NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
Föderatsioon (alaliselt terviklik, kuid võib olla mitu võimu nn autonoomiad) Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega ja selle võim on ülimuslik ning sõltumatu. Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7. Riigiasutuse tunnused On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga On moodustatud riigi poolt õigusaktide alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Saab oma tegevuseks raha riigieelarvest Selle töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) 8. Sotsiaalse kihistumise mudelid: 20. sajandil oli ühiskond jagatud Karl Marx'i järgi 20. sajandi alguses kaheks kihiks töövahendite omamise põhjal Ülemkiht (vabrikuomanikud)
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tu...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Ärieetika Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS Tallinn 2012 1 JUHTUMI KIRJELDUS Juhtumi toob avalikkuse ette riigiasutuse V juht, kes väidab, et asutuse M juht on korduvalt ühildanud välislähetuse puhkusega ning peab seda ebaeetiliseks. Organisatsiooni M juht ei ole juhtunus kahetsust avaldanud, samuti pole sekkunud ministeerium. Asutuse V juht peab õigeks asutuse M juhi tagasiastumist kõnealuse juhtumi tõttu. PROBLEEMID JA FAKTID Põhiprobleemiks on riikliku asutuse juhi puhkuse ühildamine komandeeringu ehk lähetusega.
ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ Kuidas peaksid riigiasutuse vastutava töötajana toimima kui saad kodanikult märgukirja Käesolev seadus sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas ...
eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras. Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.
Kuidas Te lahendaksite tööalase ja isikliku elu vastuolulisuse ? Kas see on üldse olemas ? Arvamus: Kui oleks selline olukord, siis tuleksin ära sellest firmast, seadusevastane olukord tekitab palju pingeid ja tihti on nii, et nendest pingetest ja probleemidest arutame kodus oma kaaslasega, kuid see on vale. Töö ja kodused asjad tuleb hoida lahus ja mind isiklikult hakkaks selline olukord segama. Kaks kaasust ajakirjandusest ja eetiliste konfliktide analüüs 1. Riigiasutuse raamatupidamise osakond avastas asutuse krediitkaartide kasutamise rutiinsel kontrollimisel, et asutuse juht oli ajal, mil ta väidetavalt viibis lähetuses Brüsselis, maksnud krediitkaardiga korduvalt Tallinna erinevates kauplustes. 1) Eristada olulised faktid: Asutuse juht viibis väidetavalt lähetuses Brüsselis, samal ajal oli tema krediitkaardiga korduvalt makstud Tallinna erinevates kauplustes. 2) Määratleda huvigrupid: Riigiasutus, raamatupidamise osakonna töötajad, teised
Majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste On majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste suhete raames toimiv reeglite süsteem suhete raames toimiv reeglite süsteem, mis (seadused, määrused, standardid jne), mis hõlmab meediumide organisatsiooni, puudutab informatsiooni andmise, kogumise, kättesaadavust, tööviisi ja õigusi. levitamise ja vastuvõtu tingimusi. Meedium vahelüli, vahendaja Auditoorium kuulajaskond Tsensuur ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokkuostev ning reklaamipinda ja aega müüv organisatsioon
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust
Avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille põhiõlesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; riigi- ja omavalitsusasutused; näiteks raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Erasektor - üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Mittetulundussektor - üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; näiteks seltsid, klubid, huviühndused, usuühendused. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist ning erasektorist; kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühin...
Tsensuur ja selle mõju kirjandusele Tsensuur on avaldatava loomingu läbivaatamine riigiasutuse poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Võib öelda, et tsensuur on hirmu laps ja teadmatuse isa. See on justkui vägivaldse võimuga käsikäes sammuv ahistav pilk, mis käib üle kogu loomingu, mis on käega katsutav ja silmaga vaadeldav. Kas tsenseerimine on inimõiguste rikkumine või hoopis meie heaolu kaitsmine? Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised
ühiskonda abistav tegevus, täidesaatev võim valitsus, tarbija teenuse või kauba ostja, tolerantsus sallivus, tööandja inimene kes palkab kedagi tööle, tööhõive töötavate inimeste ja töövõimelise elanikkonna suhe, tööjaotus - ühiskondlikult tööde süsteem vajaduste ja võimaluste alusel, töövõtja inimene kes töötab tööandja juures, tsensuur totalitaarriikides ajakirjanduse, trükiste, lavastuse, raadio ja tv läbivaatamine riigiasutuse poolt, unitaarriik lihtriiknkuhu ei kuulu iseseisva riigi tunnused, vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, vähemusvalitsus valitsust mida ei toeta enamik parlamendi liikmed, õigus ühiskonna poolt seadustatud normide kogum.
2)Meedia ülesanded (5-7) *pakkuda uudislikku ja praktilist teavet *vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti *mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus?
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. (Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimisex) · Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süst...
Eesti lipu seaduses on öeldud, et kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb hävitada sündsal viisil ja mitteavalikult. Sündsal viisil hävitamiseks loetakse lipu lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud tükkide siiludeks lõikamist ja põletamist mitteavalikult. X Riigivapi kasutamine 6 Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. XI Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega
2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4 lehel, asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu, + tõendid. Nõudmised tulenevad sellest, et kohtu kui riigiasutuse töökeel on eesti keel ja asjaajamine kohtus peab toimuma korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele? · Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi
II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused
koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga olulisimaks tegevusvaldkonnaks raamatukogude tarkvara URRAM arendustöö ning müük Eesti rahvaraamatukogudele. 2010. aastal on OÜ URANIA Com kõige suuremaks projektiks URRAMi nimelise raamatukogude infosüsteemi arendamine ning pidevad uuendustööd. Seisuga veebruar 2010 kasutab URRAMit: · 10 maakonna keskraamatukogu · 364 maaraamatukogu · 32 kooli- ja erialaraamatukogu · 21 kultuuriasutuse raamatukogu · 9 riigiasutuse raamatukogu URRAM-i avaleheks on http://www.lugeja.ee/ . Raamatute otsimisest. Esimeses otsingureas on otsingutunnuseks vaikimisi autor ja/või pealkiri. Otsida saaks kas ühega sõnadest, kõigi sõnadega, täpset fraasi või ilma teatud sõnadeta. Võimalik on otsida ka teiste tunnuste, näiteks märksõna, ilmumisaasta ja vabasõna järgi. Valikuid saab teha rippmenüü kaudu. Otsida on võimalik ka rohkem kui ühe tunnuse järgi. Selleks tuleb täita ka teine otsingurida,
Tarbija-teenuse või kauba ostja,saaja,kasutaja. Tööandja-inimene,kes omanikuna või viimase poolt volitatuna palkab kellegi tööd tegema.Tööhõive-näitaja,mis isel.tegelikult töötavate inimeste ja töö võimel.elanikkonna suhet.Tööjaotus-ühiskondlikult väljakujunenud tööde süsteem vajaduste ja võimaluste alusel .Töövõtja-inimene,kes töötab palga eest tööandja juures.Tsensuur-totalitaarriikides ajakirjanduse,trükiste,samuti lavastuste läbivaatamine riigiasutuse poolt.Tsiviilõigus-õigusnormide kogum,mis korrast.isikute varalisi suhteid. Tsivilisatsioon-inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga.Turuhind-nõudmise ja pakkumise kompromissina väljakujunend hind.turumaj-maj.reglueerivad turul kujunenud suhted ja hinnad.Unitaarriik-lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.Vabariik-riigikord kus riigipea valitakse.Vähemusvalitsus-olukord kus enamik parlamend. valitsust ei toeta.Välispol
Inimesega seotud kulud ja varakulud “Saastaja maksab” (PPP - printsiip) – Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. 8.Milline maks on Eestis osaliselt rakendatud teehoiu finantseerimiseks? 9.Millise riigiasutuse eelarves kajastatakse vahendeid põhimaanteede Kütuseaktsiis hooldele? Raskeveokimaks Majandus ja kommunikatsiooniministeerium 9.Milles seisnevad kapitali- ja kasutusrendi põhimõttelised erinevused 10.Milliseid võimalusi on teehoiuettevõttel võimalik kasutada
ning akti vastuvõtja pole seda õiguskantsleri ettepanekule vaatamata muutnud; III Kui president on jätnud teist korda välja kuulutamata Riigikogus vastuvõetud seaduse ja pöördunud Riigikohtusse, kontrollimaks, kas see on vastavuses põhiseadusega 11.Millist ül. täidab? Prokuratuur- Juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombudsman- Kaitseb inimeste või inimeste gruppide õigusi suhtes riigiasutuse, KOV- e ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Õiguskantsler- Teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. 12. Omavalitsustasandid- I Ühetasandiline omavalitsussüsteem- KOV-ed sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Roll kohaliku tasandi valitsemises suurem. Esineb unitaarriigis, nt. Eesti. II Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- Suurem ehk piirkondlik omavalitsus(maakond, liidumaa jm
ja abi andmise ühises pädevuses oleva ülesande lahendamisel. 22. C Riigihanke korras sõlmitud lepingu alusel osutab eraõiguslik ettevõtja - riigiasutusele isikute veo teenust (nt veab bussiga kannatanud haiglasse). 23. D Riigiasutuse ja mittetulundusühingu vahel sõlmitakse leping, mille alusel + mittetulundusühing otsustab ja osutab sotsiaalhoolekande teenust. 24. E Seaduse alusel annab korrakaitseorgani ametnik kõrvalisele isikule - korralduse vedada raskes seisundis kannatanu õnnetuskohalt haiglasse. 3
Restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine Revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega Rojalist kuningavõimu pooldaja Sankülotid kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil Terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Trikoloor kolmevärviline lipp Tsensuur kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuse poolt Vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas
Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*moodustatakse seaduste alusel.*rahastatakse eelarvest.*töötajaskonna moodustavad riigiametnikud. 20.saj. muutus termini valitsemise sisu-selle asemel hakati kasutama oskusõna avalik haldus v. Haldusjuhtimine.halduse all mõistetakse teatud valdkonna v.objekti igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus on seega poliitikast püstitatud eesmärkide elluviimine.
Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada: 1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul
jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Nõue ei laiene jälgimisseadmestiku kasutamisele riigiasutuse poolt seaduses sätestatud alustel ja korras. 3) Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest. Kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt, peab isikuandmete töötleja pärast isikuandmete saamist, parandamist või enne isikuandmete edastamist kolmandale isikule tegema andmesubjektile viivitamata teatavaks töödeldavate isikuandmete koosseisu ja allikad ning IKSi § 12 lõikes 3 nimetatud andmed.
Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7. Maksuteooria alused Maks- on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Lõiv- makstakse tavaliselt juhul, kui soovitakse mõne riigiasutuse teenust (notar, kohtu jt). Teenusest loobumisega saab vältida lõivu maksmist. Seega on lõivu puhul tegemist vabatahtliku maksega. Tasu-iseärasuseks on vastuteene olemasolu. Näiteks lasteaiamaks, elektrimaks jt. On sisuliselt tasu või avalike (riiklike või munitsipaal-)ettevõtete poolt realiseeritava toodangu hind. 8. Maksundus Maksustamise eesmärgid: · Rahandusteaduses on eristatud maksustamise fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke.
oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. 10.) Võimuletulek: Katariina viis läbi riigipöörde, mille järel sunniti Keiser alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II, kellel polnud tilkagi Vene verd. Kes kuulus Romanivite suguvõssa ainult abielu kaudu. Valitsemine Katariina kutsus kokku suure komisjoni kuhu kuulus 28 riigiasutuse esindajat ja 536 valitud saadikut, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud luua seadustiku kuna pärisorjuse privileegide maksude ja kohtukorralduse osas olid arvamused liiga erinevad ja komisjon saadeti laiali. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti välja seadus, kus mõisniku peale kaevanud orja karistati sunnitööga .Piirati kasakate autonoomiat. Valgustusideed: Valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskujul
I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid ,seaduslikke teid, päärdudes kaebustega mõisnike peale Peterburi võimude poole Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele Ajalookirjanduses on omistatud suur tähtsust nn. Roseni deklaratsioonile(1739a.). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olikorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast Pärast Põhjasõda oli talupoegade kasutuses rohkem maad Kasvasid koormused, eriti tegu Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa vajadustele 18.saj. Viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, tervailjast viinaajamist ning müüsid viina Vene turul oma mõisade kõrtsides
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA.........................................................................................................
Internetist tuleva andmevoo filtreerimine. 4. Võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs. 5. Võrgu välispiiri ja sisesüsteemide regulaarne tehnoloogiline turvaaudit. HOOLDUSPROTSESSI ASPEKTID IT-hoolduse protseduurid kaasaegses ettevõttes peaksid tuginema ITIL'il (Information Technologies Infrastructure Lobrary), mis kajastab parimaid IT-juhtimise kogemusi.ITIL'i arenduse algatas Ühendkuningriigi valitsus, et parandada riigiasutuse IT-juhtimist. ITIL'i tava kohaselt toimub IT-protseduuride arendamine 4s etapis: 1. Olukorra hindamine. 2. Eesmärkide püstitamine. 3 3. Eesmärgide saavutamise strateegia määratlemine (protseduuride parendamine, protsetuurijuhtimise vahendite kasutusele võtt). 4. Tulemuste hindamiskriteeriumite kehtestamine. HOOLDUVAHENDID
· ülerahvastatud elamispind · puudub riigis elamisluba. 5. Laste varjupaik (tegevus, kes ja kui kaua seal viibib, kes toob...) Mõeldud kuni 18.- aastastele, pakkumaks neile ajutist peavarju, abi, tuge ja kaitset Lapsi võivad viia varjupaika : · asutuste või organisatsioonide töötajad · Vanemad, kasuvanemad · Sugulased, sõbrad, tuttavad · Iga täiskasvanu, kelle poole laps pöördub abi saamiseks · laps võib minna ise · riigiasutuse töötaja 6. Vägivalla liigid · Füüsiline (peksmine/löömine) · Emotsionaalne/ Vaimne (kiusamine/mõnitamine/norimine) · Seksuaalne ( Katsumisest vahekorrani) · Hooletusse jätmine (Alatoidetud, räpakas, unustatakse nt. Lasteaeda) 7. Kirjelda füüsilise vägivalla all kanatava lapse käitumist · Lapse ei otsi täiskasvanu kaitset · laps kardab puudutusi · laps jälgib hirmunult, mida täiskasvanu teeb teise lapsega.
· saada koolitust oma ülesannete täitmiseks käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud korras; · kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; · kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. Kollektiivleping: Kollektiivleping - vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajateühingu või -liidu või tööandjate ühingu või -liidu, samuti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata: · töö tasustamise tingimused · töötingimused · töö- ja puhkeaja tingimused · töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingumused · töötajate koondamise tingimuse, korra ja tagatised koondamise puhul · töötervishoiu ja tööohutuse tingimused · kutse täiendus ümberõppetingimused abitöötutele
võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut. Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM.
Nimetati ka neid, kes üürisid põllutöömasinaid, ruume või tegelesid liigkasuvõtmise ja kauba vahendamisega. Jõukas talupoegade kiht b) Kolhoos ehk ühsimajand oli NSV Liidus põllumajandusega tegelev majand c) bolsevik Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad d) tsensuur on ajakirjanduse, teoste, saadete eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse poolt,eesmärgina piirata vajaliku informatsiooni jõudmist inimesteni e) natsionaliseerimine Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad f) Kollektiviseerimine Kolhooside rajamine g) GULAG/ GULag gulag juhtis kogu tootmissüsteemi ja jälgis, et vangid teeksid tööd ja asunikud ei põgeneks elukohast h) Küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit ...
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 10 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot. Totot ei tohi mängida alla 18-aastased isikud. Loteriid ei tohi mängida alla 16-aastased isikud. Isikut tõendavad dokumendid Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt välja antud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto ja allkiri. Isikutunnistus ehk ID-kaart on Eesti elaniku riigisisene isikut tõendav dokument, mis antakse välja Eesti kodanikule ja kehtiva elamisloaga püsivalt Eestis elavale välismaalasele. Eestis püsivalt elaval Eesti kodanikul ja kehtiva elamisloaga püsivalt Eestis elaval välismaalasel peab isikutunnistus olema alates 15-ndast eluaastast
Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole. Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele. Ajalookirjanduses on omistatud suurt tähtsust nn Roseni deklaratsioonile (1739). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus (deklaratsioonil oli maanõunike kolleegiumi resideeriva liikme Otto von Roseni allkiri) riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olukorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast. Deklaratsioon rõhutab, et maavaldajal on pärisorjade varandusele ja elule piiranguteta õigused. Roseni deklaratsioon pole seadusandlik akt, kuid sellest ilmneb rüütelkonna kindel vastuseis oma privileegide igasugusele piiramisele. Arvatakse, et 18. sajandi keskpaigaks saavutas Eesti rahvaarv taas Suure Nälja eelse taseme (350 000) ning 1780. aastaks oli see juba 490 000,
täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3. kohtuvõim- esindavad kohtud (I-III kohtuastmed ja õiguskantsler) Õiguskantsler on Eestis Ülle Madise, kes kontrollib, et kõik Eesti õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega Riigikontrolör- Alar Karis, kelle ülesandeks on kontrollida, et riigi raha kasutatakse sihtotstarbe päraselt Eesti Panga president- Ardo Hansson. Selle riigiasutuse ül-deks on korraldada raharinglust Eestis Riigikohtu esimees- Priit Pikamäe Kaitsepolitsei (KAPO) jälgib, et riigi julgeoleks ja põhiseaduslikkord oleks tagatud 12.Riigivalitsemisevormid ja viisid DEMOKRAATIA ehk rahvavõim 1. Otsene demokraatia- kodanikud võtsid otsuseid vastu rahvakoosolekutel 2. Esindusdemokraatia- kodanik valib endale sobiva esindaja parlamenti DIKTATUUR ehk üheparteisüsteem 1. Autoritaarne diktatuur- nt Itaalia ja Eesti 20
(1) Tasulise riigisisese ja rahvusvahelise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. (2) Kui tegevusluba ja sõidukikaarti andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra . (3) Tegevusloa ja sõidukikaardi andjal on õigus tegevusloa kehtivuse ajal kontrollida tegevusloa omaniku vastavust käesoleva seaduse § 5 või 10 nõuetele. Tegevusloa omanik peab kontrollimist võimaldama. [ RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §15. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse läbivaatamine
asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina, Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või juhi asetäitjana. Teenistustähtaeg Politseiametnik nimetatakse ametisse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, Määratud ajaks nimetatakse ametisse: 1) Politsei ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor viieks aastaks; 2) prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse struktuuriüksuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juht viieks aastaks.
o Seotud võimu teostamisega ning selle võim on ülimuslik ja sõltumatu o Otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad o Omab kontrolli kindla territooriumi üle o Riigi institutsioonid on avalikud Kohus ja keskpank peaksid teineteisest sõltuma Seadusandlik ja täidesaatev võim peaksid olema eraldiseisvad Lisaks veel järelvalveinstitutsioonid · Riigiasutuse tunnused · Kindel struktuur ja hierarhia · Moodustatakse õigusakti alusel kindlate ül. täitmiseks 3 · Toimimisraha tuleb riigieelarvest · Töötajateks on avalikud teenistujad Palju avalikõiguslikud asutused alluvad mõnele ministeeriumile mitte otseselt riigile Erasektor · Ülesehitatud turumaj. põhimõttel Turumajandus · Vältida turutõrkeid · Täieliku konkurentsi puudumine
kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Real juhtudel võib õigusakt reguleerida ainult kindla isikute kategooria käitumist (kaitseväekohuslased, üliõpilased, invaliidid). Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased, need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. Nende isikute ring ja immuniteedi ulatus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega ja riikidevaheliste lepingutega. Üldjuhul ei tohi immuniteeti omavat iskud kinni pidada ega kohaldada tema suhtes aresti, piiratud on tema tsiviilõiguslik vastutus. Asukohamaa ametivõimudel aga lasub kohustus kaitsta diplomaatilise esinduse
kommertspandiregistrit 9 laevakinnistusraamatut Kriminaalhooldusosakond kus: kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle teostavad elektroonilist järelvalvet 1.5 Kohtute infosüsteem Kohtute infosüsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu töötlejaks on Justiitsministeerium ja vabariigi kohtud. (Kiris 2009) 2 KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA KOHTUHALDUS Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus
alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus. On kujunenud reegliks, et õiguskantsler ei jäta tähelepanuta ajakirjanike vahendatud andmeid isikute võimalike õiguste rikkumise kohta. Erilise kontrolli all on süüdistused politsei-, prokuratuuri-, vangla-, tolli-, piirivalve või kodakondsus- ja migratsiooniasutuse või mõne muu riigiasutuse kohta. 3. Piinamise vastane konventsioon Olulisemad õiguskantsleri pädevused täpsemalt: Õiguskantsler võib alustada avalikke ülesandeid täitva asutuste tegevuse kontrollimist ka omal algatusel, kui eelneva teabe alusel on põhjust arvata, et ühes või teises asutuses on rikutud põhiseaduslikke õigusi või vabadusi. Üheks sellise teabe allikaks on ajakirjandus.
Kapitalimahukate projektide teostamiseks, näiteks teadus ja arendustegevuse investeeriguteks, otsitakse võimalusi kaasata enam erasektorit. Valitsus kavandab rakendada maksimaalselt meetmeid avalike teenuste osutamise muutmiseks efektiivsemaks ja seeläbi säästu saavutamiseks ja teenuste kvaliteedi parendamiseks. ( Riigi...2011-2014) Aastatel 2011-2014 prognoositakse riigi kõigis sektorites sh avalikus- ja erasektoris, investeeringumahtude kasvu keskmiselt 10-12% aastas. Riigiasutuse investeeringud, kaasa arvatud investeeringutoetused kasvaavd 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 1 164 mln krooni võrra ehk 11,2% kuid vähenevad 2014. aastaks võrreldes 2010. aastaga 5 797 mln 9 krooni võrra ehk 45% kahenemine aastatel 2013 ja 2014 on seotud struktuurtoetuse perioodi 2007-2013 vahendite vähenemisega. Nelja aasta summas kavandatakse riigisektori investeeringuid 44 485 mln suuruses mahus, sh 28 559 mln krooni välisvahendite arvelt
korralduse ... 2011) Volikogu pädevusse, seoses kultuuri ja spordiga, kuulub (Kohaliku omavalitsuse korralduse ... 2011): · toetuste andmise korra kehtestamine; · valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; · valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine. 8 Kohaliku omavalitsuse kui riigiasutuse tegevust kontrollib riigikontroll, mis on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan. Kohalike omavalitsuste poole pealt kontrollib riigikontroll riigiasutuste majandustegevust ja kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist. (Eesti Vabariigi ... 2011) Administratiivkontrolli kohalike võimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras (Euroopa kohaliku omavalitsuse ... 2011).
11 Praktika Sangaris oli rohkem iseseisvam, aga see-eest äärmiselt põnev minule, kuna finantsjuhtimine on selline subjektiivsem pigem ja puhtalt sinu enda nö käsitöö, ka just prognooside koha pealt. PRIA-s seevastu sai tunda end kui suurema raamatupidamisbüroo üks täiesti toimiv hammasratas (või pigem lihtsalt üks hammasratta hammas). Väga erinevaid ülesandeid sai täidetud ja sai selge arusaama riigiasutuse raamatupidamisest ning suurema büroo töökorraldustest ja -kultuurist. Viimane praktika oma mastaabilt siiski nii kõrgele ei küündinud, kuid sain lõpuks ülevaate ka mõne väiksema osaühingu raamatupidamislikust korraldusest. Kuna ettevõtte tegevus on hooajaline, siis sellest tulenevalt ka raamatupidamine, kus rohkem tööd on suve lõpu poole. Siiski sain ammendava praktilise kogemuse, kus õppisin programmis kokku panema raamatupidamise aastaaruannet.
kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Lisaks sellele reguleerib vaegkuuljate ja kurtide õigust saamaks asutuses tõlketeenust suulise asjaajamise puhul ning tagab, et töötajale või ametnikule jagataks tööalast informatsiooni eesti keeles, kui seadus ei sätesta teisiti. (Keeleseadus 2015) § 10. „Asjaajamiskeel“. Vastavalt sellele paragrahvile toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine eesti keeles. Lisaks kehtib see nõue ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Samuti sätestab, et Kaitseväe ning Kaitseliidu teenistus- ja käskluskeel on eesti keel, kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus sätestatakse asjakohaste seadustega ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnik esineb Eesti eestikeelses meedias eesti keeles. (Keeleseadus 2015) § 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
