral: haldusakt või määrus mitmepoolse regulatsiooni korral: haldusleping VI. Üld- või üksikregulatsioon? 1. Konkreetne adressaat (adressaadid) 2. Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine 2 b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
taotluse tagasivõtmisega, haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega, taotleja surma või jur. isiku lõppemise korral 2. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, lõpeb menetlus 3. Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb - halduslepingu sõlmimisega, kokkuleppega ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata, jur. või füs. isik sureb/lõppeb Uuendamine 1. taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud 2. asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada 3. jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase
Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5. Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist. seaduse peatükk 2 6. Millised on haldusmenetlust lõpetavad haldusotsused (haldusakt, haldusleping, määrus ja toiming) ja kuidas neid kirjeldada? Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid
nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad ametiasutused, riigikantselei, maavalitsus). Valitsusasutuse pädevuse alused ( Vabariigi Valitsuse seadus) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping. 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
Arendajaga ühendusevõtt · Silmad lahti! · Planeeringud... · Kes me oleme? · Mida me oskame? · Kuidas me teeme? · Mispärast meiega? · Õige ajastus! Osalemine protsessis · Ehituskoosolekud · Teostajad - probleemid · Lukustusskeem - sari · Hoolduse võimalus · Eriarvamuste akteerimine · Vajalikud mõõdikud · Lisahanked Müügiprotsessis · Haldaja tutvustus · Majanduskava · Selgitus · Kodukord · Haldusleping · Kontaktandmed · Lisainfo HOONE KÄIVITAMINE · Lepingud tarnijatega · Vajalikud load ja lepingud · Üldpindade ülevaatused · Puuduste esitamine · Dokumentide vastuvõtmine · Vastuvõtukomisjon Tehnosüsteemide ohjamine · Vajalik dokumentatsioon · Kasutajakoolitused · Seadistamine · Probleemide korral · Hoolduspäevikute sisseviimine Korterite üleandmine
Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS
Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
Tehnosüsteemide ohjamine · Vajalik dokumentatsioon · Kasutajakoolitused · Seadistamine · Probleemide korral · Hoolduspäevikute sisseviimine Korterite üleandmine · Esmane ülevaatus ehitajaga · Puuduste akteerimine · Omanikuga ülevaatus ja akteerimine · Asjaõiguslepingu järgselt omandi üleandmine · Haldusleping + dokumentatsioon Esimestel kuudel · Vargakindlus · Arvete sisuseletus · Kodukorra järgimine · Teavitamine · Sotsiaalne roll · "Kolhoosikorra" selgitamine · Elanike koolitus Elanike koolitus · Hooldamine ja remont · Kinnitused · Ühisruumide kasutus · Hoovi korrashoid · Sisseehitatud tehnika · Jäätmekäitlus · Turvalisus
täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping) Täiendatud subordinatsiooni teoora- Alluvuse suhe, allutakse avaliku võimu kandjale.(politsei, kohtud, kohalik omavalitsus) Eraõigus- subjektid on võrdsed Avalik õigus-on alluvus suhe, allutakse avaliku võimu kandjale Tsiviilõigus Eraõigus(jaguneb 3ks): 1) Tsiviilõigus *võlaõigus, *asjaõigus(piiratud asjaõigused-omanik pidi taluma teiste vajadusi(kasutusõigus, hoonestusõigus)),* perekonnaõigus(abielu, vanemate-
kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2. 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja) 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik) 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile;
KOV volikogu määruse allkirjastab volikogu esimees, KOV valitsuse määruse linnapea/vallavanem + sekretär avaldatud VV ja ministri määrused RT-s, jõustuvad järgmisel päeval, kui pole ette nähtud teisiti. Üldist huvi silmas pidavad KOV määrused samuti RT-s. RT-s mitteavaldatud KOV määrused jõustuvad 10-l päeval. 8. 9. §7 Haldusleping Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid.
Otsus – halduse üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi. Otsused reguleerivad vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel ning otsustega teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse vaidlusi ja kaebusi, teenistuslikke distsiplinaarküsimusi ning haldusõiguserikkumise asju. Haldusleping – tekitavad, muudavad või lõpetavad õigussuhteid (võivad olla nii üld- kui üksikaktid) b. Vormi alusel – aktid võivad olla kas vormilised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi ja väliskuju või vormivabad, millistele nõuet püstitatud pole. c. Nimetuse alusel – seaduses on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi,
Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Ülesehitus paragrahvsüsteemis. · Õiguse üksikaktid ehk indiviudaalsed käitumiseeskirjad. Haldusakt Üldkorraldus Haldusleping Teenistusalane korraldus Haldusorganisatsiooni sisesed aktid On suunatud konkreetsele normiadressaadile. Vaidlustatav vaide või kaebemenetluse korras. Ülesehitus vaba, vorminõuete ja tavadega määratud. Avalikõiguslikud toimingud Teatamistoimingud Tõestamistoimingud
Lisaks põhitegevusele riiklik järelevalve, toimus mitme aasta vältel mälestiste kirjade ülevaatamine, mis oli väga aeganõudev tegevus, sest kõike tuli vaadata ka natuuris, seadusest lähtuvate alamastme õigusaktide koostamine ja kehtestamiseks esitamine. Riigi kokkuhoiupoliitikast lähtudes korraldati alates 1. detsembrist 1997. aastal Muinsuskaitseamet ümber Muinsuskaitseinspektsiooniks, mis oli suurelt jaolt populistlik lähenemine. Esimene haldusleping muinsuskaitseliste riiklike kohustuste täitmise kohta sõlmiti Haapsalu linnaga 1998. aastal. 5 21. sajand 2001. a taheti muinsuskaitse seadustes muudatusi teha likvideerida Muinsuskaitseinspektsioon. Alternatiivina pakuti kolme muinsuskaitseametniku koha moodustamist Kultuuriministeeriumis ja maakonnainspektorite jaotamist maavalitsuse vahel. Seejuures oli seadusemuudatusi
saavtutatakse kõige efektiivsemal ja eesmärgipärasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba) · Õiguskaitse põhimõte Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme a. Määrus üldakt, rakendab või täpsustab seadust, annab välja minister, Vabariigi Valitsus, KOV b. Haldusakt - üksikakt c. Haldusleping 2) Reaaltoimingud toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet (tõestamine või ntks pannakse lambid põlema) 25. Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Haldusakt üksikakt, mis on antud välja üksikjuhtumi reguleerimiseks. Üksikaktid: käskkiri, korraldus, haldusakt Määrus üldakt, mis on antud piiritlemata juhtude reguleerimiseks. Seadlus on ka üldakt.
II Menetlusosalised § 11. Menetlusosalised (1) Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. 16
juhul, kui ettekirjutuse adressaat ei ole hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul kohustust täitnud. Asendustäitmist kohaldatakse adressaadi kulul. Määrus Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määruse õiguspärasus Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Haldusleping Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Sama õiguspärasus, nagu haldusaktil. · Koordinatsiooniline haldusleping on sõlmitud õiguslikult staatuselt sama tasemega lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning füüsilise võ i eraõigusliku juriidilise isiku vahel.
- Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. - Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. - Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). §6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid.
Taotluse esitamise Asenduskoduteenust õigustatud saama lapse eestkostja ülesandeid täitva linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitseametnik teeb otsuse lapse asenduskoduteenust saama suunamise kohta, valides lapsele välja ka sobiva asenduskoduteenuse osutaja. Asukohajärgsele maavanemale (Harju maavanemale) esitatakse rahastamsie taotluse koos seaduses nimetatud dokumnentidega, peale mida vormistatakse asenduskoduteenuse haldusleping. (Tallinna Linnavalitsus, kuupäev puudub) Laste hoolekandeasutuses elav laps antakse ajutiselt perekonda ainult lapse huvidest lähtuvalt pereeluga tutvumise ja vanemate, sugulaste või teiste lapsele lähedaste isikutega sidemete säilitamise eesmärgil. Perekond, kes soovib laste hoolekandeasutuses elavat last ajutiselt perekonda võtta, peab selleks taotlema loa oma elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt (Tallinnas linnaosavalitsusest)
hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul kohustust täitnud. Asendustäitmist kohaldatakse adressaadi kulul. Määrus Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määruse õiguspärasus Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Haldusleping Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Sama õiguspärasus, nagu haldusaktil. · Koordinatsiooniline haldusleping on sõlmitud õiguslikult staatuselt sama tasemega lepingupartnerite vahel. Subordinatsiooniline haldusleping seevastu on eelkõige sõlmitud avaliku võimu esindaja ning füüsilise võ i eraõigusliku juriidilise isiku vahel.
väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). 2012. aastal said Eestis koduteenust 6157 inimest, 2014. aastal juba 6545, üle 80% neist olid üle 65. aasta vanad ja 50% üle 80 (Sotsiaalministeerium, 2015). Kohalik omavalitsus määrab, milliseid teenuseid pakutakse seal piirkonnas ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond vastutab teenuste korraldamise eest. Iga kliendiga sõlmitakse haldusakt või haldusleping vastavalt kliendi vajadustele ning ajal mil teenust osutatakse kõrvalabi määra muutmumisel tuleb läbi viia uus hindamine ning vajadusel tuleb lepingut muuta eakale sobivaks. Eestis pakub 80% kõikidest kohalikest omavalitsustest koduhooldusteenust (2011-226, 2015- 215) (Sotsiaalministeerium, 2015). Koduteenused võib jagada kolmeks: professionaalne põhitöö; isiklik hooldus; toetamine (Hanson & Allev, 2000).
Kõige laeimas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfuktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi. Haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse määratluse järgi haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel
Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme
selleks, et eristada era- ja avaliku õiguse norme, sest mitmed eraõiguse normid lähtuvad samuti avalikest huvidest ning vastupidi. Subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e alluvussuhteid ja eraõigus seevastu suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Ta ei saa olla aluseks liigitusel, sest ka eraõiguses on norme, mis reguleerivad subordinatsiooni suhteid (nt eestkoste) ning avalik õigus võib reguleerida koordinatsioonisuhteid nt haldusleping. Modifitseeritud subjekti teooria e riigiteooria avalik õigus on see õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja see oli algselt subjekti teooria alus. Siis tuli välja, et ka avalikõiguslikud isikud esinevad eraõiguslikes normides. Nüüd on põhitees järgmine avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid mis ... need normid siis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat avaliku võimu kandjat.
kohaselt Tartu Ülikool nõustub elamu rajamisega kõrvalkinnistule vaatamata valguse varjamisele, Tartu Linnavalitsus kohustub välja andma kõik vajalikud ehitusload, kui seadus seda võimaldab, ning AS Kodumaja kohustub andma kolm korterit soodushinnaga üürile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõududele. TLV haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ehitusloa väljaandmine LV kohustus, olemas, teostab võimu. välismõju olemas, mitmepoolne regulatsioon: haldusleping. üksikregulatsioon: haldusleping sellep et avalik-õiguslik suhe, kohustuti välja andma ehitusload. 17. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud käsib auditooriumist lahkuda üliõpilasel, kellel on seminariks valmistumata. 18. Kinnipeetav A sõimles ja lärmas kambris, mille peale ruttas kohale vanglaametnik B ning nõudis korrarikkumise kohest lõpetamist. vanglaametnik haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju
või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping),
19 See, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamisel võidakse RVastS § 7 lg-st 4 tulenevalt kohaldada täiendavalt eraõiguse, sh võlaõigusseaduse sätteid, ei muuda kahju eraõiguslikus suhtes tekitatud kahjuks.20 b) Halduslepingud. Haldusekandjad võivad sõlmida nii avalik-õiguslikke (haldus)lepinguid kui ka tavalisi eraõiguslikke lepinguid. Lepingu olemuse määravad kindlaks tema pooled ja objekt. Haldusleping on võimalik vaid vähemalt ühe avaliku võimu kandja osalemisel (institutsionaalne aspekt). Lisaks eeldab haldusleping, et temaga reguleeritaks küsimusi, milles eraisikud tsiviilkäibes ei saa kokku leppida leping peab tekitama, muutma või lõpetama avalik-õiguslikke suhteid (vrd HKMS § 4 lg 1; HMS § 95 ls 1). Selline haldusleping oli nt Vabariigi Valitsuse ja AS Eesti Telefoni vaheline 1992. a kontsessioonileping, millega
kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale. Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Sätetest tulenevalt on ülevõtjal võimalus ka vastuväidete esitamiseks. 32. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on kokkulepe, millega avaliku halduse kandja (nt riik, KOV) tellib oma ülesannete täitmise eraõiguslikult isikult. Haldusleping on avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi
Töötamiseks vajalik tehniline abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Töötukassa sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.
Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale – sel juhul tuleb pöörduda kõrgema astme kohtu (ringkonnakohtu või riigikohtu) poole. Kriminaalasi on riiklik süüdistus. Osapoolteks on riiklik süüdistaja (prokurör) ja süüdistatav, kelle esindajaks on advokaat. Kohtuistungil peab prokurör avakõne isiku süüdistuse kohta.
volitusnormile. Peab olema ka kp ja muud asjad, mis allkirjastatud. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumit, adressaat individualiseeritud. Määrus aga reguleerib piiritlemata arv juhtumeid, adressaadid ei ole individualiseeritud, vaid on abstraktselt määratud. Määrusel on välismõju. Ühepoolne tahteavaldus haldusorgani poolt, mis on pädev määrusi andma. Õiguspärasuse puhul on eristatav formaalne ja materiaalne. Haldusleping Mõiste – HMS § 95 – Halduslepingu mõiste Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Halduslepingu pooled (HMS § 96) – (1) Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik- õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid.
Kui paralment valitsust ei usalda, peab valitsus tagasi astuma. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile või üksikministrile. Kohtuvõim on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ. Õiguskantsleril on õigus nõuda seadustäitmisi üksikisikult või riigiorganilt. Haldusorganite tegevus 1. Määrusakti andmine 2. Haldusõiguse andmine 3. Haldustoimingute tegemine 4. Haldusleping Toimimise printsiibid: 1 .õiguste kaitse 2. proportsionaalsus kohane; vajalik 3. seaduslik alus Õiguspärane ootus käitutakse õiguspäraseks, haldusorgani tegevus ei või olla sõnamurdlik. Haldusmenetluse oluline põhimõte on uurimisprintsiip aktiivne on avaliku võimukandja. Haldusorgani iga samm on kontrollitav ja vaidlustatav. ERAÕIGUS Isikute vahelisi eraõiguslike suhteid reguleeriv õigusnormide kogu
Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid? haldus annab isikule õigusi või paneb peale kohustusi. Isiku taotlusel või haldusorgani initsiatiivil Põhiõigused on võõrandamatud õigused. Funktsioonid: algatatud menetlus HMS ja/või eriseaduse alusel. (määrus, haldusakt, toiming, haldusleping) Tõrjefunktsioon: välistavad sekkumise isiku ellu ja tegevusse eraelupuutumatus. Halduskohtumenetlus: kaebuse või protsessi menetlemine HKMS järgi halduskohtus. Kohtulahendiks Kaitsefunktsioon: riik peab olema aktiivne, tegema midagi isiku heaks. otsus või määrus.
- Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. - Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. - Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või toimingu sooritanud organile (ametnikule). §6 HALDUSLEPING Halduslepingud on võimalikud nii üksik- kui ka üldaktidena. Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Haldusleping üksikaktina tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid. Halduslepingud võivad reguleerida nii koordinatsiooni- kui ka subordinatsioonisuhteid.
Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrus jõustub 3 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Avaliku ja eraõiguse eristamine 1) Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Teooria puudus: ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping). 2) Huviteooria- avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku huve. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. 3) Täiendatud subordinatsiooniteeoria-avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte: "kõik see, mis pole keelatud, on lubatud".
majandustegevuse peatamine või keelamine; tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; ettevõtja majandustegevuse üle riikliku järelevalve teostamine. 21. Loakohustus ja teatamiskohustus. Loakohustus: Seaduses sätestatud juhul peab ettevõtjal enne tegevusalal majandustegevuse alustamist olema tegevusluba (edaspidi loakohustus). Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused. Teatamiskohustus: Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel
• Halduslepingu sõ lmimine • Toimingu sooritamine Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev organ annab norme Mä ä rus – ü ldakt, rakendab võ i tä psustab seadust, annab vä lja minister, Vabariigi Valitsus, KOV Haldusakt - ü ksikakt Haldusleping 2. Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õ iguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õ iguslikku suhet Haldusmenetluse põhimõtted: • Uurimispõ himõ te – haldusorgan selgitab vä lja asjaolud • Kaalutluspõ himõ te e. diskretsioon – ei ole olemas sarnaseid olukordi • Vormivabaduse ja eesmä rgipä rasuse põ himõ te – oluline on tulemus, mida
kokkuleppel pannakse, siis on tegu võõrplesannete täitmisega. Muudel juhtudel puudub KOV üksustel tegevuseks väljaspool nn omapädevust vajalik õigusvõime. Õiguslikud küsimused: 1) Haldusaktid väljaspool KOV üksuse pädevust on õigusvastased (tühised) 2) Halduslepingud, mis on sõlmitud väljaspool KOV üksuse pädevust, on tõhised pädevuse ilmse puudumsie korral; kui pädevuse ületamine ei ole ilmnem on haldusleping lõpettav Tsüs ja VÕS sätestatud korras, arvestades HMS § 102 3) Väljaspool KOV pädevust sõlmitud eraõiguslikud tehingud on tühised; KOV organid võivad sooritada eraõiguslikke tehinguid üksnes neile seaduse või määrusega kehtestatud pädevuse raames. Õigusvõime hõlmab ka võimet olla varaliste õiguste kandjaks. KOV üksuse tegutsemine võib kaasa tuua eraõigusliku vastutuse lepingulise vastutuse või
2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks pädevust tõendava tunnistuse. (adressaat); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule võib puudutada (kolmas isik); juriidilisele isikule laieneb käesoleva paragrahvi lõigetes 24 sätestatu 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama tema erisusi arvestades. menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti [RT I 2002, 110, 654 jõust. 9. 01. 2003]
Page 16 of 24 haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama (adressaat); menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming pädevust tõendava tunnistuse. võib puudutada (kolmas isik); (5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule
2) riiklikke ülesandeid (riiklikud ülesanded pannakse KOV-le seadusega ja nad kuuluvad ülekantud pädevusse) 2.2. Ülesannete liigitus põhiseaduses § 154 lg 1: kohaliku elu küsimused kohaliku elu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel on KOV-l universaalpädevus. Ülekantud pädevus (riigielu küsimused) moodustub seaduse alusel (seaduse reservatsioon) või riigi ja KOV kokkuleppe korras (haldusleping). § 154 lg 2: riigielu küsimused ("riiklikud kohustused") Seega kehtivas PS-s on avalike ülesannete liigitamisel aluseks dualistlik mudel. PS § 154. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-ed, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. KOV-ele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seadusega KOV-le pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.3. Olemuslik pädevus
2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. 36.Kohustuse ülevõtmise tingimused Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 37.Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras
- Eesti töötukassa, www.tootukassa.ee funktsioon kuni 2009 korjas raha ja maksis selle välja, alates 2009 sai ka riigipoolset sots.kaitset, pakub tööturu teenust, alates 2012 hakkas maksma ka töövõimetoetust; EL temaatika EList tulnud töötud jne; - Erinevad pensionifondid, www.pensionikeskus.ee Sotsiaalhoolekanne: riik ja kohalik omavalitsus, haldusleping ja eraõiguslik isik (ntAS Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat - sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse ravikindl. ja riikliku pensioni kindl.,
halduse ülesandeid. Teiseks, iseseisvaks täitmiseks antakse üle avaliku halduse ülesanne ehk lihtsustatult asutuse põhitegevuslähedane ülesanne (mitte n-ö tugiteenus, nagu koristamine, maja valve vms). III Haldusülesande üleandmise ja halduslepingu sõlmimise lubatavus Riigiasutusel on soov anda haldusülesanne üle näiteks KOV-le, mõnele OÜ-le või MTÜ-le. ↓ Milline leping sõlmida: haldusleping või eraõiguslik leping? ↓ Vastus, kumb valida, sõltub: - õiguslikest eeldustest; - õiguslikest tagajärgedest. 3.1. Halduslepingu sõlmimise tagajärjed Tuleb arvestada järgmiste tagajärgedega: - kohaldatav õigus: era- või avalik õigus;
(mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). Subjektide rolli alusel Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise
7) planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks; 8) planeering koostatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamiseks. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (62) Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud planeeringu algatamine tähendab Vabariigi Valitsuse, maavanema või kohaliku omavalitsuse otsust selle kohta, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] (8) Planeeringu koostamise korraldamine käesoleva seaduse tähenduses on:
annaabi.ee 
