muutmine) KS § 384 Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses KS § 385 Pankrotivõlgnik: 1. Füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse 2. Iga füüsiline või juriidiline isik 3. Ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus Pankrotivõlausaldaja - Isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotiavaldus: 1. Avaldus põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus maksejõuetue põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta Võlausaldaja pankrotiavaldus: 1. Avaldus põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu 2. Tõendid nõude suuruse, aluse, täitmise tähtaja kohta NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude alus ja rikkumine (sellele
tasu ning kulutuste katteks kohtu deposiiti määratud rahasumma. Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab kohus ajutise pankrotihalduri.Samuti määrab kohus kindlaks kohtuistundi toimumise aja.Ajutise pankrotihalduri ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused;kas võlgniku vara katab pankrotimeneltuse kulud ning välja selgitada kas on vaja üldse pankrotimenetlust või mitte. 2.Võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldus. Võlausaldaja pankrotiavaldus - võlausaldaja peab pankrotiavaldusse põhistama võlgniku maksejõuetuse,samuti tõendama nõude olemasolu. Pankrotiavalduse eristanud võlausaldaja peab esitma tõendid oma nõude suuruse,aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgniku pankrotiavaldus - tuleb pankrotiavaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri. milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.Pankrotiavalduse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 3
Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemine ja ühiskonnaelu korraldus mõeldav.
käesolevas seaduses ettenähtud korras võlniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabandeda oma kohustustes käesolaveas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. · Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemist. · Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrtus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumises. · Ametlikud teadaanded kohus loeb seal avaldatu kättesaaduks ja pärast seda võib teha tagaselja otsuseid. · Krediidiinfo äripartnerite kohta info saamine. 4.3 Pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ja pankrotiavaluse eistamine
Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel ■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. ■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati.
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .
millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas. Pankrotimenetluse keskseteks mõisteteks on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja. Vastavalt
nõuded ja erisused VÕLGNIK Peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse: -Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik: a)pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta; b)võlanimekirja. -Võlanimekirjas märgitakse: a)võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad; b)nende nõuded; c) andmed võlgniku vara kohta. -Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. -Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. -Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. VÕLAUSALDAJA Peab pankrotiavalduses: a)põhistama võlgniku maksejõuetuse; b) tõendama nõude olemasolu.
Haldur ei või loobuda lepinguliste kohustuste täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge (PankrS § 46 lg 1). Need kohustused lepingutest, mida täidetakse edasi pankrotis võlgniku poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused tuleb täita enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid.14 1.5. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtule pankrotiavaldus, milles peab olema põhistatud võlgniku maksejõuetus. Kui võlausaldaja on esitanud teadlikult põhjendamatu pankrotiavalduse, peab ta võlgnikule hüvitama sellega tekitatud kahju. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitajaks olla ka muu isik (PankrS § 9)
esitada omapoolsed nõuded. Nii avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kui ka saata teade. Jur. isiku nimele tuleb lisada likvideerimisel. Alles jäänud vara jagatakse 6 kuu möödumisel likv. Avaldamisest selleks õigustatud isikutele. Sundlõp. Korral jääb allesjäänud vara riigile. Kui võlausaldaja pole nõuet esitanud, hoiustatakse talle kuuluv vara. Kui ei jätku varast, et katta võlaus. Nõuded siis tulev esitada viivitamata pankrotiavaldus Ja pärast kõigi nende nõuete täitmist esitatakse avaldus. Et kustutada jur. isik registrist. Dokumendid antakse hoiule likvideerijale 10 aastaks. Jur. isiku jagunemine, ühinemine ja ümberkujundamise on lubnatud vaid seaduses juhtudel ja korras. FÜÜSILINE ISIK Isikuteks on inimesed. Tähtsus on kahel võimel- õigusvõimel ja teovõimel. Õigusvõime on võime olla õ/k kandja
Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis Eesti Vabariigis on maksejõuetuse käsitlemiseks vastuvõetud mitmed seadused
Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. 6. Mis on käesoleval ajal ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär? * Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7. Nimeta pankrotiavalduse läbivaatamise tähtajad võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavalduse puhul (PankrS § 27 lg 1 ja 2) * Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi kümne päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul ajutise halduri nimetamisest arvates.
majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 12. Füüsilise isiku pankrot. Kohustustest vabastamise menetlus Pankrotiks nimetatakse olukorda, kus kohus on võlgniku suhtes kohtuotsusega kuulutanud välja maksejõuetuse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda enda võlgnevusi. Selleks, et kohus kuulutaks välja isiku pankroti, peab isiku suutmatus tasuda enda võlgnevusi olema mitteajutise iseloomuga. Füüsilise isiku pankrotiavaldus esitatakse sellele maakohtule, kelle tööpiirkonnas Te elate. Pankrotiavalduses peate veenvalt faktidega põhjendama/selgitama milles seisneb Teie maksejõuetus. Avaldusele peate lisama selgituse maksejõuetuse põhjuste kohta. Samuti tuleb lisada nimekiri enda poolt täitmata kohustustest, kus märgitakse isiku, kellele võlgnetakse, nimi, elu- või asukoht ja nõude suurus. Mõlematele lisadele tuleb Teil allkiri lisada.
Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused. Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~
Kuidas välja selgitada seda, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? See on bilansanalüüsi küsimus, kui on keerulisem juhus. Jur isik peab ise esitama p avalduse, kui keegi vu-test pole seda teinud. Ei tohi eksisteerida maksejõuetuna. Füs isiku puhul-vu-te asi, kas esitavad avalduse või mitte. Seadus- nii jur kui ka füs isiku kohta kehtiv. On riike, kus on erinevaid seadusi füs ja jur isikute jaoks. Pankrotimen- keskne mõiste. Skeem on järgmine: Esitatakse pankrotiavaldus. Kont ainult formaalseid nõudeid (kas on kirjas, mis on vaja, kas õigesse kohtusse, kas on õigustatud isik). Pärast avalduse esitamist-kohus võtab vastu. Otsustatakse men alustamine- kas alustada p men või mitte? Siin kont nõuet. Kui nõue vastab seaduses ettenähtud kriteeriumidele, alustatakse men (esimene etapp). Siin ei kuulutata p välja. määratakse ajutine haldur. Selgitav etapp- kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? Peamiselt ajutise halduri ül
Finantsinvesteering võib olla: Väärtpaberite ostmine. Saneerimise eesmärk on taastada ettevõtte maksevõime ja kasumlikkus, et ettevõte saaks oma tegevust jätkata. Täis- ja usaldusühingu, osaühingu ja aktsiaseltsi ning tulundusühistu alalise maksejõuetuse korral (ehk maksejõuetus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine) On juhatusel kohustus esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldus. Inflatsioon võetakse arvesse diskontomääras. Saneerimismenetluse kulud on: riigilõivud, saneerimisnõustaja tasu, eksperdi tasu.Investeeringute klassifikatsioon investeeringu tegemise põhjuse alusel: Alginvesteering; Jooksvad investeeringud; Asendusinvesteeringud; Täiendinvesteeringud (lisainvesteeringud). Risk investeeringute analüüsi kontekstis tähendab võimalust, et
Kui seadus nõuab nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Kuid juhtorgani õigused ja volituste ulatuse määrab lisaks seadusele ka põhikiri või ühinguleping. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Karistusseadustik näeb ette ka juriidiliste isikute kriminaalvastutuse kuritegude ja väärtegude eest. Seadus paneb juhatuse või seda asendava organi liikmetele kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Juhatuse või nõukogu liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju 18 juriidilisele isikule, vastutavad solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
Likvideerimismenetlus Lõpetamiseks vajalike toimingute läbiviimine: · Informatiivsed toimingud (likvideerimisteate koostamine ja avaldamine), juriidilise isiku vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja tagamine, järelejääva vara jaotamine õigustatud isikute vahel, kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44) · Likvideerimisel lisatakse nimele märkus ,,likvideerimisel" (TsÜS § 41 lg 8) Ärinimi ehk firma Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinimele esitatavad nõuded Eristatavus (ÄS § 11 lg 2) · Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest
Lõpetamise otsuseks vaja 2/3 häälteenamus. Sundlõpetamine ÄS § 366, TsÜS § 40 ja TsMS § 626, vt ka RKTKo nr 3-2-1-27-08. Lõpetamisel toimub likvideerimine, mille eesmärk on võlgade sissenõudmine, tegevuse lõpetamine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Teavitatakse võlausaldajaid ja avalikkust ÄS §-i 375 korras. Kui varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus. Kui nõuded rahuldatud, võib vara jaotada aktsionäride vahel, vt ka RKTKo nr 3-2-1- 142-03 ja 3-2-1-29-05 OÜ lõpetamine Lõpetamise alused ÄS § 201: osanike otsus (vabatahtlik), kohtulahend (sundlõpetamine) jms. Vabatahtlik lõpetamine: Lõpetamise otsuseks vaja 2/3 häälteenamus. Sundlõpetamine ÄS § 203, TsÜS § 40 ja TsMS § 626, vt ka RKTKo nr 3-2-1-27-08.
Välistusmääruse peale võib esitada määrusekaebuse (TsMS paragrahv 503), kuid asjaolud, mis annavad määruse kaebuseks esitamiseks õiguse, on väga piiratud. Autor toob tervikuna ära nimetatud seadusesätte. 22. Pankrotiasja algatamine Alati tuleb otsustada, kas esitada võlgniku vastu kohtusse hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Väga mõistlik on saavutada kohtuväline kompromiss ning üks võimalus on esitada võlgniku vastu pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse algatamise aluseks on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiavalduse saab esitada ainult nõude osas, mis on selge, st puudub vaidlus nõude üle. Vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluse korras. 18 23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele Pankrotiseaduse paragrahvi 10 lg 2 tuleneb, et enne kohtule pankrotiavalduse esita- mist peab võlausaldaja saatma võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik kirjalikult vastab
lõppemisest kui tööandja avaldust ei esita, võib seda teha töötaja töötukassa teeb otsuse 14 päeva jooksul avalduse vastuvõtmisest töötukassa maksab hüvitise töötajale hiljemalt 5.päeval otsuse tegemisest Töötajate nõuete rahuldamise kord: 1. hüvitise maksmine töötukassast (2008/94/EÜ):töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjadhüvitise taotlemiseks esitab haldur (või töötaja, kui ajutine haldur on jäetud nimetamata või pankrotiavaldus on jäetud läbi vaatamata) töötukassale avaldusetöötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatustja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisesttöötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5. päeval hüvitise määramisest. 2. töötajatele hüvitatakse:- saamata jäänud töötasukuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist
pöördute kirjaga OÜ X poole paludes arved tasuda hiljemalt selle kuu lõpuks ning hoiatate, et vastasel korral esitate kohtusse OÜ X vastu pankrotimenetluse. Norm: PankrS §10 lg 2 p 1: Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul OÜ X Tihniku 4 14.11.2016.a nr 4-3-2-4-5 23123 Tallinn Pankrotihoiatus Austatud härra Tamm Olete jätnud tasumata arveid summas 10 000€. Palun arved tasuda hiljemalt 30.11.2016. Arvete tähtajaks tasumata jätmisel oleme sunnitud esitama kohtusse pankrotiavalduse PankrS § 10 lg 2 p 1 alusel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
6. (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega) o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE 7. ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka 8. PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi see ei ole äriregistri probleem! o probleem on siin tegelikult olemas maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud Eestis ei ole veel õnneks väga 9. kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta. 10. ÄR on teinud palju tühja tööd tegevus on õigusvastane. 11. tegelikkuses jäigi kanne tegemata (lõppes RingKh tasemel), argument eelkõige, et KOV palus jätta
Koh, mis jur isikul on III isikute ees, ei ole samastatavad nende koh, mis juh liikmel III isikute ees e juhatuse liige ei vastuta jur isiku kohustuste täitmise ees. Kui juh liige rikub sisesuhtes olevaid kohustusi, ei saa III isikutel tekkida nendel alustel juh liikme vastu nõudeid. Jur isikul endal tekivad kahju hüvit nõuded juh liikme vastu. Vastutus III isikute ees tekib ainult välissuhtes, mis on mõeldud kaitsma III isikuid. Koh välissuhtes on esit õigeaegselt pankrotiavaldus, raamatupidamise aastaaruande koostamist regul normid. Nõue kvalifits § 1043, § 1045 lg 1 p 7 + ÄS. III isikud esit nõuded juhtorgani liikme vastu siis, kui jur isikult enam midagi võtta pole. Silmas tuleb pidada põhjusliku seose olemasolu, kus tuleb hinnata 1) kui juhatuse liige oleks õigeaegselt pankrotiavalduse esitanud ja kuidas oleks III isik saanud oma nõude rahuldada jur isiku vara arvelt, 2) pankrotiavalduse tegelik tegemine. Nende diferents kuulub hüvitamisele
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
üldkorras · pankrotimenetlus normid pankrotiseadusest. Kui juriidilisel isikul ei jätku vara kõigi võlausaldajate nõuete jaoks, siis püsiva maksejõuetuse korral peab esitama avalduse või likvideerijad esitavad avalduse pankrotiks. Määratakse likvideerijad, kes tavaliselt on juhatuse liikmed. Nad peavad välja selgitama võlausaldajate nõuded (reeglina 4 kuu jooksul). Samal ajal peavad müüma vara ja rahuldama nõuded. Kui vara ei jätku, tuleb kohe esitada pankrotiavaldus. Kui vara jääb üle, tuleb see jagada osanikele või liikmetele (TÜ, UÜ, OÜ, AS puhul). TU puhul reeglina liikmete vahel ; mõnikord läheb KOV-le ühistegevuse jätkamiseks. MTÜ ja SA puhul mõnikord allesjäänud osa läheb riigile. §41. Likvideerimine (1) Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras.
· pankrotimenetlus normid pankrotiseadusest. Kui juriidilisel isikul ei jätku vara kõigi võlausaldajate nõuete jaoks, siis püsiva maksejõuetuse korral peab esitama avalduse või likvideerijad esitavad avalduse pankrotiks. Määratakse likvideerijad, kes tavaliselt on juhatuse liikmed. Nad peavad välja selgitama võlausaldajate nõuded (reeglina 4 kuu jooksul). Samal ajal peavad müüma vara ja rahuldama nõuded. Kui vara ei jätku, tuleb kohe esitada pankrotiavaldus. Kui vara jääb üle, tuleb see jagada osanikele või liikmetele (TÜ, UÜ, OÜ, AS puhul). TU puhul reeglina liikmete vahel ; mõnikord läheb KOV-le ühistegevuse jätkamiseks. MTÜ ja SA puhul mõnikord allesjäänud osa läheb riigile. §41. Likvideerimine (1) Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetlusele sätestatud korras.
6 (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega) o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE 7 ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka 8 PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi see ei ole äriregistri probleem! o probleem on siin tegelikult olemas maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud Eestis ei ole veel õnneks väga 9 kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta. 10 ÄR on teinud palju tühja tööd tegevus on õigusvastane. 11 tegelikkuses jäigi kanne tegemata (lõppes RingKh tasemel), argument eelkõige, et KOV palus
6 (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega) o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE 7 ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka 8 PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi see ei ole äriregistri probleem! o probleem on siin tegelikult olemas maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud Eestis ei ole veel õnneks väga 9 kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta. 10 ÄR on teinud palju tühja tööd tegevus on õigusvastane. 11 tegelikkuses jäigi kanne tegemata (lõppes RingKh tasemel), argument eelkõige, et KOV palus
kasutab. See eeldab, et ettevõtted on sõlminud kirjalikud lepingu tasaarvlemiseks. Omakapital (netovara) võrdub algselt omanike poolt investeeritud kapitaliga (omakapital, aktsiakapital), raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe bilansipäeva seisuga. Kui netovara on alla: - poole aktsiakapitalist (osakapitalist) - 25 000 eurot (2500 eurot) Siis vastavamalt äriseadustikule tuleb omanikel otsustad kas - vähendada aktsia- või osakapitali - esitada pankrotiavaldus - likvideerida ettevõte - täiendav investeering - ühineda või ümber kujundada Majandustehingute mõju bilansikirjetele: 1. Vara (aktiva) ka kapital (passiva) suureneb ühe ja sama summa võrre. Bilansi aktiva üldsumma ja passiva üldsumma suureneb (bilansimaht suureneb). 2. Vara (aktiva) ka kapital (passiva) väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansi aktiva üldsumma ja passiva üldsumma väheneb (bilansimaht väheneb). 3
või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka muu isik. Selleks, et pankrotiavaldust esitada, peab esinema maksejõuetus. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. // Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus ei olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse
Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse esitada ka tema pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka muu isik. Selleks, et pankrotiavaldust esitada, peab esinema maksejõuetus. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. // Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus ei olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku
A väitel on B rikkunud temaga sõlmitud müügilepingut, millest on A-le tekkinud tema vastu kahju hüvitamise nõue 230 000 krooni. B vaidleb nõudele vastu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A nõue on küsitav, kuid sõltumata A nõudest on B majanduslik seisund selline, et teda saab lugeda maksejõuetuks ja tema pankrot oleks mõistlik välja kuulutada. Kui kohus leiab, et A nõuet tuleks arutada esmalt hagimenetluses, kas ta saab B pankroti välja kuulutada? Mõistlik on esitada pankrotiavaldus, kui võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt on alust arvata, et enne kui hagimenetluses jõutakse otsuseni, kuulutatakse nagunii välja võlgniku pankrot. Sellisel juhul jätab kohus hagimenetluses nõude läbi vaatamata. Pankrotiseadus §22 lg 2 võib sellise hinnangu anda 12. A pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmisel vaidlesid E nõudele võlgniku A vastu summas 1 500 000 krooni vastu võlausaldajad C (enda nõue 50 000 krooni) ja D (nõue 5000 krooni)
34 Samuti võib KOV sotsiaaltöötaja ise olla võlanõustamise baasväljaõppe läbinud, kuid paraku takistab kohalike sotsiaaltöötajate liiga suur töökoormus kliendi põhjalikuma nõustamisega tegelemast 35 Teenuse osutamise kohustuslikuks muutmist KOV-dele on katsetatud 2010. aastal, kuid KOV liidud ei andnud eelnõule kooskõlastust. 58 või on pankrotiavaldus jäetud rahuldamata või on menetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata. Arvestades pankroti väljakuulutamiste väga madalat osakaalu lõpetatud pankrotimenetlustes (16%), on tegemist pankrotimenetluse kui võlgadega toimetuleku väga madala efektiivsusega keskmise eraisikust võlgniku jaoks. Kuigi käesolev uurimus ei keskendunud võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse madala efektiivsuse põhjuste väljaselgitamisele, saab siiski esile tuua,
vastutab võlausaldajate ees reeglina üksnes pärandvaraga ja mitte isikliku varaga. Sellega kaitstakse pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. Sellest järeldub, et ka võlausaldajat varade segunemise eest ning pärija ja tema isiklikud võlausaldajad hoitakse pärijal on teatud olukorras kohustus pankrotiavaldus esitada ning muus olukorras võimalus see pärandvarast eemal. Pärija isiklike võlausaldajate suhtes vastutab üksnes tema isiklik vara. Ka esitada, et vältida situatsiooni kus ta peab ise oma vara arvel pärandaja kohustusi täitma. PankrS § 9 inventuuri tegemine ja pärandvara pankrot on viisid pärandvara eraldamiseks pärija varast. Nii 1996. lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku a PärS kui ka 2008
peab ühine ühinemiskava vähemalt sisaldama, jättes samas äriühingutele õiguse vabalt kokku leppida täiendavate andmete osas. 208. Mida reguleerib pankritiseadus? Pankrotiseadus reguleerib pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemise järjekorda. Kehtiva korra kohaselt tehakse enne võlausaldajatele jaotiste aluse 209. Mis on pankrot? Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. 210. Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse? Tuleb esitada pankrotiavaldus. Seda kas võlausaldaja või võlgnik. 211. Kes on pankrotivõlgnik ja kes on pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka muu isik. Selleks, et pankrotiavaldust esitada, peab esinema maksejõuetus. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. // Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus ei olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara
Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse esitada ka tema pärija, testamenditäitja, pärandi hooldaja või seaduses sätestatud juhtudel ka muu isik. Et esitada avaldust peab esinema asjaolu et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgnevale asjaoludest: a) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutmist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohust täitnud 10 päeva jooksul. b) võlgniku suhtes toimivas täitemenetluses ei ole 3 kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. c) võlgnik peidab, hävitab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse
- pankrotimenetluse raugemisel lõpetab töölepingud ajutine pankrotihaldur - (PankrS § 29) - Töötajate nõuete rahuldamine: - 1. hüvitise maksmine töötukassast (2008/94/EÜ): esimene direktiiv 1980 – ei ütle kui suur summa on, riik ise vastab. Kuni aasta palk. o töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad o hüvitise taotlemiseks esitab haldur (või töötaja, kui ajutine haldur on jäetud nimetamata või pankrotiavaldus on jäetud läbi vaatamata) töötukassale avalduse o töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisest o töötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5. päeval hüvitise määramisest - (TKindlS § 38, § 21 lg 1, § 22 lg-d 1 ja 4) - töötajatele hüvitatakse: o saamata jäänud töötasu kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu
Mis on pankrot? Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetust nimetatakse pankrotiks. Maksejõuetu ettevõte on pankrotis kuid pankroti saab välja kuulutada kohus. 263. Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse? Pankroti saab algatada võlausaldaja kellel on nõue võlgniku vastu, võlausaldaja peab tõendama oma nõuet. Algatamise võib ja peab algatama ettevõtte juhtkond kui on selgunud, et ettevõte on maksejõuetu, pankrotiavaldus tuleb juhtkonnal esitada vähemalt 20-ne päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel. Avaldus tuleb esitada kohtule. Pankroti kuulutab välja kohus vaadates läbi pankrotihalduri aruande ja teeb selle järgi otsuse. 264. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ja kohalik omavalitsus.
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
