· riski tingimustes Otsustaja valib m alternatiivi Ai vahel Keskkond võib olla n olekus Bj Tasuvusmaatriksi element näitab otsustuse Ai kvantitatiivset tulemit tingimuse Bj realiseerumisel · maximax reegel määramatuse tingimustes { } Riskialdis otsustaja, optimistlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna parim olek a * = max max aij i j { } Otsustuste kriteeriumid a * = max min aij · i j maximin reegel määramatuse tingimustes Konservatiivne otsustaja, ettevaatlik Alternatiivi hindamisel eeldab, et realiseerub keskkonna halvim olek a * = min aij + (1 - ) max aij · j j Hurwicz'i kriteerium määramatuse tingimustes Otsustajat
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A
ka ,,kas...või..." abil (liigitav). Implikatiivne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on ühendatud siduvate sõnadega ,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut. Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus). Otsustuse kvantiteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mis on ära määratud subjekti mahuga. Otsustuse kvaliteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mille määrab koopula ehk side subjekti ja predikaadi vahel. otsustus ja selle eitus p p p
asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi. Otsustuste erinevus sõltub aga nende sisust. Analüütiliste otsustuste korral on tegu vaid seletamisega ning see ei anna tunnetussisule midagi juurde, kuid sünteetilise otsustuse korral avardatakse ja rohkendatakse tunnetuse sisu. Seega analüütilise otsustusega saab väljendada seda, mida tegelikult juba subjekti mõistes mõeldi, kuid see ei ole nii selge ja teadlik ning seepärast tuleb kasutada sünteetilist otsustust, et mõistele midagi juurde lisada.
Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib pidada erandlikeks, kuna jalakäija ei saagi teepeenral liigelda. Enamik kaupmehi pole pakendite tagasivõtmise kohustusest kuulnudki Tarbija 24, 09.02.2011 Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki viia täiesti tasuta tagasi poodi, kust nad selle ostsid. Pole ka ime, kuna see tuleb üllatusena paljudele poodnikelegi. Ülesanne 2 ,,Loogiline ruut" Nelja liiki otsustuste tõeväärtuste vahel on teatud seosed, mille näitlikustamiseks kasutatakse nn loogilist ruutu. Ruudu üleval osas on üldotsustused, all on osaotsustused. Vasakul pool on jaatavad ning parema eitavad otsustused. Seosed otsustuste tõeväärtuste vahel on järgmised: 1. Üldotsustused on kontraarsed ehk vastupidised: nad võivad olla koos väärad, kuid ei saa olla koos tõesed. 2. Osaotsustused on subkontraarsed: nad võivad olla koos tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. 3
subjekti piiritlemata mahus, nimetatakse eksistentsikvantoriks. Kvantori märkide kasutamisega tutvume vastavalt vajadusele edaspidi. 2 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 3. 1. Otsustuste klassifikatsioon. Aristotelese esitatud otsustuste klassifikatsioon on kahe tunnuse alusel - kvantiteedi ja kvaliteedi järgi. Otsustuse kvantiteet on ära määratud subjekti mahuga: 1) täismahulise subjektiga otsustus on üldine; näit., Kõik konnad krooksuvad; 2) piiritlemata mahulise subjektiga otsustus on osaline; näit., Mõned seened on mürgised. Otsustuse kvaliteedi määrab koopula (side) subjekti ja predikaadi vahel
TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad. Ükski vees elav ei ole imetaja. 5. Mõned lõbud ei ole lubatud. Mõned lõbud on lubatud. Mõned lubatud ei ole lõbud. Ükski lubatud ei ole lõbu. 6. Mõned teadmised ei ole kasutud. Mõned teadmised on kasutud. Mõned kasutud on teadmised. Ükski kasutu ei ole teadmine. ...
Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol lõppoleku jaoks, ,,ujumisrajad" Tegutsejate (rollide) jaoks. Ristkülikud ,,tavaliste" olekute jaoks. Eri tüüpi nooled juhtimisvoogude ja objektivoogude jaoks. 3. Olekudiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. 4. Tegevusdiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta.
(,,Suvi on aastaaeg'' ,,Jupiter on planeet''). Mis on küsimus? Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatuse momenti ja selle kõrvaldamise nõuet. Loogikas jaotatakse küsimusi tavaliselt kahte liiki (esimesed on ,,kas'' küsimused, kui sellele on vastatud siis võib edasi minna disjunktiivse ehk alternatiivse küsimusega). Loogiliselt korrektne küsimus peab vastama kolmele põhinõudele: semantilisele, süntaktilisele ja pragmaatilisele. Mis on loogiline ruut? Nelja põhiliiki otsustuste omavaheliste suhete meelespidamine. Tähed A, E, I, O sümboliseerivad vastavalt üldjaatavat, üldeitavat, osajaatavat ja osaeitavat otsustust. Otsustuste A, E, I, O vahel on nelja liiki suhteid. Mis on liitotsustused? Liitotsustused moodustatakse lihtotsustustest, ühendades need omavahel loogiliste seostega. Õige mõtlemise seadused - Samasuse seadus (iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaseks).
muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. H.õ.suhe h.õigusliku reguleerimise puhul esineb üx pool haldaja ja teine hallatava rollis. Poolte jur.õigsus on välistatud. Isl-d ettekirjutused, ühe suhteosalise tahteavalduse ühepoolsus (jur-selt käskiv), õigustavate vah.te kasutamine, mille tulemusena võivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id.
induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused. Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel. Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle
Analüütiliste lausete võimalikkusest on kerge mõista, kuna see tugineb vasturääkivuse seadusele. Sünteetiliste aposterioorsete lausete võimalikkus põhineb aga kogemusel. Kanti arvates sünteetiliste aprioorsete otsustusi tuleb otsida või uurida, kuna see ei tugine mitte vasturääkivuse seadusele, vaid teistele printsiipidele. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti ja predikaati. Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi ja sünteetilisi ning aprioorseid ja aposterioorseid. Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka"); sünteetilised aprioorsed, mis kuuluvad samuti täiusliku teadmise koosseisu (nt "sirge
Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. 3. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitliste otsustuste kujundamisel kui mitmete (sotsiaalse suunitlusega) teenuste pakkumisel. Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige: 1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale. 2
nõudluse kasvutempo aeglustub ning rahvastiku vananemine kiireneb. 3.) Kas suurem integreeritus ülemaailmsetesse protsessidesse on kaasa toonud elukvaliteedi tõusu Eestis? Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine pakub palju võimalusi. Euroopa Liidu ettevõtted pääsevad hõlpsamini ligi uutele ja arenevatele turgudele ning rahastamis- ja tehnoloogiaallikatele. ELi tarbijatele pakutakse rohkem kaupu madalamate hindadega. Otsustuste kujunemisel väheneb kodukootud tarkuse, emotsioonide ja grupihuvide osakaal, tasapisi tuleb kasutusele vastava eluvaldkonna parim teadmine, ükskõik millisest maailmajaost see pärit on. Liikumine huvipõhiselt teadmuspõhise otsustamise suunas võiks saada Eesti oluliseks arenguimpulsiks. Mõju on soodne regionaalarengule, sh mitmekesiste paindlike hõivevormide ja asustusvormide arengule, tulemusena kogu Eesti elukeskkonna ja elukvaliteedi ühtlasele tõusule
12 7. OTSUSTUSÕPETUS Igas süllogismis antus eeldused nimelt et A on B ja B on ühtlasi C on tegelikult otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on subjektiivset laadi- ja sisaldab seeda endas võimaluse olla kas tõepärane või ekslik, tõde või vale. See asjaolu kohustabki lähemalt uurima otsustuste iseloomu, nende mõeldavaid liike ja mooduseid. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ning täpse otsustuste liigutse või kvalifikatsiooni. 7.1. Otsustuse liigitus kolmeks 7.1.1. Jaatavad või eitavad otsustused Kvaliteedi poolest on kõik otsustused kas jaatavad või eitavad, kusjuures jaatavad otsustused on üldiselt eelistavamad oma positiivse selgepiirdelisuse tõttu. Jaatav otsus ,,Sokrates on
Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega. Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Kant suri oma kodulinnas 1804.a. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad) Kanti järgi on olemas 3-e sorti otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka");
Kanti väide on nüüd selline: kui seda, mis annab kogemusotsustustele objektiivsuse, ei saa tuletada spetsiifilistest mõistetest (need pärinevad lõppkokkuvõttes tajust), siis peab see seisnema kogemusotsustuste vormis kehastunud mõistetes a priori. Ja siis peab kõigi erinevate viiside jaoks, kuidas kogemusotsustused vastavatele tajuotsustustele objektiivsuse annavad, olema olemas üks vastav kategooria. Järelikult, kui me oleme võimelised üles leidma kõik kogemus- otsustuste võimalikud vormid, siis oleme me leidnud ka kategooriate lõpliku loetelu. Kanti sõnul ongi formaalne loogika kõik otsustuse vormid põhiliselt õigesti ära kirjeldanud. Seejuures rõhutab ta eriti seda, et formaalne – või nagu tema ütleb: üldine loogika – on sündinud juba antiikajal ning kahetuhande aasta vältel põhiliselt muutumatuna püsinuna kujutab endast “lõpetatud ja täideviidud” teadust. See peaks andma usutavuse Kanti teesile, et
individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just
· Tagasisidestatud ja teadmuspõhise juhtimise aluseks on kokkulepped Eesti arengusihtide osas, samuti neid sihte toetavad strateegilised arengukavad. Arengukavade ja neil põhinevate poliitiliste otsuste (sh seaduste) ettevalmistamine toimub koostöös sõltumatute uurimis- ja analüüsikeskustega nii kodu kui välismaalt, samuti koostöös kodanike-ühenduste ja omavalitsustega. Lühiajaliste taktikaliste otsustuste ning "keskpikkade" kavade aluseks on pikaajalised arenguanalüüsid ja strateegiad. · Juhtimise aluseks olevad kokkuleppelised arengukavad kujunevad eri osapoolte dialoogi tulemusena, dialoogi sisuks pole mitte niivõrd huvide konkurents, kuivõrd terviklike ideede ja visioonide võrdlemine ja ühitamine. Dialoogi aluseks on vastava valdkonna (maailma) parim teadmine, rahvusvahelise kogemuse analüüs, Eesti kohta käiv usaldusväärne
muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid - alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud
2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste otsustuste abil on võimalik subjekti mõistet avardada, anda talle omadusi ja kirjeldusi, mis tema üldmõistes puudusid. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega ning kuld on kollane metall. Kummagi näite puhul ei vaja me muid kogemusi, piisab nende objektide üldmõiste teadmisest, mis sisaldab seda, et kehad on ulatuvusega või kuld on metall ja ta on kollane. 7+5=12 on aga sünteetiline otsustus kuna 7 ja 5 ühendamine
Vasturääkivad on järgmised otsustuse vormid: a) Kõik S on P & Mõni S ei ole P b) Ükski S ei ole P & Mõni S on P c) See S on P & See S ei ole P Viimase paari puhul on tegemist täismahulise subjektiga üldises otsustuses. Teatavasti üldised otsustused (A & E) on omavahel kontraarsed (vt. loogilist ruutu). Kolmandat välistav reegel ei toimi kontraarsete seoste puhul, vaid "töötab" kontradiktoorsete otsustuste juures. Näiteks, Kõik metallid on tahked - A otsustus, ei kehti; Ükski metall pole tahke - E otsustus, samuti ei kehti. Seega, kontraarsete otsustuste puhul võivad mõlemad olla mittekehtivad, kuid ei saa mõlemad üheaegselt olla kehtivad. Sellest johtuvalt kolmandat välistav reegel nimetatud otsustuste juures ei toimi. Küll aga toimib juhtumil, mil A & E otsustuste subjektiks on üksik, konkreetne mõiste, sest
3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
Tõe koguväärtus tulenebki kahest hüvest, millest üks on tegelik ja praktiline, teine mõtteline. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kõlbelised ja esteetilised väärtused? Kuidas S seda põhjendab? Esteetilised ja kõlbelised väärtused kuuluvad samasse klassi kuhu tõdegi, ühtviisi vastandudes mõistuspärastele otsustele. Ühtesid rakendatakse väärtuse, teisi faktide kohta. Seos esteetiliste ja kõlbeliste otsustuste ilusa ja hea sfääride vahel on tihe, kuid tähtis on nende vahel vahe teha. Üks eristav tegur on see, et esteetilised otsused on valdavalt positiivsed. See tähendab, et need põhinevad hea tajumisel. Kõlbelised otsustused on peamiselt negatiivsed ehk tähendavad halva, kurja tajumist. Teine eristav tegur on et kui ilu tajudes on meie otsustus ainuvõimalik ja tehtud vahetu kogemuse põhjal, siis otsustused kõlbelise väärtuse kohta põhinevad alati teadlikkusel
· organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele (individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda ka avalike ülesannete hulka - sotsiaalhooldus); b) on sotsiaalselt kujundav tegevus; c) on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus; d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010
tähendust. VASTUOLUDE LAHENDAMINE (JA LAHENDAMISE REEGLID) * Üld -ja erinormi vastuolu. - Hilisem norm murrab varasema normi. * Hilisema ja varasema normi vastuolu. - Erinorm murrab üldnormi. * Kõrgema ja madalama normi vastuolu. - Kõrgem norm murrab madalama normi. KAALUTLUS ÕIGUS Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigusest saab seega rääkida üksnes menetlus-, sekkumis- ja karistusnormi puhul. Kaalutlusõiguse sisu järgi eristatakse kahte liiki kaalutlusõigust: 1) volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) tähendab seda, et haldusorgan ei ole kohustatud õigusnormiga kindlaksmääratud tagajärge kohaldama, vaid võib seda teha ning 2) volitus valida erinevate
empirism alahindas mõistuse aktiivsust ja rolli tunnetuses, ratsionalism aga kogemuse rolli tunnetuses. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse. Otsustuste seas eristas Kant analüütilisi (`osadeks lahutamine') ja sünteetilisi (`kokkuühendamine'). Analüütiliselt tõene on selline otsustus, mille eitamine viib vasturääkivusele. Sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid (`kogemusel põhinev') ja aprioorseid (`enne kogemust, kogemusest sõltumatu') otsustusi. Asi iseeneses ja asi meie jaoks- Das Ding an sich Kanti arvates on olemas objektiivne maailm, mille kohta me ei saa midagi konkreetset väita.
aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Saksa luuletaja Heinrich Heine on kirjutanud, et Kanti elulugu on raske kirjutada, kuna tal polnud ei elu ega lugu. Kanti Filosoofia Teadmised Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on väide millegi kohta; see sisaldab subjekti (see, mille kohta väidetakse) ja predikaati (see, mida väidetakse). Otsustuste ehk teadmiste hulgas eristab Kant analüütilisi (subjekti mõistet selgitavad) ja sünteetilisi (subjekti mõistest kaugemale minevaid) ning aprioorseid (kogemusest sõltumatud) ja aposterioorseid (kogemusel põhinevad). Üldse on Kanti järgi kolme liiki otsustusi: 1. sünteetilised aposterioorsed, mis moodustavad ebatäiusliku teadmise (nt "mõned kehad on rasked"); 2. analüütilised aprioorsed, mis kuuluvad täiusliku teadmise koosseisu (nt "ruudul on neli nurka");
sarnasusi ja erinevusi · üldistamine millegi mõtteline ühendamine omavaheliste ühiste tunnuste alusel · abstrahheerimine eraldatakse olulised tunnused, hakatakse neid iseseisvalt kasutama (nt. ,,kõik metallid juhivad elektrit" --- elektrijuhtivus on eraldi, iseseisev omadus) MÕTLEMISVORMID: · läbi mingite mõistete mõtlemine (mõiste oluliste tunnuste kogum) · läbi otsustuste mõtlemine (jaatataksevõi eitatakse midagi) · läbi järelduste mõtlemine (olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi, järeldusi) Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin
EKSAM 2013 1. Mis on SUHTLEMISKOMPETENTSUS? 2. Nimetage SUHTLEMISE KOLM ASPEKTI 1. 2. 3. 4. KONTAKTI LOOMINE ON SUHTLEMISAKTI .. II .... ETAPP. NIMETA VÕIMALIKULT KÕIK ASPEKTID, mis KONTAKTI LOOMISEL tähtsaks osutuvad 4. MILLISE KONTAKTIDEFEKTIGA VÕIB TEGU OLLA, KUI Inimene, kes ise valtab ütleb kaaslase kohta: ,, ma ei saa temaga suhelda ta valetab" .............................................................. Selle asemel, et teda petnud inimesele etteheiteid teha, end kehtestada, teeb etteheiteid endale, võtab ta süü endale........................ 5. ARUTLEGE TEEMAL: ISIKUTAJU-, KOHANEMIS-, KAITSEMEHHANISMID JA NENDE VASTUOLULINE OSA SUHTLEMISEL 6. Näidake oma teadmisi SUHTLEMISTASANDITE KOHTA: 6.1. Määrake pöörduja suhtlemistasand ning oletatav pakutav tasand partneritele N: VL Tänan sind. Sinu abi oli mulle vajalik. Ema, küll sa oled tubli! Kas see on meik? Sa näed välja nagu koolnud kala... Miks mina ...
isiksusekesksem kui süsteemis, millega harjunud oleme. Loova lähenemisega õppetööle ning tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Iga haridussüsteem on mingil määral ideoloogiline - näiteks Eestis unustatakse ka Kuul käimisest rääkides mainida, et tegelikult on suur kahtlus, et need esimesed fotod on võltsitud. Erinevate haridustasemete omavaheline koostöö toimub eelkõige nende otsustuste tegemisel, mis puudutavad: ● haridussüsteemi kui tervikut; ● haridussüsteemi arendamist; ● teabevahetust; ● eksamite korraldust; ● haridusuuringute arendamist; ● haridustöötajate koolitust ja täienduskoolitust; ● õppematerjalide baasi arendamist. Huvirühmade kaasamine haridusprobleemide lahendamisse toimub eelkõige erinevate esindajate kogude kaudu. Koolieelse lasteasutuse ning kooli tasandil toimub huvirühmade
juhtimissüsteemid on saanud rahvusvaheliseks. Globaliseerumine tähendab eelkõige maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse ja inimeste liikumise kasvu. Globaliseerumise arengutrendideks on: üleminek infoühiskonda, transpordi areng, koondumisprotsessid, uued kasvupiirkonnad ja rahvusvahelistumine. Samas on oluline rõhutada, et kaugeltki kõiki globaliseerumise ilminguid ei pea kõik ettevõtted strateegiliste otsustuste langetamisel arvesse võtma. Selleks, et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida mitte ainult globaliseerumisest, vaid kolmest omavahel seotud trendist. Nendeks on tehnoloogia kiire areng, globaliseerumine ja erinevate elulaadide paralleelne ja senisest suurema kokkupuutepinnaga kooseksisteerimine. Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel. Tabel 1. Rahvusvahelistumise ja globaliseerumise võrdlus Peter Dicken'i järgi [3].
keelte paljususega. Kant lähtub tema ajal veel enesestmõistetavast eeldusest, et eksisteerib üks ühtne teaduskeel. Määratlus “üksnes keele tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel” ütleb seda, et lause tõesuse selgitamiseks pole analüütilise lause puhul vaja pöörduda kogemuse või ükskõik mille poole väljaspool keelt. Järelikult on kõik analüütilised otsustused aprioorsed, s.t. kogemusest sõltumatud. Sünteetiliste otsustuste tõesuse üle ei ole võimalik otsustada üksnes keele tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel. Nende puhul kätkeb predikaat-mõiste endas midagi sellist, mis ei tulene keele tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel subjekt-mõistest, kuid pole sellega ka vastuolus. Selles tähenduses toimub sünteetilises otsustuses, kui see on õigustatud, subjekt-mõiste sisu “avardumine”, nagu Kant ütleb. Tema sõnul on kõik aposterioorsed otsustused sünteetilised.
raha jätkub. Tooda! · tooteorientatsioon - klient ostab häid ja oma hinda väärivaid tooteid. Arenda toodet! · müügiorientatsioon - klient ostab seda, mille vastu õnnestub tema huvi äratada. Müü! · turuorientatsioon - klient valib ja ostab seda, mida ta vajab. Õpi tundma turgu! 15. Ramp-up ehk uute seadmete ja rakiste soetamine 16. Otsustuste mudelid: · bürokraatlik (otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud defineeritud eesmärkide säästlikule saavutamisele). · professionaalne-kollegiaalne (otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalse reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus). · poliitiline, sõltudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 17
• ei teata, kuidas organisatsioon tegutseb - paljudel inimestel pole mingit aimu, kuidas spordiorganisatsioonis tööd tehakse ning kuidas organisatsioon tegutseb; ei teata, et organisatsiooni tegevus põhineb aatelisel liitumisel ja vabatahtlikul tööl; arvatakse, et spordiorganisatsioon on üks kohaliku omavalitsuse bürokraatliku spordijuhtimise osa; • arvatakse, et organisatsioon töö on raskeloomuline - tööviise peetakse aeglaseks ja jäikadeks; tegevus ei ole paindlik; otsustuste ja tegevuse vaheline aeg on liialt pikk; reeglid, juhised ja määrused juhivad liigselt tegevusi ja on arengu takistuseks.etakse aeglaseks ja jäikadeks; tegevus ei ole paindlik; otsustuste ja tegevuse vaheline aeg on liialt pikk; reeglid, juhised ja määrused juhivad liigselt tegevusi ja on arengu takistuseks. 18. Nimeta ja kirjelda vabatahtlike värbamise strateegiad 1. Tutvustada organisatsiooni tegevust meedias 2
Lapse subjektiivne nägemus (nt hinnang oma tervisele, tunded seoses kooliga) Käsitlused lastekaitsetöös: Perekeskne lähenemine: laste heaolu edendamine on efektiivsem tema pere heaolu toetamise kaudu→lapse päästmise ja vanemate süüdistamise käsitluse kõrvale jätmine Laps kui lastekaitsetöö subjekt Tõenduspõhine praktika: parima olemasoleva tõendusmaterjali täpne, selge ja kaalutletud kasutamine otsustuste tegemisel konkreetse indiviidi, juhtumi puhul Partnerluspõhimõte, kaasamine Ökoloogiline lähenemine Lapse ja tema pere olemasolevate tugevuste, ressursside rõhutamine raskuste ületamiseks Lapsekeskne lähenemine Lapse vajadustega arvestamist, last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse lapse huvidest Lapse parim huvi Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab
PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus HMS § 4. Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus • Kui õigusnorm annab tagajärje kohaldamisel ametnikule valikuvõimaluse, tähendab see: – Õigust otsustada, kas üldse tagajärge kohaldada või
märgisüsteemis. Matemaatilise loogika esmategija oli saksa matemaatik ja loogik G.W.Leibniz (1646-1716). Siiski ei ole selle õpetuse väljaarendamisel niivõrd kaalukad ühe mehe teened nagu seda eespool on rõhutatud. Matemaatilise loogika teooria tegemisega on seotud olnud paljud inglise, prantsuse, saksa filosoofid-loogikud-matemaatikud XIX sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest ( s.o. subjekti ja predikaadi vahelise seose määrast).. See võib varieeruda nõrgast tugevani, võimalikust paratamatuseni. Öeldust lähtuvalt modaalses loogikas käsitletakse problemaatilist, assertoorilist ja apodiktilist arutluse taset. Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused. Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel.
"Maailma pilt" instrument Mõttetuste ja traumade avastamine, mis saab mitte filos. lausete kogum, mõistus, püüdes peaga vaid lausete selgekssaamine purustada keele piire W. KEELEMÄNGUD Keelemängu põhifunktsioon on otsustuste tegemine väidete kehtivuse kohta. Keeleliste konstruktsioonide üle otsustuste tegemine on üks mängu vorm Otsustuste tegemise kriteeriumiks on keelemängu reeglid. Filosoofiline tegevus on keelemäng. Nt formaalne loogika on ühed keelemängu reeglid. Väite kehtivusest ühtede reeglite piires ei saa tingimata tuletada tema üldkehtivust! See, kas mängu käik on õige, omab tähendust ainult koos teiste reeglitega. Tähendus kui kasutamine teatud keelesüsteemi raames. Mäng on
kehadel on ulatuvus“. Mõiste ruut sisaldab juba endas nelinurksust ja seega ei saanud me mitte midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on aga selline, mis avardab meie teadmisi. Subjekti mõistes mõeldav tunnetuslik sisu pole kunagi täielik ehk mõeldakse ainult osa tunnetuslikku sisu. Tänu predikaadile toimub subjekti mõistes mõeldud sisu pidev täpsustamine uute määratluste lisamise teel. Sünteetiliste otsustuste moodustamiseks tuleb väljuda subjekti mõistest ja pöörduda kinnituse saamiseks kogemuse poole. Selliseks näiteks võib olla 7+5=12. Meile võib algselt tunduda, et see summa on kahe arvu ühendamine üheks arvuks, kuid algselt me ei mõtle missugune see tulemus on. Võttes appi abivahendi kaemuse ja liidame järk-järgult ühele ühikule teise, jõuame tulemuseni. Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu
kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt
kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Kuidas formuleerib Popper poliitikateooria peamise probleemi? Popperi jaoks on oluline saada lahti halbadest valitsejatest ning tema probleem väljendubki just kuidas seda teha. Milles seisneb Popperi nn. "metodoloogiline individualism"? Kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"? Tüki-viisilised ehk piiratud ulatusega, peavad kavandatud sekkumised sotsiaalsesse ellu olema selleks, et nad oleksid kontrollitavad ja vajadusel tagasipööratavad. Milles seisneb Popperi "kriitilise dualismi" eeldus? Teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine.
ole vajalik. Võlgnevuse suurus (2,5€) ning mudilase toetuse suurus (120€) ei ole võrreldatavad. Seega toetuse äravõtmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, kuna toetus 48 korda suurem, kui Tammi võlg kooli ees, mida saab hästi kiirelt likvideerida. 3. Kaalutlus: HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuna proportsionaalsuse põhimõte kontrollimisel on tuvastatud, et X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähemkoormav vahend Martin Tammi võlgnevuse likvideerimiseks, pole X Vallavalitsus kaalutlust teostatud. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.
A) kehtestati Aleksander II poolt. B) vallavalitsus/vallakohus vabanesid mõisniku eestkoste alt. C) taluperemehed ja osa maatameestest moodustasid valla täiskogu. D) täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. E) valla eesotsas oli vallavanem. F) vallal oli oma eelarve; maksud ja koormised jagati valla peale laiali; määratleti kulutused jne. G) vallaseaduse tähtsus: talupojad hakkasid osalema poliitiliste otsustuste tegemisel ( mis sest, et ainult kohalikul tasandil ), samas oli see kooliks paljudele tulevastele poliitikutele. (Lugege vallaseadusest ka õpik Eesti ajalugu II; lk. 8-9). 5 - Autonoomse rahvuskubermangu loomine 1917.a. märtsis: A) Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaar Nikolai II ning võimule sai Ajutine Valitsus.
Neid on lihtsam vastu võtta kui mittestruktueeritud otsuseid, lisaks sellele on ka nende vastuvõtmist toetavaid süsteeme kergem arendada. Mittestruktureeritud otsustel aga puudub lõplik arv lõplikke protseduure, samuti on need keerulise loomuga. 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid Olenemata sellest milliseid otsuseid me teeme, kas rutakaid või pikalt kaalutud, on otsustamise etapid samasugused, kuigi väliselt on need väga erinevad. Lihtsate ja keeruliste otsustuste erinevus on selles, et keeruliste otsuste korral käiakse otsustusprotsess mitu korda läbi. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 5 1. Probleemi väljaselgitamine seisneb seisukohavõttu nõudva küsimuse või olukorra tuuma väljaselgitamises. 2. Võimalike lahenduste otsimine lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine, analüüsimine ja hindamine. 3
õppevahendite standardnõuded, millega omavalitsused viivad koolide sissseade ja tehnilise varustuse vastavusse. Hariduse kvaliteet Kõrghariduses suurendatakse tähelepanu hariduse kvaliteedile. Pikemaajalist hariduspoliitikat ning stabiilset arengut tagavat strateegiadokumenti koostades tuleb arvestada järgmist: – hariduspoliitika tuleb kindlaks määrata erakondadeülese kokkuleppega professionaalsete ja informeeritud otsustuste tasandil; – vastutus haridussüsteemi funktsioneerimise ja arenduse eest on riigil, madalamail haldusastmeil saab võtta vastutuse vaid juhul, kui neile on eraldatud (või on olemas) vajalikud ressursid (aeg, raha ja kompetents). Optimaalse ressursikasutuse töötab välja haridusökonoomikaga tegelev üksus; – Eesti riik vajab süsteemseid haridusuuringuid ja asjaomast institutsiooni vähemalt üld- ja
Seepärast peabki uurima otsususte iseloomu. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ja täpseotsustuste liigituse. Ta jagab kõik otsustused kolma pearühma: 1. kvaliteedi poolest võivad otsustused olla kas jaatavad või eitavad. 2. kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. 3. modaliteedi järgi väljendavad kõik otsustused kas tegelikkust, paratamatust või võimalikkust. Mitmesuguste otsustuste omavahelist sõltuvust püüab Aristoteles fikseerida nn. otsustuste pööratavuse reeglite varal. Hoopis suuremat tähendust tema otsustusõpetuses omab aga käsitlus tõestusest. Ükski otsustus, tõestus ega süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelesele meeldib mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud mõistetega. Niisugune mõistete määratlemine teostub definitsiooni kaudu.
kodanikuühiskond ning aktsepteerivad ka teiste inimeste õigusi ja kohustusi. Loogika filosoofia suund, mis uurib terviklikku ja sidusat mõtlemist ning selle reegleid. Loomulik õigus toetudes universaalsete inimõiguste eeldustele viitab õigusele olla koheldud õiglaselt ja võrdselt. Metaeetika eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Missioon mingi grupi või organisatsiooni ülesanne või eesmärk. Mõiste on võetud kasutusele, et õhutada äriorganisatsioone määratlema oma äritegevuse olemust, täpsustama, kes on nende põhikliendid ja millised eesmärgid peaksid suunama nende strateegilist ja tegevusplaneerimist (vrd: ladina keeles missio = saatma). Moraal/moraalsus
lisab mõistele midagi juurde; seepärast tuleb teda nimetada sünteetiliseks otsustuseks. Sünteetiline ehk avardav otsustus laiendab meie teadmisi. (Nt: mõni keha on raske. Kuna mõiste keha ei sisalda sellist tunnust nagu raske, saame me selle keha kohta midagi uut teada. Predikaadis sisaldub midagi, mida subjektis pole / ei mõelda. Sama väide kehtib ka otsustuse, et mõni raamat on huvitav kohta.) Analüütilise ja sünteetilise otsustuse erinevus Kõigi analüütiliste otsustuste ühisprintsiibiks on vasturääkivuse seadus. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde . Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. Kogemusotsustused on alati sünteetilised. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetiline aga on avardav ning rohkendab antud sisu. Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide
annaabi.ee 
