moraalset vastutust Vastasel korral jäävad moraaliküsimused igaühe enda otsustada. 5. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Arvatakse, et avaliku elu tegelasest võib rohkem kirjutada, kui tavainimesest 6. Privaatsus kui väärtus kommunikatsioonieetikas. Ei sobi rõhutada rassi, rahvust, religioossed või poliitilist kuuluvust. Delikaatsed isikuandmed. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Nt ajakirjanik peab teatama vestluspartnerile , kes ta on, mille jaoks kogutakse informatsiooni kogutakse. Ei kuritarvita kogenud lapsi ära. 8. Konfidentsiaalsus. Minuni jõudnud info, mida ei tohi edasi lekitada. 9. Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast. Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest. 10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas.
vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt toimikumaterjalidest ei nähtu, et lepingutingimusi oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud, ei ole põhjendatud. Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27
§ 65. Eseme väärtus Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Päraldiste ja kasu ning kulutuste hüvitamise küsimus on oluline nt omandi kaitse hagi esitamisel AÕS § 80 järgi. Vaata: § 84. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest § 85. Kasu väljaandmine ja hüvitamine § 88. Kulutuste hüvitamine valdajale KOHTULAHENDID: 3-2-1-69-13: Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93- 12, p-d 20–21). 3-2-1-90-14: Sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist
(3) Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks. (4) Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. KOHTULAHENDID: 3-2-1-68-96: Tapeet ei ole oluline osa, kui tegemist on mingi erilise tapeediga, siis on. 3-2-1-33-12: Hoonetealuse maa kinnistamisega muutuvad maatükil asuvad hooned kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne),
nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija seob juriidilise tagajärje tekkimise. 8
kriminaalkohtupidamises keskne koht vandemeestel. · Islami õigussüsteem - ehk sariaat, regulaarib inimeste elu hoopis hoopis üksikasjalikumalt, teod jaotatakse viide rühma (kohustuslikud, soovitatavad, ükskõiksed, ebasoovitatavad, keelatud) , islami kriminaalõigus on üsna arhailine, abielu kujutab endast mehe ja tema äia vahelist tehingut. Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist
2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla:
(EIK 13258/09) Neljas näide. Vahest on õiguse nõudmisest kasu nagu ka kõrgelseisva Galati linnavalitsuse ametiisikul, kelle kohta avaldati kohalikus ajalehes artikkel, mis süüdistas teda korruptsioonis - väideti, et kaebajale kuulus taksofirma. Kaebaja väitis, et ajakirjaniku artikkel ei tuginenud faktidele ja oli pahauskne. Kuigi esimese ja teise astme kohtud tuvastasid, et ajakirjanik on kahjustanud kaebaja reputatsiooni, tühistas kõrgem kohus madalamad kohtulahendid ning asus seisukohale, et tegemist on hinnanguliste väidetega. Erinevalt kõrgema kohtu järeldustest ei olnud EIK veendunud selles, et tegemist oli üksnes hinnangutega. Ajakirjanik väitis selgelt seda, et kaebaja on tegelenud ebaseadusliku äritegevusega. EIK-ile esitatud teabe kohaselt puudus igasugune alus väita, et kaebajale kuulus taksofirma, millest lähtuvalt ületas ajakirjanik selgelt ajakirjanikult eeldavat hoolsuskohustust. EIK rõhutas ühtlasi, et
langevad ka seadus ja õiglus" 2 Hetkeolukorda uurides tundub, et tegemist on just olukorraga, kus seaduste täpne järgimine ei garanteeri õiguse ja õigluse täieliku sümbioosi. See tähendab, et pisikesed, teinekord märkamatud juriidilised formaalsused ja detailid omandavad tohutu suure tähtsuse ja annavad formaalse õiguse sellele, kellel selleks justkui õigust ei ole. Väidetakse, et õigus on selle poolel, kes oskab paremini paragrahvi väänata. Kohtulahendid lähtuvad tihti õiguse prioriteedist ning õiglus taandub tagaplaanile. Kindlasti peab nägema ka seadusenormide taga olevaid sotsiaalseid väärtusi: õiglus, inimväärikus, õiguskuulekus. Õigus õiguseks, aga kui lahendused jäävad puhtjuriidilisteks, läheb paljudel inimestel nendega soostumine pahatihti raskeks. See tähendab, et meie vajame õiguse kõrvale ka õiglust. Ma lõpetan Enn Soosaar sõnadega ,,...mööngem ohtugi, mida kätkeb õiguse ja õigluse
00.090 4 Kirjalikud õigusallikad · Põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord · Rahvusvahelised lepingud · Formaalne seadus · Seadlused · Määrused · Käskkirjad · Kohaliku omavalitsuse määrused (statuudid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2 16.03.2010 Allikate kehtivus · Kehtivad vaid õigusnormi sisaldavad haldusõiguse allikad · Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja
-kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm
kui mõtteline käsk või keeld, olema väljendatud vormis, mis on mõistetav kõikidele adressaatidele ja sealjuures võimalikult üheselt. Õigusvorm (ehk õiguse allikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikad Õiguse allikad on: Õigusaktid (seadus); Tava ja praktika; Leping; Kohtulahendid; Üldpõhimõtted. Üldpõhimõtted Eraõiguses kehtivad põhimõtted: Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui
projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused, EHITUSTEATIS vt üle Ehitusseadustiku lisadest, mis juhul teatis ja millal ehitusluba. Vt RK kohtulahendid 331-64-02 naabriõiguste kahjustamine 331-31.06 ehitusloa andmine 331-87-16 ehitusloa andmisel tuleb arvestada üldplaneeringuga, kaasamise eeldused ja kaasamise eelduse põhimõtted (parem kaasata kui jätta kaasamata) 331-67-01 ehitusloast keeldumine ohutuse printsiip prevaleerib (nt kui kaasomanikud kõik on olnud nõus ja vormiliselt kõik ok, siis ikkagi nt kui ohutusega probeleemid võidaks ehitusloast keelduda) Ehitusluba § 45 5 a jooksul pead alustama, siis 7a (5+2) kehtib EL
.......................................................................................................10 Kasutatud allikate loetelu ..................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 12 Kasutatud normatiivaktid...................................................................................................13 Kasutatud kohtulahendid................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt
Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega. Sekundaarsed allikad: 1. Haldusõiguse põhiprintsiibid. Juhtivad põhimõtted võivad olla sageli ka reegliteks, mida õiguskirjandus ja eelkõige kohtud on üksikasjadeni konkretiseerinud, välja arendanud. Nt riigiõiguse konkretiseerimine. 2. Kohtunikuõigus e. kohtulahendid . Kohtunik rakendab õigust, kasutab vahendina tõlgendamist ja analoogiat. Õigusmõistmispõhimõtetest tekib õiguse tõlgendamine, konkretiseerimine ja edasiarendamine. 3.Täiendavad allikad: vastused/arvamused Riigikohtu järelepärimisele, õigusteadlaste arvamused. Pidepunktiks õiguse tõlgendamisel ja rakendamisel. Subjektiivne avalik õigus Subjektiivset avalikku õigust käsitletakse haldusõigusteaduses suhetes kodanik ja riik ning riik ja kodanik
Meie tööjõud muutub aegadega kallimaks ja nõnda otsivad välisinvestorid juba vaikselt võimalusi odavamates riikides. Välisinvestoritele tundub meie riigis atraktiivne ettevõtte tulumaksu puudumine. Tulu ei pidanud riigile ära maksma! Tekkis aga probleem euroopa liiduga. See andis Eestile aega, et tulumaks kehtestataks ettevõtetele tulumaks, 1. Jaanuarist 2009. Tundub aga, et seda siiski ei kehtestata. Kaks põhjust: On kaks euroopa kohtulahendid, mis nagu pooldavad tulumaksuvabadust ettevõtetele. Detaile ei ole teada. Maksebilanss on kõige üldisemalt määratletav kui mingi konkreetse riigi ning välismaailma ehk kõikide ülejäänud riikidevaheliste majandustehingute kajastamine teatud ajavahemikul. Reeglina toimub arvestus kuude, kvartalite ja aastate jooksul. Riigi majandusliku olukorra hindamisel tuleb seda teha väga erinevatest aspektidest lähtuvalt. Riiki huvitab ekspordi ja impordi tasakaal,
kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud- need normid, mille on riigid omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustued ka üksikisikute või rahvusvaheliste organite ees Rahvusvaheline tavaõigus- viitab üldisele praktikale, mis on üldiselt
5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva
Kuigi kinnipeetav on vangistuse jooksul säilitanud oma perekonnaliikmetega kontakti, ei kaalu kaebaja perekonna- ja eraelu riive üles ohtu, mis temast avalikkusele ja riigi julgeolekule tuleneb. Toodud aspekte on PPA vaidlusaluses otsuses ka kaalunud. Kasutatud allikad: Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Arvutivõrgus: 6 http://www.pohiseadus.ee/ Kasutatud kohtulahendid: TlnRgKo nr 3-12-1993 TlnRgKo nr 3-12-931 TrtRgKo nr 3-11-2899 7
kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe. CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod
Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus,
volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid. Seadused, määrused, mis sisaldavad õigusnorme üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Õigusriik. Korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksikisikuid riigi eest, õigus soodustab vabadust. Võimuriik. Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes
eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline. EPRA koodeks: Me teenime oma kliendi ja tööandjat kaitstes vastutustundlikult nende huve ja toome kuuldavale nende hääle, ideed, faktid ja vaatenurgad abistamaks informeeritud avalikku debatti. Me ei esinda konfliktseid ega konkureerivaid huve ilma asjasse puutuvate poolte nõusolekuta. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Õigus otsustada enda kohta käiva informatsiooni üle: infoga tutvumine. info parandamine. nõusoleku andmine ja tagasivõtmine. õigus olla teavitatud. Informatsiooniline enesemääramine kui õiguslik kontseptsioon tekkis 1960- ndate aastate lõpus 1970-ndate alguses. Kuni selle ajani võis informatsioonilist enesemääramist edukalt käsitleda kui eraelu puutumatuse üht osa. Tänapäevast informatsioonilise
25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra; 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta; 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist; 28) erakondade liikmete nimekirjad; 29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega; 30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut; 31) asutuse dokumendiregistri; 32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada. (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise
Loeng VII 03.12.2013 Scripta manet! Kirjutatu jääb! Salus populi suprema lex Rahva tahe on ülim seadus De mortibus ut bene ut nihil Surnutest kas head või mitte midagi Nulla regula sine exception Ei ole reeglit ilma erandita ,,Vale on poolel teel ümber maailma, kui tõde alles püksid jalga saab." W.Churchill (allikakriitilisuse printsiip) ,,Mida suurem vale, seda rohkem usutakse." Goebbels Kohtulahendid, sergei mahhov nr. 6 Rõvekas, kes ühitades tüdrikuid vägistas, jättis seinale käejälje. 2a. Hiljem saadi kätte, sest ta jäi uue asjaga vahele. Neiu kutsuti delikaatselt ülekuulamisele, et mitte ohustada tema suhteid perekonnaga. NB! Alati tuleb käituda delikaatselt, mitte bürokraatlikult. Olav Palme googelda, vaata mis tema surma kohta kirjutatakse Kuritööd, mille puhul on eluaegne vanglakaristus, ei aegu.
• Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Võlasuhte olemus • Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. • Konkreetseid eesmärke saavutatakse aga läbi erinevate õiguste ja kohustuste teostamise. • Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest: • Leping; • Seadus (VÕSi eriosa ja siis VÕSi üldosa); • Tava ja praktika; • Kohtulahendid; • Üldpõhimõtted. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Tsiviilõigussuhteid reguleerivad lisaks lepingutele, seadustele ja tavadele ka üldpõhimõtted, nagu näiteks: • Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) • Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte
Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid e. normatiiv aktid. (need on kohustuslikud kõigile seal viibival territooriumil. Suveräänsus tagatakse Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon Riigi piires ühtne õigussüsteem Erilised instutsioonid ja riigiametnikud Reiigikassa( ld. FISCUS) Riik ja rahvas Jaotatakse riigid 1. põhiseadsuslikeks- arvestatakse inimesega 2. diktatorlikud riigid. 1. Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused 2
parimine/parimisregister (21.02.2015). 4. Laidvee, K. Pärand tuleb vormistada ka uue seaduse kohaselt. http://tarbija24.postimees.ee/808058/parand-tuleb-vormistada-ka-uue-seaduse- kohaselt (21.01.2015). 5. Mikk, T. Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012. 6. Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee (21.01.2015). Kasutatud õigusaktid 7. Pärimisseadus. RT I 2008, 7, 52, RT I, 29.06.2014, 10. Kasutatud kohtulahendid 8. RKTKo 8.02.2006, nr 3-2-1-121-05. 9. RKTKo 18.12.2007, nr 3-2-1-125-07. 13
nõudeid, eelkõige selgust ja täpsust puudutavaid nõudeid, ei võimalda seda ka nende elementide kombinatsioon. 30 28 Koppel,M.E. Kaubamärgi mõiste ja selle liigid. http//www.aktiva.ee/26512y/z0zARTICLEy238841.html(03.03.2006) 29 Koppel,M.E. Kaubamärgi mõiste ja selle liigid. http//www.aktiva.ee/26512y/z0zARTICLEy238841.html(03.03.2006) 30 Euroopa Kohtu kohtulahend C-273/00. http://www.kul.ee/kohtulahendid/indeks_lahend.php? case_id=35&case_nr=C-273/00 22 Hetkel on kaubanduses saadaval erinevate tootjate pakutavaid kaupu, mis on väliselt sarnased ja omavad ühesugust kasutamise eesmärki, kuid mis erinevad kardinaalselt varjatud omaduste poolest. Esmapilgul üsna sarnased tolmuimejad võivad oma funktsiooni hoopis erinevalt täita, kui
formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Suurbritannia valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heakskiidetud seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus. Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. (Lisa 1: Suurbritannia lipp.) Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Praegune kuju on vapil 1837
täidetud määruse saamiseks. Tsentraliseeritud kohtusüsteemi tekkimine tõi endaga kaasa uuesti usu õigusmõistmisse, sest inimesed hakkasid aru saama selle toimimisest. Kohtute eestvedamisel võeti kasutusele tõedite esitamise reeglistik ja vandmeestekogu kriminaalvaidlustes, see muutis õigusmõistmise süstemati- seeritumaks. 3. Millest koosneb pretsedent ja mis on selle sisu. Ratio decidenti ja Obiter dictum. Pretsedent kohtulahendid ning kohtunike arvamused. Õigusakti ja pretsedendi konflikti puhul saab rohelise tule õigusakt ehk kui õigusakt ja pretsedent tõlgendvad mingit õiguspõhimõtet erinevalt, siis on suurem kaal õigusaktil. Prentsedendi näol on tegemist, õigusaktis sätestatud reeglite, põhilise tõlgenduvahendina ja see annab ka aluse täiendava õigusakti vastuvõtmiseks. Pretsedent koosneb kahest osast:
koosmõjus oleva üksikisiku vabadussfääri,samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. Kirjalikud õigusallikad: 1)põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord 2)rahvusvahelised lepingud 3)Formaalne seadus 4)Seadlused 5)määrused 6)käskkirjad 7)kohaliku omavlitsuse määrused(statuudid) Sekundaarsed õigusallikad: 1)haldusõiguse põhiprintiibid,mis tulenevad põhiseadusest,teistest seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele Õigusriigi põhimõte: *eeldab isikute põhiõiguste,vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu *võimudelahuses põhimõte(PS paragraf 4) *õigusnormi täpne kujunemine *proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) *õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte *halduse üle teostatava kontrolli olemaolu *isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§15)
Mõnda aega selles korteris elanud, tekkis noortel tüli korteri omanikuga, mille tõttu too käskis Kairil ja Taavil korterist välja kolida. Noored sellega nõus ei olnud viidates kehtivale üürilepingule. (Tegelikult on see üürileping kehtetu) 1. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Füüsilised isikud. 2. Millisesse õiguse valdkonda antud probleem kuulub? Eraõiguse valdkonda, sest tegemist on võrdsete pooltega. 3. Nimeta võimalikud kohtulahendid Kui on vaidlus, siis kohtulahendiks on otsus. 4. Kuhu saaks isik pöörduda, kui ta pole sellise kohtulahendiga nõus? Ringkonnakohtusse 5. Kas kohus on põhiseaduslik institutsioon? Põhiseaduslikud institutsioonid on riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus, õiguskantsler, riigikontroll, KOV. Jah, kohus on põhiseaduslik institutsioon. 6. Kui Kairi soovib osta endale maja, kas ta saab seda ise teha?
avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutsevad kohtutäiturite seaduse alusel. Esimees Mati Kadak Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja
kinnitatud ärakiri A3 suuruses. 4. õiendid riikliku maakatastri pidaja poolt väljastatud nin A4 suuruses. 5. volikirjad 1) ärakirjad ja originaalid; 2) notariaalsed ja lihtkirjalikud; 1 Dokumendiliikide loetelu ei pruugi olla lõplik ning selle hulk erineb toimikute lõikes. 4 3) ühel lehel või köidetud ja/või pitseeritud; 4) A4 suuruses. 6. korraldused, otsused (haldusaktid) üldjuhul ametliku kinnitusega ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 7. kohtuotsused, kohtulahendid (määrused vms) Ärakirjad ühel või mitmel lehel ja A4 suuruses. 8. riigivararegistri väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 9. väljavõtted Riigi Teatajast2 koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 10. Ametlike Teadaannete (AT) väljavõtted koopiad, väljatrükid. A4 suuruses. 11. erinevad tunnistused, registrite väljavõtted üldjuhul ärakirjad, kuid võib olla ka originaale (dublikaate), ärakirjad koos tõlgete ja/või apostillidega. A3, A4, A5 suuruses. 12
Apellatsioon- alama astme Tsiviil- Lepinguid puututav omavalitsusorganite kohtu otsuse SISULINE Kriminaal -vargus, röövimine jne ja ametiisikute läbivaatamine kõrgema Väärteoasjad- trahvid tasumata, vastu. astme kohtus. mingi muu jama. 20. RIIGIKOHTU ÜLESANDED Kõrgema astme kohus, kes vaatab kohtulahendid kassatsiooni korras. Kassatsioon- kõrgemale kohtule edasikaebamine, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuse piires. Samuti tegeleb põhiseaduse järelvalvega. 21. TSIVIIL ASI, KRIMINAAL ASI JA VÄÄRTEOASI KOHTUS – OSALISED JA ERINEVUSED TSIVIILASI Lepingutega seotud vaidlused Nt perekonnaasjad, tööõiguse küsimused, intellektuaalse omandi vaidlused. Osapool, kes esitas avalduse on Hageja, vastaspool Kostja KRIMINAALASI
asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kellele kuuluvad töövahendid; kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk; kes saab tehtud tööst tulu või kasumi; kas tööd tegev isik allub töösisekorra eeskirjadele; kas tööd tegev isik kuulub tööd andva isiku töötajate koosseisu; kas tööd tegev isik saab tasu tehtud töö eest KOHTULAHENDID : 3-2-1-41-11;3-2-1-26-10; 3-2-1-3-05; 3-2-1-39-04 Töötasu alammäär on 430 eurot ja tunnitasu alammäär on 2.54 eurot. Kuni kaks nädalat võib olla suuline leping. Töötamise registri andmed lähevad maksuametile maksude kontrollimise tarvis. Sunniraha töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest, kui tähtaja jooksul pole registrisse kantud. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha
Eesti kohtusüsteem. Lk 122-125 Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuteks on 4 maakohut, mis lahendavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning 2 halduskohut, mis tegelevad avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste jt haldusasjadega. Teiseks asmeks on apellatsioonikohus ehk ringkonnakohtud, kus vaadatakse läbi vastavasse tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtude lahendite edasikaebused. Kolmas aste on Riigikohus, mis vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras, lisaks teeb põhiseaduslikkuse järelvalvet, esimees on Märt Rask. Euroopa Nõukogu. Mitte ajada segamini Euroopa Liidu Nõukoguga. ENi kuulub pea 50 riiki Euroopast ja Aasiast ehk siis tegu on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille põhilisteks tegevusvaldkondadeks on inimõigused, haridus, kultuur ning sotsiaalsed ja keelelised õigused. Olulisem saavutus on Euroopa inimõiguste konventsioon, millega asutati ka Inimõiguste Kohus. Inimõiguste Kohus
2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. Mittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus – viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui siduv
· Raamat: Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001 · Teadusajakirja või kogumikuartikkel Tiivel, T. Piiratud vastutusega äriühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustus. Juridica 2001/4, lk 225233 · Õigusaktid (RT Riigi Teataja): Haldusmenetluse seadus, 06. juuli 2001. a RT I 2001, 58, 354; RT I, 23.02.2011, 3 Vabariigi Valitsuse seadus, 13. detsember 1995 RT I 1995, 94, 1628; RT I, 11.06.2013, 1 · Kohtulahendid: Riigikohtu 1. novembri 1995. a määrus RAS-i Kiviter hagis AS-i Nitrofert vastu 55 409 krooni nõudes, III-211-72195. Või lühenditega RKPJKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 44 Viitamine interneti-allikatele PÕHIREEGLID · Tekstisisesesse viitesse URL aadressi ei panda, vaid autori nimi (kui tuvastatav) või dokumendi/kodulehe pealkiri. Nt
Seminar 8.10.2014 Krüger ja Mommsen töötasid välja viimase köite iuris civilis-st. 11. 12. Saj. tegutsesid glossaatorid. 13. 14. Saj. kommentaatorid. Seminar 15.10.2014 Suuline esitlus: 4-ne rühm Ettekanne klassi ees Materjalid: riigikohus.ee, Juridica, õigus jne Eesmärk: uurida kuidas kasutatakse teatud ladina keele väljendeid. Töö I sissejuhatus: uurimismaterjal ja selle küsimused. II nt kolm peatükki: Juridica, kohtulahendid, õigus (kui õiguse ajakiri, siis mitu artiklit on, kirjutada välja laused, kus antud termin esines, milliseid termineid kasutati ja mitu korda; kohtulahendite puhul: mis liiki, milline protsess, kes koostasid, laused, kus termin esines, kust need sinna said jne) III Kokkuvõte: kolm ptk kokku võtta, välja tuua olulisemad tähelepanekud, järeldus. Vormistus: Ühtne süsteem Muretseda raamat, kus on kirjas õige vormistus!
tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. M ittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees Rahvah tavaõigus viitab sellisele üldisele praktikale, mis on üldiselt tunnustatud kui
Õiglane sõda o India o Kristlus Aquino Thomas Kriteeriumid o Proportsionaalsus o Õiglane põhjus, jne Hugo Grotius – rahvusvahelise õiguse rajaja Rahvusvaheline õigus Õiguse tüübid o Positiivne õigus – seaduses olemasolev õigus nt põhiseadus o Loomuõigus – kasutati nt nürnbergis Õiguse allikad o Lepingud o Tava o Üldprintsiibid o Kohtulahendid ja teadlased Õiguse originaalsed kandjad o Ka täielikud, piiramata o Riik o Suveräänsus – riik saab endale ise võtta õigusi ja kohustusi Sekundaarsed: o Osalised, piiratud o Riikide poolt loodud o RV organisatsioonid Rahvusvaheline suhtlemine Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon 1969 Riigi vastutuse eelnõu Diplomaatiliste suhete viini konventsioon Diplomaatia 15
§14 lg 2 järgi vastustajaks halduskohtus haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kohtupraktikas võib esineda juhtumeid, kui kaebus on kohtusse esitatud ebaõige vastustaja vastu. Seega peab halduskohus juba eelmenetluses kontrollima vastustaja isikuga seonduvat. Saaremets analüüsis Riigikohtu praktikat ning tõi esile viidetega konkreetsetele lahenditele juhtumid, mil Riigikohus on tühistanud asjas tehtud kohtulahendid ja saatis asja tagasi esimese astme kohtusse, et kasata menetlusse õige vastustaja. Seejuures viitas Saaremets Riigikohtu halduskolleegiumi 29.jaanuari 2004.a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-81-03 (RT 12 III 2004, 5, 47 p-d 11-12), kus kolleegium leidis, et õigeks vastustajaks peab olema Vabariigi Valitsus, aga mitte Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Asjas esitati
Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras: 1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab; 2) hageja esitab oma nõuded; 3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu; 4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta; 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; 6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks. 28. kohtulahendid: - kohtuotsus(442), vaheotsus, osaotsus, tagaseljaotsus, täiendav otsus Kohtuotsus on vaidluse sisuline lahend. Peab olema seaduslik ja põhjendatud. Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. Vaheotsus Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on
Näiteid: 1. Kui hääled jagunevad võrdselt, eluline fakt (hüpotees) otsustab esimehe hääl. õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid Õiguslikud tavad: Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus)
Võib-olla suuline ja kirjalik. Määratud on alghind ja pakkumise samm. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Autorikaitse Autorikaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, et kaitsta autori õigusi. Autorikaitseühing Juhib Kalev Rattus Autoriõiguskaitse järgmisi teoseid: · Kirjandusteos · Kunstiteos · Teadusteos · Muusikateos · Filmid Autorikaitse ei laiene: · Ideedele · Kohtulahendid · Õigusaktid · Päevauudised · Üksikud väited · Riigi ametlikud sümbolid Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoril on rida õigusi: · mittevaralised a) õigus esineda teose loojana b) kasutab pseudonüümi (varjunimi) c) Lubada/lisada illustratsioone · varalised õigused 1. lubada oma teost müüa 2. õigus saada autoritasu 3. lubada tõlkida oma teost 4
töövaidlused, mis puudutavad töötasu, vallandamist ja konkurentsipiiranguid; õnnetusjuhtumitest tulenevad kahjunõuded; asjad, milles kaebaja kannab vanglakaristust; politseivägivalla asjad; kohtuasjad, milles kaebaja tervislik seisund on kriitiline; asjad, milles kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on
25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone, majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD, NATO Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika, liikmesriikidevahelised suhted, EL kodanike õigused ja kohustused jm Kitsamalt EL õiguse allikad: 1) EL esmane õigus – kehtivad aluslepingud, ühinemislepingud, muud esmased õigusaktid, kohtulahendid 2) EL teisene õigus – määrused, direktiivid, otsused jm 3) Rahvusvahelised lepingud ja õigus Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust.
õiguskorda (nt õiglus, võrdsus) 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses-õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta (seadused, määrused) Kirjalikud õigusallikad: PS(-rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord), formaalne sedus, seadlus(-vorm, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme), määrus (Valitsus, ministrid, teised riigiorganid), käskkiri, KOV määrus Haldusõiguse printsiipid Kohtulahendid Rahvusvah lepingud Täiendavad allikad õigusteaduslikud arvamused Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid.
annaabi.ee 
