Tartu Tervishoiukõrgkool SIGNE VOIS ALAEALISTE KOMISJONID referaat Juhendaja: Merli Mendelman Tartu 2014 1 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on väike ülevaade sellest, mis on alaealiste komisjon, millised lapsed sinna satuvad, miks nad sinna satuvad. Mis seda kõike mõjutab, kas selles on süüdi vanemad, kool või hoopis sõbrad, kui vanalt alaealiste komisjoni noored satuvad ning millised kõige enam, kas poisid või tüdrukud. 1
fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Fraktsioonid: Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 21 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget Eesti riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Riigikogu . Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon;
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget Esimees Karel Rüütli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 19 liiget Esimees Mart Laar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 10 liiget Esimees Eiki Nestor 2 Eesti riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Riigikogu. Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. ALATISED KOMISJONID Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon;
korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Nende tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatek...
aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel seisukohtadel. Fraktsioon on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis või volikogus.Lobism on katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja
Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate seaduseelnõude kallal ning tegema koostööd välisministeeriumiga. 3..Kuidas toimub seaduseelnõu menetlemine? Lk 108-109 1)Seaduse algatamine (fraktsioon, komisjon, valitsus, üksiksaadik). 2)eelnõu antakse riigikogu juhatusele.
Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud. Riigikogu struktuur Eesti Riigikogu on ühekojaline ja koosneb 101 liikmest. Riigikogu tegevust ja struktuur on sätestatud Põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra-ja tööseadusega.Riigikogu struktuur on jaotatud 3ks osaks: Hierarhiline struktuur juhatus ja lihtliikmed: formaalne ja administratiivne juhtimine, päevakorra kujunemine ja istungite läbiviimise kord; Funktsionaalne struktuur: Riigikogu komisjonid RK analüütiline keskus, võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku jms. tegevust; Poliitiline struktuur fraktsioonid: poliitilised keskused, kes genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel; Riigikogu juhatuse 3-4 funktsiooni 1. Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. 2. Riigikogu juhatus:
esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1
parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Meil moodustavad valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon, Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks. 5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Tema töö presidendina oli väga silmapaistev ning pingeline.
esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide
Alamkoda moodustatakse kõikides riikides üldvalimiste teel. Ülemkojal on kaks võüimalust. Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sel juhul ei korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus. Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised: skandinaavia, balti riigid. 3. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus, komisjonid. Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, kolaitsioon ja opositsioon. Parlamendi tööd juhib esimees ehk spiiker. Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni. 4
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Referaat Kersti Univer Pärnu 2010 1 1) Riigikogu töökorraldus: Riigikogu töökorraldus (1) Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Riigikogu töökorraldus (2) Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna
teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei liikmetest keda ühendab ideoloogiline ühtekuuluvus. 7. Loetle parlamendi ülesanded.
majandusküsimusi. 2) USA senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise
Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. Komiteed ja delegatsioonid Komisjonid Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28--86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks Brüsselis üks kuni kaks korda kuus. Parlamendi ühiskomisjonide eesmärgiks on hoida suhteid Euroopa Liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega. Delegatsioonid
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse
sisulist mõju seadusandluse menetlemisele Esimehe ülesanded: Kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja RK otsustele; Saadab eelnõud Valitsusele arvamuse andmiseks; Täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid; Kutsub kokku RK istungeid Komisjonid on Riigikogu peamine analüüside, läbirääkimiste ning õigusaktide ettevalmistamise ning redigeerimise organ; Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 1) Alatised komisjonid (keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon;Euroopa Liidu asjade komisjon) 2) Erikomisjonid: (Erikomisjonid ehk spetsiifiliste ülesannetega `nimeta' komisjonid; Poliitiliste programmiliste seisukohtade väljatöötamine teatud kitsas valdkonnas) (Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise
Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus: · Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. · Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile
võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti riigikogus on komisjonid, USA kongressis komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad igaüks ühele valitsemisalale, seda nii seadusloome kui ka parlamentaarse järelevalve osas. Kui võrrelda Eesti riigikogu alatise komisjonide loetelu ministeeriumide loeteluga, näeme, et need kattuvad suurel määral. On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. See dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve
2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised) 3. Seaduseelnõu menetlemine Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust
Balti 5.) Parlamendi struktuur,komisjon, fraktsioon, opositsioon, koalitsioon, spiiker. Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu
Ülemkoda, esimesel juhul, kujutab endast seisuslikku esindusorganit. Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker. Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate
Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel korral ja seaduses sätestatud juhtudel ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. Lugemistevahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust
Otsustatakse, kas menetlemist jätkata teisel lugemisel • Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suundutakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletusel hääletavad riigikogu liikmed seaduse poolt või vastu • Kolmandal lugemisel saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. • Kui lõpphääletusel on poolt riigikogu liikmete häälteenamus, siis võetakse seadus vastu ning saadetakse presidendile. • President saadab selle muudatusteks riigikogusse tagasi või kuulutab selle välja. Peale seda avaldatakse seadus Riigi Teatajas. • Kui riigikogu võtab presidendi tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või taotleb riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist
Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid,
Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse 2 esindajat. 6. Parlamendi formaalõiguslik struktuur: erinevate valdkondade komisjonid, kuhu kuuluvad koalitsiooni ja opositsiooni liikmed segamini. ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks Parlamendi poliitiline struktuur: Parlamendi erakondlik jaotus Pärast igast valimist on uued fraktsioonid 7. Spiiker- parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kuid seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale
fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Fraktsioonid: Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 21 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget Eesti riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Riigikogu . Koosneb 101 liikmest, kes on jagunenud komisjonideks. Alatised komisjonid: Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon;
Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament) Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel. Struktuur- (formaalõiguslik) tuleneb seadustest · Parlamenti juhib juhatus- esimees Ene Ergma, I aseesimees- Kristiina Ojuland, II aseesimees- Jüri Ratas. · Komisjonid(tööorganid)- esimehed nim. parlamendi juhatuse esimees · Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega) · Ajutised komisjonid 2. Poliitiline struktuur- · Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised- Valdur Lahtvee, Rahvaliit- Karel Rüütli, IRL-Mart Laar, Sots- Eiki Nestor.
koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimees) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tema töö on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Komisjonid/komiteed parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. On olemas nt väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Tava nõuab, et umbes pooli komisjone juhiksid opositsioonierakondade saadikud. Parlamendil on õigus luua ka ajutisi komisjone, et arutada erakorralisi asju. Ajutise komisjoni töö kestab mõned kuud ja lõppeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhajal teeb parlament otsuse ja saadab komisjoni laiali.
delegeeritakse parlamenti kohalikud saadikud või ka ülemkoja valib rahvas). Ülemkoda koosneb vaid esinduslikest, haritud ja kõrgema klassi inimestest. Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Kahekojaline parlament on näiteks Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas. 21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega
a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks
a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone. Fraktsioone, mille esindajad mood. valitsuse, nim. koalitsiooniks e. Võimuliiduks (Reform, IRL, SDE). Fraktsioone, mille esindajad, valitsuse koosseisu ei kuulu, nim. opositsiooniks e. poliitiliseks
· Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile · Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129 · Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada 4. Mis on Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid? ALATISED komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. ERIKOMISJONID moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Fraktsioonid-on erakondade saadikrühmad parlamendis. F. võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi.
Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad opositsiooni. Riigikogu alalised komisjonid: Keskkonnakomisjon Kultuurikomisjon Maaelukomisjon Majanduskomisjon Põhiseaduskomisjon Rahanduskomisjon Riigikaitsekomisjon Sotsiaalkomisjon Väliskomisjon Õiguskomisjon
Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab kodadevahelise tööjaotuse. Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale
on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Komisjonid: 1) Maaelukomisjon- Helir-Valdor Seeder 2) Riigikaitsekomisjon- Hannes Hanso 3) Euroopa Liidu asjade komisjon- Toomas Vitsut 4) Majanduskomisjon- Aivar Kokk 5) Sotsiaalkomisjon- Helmen Kütt 6) Keskkonnakomisjon- Rainer Vakra 7) Põhiseaduskomisjon- Ken-Marti Vaher 8) väliskomisjon- Marko Mihkelson 9) Kultuurikomisjon- Aadu Must 10) rahanduskomisjon- Mihhail Stalnuhhin 11) Õiguskomisjon- Jaanus Karilaid 6. Fraktsioonid. Fraktsiooni
seadusandlik võim! Näide: USA Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa. Parlament- seadusandlik võim! Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne. Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti riigid. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa. Komisjonid: parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon. Ajutised komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned kuud. Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon: Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus kritiseerida valitsuse ettepanekuid. Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt
koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. riigikogu komisjonid - Riigikogu komisjon on Riigikogu organ. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muidseadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon;
7) Mis on indemniteet? V: Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. 8) Seleta kuidas mõista riigikogu liikme immuniteeti. V: Immuniteet ehk saadikupuutumatus tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) Millega tegelevad riigikogu komisjonid? V: 10) Mis vahe on riigikogu alalisel ja erikomisjonil? V: 11) Kes ja kuidas võivad moodustada fraktsiooni? V: Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 12) Mitmesse fraktsiooni võib riigikogu liige kuuluda? V: Ühte
3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7.Peaministri ülesannete hulka kuulub ... 8.Presidentaarne valitsemiskord: Presidentaalse riigikorra puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude
For- maalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel. Organisatsioonis võib eristada peamiselt viit liiki formaalseid gruppe: a) tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; b) komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduse koordineerimine; c) otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine; d) probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks; e) kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks. Mitteformaalseid gruppe on kahte tüüpi: · huvigrupid; · sõprusgrupid.
c)Personaalne võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Õpik 101-110 Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus,seaduste menetlemine PARLAMENT-demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.Eesti parlament on ühekojaline. Kahekohaline parlament on näiteks Suurbritannial ja USA-l. Struktuur *Parlamendiformaalõigusliku sutruktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid(rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst), koalitsioon ja opsitsioon. *Riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimehed Jüri Ratas ja Laine Jänes. *Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. *Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Eesti riigikogus on komisjonid, USAs komiteed.
Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon Esimees ehk spiiker: · juhib parlamendi igapäevast tööd · Eestis on koalitsioonist · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. · iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni · ühes komisjonis saadikud erinevatest erakondadest Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. (väliskomisjon, kultuurikomisjon jne) Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsioon- koosneb nendest parteidest, mis moodustavad valitsuse Opositsioon- vastasjõu roll, pole valitsuses esindatud Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioonid. · ideoloogiline ühtekuuluvus · seal arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel
määramine üksikisikuile ja nende rühmadele Tööjaotuse tähtsus organisatsiooni siseehitusele avaldub selle eraldatuse ja astmelisuse kaudu HARGNEMINE Juhtimisulatus alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib Juhtimistasand võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum SISEEHITUSE TÜÜBID Klassikalisedsiseehituse tüübid: lihtne se, põhitegevuslik se, tegevusalane se, se rivi ja staabiga, komiteed ja komisjonid Moodsad siseehituse tüübid: maatriksehitus, võreehitus ORGANISATSIOONI SKEEM See on ettevõtte või asutuse siseehitust kujutav joonis, kus on näidatud organisatsiooni koostisosad, nende omavaheline paiknemine ja ametlikud alluvusseosed Joonis: levinuim, püramiidskeem TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks
Lisaeelarve- aasta keskel tehakse lisaeelarve, et teada kuidas edasi käituda Arvestatakse majandusolukorda, eelnevaid aastaid, rahvusvahelisi olusi. Valitsus - Parlament - President Koostab riigieelarve Tutvustab rahandusminister Kinnitab eelarve - läheb valitsusele Iga ministeerium teeb komisjonid vaatavad üle täitmiseks Kokkuvõtte oma tuludes ja ka fraktsioonid, Kuludest eriti opositsioon Peab arvestama läheb parlamenti Võtab vastu Maksusüsteemid: 1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3
kuulatakse ära eelnõu algataja ja jk esindaja ettepanekud, otsustatakse kas saata teisele lugemisele e)teine l- vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi f)lõpphääletus- hääletavad parlamendiliikmed , kas seadus vastu võtta või mitte g)Arutelu katkestamine- igaüks võib uued muudatusettepanekudtäiskogule hääletamiseks anda h)kolmas l- parandada ja muuta fraktsiooni alatised komisjonid, sõna võtta ainult fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindajad. 3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
