Õiguse alused kordamisküsimused vastustega (0)

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?

• avalik võim;
  

territoorium, millel see avalik võim kehtib;
rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud:
Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:

• monarhia;
  

vabariik.
Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte.
Millised on riikliku korralduse vormid?
Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:

• unitaarriik ehk lihtriik;
  

föderatsioon ehk liitriik;
konföderatsioon ehk riikide liit;
autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal).
Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
Põhitüüpideks on

• demokraatlik;
  

autoritaarne;
totalitaarne.
Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides .
Riigi funktsioonid liigitatakse:

• Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik.
  

Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine.
Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond , talitus, büroo jms), töötavad riigiteenistujad.
Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahusese põhimõttest lähtudes.
parlament , ülimusliku juriidilise jõuga seadusaktide vastuvõtmine tegevus suunatud seadustes ja õigusaktides
Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel sisalduvate nõuete elluviimisele
Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel
kõrgeim kohalik
parlament, kohalike omavalitususte esinduskogud keskhaldus kohalik haldus
Eestis Riigikogu Eestis valla- ja linnavolikogud Valitsus, ministeeriumid, nt Eestis maavanem
ametid, inspektsioonid
Kompetentsi ulatuse alusel
üldkompetents erikompetents
valitsus ministeeriumid, ametid
kohtud, õigusemõistmine
Lähtudes riigiorgani kohast ja tähenduses riigiaparaadi , eristatakse esmaseid (Riigikogu) ja teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid.
Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere).
Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu ) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon).
Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome ).
Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe . Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
Mis on õigusriik , seadusriik , politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?

• Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguslikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse;
  

Seadusriik = Õigusriik; Õigusriik =Seadusriik.
Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus.1
Politseiriigis ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud.
Haldusriigis kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile .2
Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises.
Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse.

• Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut.
  

Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3
Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss . Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend.
Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses.
Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või taksitavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted on reguleeritud õigusega.
Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?

• Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast , mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi.
  

Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad.
Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus.
Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi.
Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks.4
Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus, riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt.5
ÕIGUSE DEFINITSIOON
Kohustuslik kirjandus:
1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia . 2. täiendatud trükk . - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207-242).
2. A. Kiris jt. Õigusõpetus . (lk 28-37).
3. J. Liventaal , Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170)
4. T. Anepaio , A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia , K. Land , V. Olle, P. Roosma . Sissejuhatus õigusteadusesse . Loengukonspekt. Kirjastus JUURA . Tallinn, 2005. (lk 17-44)
II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus.
Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
Õiguse tunnused.
Õiguse mõiste selgub :

• õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses,
  

õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises,
seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta,
õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides,
avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist,
üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest,
juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta.
(Rosentau 2004, lk 27).
Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga.
(Anepaio jt. , 2005, lk 19.)
Vastus küsimusele on lisatud konspektist - Kruuser , A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn
Õiguse spetsiifilised tunnused:
Õigus on käitumisreeglite (normide kogum);
Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum;
Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid;
Õigus on üldkohustuslike normide kogum;
Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga;
Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30
Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele.
Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
SOTSIAALNE NORM
1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114).

A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61).
J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139)
T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61)
Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad
+ õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist !
III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem
Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased.
Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust.
Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?

• Normatiivne reguleerimine – inimkäitumised korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiku juhtudele.
  

Eelis – normatiivse reguleerimise üldisust ära kasutades saab leida lahenduse mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne kord. Tavakord ja moraalikord on ka garanteeritud korrad.
Puudus - ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
Individuaalne reguleerimine – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel/ konkreetse kaasluse lahendamine.
Eelis – situatsiooni unikaalsuse arvestamine .
Puuduseks - tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid , määravat osa etendab lahendaja suva.
Milline norm on sotsiaalne norm?
Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga).
Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine:
tavanormid;
kõlblus- ehk moraalinormid ;
korporatiivsed normid;
õigusnormid;
Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks .
Eraldi nimetatakse korporatiivseid norme, mis reguleerivad suhteid era- ja avalikõiguslike isikute tasandil. Äriühingus, mittetulundusühenduses, asutuses, ehk nagu varem öeldi – ettevõttes, asutuses, organisatsioonis. (Näiteks klubi sisesed käitumiseeskirjad; ettevõtte sisesed käitumiseeskirjad jms.) Eraldi nimetatakse veel religioosseid norme ja kombeid. Suvalise (kas õigus- või õigusvälise) sotsiaalse normi puhul on oluline asjaolu, et see hakkab ühiskonnas või mingis sotsiaalses grupis kehtima siis, kui ühiskonna või grupi liikmed seda järgivad ja norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni.
Milline on õiguse ja moraali seos?
Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.).Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riikliku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud.
ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM
Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid?
Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:

• inimeste käitumise reegel;
  

üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele;
sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
Õigusnormi funktsioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk.
Spetsiifilised tunnused:

• lähtub riigist
  

õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.
õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused.
õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.
Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 41-42
Õigusnormi keskne funktsioon on suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja ametnike) käitumist ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Õigusnormi ülesanne (kontinentaalses õigussüsteemis) on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda.6
Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
Levinud arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete hulka ehk imperatiivide hulka, mida saab väljendada normi keelelise vormi kaudu. Imperatiivteooriast lähtuvalt peaksid aga kõik õiguslikud määratlused olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. See teooria ei sobi, kui on tegu nende õigusnormidega, mis sätestavad kindlate eelduste olemasolul subjektiivsete õiguste omandamise või nende kaotamise ( omandiõigus ) või kui on tegu näiteks volituste omandamisega (raske näha kohustuse teket).Terve rida õigusnorme reguleerivad isikute või nende ühenduste õiguslikku staatust ( õigusvõime , teovõime ). Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7
Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:

• Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid .
  

Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem.
Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid.
Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme.
Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ( käsud , keelud), suhteliselt määratletud (kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed (reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud ise kokkuleppele).
Täiendava funktsiooni järgi eritatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme.
Vastavalt regulatsiooni viisile, kohustavad , keelavad, õigustavad.
Selline õigusnormide liigitus määrab ära õigusnormide liikide erineva juriidilise jõu, nende omavahelise hierarhia, jõustumise ja kehtivuse tingimused.8
Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
Kui ( hüpotees ) – siis ( dispositsioon ) – vastasel juhul ( sanktsioon ).
Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.

• hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
  

dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani läbi tema teadvuse ning vajaliku toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama „mängureeglid“:
tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile ;
õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad;
normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi.9
Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla:

• Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.
  

Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused.
Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla:

• Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust.
  

Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel ( alternatiivne alaliik).
Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse:

• Imperatiivne dispositsioon (kategooriline, käsutav) teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul.
  

Dispositiivne dispositsioon (korraldav) annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused.
Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone.
Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt (arusaadavalt) mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
Mis on õigusharu ?
Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus , perekonnaõigus , finantsõigus jne).
Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on:

• õigusliku reguleerimise objekt (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted, suhted riigihalduses jne.) ja
  

õigusliku reguleerimise meetod.
Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.

• Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.
  

Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes (alluvussuhetes).
Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
Õigusinstituut on õigusharu üks osa.
Mis on õigussüsteem?
Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad ühe riigi ulatuses teatava
kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nimetatakse õigussüsteemiks.
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
Mis on õigusperekond ?
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?

• Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Eestis
  

Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend.
Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
Inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad kõige rohkem riik, ühiskond ja usk ning inimese sotsiaalset käitumist kujundavad õigus, tava ja kõlblus.
Õigus, kui kommunikatsioonivahend
Normid on oluline vahelüli riigi ja õigussubjektide vahel, mille kaudu antud juhul riik annab teada, milline käitumine on talle vastuvõetav, milline mitte. Ühiskondlikul tasandil kujutavad normid endast “märgisüsteemi”, mille omandamine tagab antud ühiskonna mõttes oodatava käitumise. Laiemas sotsiaalses plaanis on õiguse ülesanne tagada ühiskonna turvaline olemine, inimeste turvaline kooselu antud sotsiaalses ruumis. Selle saavutamiseks tuleb sotsiaalsete subjektide (indiviidide, gruppide jne) vahele luua kommunikatsioonivõrgustik, millega ühelt poolt saab tagada ühiskonna sidususe, teiselt poolt anda subjektidele selged orientiirid oma asendi määratlemiseks ühiskonnas ning normseks käitumiseks.10
Õiguse tunnused:

Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum
Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud ( kinnitama , heaks kiitma, õigusjõudu andma) normide kogum. Demokraatlikus riigis peab ta arvestama normidega, mis sisalduvad rahvusvahelise õiguse aktides, inimõigustega.
Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimul olev poliitiline jõud.
Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Norm , kui üldise reegli mõiste. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest
Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga - ära hoida riigi poolt kehtestatud õiguse rikkumisi kohaldades vajadusel rangeid karistuslikke meetmeid.
Õigus peab vastama ühiskondlikule õiglustundele.
Mandri – euroopa õigusperekonnas , kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õigluse seaduses.
Anglo-ameerika õigusperekond kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Õiguse juriidiline käsitlus, ka normatiivne kontseptsioon
Õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.(mandri- euroopa)
Õiguse sotsioloogilise käsitluse
kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontrolli teostamiseks. Esmane eesmärk on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine . (anglo- ameerika)
Õiguse loomuõiguslik käsitlus
on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Igas ühiskonnas on riigis kehtivate normide (sh ka õigusnormide) kõrval olemas kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms).
Riigi ja õiguse omavaheline seos
Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele.
Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-31
Tänapäevane õiguse mõiste
Õigus on mitmetähenduslik sõna, seetõttu on vaja õigust sisustades hoolega tähele panna, millises tähenduses õigusest jutt on.
Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumit, peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, saab käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Positiveeritakse õigus seadusandlikkus protsessis. Riikide parlamendid võtavad seadusi vastu kui õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Peetakse õiguse all väga sageli silmas mandrieuroopalikus õiguskultuuris.
Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. Eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. Sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks.
Eelpool kirjeldatu on traditsioonilised arusaamad õigusest. Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte.
Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus .
Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus.
Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41
Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
Tööõigus – mõlemas

• Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus ; kirikuõigus; karistusõigus ; kohtu- ja protsessiõigus ; finantsõigus; sotsiaalõigus.
  

Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus ( võlaõigus ; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus ); Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; Intellektuaalse omandi õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; tööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks.
Esitage skemaatiliselt:

ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
Tänapäeva tuntumad suuremad õigusperekonnad on:

• Romaani – germaani ehk kontinentaalõiguse perekond
  

Anglo – ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond
Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnad toetuvad religioossetele põhimõtetele ja normidele. Kaug – Ida õigusperekond ning Aafrika ja Madagaskari õigusperekond (tavad ja traditsioonid). Sotsialistlik õigusperekond (Kuuba, Põhja-Korea, Hiina).
kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest.
Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes.
Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes.
Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik , organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.
Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks.
ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD
Kohustuslik kirjandus:
1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 2. ptk (lk 49-86).
2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 62-77).
3. J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 100-139)
4. Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad
+ õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist!
IV referaat: Õiguse vormid ehk allikad
Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
Õigusevorm ehk õiguseallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
Õiguse ajaloolises protsessis on õigusevormidena olnud kasutusel:

Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
Toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele.
Õigusteadus (juristide arvamus)
2 – 3 saj Roomas anti mõnedele silmapaistvate juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata nagu õigusaktidele.
Kohtu- ja halduspretsedent
Kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
Leping
On õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasipidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega.
Normatiivakt ehk õigustloov akt.
Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse.11
Mis on tänapäevased õiguse allikad?

Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
Toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele. Ka kaasajal on tavadel küllaltki suur tähendus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSüS, RT I 2002, 35, 216; 06.12.2010, 1) tunnistab seaduse kõrval õiguse allikaks ka tava, mis aga ei saa muuta seadust (§2).
Kohtu- ja halduspretsedent
Kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
Leping
On õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasipidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Normatiivseteks lepinguteks loetakse rahvusvahelisi lepinguid, millest juhinduvad ka teised subjektid. Loetakse ka kollektiivlepinguid.
Normatiivakt ehk õigustloov akt.
Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse.
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid.
Euroopa Liida õigusaktid
On eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis, poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12
Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse:

• esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest:
  

ühenduse asutamislepinguteks
riikide liitumislepingud
olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped
eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped
teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, s.o liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused.13
Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL õigust.
Määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
Määrused on EL teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ja Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon , juriidilist jõudu on võrreldud riigi sees parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult. Liikmesriikidel ei ole õigust liita EL määrust oma seadusandluse süsteemiga ega avaldada teda oma seadusandlike aktide kogus.
Direktiivid - direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Üldjuhul ei ole direktiivid vahetult kohaldatavad, nad tuleb tuua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel isegi siis, kui nende vahetu kohaldamine oleks võimalik. Juhul, kui (ja seni kuni) direktiiv ei ole siseriikliku seadusandlusesse lülitatud, võib seda kohaldada vahetult. Kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, meetodi ja vahendid valib liikmesriik ise.
Otsused on EL üksikaktid, need on suunatud konkreetsetele subjektidele (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule), loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ka kohustusi, nad on siduvad ja kohustavad adressaatidele.
Soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga, neid ei loeta õigusaktideks.14
Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?

• Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Nimetatakse ka õigustloovaks aktiks. Mandri- Euroopas peamiseks õigusvormiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi , kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus.
  

Mittenormatiivne akt ehk üksikakt , mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile / individuaalsed õigusaktid. Iseloomult õiguse rakendamise aktid. NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid , kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15
Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
Laias tähenduses on eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja –organid määratakse põhimõtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga ( põhiseadus ).
Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama. Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; 27.04.2011, 1)§3.
Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus.
Normatiivaktid ehk üldaktid

Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seaduste liigitus juriidilise jõu järgi:
Põhiseadus reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid (EV põhiseadus kehtestati 28.juunil 1992).
Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust, loetelu sageli põhiseaduse tekstis. Eesti konstitutsioonilise seadused on: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; riigikontrolli seadus; kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus;
neid seadusi saab vastu võtte ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi. Riigikogus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolt häälte enamus.
Mittenormatiivsed aktid ehk üksikaktid
Seadlus
Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.
Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse.
(PS § 109)
Kaasallkirja ehk kontrasignatuuri instituut tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan ; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt , dekreet riigipea poolt. Presidendil on õigus vastu võtta:
erakorralisi dekreete – juhtudel, kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused
hädadekreete – juhtudel, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla.
Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandlikke protsessi staadiume:

Seaduse algatamine – õigus esitada parlamendile/Riigikogule seaduseeelnõu. EV põhiseadus §103.
Seaduse eelnõu arutamine
Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena
Seaduse välja kuulutamine ehk promulgatsioon – on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Absoluutne veto – parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks.
Seaduse avaldamine – põhiseadus §3 lg 2, Riigi Teataja seadus §16 lg 1
Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel?

Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.
Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja .
Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist.
Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse tekstiga. Kui välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeles, esitatakse ka lepingu tõlge eesti keelde.
(PS § 92)
Järgida tuleb Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrust nr 279 „Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri“ (RT I 1999, 73, 695; 19.01.2011, 4.
Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad/ täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid, formaalselt haldusorgani aktid. Tuleb hoolikalt kaaluda, kui anda eksekutiivorganitele (Vabariigi Valitsus, ministrid , teised riigiorganid, kellele on parlament andnud seadusega volituse) legislatiivsed funktsioonid – volitused.
Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:

GENERAALDELEGATSIOON – kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses.
SPETSIAALDELEGATSIOON – on ühekordne seaduses sisalduv volitus .
Määrusandluse mahu alusel eristatakse:

INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused;
PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus;
CONTRA LEGEM MÄÄRUSED - määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis (selgelt väljendatud) põhiseaduslik volitus.
Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. Õigusaktid (v.a seaduses ja valitsuse korraldused ) jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui õigusaktides ei sätestata teisiti.
Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi, nt direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri – lugeda määruseks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme).
Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes.
Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks.
Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid:

kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt;
kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt;
kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte , mis sisaldab erinorme.
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit:

• Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega õigusi. Kasutatakse varalise suhte reguleerimisel.
  

Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
Territooriumiks nimetatakse ruumi ja esemeid, mis üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normide alusel allub riigi jurisdiktsioonile. Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium). Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema lipu all sõitvad laevad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil neil juhtudel on riigi jurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema diplomaatilised ja konsulaaresindused teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad protektoraadid ja hooldusalused territooriumid.16
Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
Lokaalse iseloomuga normatiivaktid kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased.
Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses . Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel.
Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt.
ÕIGUSSUHE
Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.
Ühiskondlike suhete reguleerimine saavutatakse õigusnormide realiseerimisega.
Eristatakse kolme vormi:
1.õigusnormide nõuetest kinni pidamine;
2. õigusnormide kasutamine;
3. õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
Võrreldes kõigi teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid.

• Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.
  

Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik sunnijõuga.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
Õigussuhte eeltoodud spetsiifiliste tunnuste alusel ja nende kogumis võib teha järelduse, et õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on:

• objekt
  

õigussuhte subjektid ehk suhtepooled (suhtest osavõtjad)
subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad.
Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime (vastutusvõimeline). Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Eeldused õigussubjektsusele määravad ära ühiskondliku elu tingimused. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks . Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Teovõime on lahutatav õigusvõimest ainult tsiviilõigussuhtes, kuna seal on mõnede subjektide suhete iseloom selline, et nad võivad kuuluda ühele isikule, aga teostada võivad teised isikud ja seega saab õigusvõime omistada isikule, kellel pole teovõimet. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet.
Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus . Juriidiline isik peab olema kantud vastavasse registrisse- äriregistrisse . Juriidilisel isikul peab olema põhikiri . Juriidilise isiku peab asutama kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents . Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt, see on küsimuste ring, milles tema otsused on kohustuslikud.
Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.

• Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. On lubatud käitumise määr ja ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
  

Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr.
Subjektiivsed õiguste ja juriidilised kohustuste vastastikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. Mis on õigustatud subjektile õiguseks on kohustatud subjektile kohustuseks.
Õigussuhte struktuurseteks elementideks on:

• õigussuhte subjektid ehk suhte pooles;
  

subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad;
õigussuhte objekt.
Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks (TSüS § 48).
Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest, toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittemateriaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus – nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi.
Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materiaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest. Sellest tulenevalt võib õigussuhteid liigitada erinevatel alustel.

• Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks.
  

Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse
kahepoolseid (ostja ja müüja , töötaja ja tööandja ) ja
ühepoolseid ( kinkeleping või testament ) õigussuhteid. Enamus avaliku õiguse suhted;
eriliik on nn absoluutne õigussuhe (autor autoriõiguslikus suhtes, omanik omandiõiguslikus suhtes, riigiorgan või ametiisik paljudes haldusõiguslikes suhetes).
Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse
Regulatiivsed (tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud, tööõiguslikud jms). Peamine eesmärk on faktilistele suhetele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine.
Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi.
Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
Tegelikkuses asetleidvad muutused (inimese sünd, teisele isikule kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine jne ), millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise ning mis on ära toodud õigusnormi hüpoteesis. Nende asjaolude ja tingimuste üldnimetus on juriidilised faktid.
Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus?
Sõltuvalt juriidilise fakti seostest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:

• sündmused;
  

teod;
tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega:
õiguspärased teod – tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele, siia kuuluvad;
juriidiline akt
juriidiline toiming
juriidilise resultaadiga tegu
õigusvastane teod – õigusrikkumine, saab liigitada õigusharude järgi
Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse:

• õigustloovad;
  

õigustmuutvad;
õigustlõpetavad
Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise.
Juriidilistel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt.
Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest?
Õiguse rakendamise vajadus tekib:

kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita;
õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle;
kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
Kui õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikus koordineeritud käitumises, siis õigusenormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne).
Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Millised on õiguse rakendamise staadiumid?
Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt küsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lõpptulemusena viima õigusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis. Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevaid staadiume, kus ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta, sest staadiumide loogiline järjestus tagab rakendamisprotsessi ratsionaalsuse ja efektiivsuse.
I staadium – faktiliste asjaolude analüüs, mis on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks;
II staadium – õigusnormi valik ja analüüs, mis on õigusnormi rakendamise juriidiline alus, vajadusel toimub ka õigusakti tõlgendamine.
III staadium – õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamine (otsuse tegemine kompetentse organi poolt);
IV staadium – otsuse täitmise tagamine.
Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud õigus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel.
Õiguse rakendamise põhistatuse nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele.
Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekam tee eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohandamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt.
Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimise algusest. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust sisu vastavus ühiskonnaenamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.
Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisem praktilise tähtsusega neist liigitustest on:

Reguleeriva suhte ja rakendava normi iseloomu järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte.
Akti välja andnud organite järgi. Seadusandliku võimu aktid, täidesaatva võimu aktid, kohtuorganite aktid, kontroll- ja järelvalveorganite aktid.
Milles seisneb õiguse tõlgendamine? Kuidas toimub sätte tõlgendamine? Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad?
Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum?
Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
Õiguspärane käitumine on õigusnormidega kooskõlas käitumine (õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole reguleeritud õiguslikult) ja õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus käitumine, subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida juriidilist kohustust, ületab oma käitumisega õigusnormiga lubatud piirid.
Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Defineerige õiguserikkumise mõiste
Õigusrikkumise koosseisu all mõistetakse õigusvastast käitumisakti, milles on neli elementi: subjekt (õigusrikkuja, deliktivõimeline isik), subjektiivne koosseis (süü), objekt (õigusega kaitstud hüve - õigushüve ) ja objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus ). Õigusrikkumised kui käitumisviisid vastanduvad õigupärasele käitumisele, seega on õigusrikkumine käitumine sh tegevus või tegevusetus, mis eirab õigusnormide nõudeid ja on ühiskonnale ohtlik.
Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik eelkõige deliktivõimet (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust ) omav isik.
Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
Õigusrikkumises nagu igas muus käitumises väljendub ka isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Inimeste tegudes väljenduvad nende huvid, eesmärgid ja motiivid. Kõiki neid õigusrikkuja käitumise psühholoogilisi aspekte kogumis nimetatakse õigusrikkumise subjektiivseks koosseisuks. Õigusrikkumise subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohandamisel. Iga õigusvastane tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatult.
Mis on õigusrikkumise objekt?
Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit muud suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektid erinevad õigusharuti, sest iga õigusharu normid kaitsevad erinevat suhete ringi.
Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu (mitte mõtted ega kavatsused), mis on õigusvastane. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel võib see olla ka tegevusetus. Näiteks, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on: õigusvastane tegu, selle kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel.
Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?

• Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu. Kui ei ole ületatud hädakaitse piire .
  

Hädaseisund, olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. Hädaseisundi toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem kui ärahoitud kahju, kuid ei saa nõuda, et kahju oleks minimaalne.
Kurjategija kinnipidamine, mõnikord osutab kurjategija kinnipidamisel vastupanu, sellisel juhul võib kaasneda kurjategijale füüsilise kahjustuse või materiaalse kahju tekitamine, mõnikord võib ka kurjategija kaotada elu. Sellisel juhul kannab isiku tegevus, kes püüab kurjategijat kinni pidada, väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu .
Kuritegude matkimine on tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. Selline tegu ei ole kuritegu. Kuriteo matkimine selleks mittepädeva organi või isiku poolt või ka pädeva isiku ja organi poolt, kuid ilma selleks ettenähtud loata, on ebaseaduslik.
Kohustuse kollisioon. Kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita siis ta peab tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohutus. Sellisel juhul ei ole tegemist õigusvastase teoga.
Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Näiteks takistada kellegil tungida läbi akna eramusse, tekitades sellega talle terviserikke ja hiljem selgub, et sellel isikul oli eramu omanikuga majja sisenemine kokku lepitud.
Kannatanu nõusolek, kuid see nõusolek peab olema õiguspärane, see nõusolek ei ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt.
Teenistus - või kutsealase kohustuse täitmisel toime pandud tegu.
Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. Näiteks lubab asjaõigusseaduse § 41 valdajal kaitsta jõuga oma valdust omavoli vastu, ületamata seejuures hädakaitse piire.
Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse k aalluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Üldine põhimõte on, et oma käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja, mitte selle täitja. Kui äsk on antud volituste piiride ületamisega või vorminõuetele mittevastavalt või oli see ilmselt kuritegeliku sisuga siis vastutab käsu täitja.
Mis on juriidiline vastutus?
See on retrospektiivne (vastutus möödunud käitumise eest, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega) vastutus, mis on seotud õigusnormidega.
Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele.
Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma:

kuriteod;
väärteod ehk haldusõigusrikkumised;
tsiviilõigusrikkumised;
tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod.
Juriidilise vastutuse lahutamatust seosest õigusrikkumisega tuleneb, et kohaldatav juriidilise vastutuse vahend peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Sellest tulenevalt vastab juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi õigusrikkumiste samal alusel tehtud liigitusele.
Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust:

kriminaalvastutus;
haldusvastutus;
tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus;
distsiplinaarvastutus.
Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust.
RIIGIÕIGUS
Mida hõlmab riigiõigus?
Riigiõigus on käitumisnormide kogum, mis

• reguleerib avaliku võimu organisatsiooni (riikliku korralduse) ülesehitust, mille osisteks on põhiseadusorganid ning mille omavahelised suhted on üheks aluseks toimivale riigile;
  

põhiseadusorganite moodustamise korda
reguleerib erinevate põhiseadusorganite omavahelisi suhteid
reguleerib riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, mis väljenduvad läbi vastastikuste õiguste ja kohustuste - seega ka riigi ja mittekodaniku vahelisi suhteid;
kehtestab riigi kohustused kodaniku ees
kehtestab kodanike kohustused riigi ees
riigiõigusnormid on sätestatud põhiseaduses - seega on ka põhiseaduse muutmise küsimus riigiõiguse küsimus.17
Riigiõigus hõlmab riigivalitsemise vorme, riiklikku korraldust, valimisõigust, kohalike omavalitsuste süsteeme, õigusloome põhimõttelist korraldust, riigi ja üksikisiku suhteid.
Mis on riigiõiguse allikad?
Riigiõiguse põhiallikas on põhiseadus ja nn konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelised seadused.
Eestis konstitutsioonilised seadused põhiseadus § 104- s välja toodud ja Euroopa Liidu esmane õigus, Euroopa Liidu määrused.
Riigiõiguse allikateks on:

• rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid, sest vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa;
  

põhiseadus, sest riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksikisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega;
Riigikogu valimise seadus, Riigikogu töö- ja kodukorra seadus, Rahvahääletuse seadus. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2.18
Mis ja millised on põhiseaduse printsiibid ?
https://www.eesti.ee/est/mis_on_oiguse_printsiibid
Mis on põhiõigused ?
Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitleb Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk.

• Õigus kodakondsusele - Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
  

Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.
Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.
Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta.
Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse.
Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Pärimisõigus on tagatud.
Kodu on puutumatu.
Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.
Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.
Igaühel on õigus haridusele. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.
Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule.
Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma .
Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele.
Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.
Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.
Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.
Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
Absoluutseid õigusi piirata ei saa, nende hulka kuuluvad: õigus elule, kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada , kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.
Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus , kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus , omandiõigus ja palju teisi.19
Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
AVALIK HALDUS
Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod – autoritaarne meetod.
Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded?
Avalik haldus on korraldav, eesmärgistatud tegevus avaliku võimu teostamisel. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks.
Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused:
1) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid;
2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone;
3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus.20
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.
Avaliku halduse tunnused:

• Sotsiaalselt kujundav tegevus, tema eesmärgiks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate inimetse asjadega.
  

Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid muutuvad koos ajaga .
Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist. Haldus ei tegele ainult konkreetsete seaduste täitmisega, vaid tema sisuks on ka nende elluviimine, mis otseselt ei ole sedausega kindlaks määratud.
Halduse sisuks on ka abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine.
Ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. (Riiklik, teenistuslik järelvalve , kohtulik kontroll)
Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel.
Avaliku halduse ülesanded:

• Avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavates olukordades (Politsei, liikluse korraldus jne.)
  

Üksikisiku sihipärane toetamine , elanikele normaalsete elutingimuste tagamine.
Kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine.
Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine. (Maksud, lõivud, trahvid, sundkindlustus)
Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega.21
Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub kodaniku õigussfääri ja piirab tema vabadust või omandit, kokkuvõtvalt – kui haldus kohustab ja koormab kodanikku. Haldus on käskivas rollis ja viib oma käsud vajadusel ka sunniviisiliselt ellu.
Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on abistav ja soodustav funktsioon.
Avalik halduse vahendite õiguslik toime isikutele on üksikisiku areng ja toimetuleku toetamine.
Läbi avaliku halduse reguleeritakse ühiskondlike suhteid, see tähendab inimeste käitumist üksteise suhtes.
Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
Haldus toimib reeglina võimualaselt, s.t. Haldusõiguse vastava valdkonna normide kohaselt ja seega avalik-õiguslikult (võimuhaldus) ta võib aga teatud tingimustel kasutada ka eraõiguse õiguslikke vorme (eraõiguslikult toimiv haldus).22
Põhifunktsioonid: orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks.
Üldfunktsioonid:

• Prognoosimine ja palneerimine.
  

Täitmine: kogu organisatsiooniline tegevus, suunatud teatud ülesannete elluviimisele.
Kontroll: haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Täidab tagasiside funktsiooni. Kontrolli tulemusel võidakse korrigeerida plaane või koostada uusi plaane.
Erifunktsioonid: vastava haldustegevuse spetsiaalsed erisused . Nt. metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jne.
Abistavad funktsioonid: üld- ja eri funktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Nt. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne.
Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem?
Haldusõigus on avaliku õiguse üks osa, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimist. Formaalselt on haldusõigus haldusfunktsiooni teostamise reegel.23
Haldusõiguse reguleerimise erisused :

• Haldusõiguse loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes.
  

• Õigusliku reguleerimise meetodid:
  

Käsud e ettekirjutused (otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming)
Keelud (otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata)
Õigustused (juriidiliselt luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut)
Avaliku võimu käsud on ühepoolsed. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan.
Haldusõiguse süsteem:
Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib (määrab, piirab) haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni.
Reguleerimiseseme kaudu võib eristada ka haldusõiguse üld- ja eriosa :

• haldusõiguse üldosa käsitleb instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad suhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks (haldusõiguse põhiprintsiibid , halduskontroll, -vastutus, -menetluse kord)
  

eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi (nt. liiklusõigus, haridusõigus)
Õigusinstituut kujutab endast kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Kliimann teeb vahet: õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut.
Millised on haldusõiguse õigusallikad?
Põhilised õigusallikate liigid on:

• Põhiseadus – sätestab riigi õigusliku põhikorra;
  

Seadus formaalses mõttes – Riigikogu (rahvahääletus) tahteakt seaduse vormis sõltumata sisust;
Seadus materiaalses mõttes – sisu järgi eristamine, sisaldab õigusnormi;
Seadluse järgi võib president anda õigusnorme. Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega;
Määrused – täitevvõimu poolt antud õigustloovad aktid;
Kohaliku omavalitsuse määrused;

• Tavaõigus – see valdkond peab olema läbi tava reguleeritud seadusesarnaselt, õigusnorm peab olema (hüpoteetiliselt) formuleeritav;
  

Kohtunikuõigus - kohtulahendid, eelkõige Riigikohtu lahendid, mille otsused omandavad õigusallikaga sarnase iseloomu, avaldavad sellist mõju nagu seadus.24
Haldusõiguse õigusallikad on: konstitutsioonilised seadused, nagu Vabariigi Valitsuse seadus, riigikontrolli seadus. Haldustegevuse konkreetseid valdkondi reguleerivates seadustes nagu haldusmenetluse seadus, avaliku teenistuse seadus, Vabariigi Valitsuse määrused, KOV määrused, kohtulahendid, rahvusvahelised lepingud ja täiendavad allikad on õigusteaduslikud arvamused.
Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.(PS § 3).
Seaduslikkuse printsiibi raames eristatakse:

• seaduse ülimuslikkust - kogu haldustegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, haldus peab ka õigusnorme ellu viima, määrab kindlaks halduse ja seadusandluse vahelise suhte (nt, kui doteeritakse kõiki kohalikke teatreid, kui üks jäetakse ilma, siis on halduse tegevus õigusvastane, sest ei ole kooskõlas kõrgema astme õigusega, milleks on võrdse kohtlemise põhimõte).
  

seadusliku aluse põhimõtet – tegevus ilma õigusliku aluseta ei ole lubatav.
iga halduse koormava mõjuga abinõu vajab õiguslikku alust, milles nähakse ette selleks volitus. (nt. politsei tungib ohu tõrjumiseks korterisse, sellega sekkub ta põhiõigusesse – eraelu ja kodu puutumatus, vastav volitus sisaldub politsei ja piirivalve seaduses (PPVS RT I 2009, 26, 159; 22.03.2011, 1) ).25
Haldus tohib tegutseda üksnes siis, kui selleks on olemas seaduslik alus. Halduse tegutsemine ei tohi eksida kõrgema astme õiguse vastu. Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses.
Kes on avaliku halduse kandjad?
Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Halduse kandjaks vőib olla ka era őiguslik juriidiline isik vői füüsiline isik, kui talle on seadusega vői seaduse alusel sőlmitud halduslepinguga pandud avaliku halduse ülesandeid.
Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus , kaalutlusõigus , vormivabadus, eesmärgipärasus , uurimispõhimõte, haldusorgan jne.
Haldusmenetluse seadus (HMS, RT I 2001, 58, 354; 2009, 27, 164)
Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.
(HMS § 2 lg 1)
Haldusmenetluse eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
Haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtted:

• Õiguse kaitse: isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi võib piirata ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning propotsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
  

Kaalutlusõigus: on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Vormivabadus ja eesmärgipärasus: Menetluse toimingu vormi jm. haldusmenetluse üksikasjad määrab haldus organ kaalutlusõiguse alusel, kui seadus/määrus ei ole sätestanud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt., vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetluse toimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnormid.
Uurimispõhimõte: Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel .
Avalikkus ja andmekaitse: Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan tagab haldusmenetluses käsitletava olulise teabe (dok. näidised, juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle ametlikul veebilehel. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi-ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed.
Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindle pädevus ( õigused ja kohustused). Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piirides.26

Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus:

Maakohtud (arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid , mis on seadusega antud nende pädevusse) ja halduskohtud (avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks) on esimese astme kohtud.
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid .
Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni27 korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab?

• Maa- või halduskohtu ehk esimese astme kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on sooritanud kohtunikueksami.
  

Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna.
Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu.
Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu arvamuse kandideerija kohta.
Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, omab samasuguseid õigusi kui kohtunik . Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Ametisse nimetab kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon.
Rahvakohtunikuks võib nimetada isiku, kes

on Eesti kodanik
on 25-70- aastane
on teovõimeline
elab Eestis
oskab eesti keelt kõrgtasemel
on sobivate kõlbeliste omadustega
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes

on süüdi mõistetud kuriteo eest
on pankrotivõlgnik
ei sobi tervise tõttu
on olnud alla aasta püsielanik omavalitsusüksuses, kus ta on rahvakohtunikukandidaadiks esitatud
on kohtu, prokuratuuri või politsei teenistuses
teenib kaitseväes
töötab advokaadi, notari või kohtutäiturina
on Eesti valitsuse liige
on linna/ valla valitsuse liige
on Eesti president
on Riigikogu liige
on maavanem

Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?

• Esimese astme kohtunikuks saada soovijal tuleb eelnevalt läbida kaheaastane ettevalmistusteenistus kohtunikukandidaadina. Ettevalmistusteenistuse eesmärk on anda kohtunikukandidaadile kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumus ning selgitada, kas kohtunikukandidaat oma isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks. Ettevalmistusteenistusest võidakse kohtunikueksamikomisjoni põhistatud otsusega vabastada isik, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning kelle puhul komisjon kahtluseta leiab, et varasem kogemus lubab isikul kohtunikuametisse asuda ilma ettevalmistusteenistust läbimata.
  

Avaliku konkursi kohtunikukandidaadi kohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldused esitatakse justiitsministrile ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist. Avalduse esitanud isikute õigusalaseid teadmisi kontrollib kohtunikueksamikomisjon. Samuti viib komisjon läbi vestluse kandideerija isikuomaduste hindamiseks.
Kohtunikukandidaadi nimetab ametisse kohtu esimees kohtunikueksamikomisjoni ettepanekul. Komisjon teeb kohtuesimehele ka ettepaneku kohtunikukandidaadile juhendaja määramiseks vastava kohtu kohtunike seast. Ettevalmistusteenistuse alguses koostab kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse kava, millest nähtub, kuidas kohtunikukandidaat ettevalmistusteenistuse jooksul omandab kohtunikuametiks vajalikud teadmised ja vilumuse. Juhendaja ja kohtuesimehega kooskõlastatud kava esitab kohtunikukandidaat kinnitamiseks kohtunikueksamikomisjonile. Valdav osa ettevalmistusteenistusest leiab aset kohtus, kuhu kohtunikukandidaat on ametisse nimetatud, kuid osa ettevalmistusteenistusest toimub teistes kohtutes, et kohtunikukandidaadil oleks võimalus tutvuda nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtu tööga. Samuti võib osa ettevalmistusteenistusest  toimuda Riigikohtus, prokuratuuris, advokatuuris või riigi täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses.
Ettevalmistusteenistuse pikkuseks on reeglina kaks aastat. Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust lühendada kuni ühe aasta võrra, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud advokaadi või prokurörina, kohtu konsultandi, kohtu nõuniku või kohtunikuna.

Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:

seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve
erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli
kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju:
kinnistusoskond
registriosakond
kriminaalhooldusosakond
Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik , kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.  
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS, RT I, 23.02.2011, 3; 28.12.2011, 1).
Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon - või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku.
Riigikohus on Eesti vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on:

• põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine;
  

kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine;
teistmisavalduste (vastulaused) läbivaatamine;
muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõiglase kohtulahendi . Riigikohtus on 19 kohtunikku. Kohtu tegevust juhib riigikohtu esimees. Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis.

Millised on kohtunike kohustused?
Kohtunike kohustused on sätestatud kohtute seaduse (KS, RT I 2002, 64, 390; 04.03.2011, 1) 9. peatükis. Kohtunikul on üldkohustused, vaikimiskohustus, nõupidamissaladuse hoidmise kohustus, juhendamiskohustus ja enesetäiendamise kohustus.

Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
Kohtunike sotsiaaltagatised on sätestatud KS 10. peatükis – kohtuniku ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, pensioni suuruse ümber arvutamine, toetus kohtuniku surma korral, kohtuniku puhkus, kohtuniku ametiriietus, muud sotsiaaltagatised.

Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, samuti vääritu teo eest.
Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses;
3) ametipalga vähendamine;
4) ametist tagandamine. (KS § 88)

Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb üheteistkümnest liikmest: kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamine ülesanne on kooskõlastada ja anda arvamusi justiitsministeeriumi ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele: kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta.
Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest.28
ERAÕIGUS
TSIVIILÕIGUS
XIII referaat: Tsiviilõiguse üldküsimused
Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 109-129).
T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 93-112)

Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod?
Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia e. eraautonoomia (on iseotsustamise õigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees) põhimõttel, selle olulisemaks osaks on tsiviilõigus (varalised suhted ühiskonnas sõltumata subjektidest). Lisaks tsiviilõigusele kuuluvad eraõiguse valdkonda veel tööõigus ja kaubandusõigus (äriühinguõigus, äriõigus). Eraõigus kasutab autonoomset reguleerimismeetodit. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.

Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
Tsiviilseadustik koosneb tsiviilõiguse õigusaktidest.

• Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSüS, RT I 2002, 35, 216; 06.12.2010, 1);
  

Asjaõigusseadus ( AÕS , RT I 1993, 39, 590; 29.06.2011, 1)
Võlaõigusseadus (VÕS, RT I 2001,81,487; 08.07.2011,6)
Äriseadustik (ÄS, RT I 1995, 26, 355; 30.12.2010, 2)
Omandireformi aluste seadus (ORAS, RT 1991, 21, 257; 2010, 41, 242)

Millised on tsiviilõiguse printsiibid?
Olulisemad tsiviilõiguse printsiibid:

• Tsiviilõiussuhete osaliste võrdsuse printsiip. Kõigile tsiviilõigusesuhete osalistele – füüsilistele ja juriidilistele isikutele – tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks.
  

Rikutud õiguste taastamise printsiip. Enne rikkumist kehtinud olukorra taastamine aga ka tegevuse kõrvaldamist, mis rikub õigusi või tekitab selle rikkumise ohtu.
Omandi kaitse printsiip. See on üks olulisemaid tsiviilõiguse põhimõtteid. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohase hüvituse eest.
Lepinguvabaduse printsiip. Juriidilised ja füüsilised isikud on lepingute sõlmimisel vabad. Nad ise võivad otsustada, kellega lepingulistesse suhetesse astuda või mitte astuda.
Tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip. Isik teostab oma õigusi omal äranägemisel. Selle õiguse teostamise piirid ja piirangud kehtestatakse seadusega. See printsiip laieneb subjektile ainult siis, kui õigussubjekt teostab neid õigusi arukalt ja heauskselt.
Tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip. Eesti Vabariigi põhiseadus § 15 ütleb, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Laiemas tähenduses võib tsiviilõiguse printsiipide all mõista ka mitmeid võlaõiguslikke põhimõtteid.

Mis on hea usu põhimõte?
Hea usu põhimõte on üks õiguse üldpõhimõtteid.
Heas usus käitumine tähendab õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Pooled ei saa seda välistada.
143. Mis on mõistlikkuse põhimõte?
Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud tavaliselt mõistlikuks loeksid.
Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi lähtudes kõikidest asjaoludest. Oluline on see, et mõistlikkuse hindamisel ei lähtuta mitte sellest, mida konkreetne inimene asjast arvab, vaid sellest, mida samas olukorras, samadest asjaoludest lähtuv, omakasupüüdmatu, heast usust ja kõrgetest eetilistest kaalutlustest lähtuv kolmas isik arvaks eeldusel, et ta oleks samu asjaolusid teadnud.

Mis on õigusvõime ja teovõime? Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?
Õigusvõime – omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Teovõime – iseseisvalt teha tehinguid .
Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta.
Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Isikul, kes on vaimuhaige, nõrgamõistuslik, psüühikahäiretega (ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida) või alla 18 –aastane, on piiratud teovõime.

Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidiliste isikute põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era- või avaliku huvi rahuldamisele.
Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides, avalik-õiguslik juriidiline isik on iski, mis on loodud avalikes huvides.

Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
Nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja – kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustega, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

Mis on tehing?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehing on isiku tahteavaldus.

Mida tähendab tehingu vormivabadus?
Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui seaduse on sätestatud tehingu kirjalik vorm peab tehingu dokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti.

Mis on tingimuslik tehing?
Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega . Tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaoludest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehingu kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei.

Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes? Mis osa on volitusel ja millal volitus lõpeb?
Tehinguid võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindtava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piirides esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga/ volitusega või see võib tuleneda seadusest.
Volitus on tehinguline esindusõigus. Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu tegemine , milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks või volituse tähtaeg möödub, samuti siis, kui saabub äramuutev tingimus, millega on seaotud volituse lõppemine; esindatav võtab volituse tagasi või sureb; kui esindaja loobub volitusest; kui volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuulutatakse välja esindatava pankrot või esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. Seega ei ole toodud loetelu ammendav, eriseadustega on võimalik ette näha ka muid volituse lõpetamise aluseid.

Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
Tsiviilõiguste teostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, toimida heas usus (TSüS §138 lg 1). Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt , et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei tohi keegi kasu saada teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast.

Mis on aegumine? Mis tähtsus sellel on?
Aegumise mõiste on sätestatud TSüS § 142 lõikes 1 ja selle kohaselt aegub nõue ehk õigus
nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja
(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Aegumistähtaja möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras.

Millised on aegumise tähtajad ?

• Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
  

Kinnisomandi ülendamise nõude, asjaõiguse koormamise, asjaõiguse ülendamise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.
Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kolm aastat.
Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue aga muutub sissenõutavaks sellest hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse tätmist.

Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus.

Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust?
Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem, kui ühe riigi õigusega. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise , kohaldatakse selle riigi norme.
Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata , kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.

Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel?
Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust.

Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele?
Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet.

Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
Juriidilisele isikule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud.

Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.

Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule ei ole valitud kohaldatava riigi õigust siis kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamini seotud. Kui leping on jagatav ja selle mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib kohaldada teise riigi õigust ainult selle osale. Sealjuures eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht.

Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises?
Jah võivad.
ASJAÕIGUS

Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
Asjaõiguse reguleerimisobjektiks on asjaõigused (asjadega seotud õigussuhted), nende sisu, tekkimine ja lõppemine.

Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on?
Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes.

• Kinnis ja vallasasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
  

Asendatavad asjad. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Määrav on nende arv, mõõt või kaal. Nt: viiskümmend tihumeetrit männipalki, viis kilo suhkurt, mingi rahasumma jne.
Äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Asjade tsiviilkäibes olemisega tekib vajadus kindlaks määrata asja rahaline väärtus, hinnata asja. Mõiste „vara“ õigusliku tähenduse annab TSüS § 66: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti.
Varaks võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks ning õiguste kuuluvusele.

Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (näieks korteri võtmete üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest.

Mis on omand ja millised on omandi liigid?
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand.
Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand.
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt. ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3, 1/6 majast.
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt. abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara.

Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on:

• Vallasasja üleandmine . Kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus.
  

Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, millel pole olnud omanikku (näiteks metsamarjad, seened, ulukid riigile või omavalitsusele kuuluvas metsas) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega ( on näiteks talle kuulunud asja ära visanud).
Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud , peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanilule. Kui see isik on leidjale teadmata , on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot.
Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi nagu kalliskivid, pärlid või väärisesemed, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Mõnel peitvaral võib olla ajalooline, teaduslik, kunsti- või muu kultuuriväärtus. Niisugune peitvara kuulub riigile, sõltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti. Sellise asja väljakaevamist peab lubama, kuid omanikule tuleb hüvitada tekitatud kahju.
Vallasomand tekib asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel. Kui keegi töötleb heauskselt ümber võõra vallasasja (näiteks õmbles kangast ülikonna), kuulub see asi ümbertöötlejale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast.
Vallasomand tekib igamisega. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik (AÕS § 110 lg 1). Igamine on välistatud, kui valdaja on pahauskne (AÕS § 111 lg 1).
Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel (AÕS § 115 lg 1). Kui isikul, kes ei valda võõrast asja, on õigus omandada selle asja loodusvilja, saab ta selle omanikuks vilja valdusse võtmisega. (AÕS § 115 lg 2).
Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt.

Mis on reaalservituut ? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb?
Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (AÕS § 172 lg 2).
Kui minul on tee ja sina kasutad seda kojusõiduks, siis minul on õigus raha küsida või jagame midagi muud…
Realservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe kaudu.
Reaalservituudi lõpetamine võib toimuda valitseva kinnisasja omaniku nõudel või teeniva kinnisasja omaniku nõudel. Tähtajaline realservituud lõppeb tähtaja lõppedes.

Mis on kasutusvaldus ? Kuidas see tekib?
Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1).
Kasutusvaldus tekib asjaõiguslepingu sõlmimisega, mis peab olema notariaalselt tõestatud.
Kui ma rendin oma kodu välja , siis ta võib kasutada ka minu õunu ja neid müüa.

Mis on isiklik kasutusõigus?
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS § 225 lg 1).
Kui mina rendin kellegi korteri eluruumiseks, siis ei tohi sinna kontorit teha.

Mis on hoonestusõigus ?
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse (AÕS § 241 lg 1). Hoonestusõigus kehtib mitte kauem kui 99 aastat.
Mul on maa, ise ei taha kasutada, rendin välja (müün hoonestusõigust) ja kui sinna ehitatakse nt tankla, siis on see tankla hoonstusõiguse tähtaja lõppemisel minu.

Mis on ostueesõigus ? Kuidas see seatakse?
Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigus võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks (AÕS § 256).
Ostueesõigus võib tekkida seaduse või tehingu alusel. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing, samuti nagu selleks nõutav asjaõigusleping, peavad olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 257).
Üks maja on jagatud nt kaheks, kui üks tahab maha müüa oma mõttelise poole, siis ei saa seda teha ilma teise nõusolekuta ja teisel poolel on ostueesõigus.

Mis on pant ? Millised on pandi liigid?
Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud (AÕS § 276 lg 1).
Panti liigitatakse: vallaspant ehk vallasvara tagatisel antav pant ja kinnispant ( hüpoteek ) ehk kinnisvara tagatisel antav pant.
Vallaspanti liigitatakse :

• Käsipant - panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse.
  

Registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
Vallaspandil on ka veel alaliigid, kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks võib olla ka varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisel kohaldatakse käsipandi sätteid).

Mis on registerpant?
Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel (AÕS § 297 lg 1).

Kuidas toimub transpordivahendi pantimine?
Transpordivahenditele seatakse registerpante. See saab toimuda autoregistrisse kantud autode või lennukiregistrisse kantud õhusõidukite suhtes. Sealjuures registerpant ulatub nii transpordivahendile kui ka selle päraldistele (jääk), kindlustushüvitusele, veorahale ning avarii puhul makstavatele viivistele, kui pandileping ei näe teisiti ette.

Mis on kommertspant? Kuidas see tekib ja lõpeb?
Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega.
Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal, samuti sellele varale, mille ettevõtja omandab pärast pandikande tegemist.
Kommertspant registreeritakse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisti.
Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti.

Mis on õiguste pantimine?
Õiguste pantimine kujutab endast ühte tagatise liiki.
Varaline õigus võib olla pandi esemeks, kui see on üleantav. Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 314).
Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kokkulepet pandi seadmise kohta. See kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekuga. Nõusolek antakse isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Seda nõusolekut ei saa tagasi võtta.

Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb?
Isikule, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja , võlgnik , omanik. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi mõte ongi selles, et selle kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasjast, kusjuures ta on eelistatud hüpoteegipidajaist, kes asuvad tagapoolsetel järjekohtadel. Hüpoteegiga võib koormata mitte ainult kinnisasja, vaid ikka kinnisasjana käsitletavat õigust, milleks on hoonestusõigus ja korteriomand. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule jääb kinnisasja edasise valdamise ja kasutamise ning koormamise õigus ainult niivõrd, kuivõrd ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil. Hüpoteegipidaja võib hüpoteeki käsutada, sh pantida või võõrandada.
Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti nagu kõik kinnisasja koormavad asjaõigused, lõpeb ka hüpoteek kande kustutamisega kinnistusraamatust. Kinnistusraamatusse kandmisel saab hüpoteek järjekoha, millel on suur majanduslik ja õiguslik tähtsus. Esimesel järjekohal oleva hüpoteegi puhul on laen alati tagatud. Sellist kindlust ei ole teisel ega kolmandal järjekohal oleval hüpoteegil. Sundtäitmisel võib juhtuda, et neil järjekohtadel asuv hüpoteek langeb kas osaliselt või täielikult välja.

Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine?
Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord:

Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.
Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.

Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
Ühishüpoteegi mõiste.
(1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest.
(11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas.
(2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad (AÕS § 359).
Kohtuliku hüpoteegi mõiste.
(1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
(2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363).
VÕLAÕIGUS

Mida reguleerib võlaõigusseadus?
Reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine).

Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid?
VÕS reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine).

Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus on nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe tekib:

• lepingust
  

kahju õigusvastasest tekitamisest
alusetust rikastumisest
käsundita asjaajamisest
tasu avalikust lubamisest
muust seadusest tulenevast alusest

Mis on tsiviilõiguse allikad?
Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seaduseks kusjuures tava normid ei pea olema kirja pandud. Tsiviilõiguse kaudseks allikaks on kohtupraktika.

Mis on tehing?
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud võivad olla ühepoolsed, nagu näiteks pärandamine testamendiga, ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing on isikutahteavaldus. Tehingut tehes peab järgima heausu põhimõtet.

Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil?
Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1).
Nõustumus ( aktsept ) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Millised nõuded esitatakse tehingu vormile?
Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, s.t üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektrooniline vorm, mis loetakse reeglina kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud püsiva kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt alla kirjutatud (nt -kiri, faks jne). Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud (allkirjastaja isiku samasus on tuvastatud). Seaduses sätestatud vorminõude rikkumise tagajärg on tehingu tühisus, va kui seadusest või vormist ei tulene teisiti.

Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?
Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus. See võib olla väljendatud mis tahes viisil, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Võib olla väljendatud kahel viisil: 1) Otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 2) Kaudne  on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega on tahteavaldamine võimalik nii kõnes, kirjas kui ka vastavates märkides, millel on sõnaline tähendus. Tahteavalduseks loetakse samuti vaikimist või isegi tegevusetust.

Mis on eelleping ?
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel (VÕS § 33 lg 1).

Mida tähendab seaduse dispositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi)?
Võlaõigusseaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5).

Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Seaduslike alustena on tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude ärakasutamise, ähvarduse ja vägivalla mõjul (TSüS §-d 92, 94, 96 ja 97).
Lepingu siduvuse põhimõte ei kehti aga olukorras kus lepinguliste kohustuste vahekord on pärast lepingu sõlmimist muutunud.

Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?

• Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku.
  

Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks.
Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige:
1) lepingu olemust ja eesmärki;
2) lepingus kohustuse väljendamise viisi;
3) lepingutingimusi;
4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust;
5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumisest.

Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:

lepingu olemusest ja eesmärgist;
lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 23 lg 1).

Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud?
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates.

Kuidas võib lepingut muuta?
Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis (VÕS § 13).

Millal loetakse kohustus täidetuks?
Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid? Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud?
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:

nõuda kohustuse täitmist;
oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
nõuda kahju hüvitamist ;
taganeda lepingust või öelda leping üles;
alandada hinda;
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju?
Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Mis on kõrvalkohustused?
Kõrvalkohustusteks on eelkõige:

• käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
  

käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.

Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine?
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik ) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muude tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 142).
Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui:

garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud;
möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud;
võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus.
Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest (VÕS § 155).

Mis on käsiraha?

• Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
  

Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.

Mis on leppetrahv ?
Leppetrahv on kokkulepe põhikohustuse täitmise tagamiseks, mille kohaselt kohustub lepingupool lepingu rikkumise juhuks maksma teatud rahasumma. Leppetrahvi kokkuleppe idee on hilisemate vaidluste vältimine võimalike kahju hüvitamise summade üle, fikseerides need summad juba eelnevalt. Leppetrahvi loetakse kahju hüvitamise miinimumsummaks, mis ei välista seda ületava kahju hüvitamist üldistel alustel. Seega võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.

Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?
Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel (VÕS § 180).

Müügileping
Üürileping
Rendileping
Töövõtuleping
Agendileping

Mis on müügileping (mõiste)?
Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
Kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tarbijale müük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.

Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused?

• Asja üleandmise kohustus;
  

Müüja täiendavad kohustused asja vedamise puhul;
Dokumentide üleandmine;
Müüja teatamiskohustus;
Ostuhinna tasumise kohustus
Ostuhinna tasumise kohustus asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale
Lepingu sõlmimise ja täitmise kulud
Asjaga seotud kasu, kulud ja koormised
Asja vastavus lepingutingimustele
Müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul
Asja ülevaatamise kohustus
Asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
Asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
Müüjapoolne müügilepingu oluline rikkumine
Ostuhinna alandamise piirangud
Kahju hüvitamise erisused
Müüja vastutuse erisused müügi puhul näidise, kirjelduse või mudeli järgi
Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumise algus
Tootja, varasema müüja või muu vahendaja vastutus müüja ees
Ostja kohustus asi valdusse võtta ja säilitada
Müügigarantii
Müügigarantii erisused tarbijalemüügi puhul
Teenindus tarbijalemüügi puhul
Omandireservatsioon
Energiamüügilepingu pikenemine ja lõppemine
Proovimüük
Sätete rikkumise keelamine
Sätete kohustuslikkus tarbijalemüügi puhul (VÕS §-id 209-237).

Mis on vahetusleping ?
Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana.

Mis on faktooringleping?
Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:

• tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
  

andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

Mis on kinkeleping?
Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

Nimetage kasutuslepinguid.

• Rendileping
  

Liisinguleping
Litsentsileping
Frantsiisleping
Tasuta kasutamise leping
Laenuleping

Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe?
Üürilepinguga kohustub üks isik ( üürileandja ) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

Mis on üüri ja kõrvalkulud?
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused?
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Liisinguandja kohustused:

• Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
  

Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui:
liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele.
Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel.
Liisinguvõtja kohustused:
Liisinguvõtja on kohustatud:
kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel;
säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale anti, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.

Nimetage teenuste osutamise lepinguid?

• Käsundusleping
  

Töövõtuleping
Maaklerileping
Agendileping
Komisjonileping

Mis on litsentsileping?
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

Mis on frantsiisileping ?
Frantsiisilepinguga29 kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule ( frantsiisivõtja ) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.

Mis on ehitise ajutise kasutamise leping?
Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Lepingu kestuse arvutamisel võetakse arvesse lepingus sisalduvaid kokkuleppeid lepingu pikenemise kohta.

Mis on tasuta kasutamise leping?
Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.

Mis eristab laenu- ja krediidilepingut? Mis on laenuintress?
Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1).
Kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma ( krediit ), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).
Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.
Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sõlmituks laenusaajale raha või asjade üleandmise momendist. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asjade tagastamist. Krediidileping on konsensuaalne (konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Enamik laenulepinguid on suunatud raha (ja mitte muude asendatavate asjade) üleandmisele. Samuti on suurem osa neist tasulised, st nendes on ette nähtud laenusaaja intressi maksmise kohustus, mistõttu on enamik laenulepinguid ka krediidilepinguteks.
Laenuintress:
Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum , kindlustussumma, soodustatud isik?
Kindlustuslepinguga kohustub üks isik ( kindlustusandja ) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma).
Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.

Mis on elurendis ja ülalpidamisleping?
Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta.
Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut.

Mis on kompromissleping?
Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Mis on seltsinguleping ?
Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil (eelkõige panuste tegemisega) kaitstes seltsingut kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega.

Mis on käsundusleping?
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule ( käsundiandja ) teenuseid (täitma käsundi ), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Mis on töövõtuleping? Mis seda iseloomustab?
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

Mis leping on maaklerileping?
Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti (VÕS § 658 lg 1).

Mis on agendileping?
Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 670 lg 1).

Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad?
Maakler, (kaubandus)tehingute vahendaja ▪. Börsi+maakler, kinnisvara+maakler, prahtimis+maakler. Maakleri+firma 30.
Agent , kellegi huvides ja volitusel tegutsev isik, vahetalitaja; ettevõtte v asutuse esindaja; salakuulaja ▪. Müügi+agent, reklaami+agent, kindlustus +agent, varustus+agent. Politsei+agent, luure+agent, sala+agent31
Maakler ei ole käsundiandja esindaja. Tema tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimise võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel.
Agent lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjale müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja vahendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjaga.Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg. 32

Mis on komisjonileping?
Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).

Mis on maksekäsund ja arveldusleping?
Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta.
Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil.
Arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu.

Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused?
Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Lepingu sõlmimise erisused:
Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
Tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.

Mis on kaubaveoleping?
Vedaja kohustub vedama saatja veost (vallasasja) sihtkohta ning andma selle üle saajale .
Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu ( veotasu ). Kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Ei kohaldata veose vedamisele merel.

Mis on reisijaveo leping, tšarterleping, pagas ?
Vedaja kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut ( reisija ) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse reisijateveo lepingu kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
Tellimusveoleping (tšarterleping) on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse.

• Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu.
  

Sõiduki juhti peab järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja.
Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu.

Mis on ekspedeerimisleping ?
Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene
teisiti.

Mis on pakettreisileping?
Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele reisijale reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).
Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum:

• veoteenus;
  

majutusteenus;
muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa.
Pakettreisiks on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust.

Mis on hoiuleping ? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus?
Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
Hoidjal on õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Hoiutasu loetakse vaikimisi kokkulepituks, kui asjaolude kohaselt saab eeldada hoidmist üksnes tasu eest, eelkõige siis, kui hoidja sõlmib hoiulepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
Tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.

Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele?
Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:

• tööl ei ole kokkulepitud omadusi;
  

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse;
töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada.
ÄRISEADUSTIK

Mida reguleerib äriseadustik?
Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (ÄS). ÄS eesmärgiks on vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis. Seadus kehtestab tugeva finantsmajandusliku kontrolli aktsiaseltside (AS) ja osaühingute (OÜ) üle. ÄS-s on reguleeritud OÜ-de ja AS-de juhtimisstruktuuride omavaheline pädevus ning on määratletud juhtimisorganite vastutus.
ÄS aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja annab selge raamistiku tegutsevatele firmadele kaitstes neid äripartnerite seadusevastase tegevuse eest.

Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala?
Ettevõtja – on füüsiline isik kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses on Ettevõtja (FIE) sätestatud äriühinguna. Ettevõtja on subjektiks.
Ettevõtte – on objektiks st. ettevõte on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sh ärisuhted, firmaväärtus jms saab olla lepingu objektiks ja mida saab müüa, osta või rentida.
Tegevusala – erinevatele tegevusaladele kohaldatakse ÄS-s tegevusalast sõltumata kohaldatakse ÄS sätteid. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja.
Tegevusala: Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud.

Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
Äriühingute liigid – Täisühing (TÜ), Usaldusühing (UÜ), Osaühing (OÜ), Aktsiaselts (AS), Tulundusühistu (TU), Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).
TÜ – äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kohustuste eest koos solidaarselt kogu oma varaga.
UÜ – äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks vastutab UÜ kohustuste eest kogu oma varaga ja teised oma UÜ sissemakse ulatuses.
OÜ – äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital (osad või aktsiad ), osanikud ei vastuta oma varaga kohustuste eest, OÜ vastutab oma varaga.
AS – äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma Asi kohustuste eest oma varaga. AS vastutab oma varaga.
TU – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.
FIE – vastutab oma varaga ja lihtne alustada ning lihtne aruandlus.

Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
FIE kantakse äriregistrisse ja FIE kohta kohaldatakse ettevõtja kohaldatavaid sätteid, FIE vastutab oma kohustuste eest täielikult oma varaga. FIE-na on hea ettevõtlusega hea alustada ei ole vaja täita ettevõttega seotud formaalsusi, pole vaja algkapitali, FIE eluiga sõltub isiku elueast.

Mis on ärinimi ? Kuidas neid eristatakse? Kuidas neid kaitsta saab?
Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks e. firmaks.
Firmasid eristatakse ärinime järgi ja ärinimi peab olema kantud äriregistrisse, nimi peab erinema teistest ärinimedest. NB! Relvi müüva ettevõtte nimi ei tohi olla Surm OÜ peab olema normaalne nimi.
Kes on esimesena firmanime äriregistris registreerinud see selle omale ka saab. Ärinimi ei või olla mõne isiku nimi ilma teatava laiendita.

Mis on prokuura?
Prokuura on volitus, mille on ettevõtja andnud prokuristile enda esindamiseks.

Mis andmeid saab äriregistrist?
Firmade asutamise dokumendid, põhikiri, juhtide nimekiri, liikmete nimekiri, esindusõigused, põhikapitali suurus, iga-aastane bilanss, asukohtade muutus, likvideerimise teade, kohustuslik lõpetamise teade, likvideerijad.

Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine?
Äriregistri kandeid saavad teha kohtunikud ja abikohtunikud. Kande peab kohtule esitama ettevõte juhatuse liige.

Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid?
OÜ saab asutada füüsiline ja juriidiline isik, ei pea tingimata olema mitu isikut. Asutamine tuleb teha notari juures või teha seda ID kaardiga. Osanikud peavad sõlmima asutamislepingu, tuleb tasuda osade eest, esitada kandeavaldus. OÜ-l ei ole vaja audiitori kontrolli asutamisel.

Kuidas toimub osaühingu juhtimine?
OÜ kõrgeim juhtorgan on osanike koosolek, kellele allub OÜ juhatus, seda juhul kui OÜ osakapital on alla 25 000 eurot juhul kui OÜ kapital on suurem kui 25 000 eurot siis peab OÜ-l olema nõukogu. Nõukogu 3 liiget, omanike esindajad.

Millised on osaühingu lõpetamise alused?
OÜ saab lõpetada osanike otsusega või kohtumäärusega, kohtumäärusega saab lõpetada siis, kui OÜ kapital on langenud alla nõutava miinimumi ja äriregister lõpetab kohtumäärusega ettevõtte tegevuse – sundlõpetamisega.
Samuti tuleb lõpetada, kui juhatuse volituse tähtaeg on lõppenud rohkem kui 2 aastat tagasi ja uut juhatust pole seni valitud.

Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine?
Sarnaselt OÜ-ga, asutajaks saab olla füüsiline isik(ud) või juriidilised isik(ud). Aktsionärid peavad sõlmima asutamislepingu, tuleb tasuda aktsiate eest, esitada kandeavaldus, audiitori erikontroll kohustuslik.
Võib asutada kahel viisil: aktsiate märkimiseta(lihtsam) ja aktsiate märkimisega(keerulisem).
Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimiseta tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut:

sõlmida asutamisleping
tasuda aktsiate eest
esitada registreerimisavaldus.
Aktsiaseltsi asutamisel aktsiate märkimisega on lisaks eeltoodutele vajalikud veel kaks toimingut: aktsiate märkimine ja asutamiskoosolek . Aktsia märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada aktsia ja võtab kohustuse selle eest tasuda. Kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmise juures.
Asutamiskoosolek:

otsustab aktsiaseltsi asutamise
võtab vastu põhikirja
valib juhatuse ja nõukogu liikmed
valib audiitori

Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
Ülim on aktsionäride üldkoosolek , üldkoosolekud on korralised või erakorralised. Üldkoosolek on pädev kui koosolekul on kohal üle poolte ASi aktsionäridest ja otsuseid võib vastu võtta kui poolt hääli on kohalolijatest üle 50%-i. Üldkoosolek valib nõukogu ja nõukogu valib juhatuse. Juhatus ja nõukogu on ASi juhtorganiteks. Nõukogus peab olema 3 liiget juhatuses võib olla 1 isik.

Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Näide. Kui aktsionäril on 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale.
Aktsionäril on õigus proportsionaalsele osale ettevõtte kasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist.
Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale.
Aktsiate liigid:
Lihtaktsia on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial.
Eelisaktsia on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Mõnikord on eelisaktsiatel siiski ka hääleõigus. Selle eesmärk on jätta juhtimisõigus piiratud grupi isikute kätte. Näiteks on A-klassi aktsial 10 häält, B-klassi aktsial 5 häält ja C-klassi aktsial 1 hääl.

Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted?
Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, erinevused saavad olla aktsiate erinevate suuruste korral. Aktsionäril on õigus saada vastavalt aktsia suurusele dividende, mille väljamaksmise on otsustanud üldkoosolek. Aktsionäri mittevaraline õigus on saada teavet ettevõtte kohta juhatuselt ainult aktsionäride üldkoosolekul. AS ei või anda laenu aktsionärile kellel on osalus suurem kui 1%.

Missugune on aktsiaseltsi struktuur? Mis on aktsiaseltsi juhtorganid? Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
Üldkoosolek on ASi kõrgeim juhtimisorgan . Üldkoosolek valib nõukogu ja nõukogu valib juhatuse. Need on ka ASi juhtorganid.
ASi juhib juhatus vastavalt nõukogu korraldustele. Juhatuse liige ei pea aga võib olla aktsionär, juhatuse liige peab olema teovõimeline.

Millised on aktsiaseltsi lõpetamise alused ja protseduurid ehk selleks vajalikud sooritused?
AS-i saab lõpetada üldkoosoleku otsusega (2/3 häälteenamus), kohtumäärusega (sundlõpetamine)või netovara vähenemisel alla nõutava miinimumi 25000 €.
Lõpetamisel tuleb üldkoosolekul valida likvideerija , kes esindab ASi ja on põhimõtteliselt sama kes juhatuse liige. Likvideerija peab esitama pankroti avalduse, lõpubilansi , teated tuleb avaldada ametlike Teadaannetes. AS-i dokumente peab säilitama 10a.

Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande ja esitab selle viivitamata audiitorile.
Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis näitab ära nõukogu heakskiidu juhatuse poolt koostatud aruandele, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning esitab aruande üldkoosolekule. Nõukogul on õigus teha muudatusi kasumi jaotamise ettepanekus enne selle esitamist üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Kasumi jaotamise otsuses märgitakse:

puhaskasumi suurus;
eraldised reservkapitali;
eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse;
aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa;
kasumi kasutamine muuks otstarbeks. (ÄS § 335).
Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt (ÄS § 336).
Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. (ÄS § 337).

Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted?
Aktsiakapitali saab suurendada täiendavate sissemaksetena või fondiemissiooni teel.

• ASi aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek, poolt peab olema 2/3 koosolekul kohalolevatest häältest. Suurendamisel peab toimuma igal juhul aktsiate märkimine, tingimused ja aeg lepitakse kokku aktsiakapitali suurendamise otsuses. Kui aktsiaid ei ole piisavalt märgitud võib aktsiakapitali suurendamise lugeda läbikukkunuks. Aktsionäridel on eesõigus aktsiaid märkida vastavalt oma osa suurusele. Nõukogu saab ka otsustada aktsiakapitali suurendamist seda juhul kui nii on kokku lepitud ASi põhikirjas.
  

Fondiemissioon toimub ASi omakapitali arvel sissemakseid tegemata, sisuliselt tõstetaks bilansis summad ühelt kontolt aktsiakontole. Fondiemissiooni puhul ei kasva ASi vara, aktsiakapitali suurendamisel küll, sest makstakse sisse reaalset raha. Fondiemissioonil võib lasta juurde uusi aktsiaid või suurendada olemasolevate aktsiate väärtust.
Aktsiakapitali vähendamisel on samad teavitamise ja vastuvõtmise nõuded, mis suurendamisel. Vähendamisel tühistatakse mõned aktsiad või nende väärtust. Aktsiakapitali ei või vähendada enam kui 25 000 euroni. Vähendamise teade tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes, vähendamisel tuleb arvestada võlausaldajate huvidega.

Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
Kui põhiaktsionärile kuulub 90% osalusest siis on tal õigus üldkoosoleku otsusega üle võtta vähemusaktsionäride aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest. Tegevus on reguleeritud ÄS-s
Ülevõtmisest antakse teada juhatusele, juhatus kutsub kokku üldkoosoleku, kus üldkoosolek saab otsuse vastu võtta 95% häälteenamusega. Notar peab tehingu tõestama.
Kui hind vähemusaktsionäridele ei ole vastuvõetav, siis nad võivad nõuda kohtult õiglase hinna määramist ühe kuu jooksul peale otsuse teatavakstegemist.

Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus33.
Ettevõtlusvorm
Minimaalne nõutav algkapital (euro)
Minimaalne nõutav asutajate arv
Varaline vastutus
Juhtimine
FIE
puudub
üks
FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga
Juhtimisorganid puuduvad
Osaühing
2500
vähemalt üks
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest
Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; kui osakapital ületab 1600 euro piiri ja juhatuse liikmeid on alla kolme, peab osaühingul olema nõukogu
Aktsiaselts
25 000
vähemalt üks
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu
Täisühing
puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
vähemalt kaks
Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad;
Usaldusühing
puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga
vähemalt kaks
Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses
Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad;
Tulundusühistu
2500
vähemalt viis
Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti
Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan.

Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
See tuleb Eestis registreerida Äriregistris, tuleb määrata Eesti esindaja, filiaalile kohaldatakse Eesti seadusi, filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid välismaa äriühingu osa. Eesti filiaali võetud kohustuste eest vastutab välismaal asuv ühing. Eesti raamatupidamisekohustus.

Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada?
Keeruline protsess, mis võtab aega 6-7 kuud, sest teadete edastamine võtab aega.
Äriühing võib ühineda teise äriühinguga, kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks. Ehk asutamine ja likvideerimine, et peaaegu korraga mõlema variandi puhul.
Ühineda võivad kõik äriühingud, ühendatava varad lähevad üle ühendavale ühingule.
Ühinemisel tuleb koostada ühinemise leping, mis on notariaalselt kinnitatud ning peab sisaldama järgmisi dokumente:

• ühinemiseleping,
  

audiitorkontroll,
koostada ühinemisearuanne,
osanike ja aktsionäride nõusolekud,
teated võlausaldajatele,
avaldus äriregistrile.
Jagunemine on vastand ühinemisele, kuid sellele kehtivad samad nõuded, mis ühinemisele.
Jagunemine võib toimuda kahel viisil:

Jaotumisena, jaguneva ühingu vara läheb üle uuele või olemasolevale ühingule ning jagunev ühing lõpeb.
Eraldumisena, osa varast läheb üle omandavale ühingule ja ühing jääb ise edasi tegutsema.
Ümberkujundamine toimub äriühingu (va. tulundusühing) soovil tegeleda mingil muul tegevusalal kui hetkel, ühingut ei pea likvideerima, osalused osanikel, aktsionäridel säilib.
Ümberkujundamisel tuleb eristada järgmisi etappe:

• ümberkujundamise aruande koostamine,
  

ümberkujundamiseotsuse tegemine,
võlausaldajate teavitamine,
vara hindamine,
avalduse esitamine äriregistrile.

Milline on piiriülese ühinemise kord?
Eesti äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1–9) artikli 2 punktis 1 sätestatud nõuetele ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub lepinguriigis (edaspidi piiriülene ühinemine).(ÄS § 4331).
Kui Eesti äriühing osaleb ühinemisel siis temale kohaldatakse Eesti ÄS.
Ühinemise peab heaks kiitma üldkoosolek, ühinemiseks tuleb sõlmida ühinemiseleping, sellele tuleb lisada ühendava ühingu põhikiri ja mille peab kinnitama notar. Ühinemisearuandes tuleb selgitada ühinemise mõju ASi või OÜ töötajatele ning võlausaldajatele.
Piiriülese ühinemisel on reguleeritud ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate, töötajate huvide kaitse.
PANKROT JA SANEERIMINE

Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
Pankrotiseadus (PankrS, RT I 2003, 17, 95; 29.06.2011, 1) reguleerib pankrotiga seonduvate probleemide lahendamist ja sätestab nende õigusliku menetlemise korra.
Saneerimisseadus (SanS, RT I 2008, 53, 296; 2010, 2, 3) reguleerib ettevõtete saneerimist, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus.

Mis on pankrot?
Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetust nimetatakse pankrotiks.
Maksejõuetu ettevõte on pankrotis kuid pankroti saab välja kuulutada kohus.

Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse?

• Pankroti saab algatada võlausaldaja kellel on nõue võlgniku vastu, võlausaldaja peab tõendama oma nõuet.
  

Algatamise võib ja peab algatama ettevõtte juhtkond kui on selgunud, et ettevõte on maksejõuetu, pankrotiavaldus tuleb juhtkonnal esitada vähemalt 20-ne päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel.
Avaldus tuleb esitada kohtule. Pankroti kuulutab välja kohus vaadates läbi pankrotihalduri aruande ja teeb selle järgi otsuse.

Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja?
Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ja kohalik omavalitsus.
Pankrotivõlausaldajaks on isik kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
Pankrotiorganid:

• pankrotihaldur ,
  

pankrotitoimkond,
võlausaldajate üldkoosolek,
kohus.
Pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja, tema teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus.
Pankrotitoimkond esindab võlausaldajate huve, võlausaldajad (võlausaldajate üldkoosolek) on valinud pankrotitoimkonna, pankrotitoimkond kontrollib halduri tegevust.
Võlausaldajate üldkoosolek koosneb võlausaldajatest või nende esindajatest. Võlausaldajate üldkoosolek kinnitab halduri, pankrotitoimkonna, otsustab kas võlgnik saab tegevust jätkata või tuleb see lõpetada, kompromissitegemine, nõuete kaitsmise, pankrotitoimkonna tasustamise.
Kohus teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi.

Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
Võlgniku kohustuseks on anda infot oma vara kohta, esitama haldurile bilansi pankrotiväljakuulutamise seisuga koos vara ja kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab olema protsessi käigus kättesaadav, kohus võib võlgnikul keelata elukohast lahkumise.
Võlgniku õiguseks on tutvuda pankrotihalduri toimikuga ja kohtutoimikuga.

Millest moodustub pankrotivara?
Pankrotivara on vara, mis moodustub võlgniku varast pankrotiotsuse alusel. Vara saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivaraks on vara, mis oli võlgnikul enne pankrotiväljakuulutamist ja pankrotivara võib olla ka vara mille haldur võib tagasi võita.

Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses?
Tagasivõitmine on enne pankrotimenetlust tehtud tehingute tühistamine, mis oli võlausaldajatele kahjulik.
Välistatakse pankrotivara hulka:

• isiklikud meened,
  

toetused ja
kolmandate isikute vara.

Kuidas toimub pankrotivara valitsemine?
Pankrotivara valitseb pankrotihaldur, haldur koostab varade nimekirja, varade müügist saab pankrotiprotsessi läbi viia ja tasuda võlausaldajatele.

Kuidas pankrotimenetlus lõpeb?
Pankrotimenetlus lõpeb:

pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5);
pankrotimenetluse raugemisega (§ 158);
pankroti aluse äralangemisega (§ 159);
võlausaldajate nõusolekul (§ 160);
lõpparuande kinnitamisega (§ 163);
kompromissi kinnitamisega (§ 183);
muul seadusest tuleneval alusel. (PankrS § 157).

Mis on kompromiss pankrotimenetluses?
Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaega . Kompromissettepaneku võib teha võlgnik või pankrotihaldur, otsuse kompromissi kohta teeb kohus ja võlausaldajate üldkoosolek.

Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
Juhul kui füüsilisest isik teeb kohtule kohustustes vabastamise taotluse ja kui võlgnik ei ole sooritanud kuritegu, siis võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastada. St, et võlgnik on 5 aasta jooksul tasunud oma töötasust kokkulepitud osa võlgnike usaldusisikule tagasi ja ta pole varjanud oma muid sissetulekuid. Kui võlgnik saab 10 aasta jooksul mõne päranduse siis sellest peab ta ära maksma poole.

Mida reguleerib saneerimisseadus?
Saneerimisseadus reguleerib ettevõtete saneerimist, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus.

Mis on saneerimine?
Seaduse mõistes on saneerimine abinõude rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, ettevõtte likviidsuse tagamiseks, kasumilikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandustegevuse jätkamine.

Kuidas saneerimismenetlus algatatakse?
Saneerimise saab algatada ettevõtja ise esitades sellekohase avalduse kohtule, siis kohus otsustab kas algatada saneerimine või mitte. Saneerimisavaldusele tuleb lisada põhjendus miks saneerimist vaja on; selgitama majandusraskuste asjaolusid.
Dokumendid, mis tuleb lisada:

• raamatupidamise aruanne,
  

ülevaade finantsseisundist,
rahavoogude aruanne, ja majandustulemused,
võlgade nimekiri saneerimisavalduse seisuga.

Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
Teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõte majandusolukorrast ja saneerimisevõimalikkusest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimisperioodil, kontrollida võlausaldajate õiguspärasust ja ettevõtte tehingute otstarbekust. Nõustaja teostab ka järelvalvet saneerimiskava täitmise üle.

Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine?
Saneerimiskava koostab saneerimise nõustaja, kava esitatakse võlausaldajatele. Saneerimisekava võtab vastu võlausaldajate koosolek, vähemalt pooled võlausaldajad peavad saneerimisekava poolt olema, kava kinnitab kohus.

Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse?
Saneerimismenetlus lõpeb:

• ennetähtaegsel lõpetamisel,
  

saneerimisekava tühistamisel,
saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või
saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmisel tähtaja möödumisel.

Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad?
Pankrotimenetluses saab teha kompromissi mis sisuliselt on peaaegu sama mis saneerimine.
PEREKONNAÕIGUS
379. Mida reguleerib perekonnaseadus ?
Perekonnaseadus (PKS, RT I 2009, 60, 395; 21.12.2010, 4) reguleerib abielu, sugulusest tulenevaid varalisi ja mittevaralisi õiguseid ja kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eeskostet.
Varalised nt abieluvaraleping , ülalpidamiskohustus, täisealise lapse kulutused majapidamisele, lapse vara hooldamine. Mittevaralised nt abielu sõlmimine, sugulus , põlvnemine, vanema õigused ja kohustused. Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe (PKS § 147 lg 1). Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (PKS § 116 lg 2). Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja (PKS §171 lg 1). Eestkostjateks võivad olla füüsiline isik, juriidiline isik, eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid valla- või linnavalitsus.

Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik.
Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.(PKS § 150)
380. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?

• Abieluline kooselu ning abikaasade õigused ja kohustused (PKS § 15);
  

Perekonna ülalpidamise kohustus (PKS § 16);
Kulutused perekonnale (PKS § 17);
Tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18);
Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest (PKS § 19);
Hoolsuskohustuse ulatus (PKS § 20);
Perekonna ühine eluase (PKS § 21).
Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Teine oluline abikaasade kohustus on üksteist ja kogu perekonda ülal pidada ja seda ka juhul, kui abikaasad elavad lahus. Seaduse kohaselt tekib abikaasadel ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Perekonnaseaduses eeltoodud sätete näol peaks olema tegemist üldtunnustatud arusaamaga, millega peavad mees ja naine arvestama, kui nad soovivad abielluda ja perekonna luua; mis peaks olema sellise tähtsa sammu eesmärk – endale võetakse (eelkõige moraalne) kohustus toetada ja abistada üksteist ja teha kõik endast olenev perekonna heaoluks. Uue mõistena on seadusesse sisse toodud „perekonna eluase“ - see on eluruum , kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Perekonna eluaseme ehk kodu suhtes on abikaasade õigused eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel.
381. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?
Seadus võimaldab abiellujatel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida kolme varasuhte liigi vahel:

Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara. Abielu lahutades jagatakse ühisvara pooleks.
Vara juurdekasvu tasaarvestus - Näiteks: Matil oli abielludes 250 000 krooni ja Katil 200 000 krooni. Lahutamise ajaks oli Matil vara 150 000 krooni ja Katil 100 000 krooni võrra rohkem. Seega oli Mati vara juurdekasv 50 000 krooni võrra suurem kui Katil, kel on nüüd õigus nõuda Matilt poolt varade juurdekasvu vahest ehk 25 000 krooni. Sel moel suureneb mõlema abikaasa vara ühepalju. Kui vara suureneb võrdselt või ei muutu, ei ole kummalgi vaja midagi nõuda.
Varalahusus - tekib samuti poolte kokkuleppel abiellumisel või seatakse vara juurdekasvu tasaarvestuse vararežiimiks abieluvaralepinguga. Varalahususe korral käsitletakse abikaasasid varalistes suhetes üksteisest eraldiseisvate isikutena, kes ei ole teineteisega abielus
382. Mis on sugulus?
Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed . Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad , on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi. (PKS § 80)
383. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
Täisealised isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased on kohustatud ülalpidamist andma alaealisele lapsele. Samuti põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamist jätkavale täisealisele lapsele, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja muule otsejoones sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui ülalpidamist vajavaid isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma , siis eelistatakse alaealist last. Abikaasa on võrdsustatud ülalpidamist vajavate isikute järjestuses alaealise lapsega. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), mille ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (s.h hariduse, kasvatamise kulud). Ulatuse määr ei tohi kahjustada ülalpidamiskohustuslase vajadusi ja tavalist elulaadi v.a kohustused alaealise lapse vastu.
Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi (PKS § 111 lg 1).

Mida reguleerib pärimisseadus ?
Kui inimene on surnud, aga ei ole endast jätnud maha testamenti, mis on tema viimane tahte avaldus, kuid kui testamenti ei ole siis rakendatakse pärimisseadust (PärS, RT I 2008, 7, 52; 2010, 38, 231).

Mis on pärimisõigus?
Objektiivse õiguse tähenduses on pärimisõigus normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele.
Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes.

Kuidas toimub pärimine seaduse järgi?
Seaduse järgi päritakse siis kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega pärimislepingut.

Milline on abikaasa seisund pärijana?
Pärimisseaduse alusel tekib esimesena õigus pärida lastel ja abikaasal. Kui aga nt. surnu on abielu lahutanud ja elas koos uue abikaasaga siis on õigus pärida viimasel abikaasal ehk üleelanud abikaasa (lesk).
I järjekorras pärib abikaasa võrdselt lastega kuid mitte vähem kui ¼ pärandist.
II järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist.
III järjekorrapärijad abikaasa kõrval ei päri kui pole I ja II järjekorra sugulasi, pärib abikaasa kogu pärandi.

Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks?
Kui puuduvad kolme järgu pärijaid või pärijad loobuvad pärandist ning ei ole koostatud testamenti, siis on pärijaks kohalik omavalitsus, kus surnu elas. Kui surnu elas välismaal, siis on pärijaks riik. Kohustusi KOV ja riik ei päri.

Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi?
Pärandaja viimaseks tahteks on PärS järgi testamendi või pärimislepinguga tehtud pärandaja korraldused surma puhuks. Pärandajal endal on õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisega ainult nn. sundosaga. Ehk ei saa ilma jätta seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast ega töövõimetut abikaasat.

Mis on annak ja selle ese?
Kui pärandaja võib teha korralduse, et ta määrab teatud osa oma varast ühele või mitmele isikule ilma, et see oleks tema õigusjärgne pärija. Seda nimetatakse annakuks.
Annaksuks võib olla asi, raha, õigus, nõue, kohustustest vabastamine või mõni muu üleantav hüve. Nt. võib pärandaja testamendiga anda elukaaslasele õiguse elada pärandvara hulka kuuluvas elamus.

Mis on sihtkäsund ja selle ese?
Surma puhuks tehtud korraldus, sarnane annakule, millega pärandaja paneb pärijale või annakusaajale mingid kohustused, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Nt tuleb pärijal hooldada tema hauaplatsi ja milline peab oleme surnu hauaplats. Nt kes peab tema lemmiklooma hooldama ja kuidas.

Mis on sihtmäärang ja selle ese?
Testaatori korraldus millega ta testamendis kohustub pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal otstarbel. Nt tuleb pärandvarast kindel rahasumma eraldada raamatukogule.

Kes on testamenditäitja?
Pärimisel tekkida võivate probleemide lahendaja. Testamenditäitja määrab pärandaja, kui pärandaja on surnud, siis määrab selle notar, testamenditäitjaks võib nt olla kohtutäitur .

Millised on testamenditäitja kohustused?
Ta peab täitma pärandi hooldaja kohustusi, peab täitma annakuid, sihtkäsundeid, sihtmääranguid, ja muid pärandist tulenevaid ülesandeid. Ta peab pärandid heaperemehelikult valitsema ja tagama selle täitmise.
Ka võib testamenditäitja võtta pärandi suhtes kohustusi, kui see on testamendi täitmiseks vajalik.
Peab enda tegevuse üle aru andma ja vastutab tema poolt tekitatud süülise kahju eest

Mis on testament ja millised on testamendi liigid?
Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
Testamendi liigid:

• notariaalne
  

kodune
kodune omakäeline
tunnistajate juuresolekul kirjutatud testament.
Mida pidada meeles koduse testamendi koostamisel?
Kindlasti tuleb see kirja panna oma käega. Vaidluste välistamiseks seega soovitavalt käsikirjaliselt. Samuti tuleb sellele kindlasti märkida kuupäev ning allkiri. Kuupäeva kirjutamine on ilmtingimata vajalik, sest selle järgi arvestatakse 6-kuulist testamendi aegumistähtaega. Sisu osas võiks testament olla võimalikult täpne – mida täpsemalt objekte, päranduseks määratud osi ja isikuid kirjeldate, seda väiksem on hiljem oht arusaamatusteks. Kui inimene pole võimeline oma käega kirjutama, tuleb kõne alla tunnistajate juuresolekul tehtud testament. Tunnistajatega testamendi koostamisel on aga jällegi omaette reeglid (vt järgmine lõik).
[Sellisel juhul kirjutab testamendi tegija testamendile alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märgib ära testamenti ära selle tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajatega testament ei pea olema  ise (omakäeliselt) kirjutatud, see võib olla ka trükitud kujul. Oluline on, et testamendi tegija kirjutaks  sellele tunnistajate nähes alla! Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testamendi tegija teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet (nt "Kutsusin Teid, et oleksite tunnistajad minu testamendi tegemise juures"). Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testamendi tegija on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testamendi tegija on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on ta selle tegemisel teo- ja otsustusvõimeline. OLULINE PIIRANG TUNNISTAJAKS OLEMISEL - tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament (või mõni korraldus selles) tehakse. Seega on tunnistajate ring tegelikult suhteliselt piiratud. Kui seda KEELDU RIKUTAKSE , on need surmajärgsed korraldused, mis puudutavad konkreetseid tunnistajaid või nende sugulasi tühised. Nt kui Maie pärandab testamendiga muuseas oma korteri naabrinaisele Valvele ja Valve on olnud tunnistaja testamendi juures, on selline korraldus kehtetu ja Valve ei saa korterit.]
Testamendi tegija võib testamenti hoida kodus või anda selle hoiule usaldusväärsele isikule. See isik kohustub testamendi peale isiku surma viima viivitamatult notari juurde. Niipalju siis kodusest testamendist.34

Mille poolest erineb pärimisleping testamendist?
Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku vaheline kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole ja määrab talle kohustused.
Testamendist saab loobuda ühepoolselt aga pärimislepingust ei saa ühepoolselt loobuda.

Mis on pärandi avanemine?
Pärand avaneb isiku surma korral ja pärand avaneb isiku surmapäeval. Pärandi avamise koht on pärandaja viimane elukoht

Kuidas saab pärandist loobuda?
Pärimisest saab loobuda kolme kuu jooksul, kui on teatavaks saanud isiku surm ning saadakse omale pärand.

Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus?
Pärimistunnistus antakse pärandi vastuvõtmisel, pärimistunnistus tuleb ise küsida notarilt. Kui pärand on vastu võetud, siis sellest ka enam loobuda ei saa. Kui pärandist loobutakse, ei ole hiljem seda võimalik vastu võtta.

Kuidas toimub testamendi täitmine?
Testamendi täitmist kontrollib notar kui pärandisaajad ei ela Eestis või ei ole teovõimelised siis määrab notar testamenditäitja, kelleks võib olla kohtutäitur.

Kes on kaaspärija?
Kui pärijaid on mitu, siis nad on kaaspärijad, siis kuulub pärandvara neile ühiselt.
Nt pärandaja raha pangaarvel, seda saab välja võtta siis, kui kõik pärijad on sellega nõus.

Milles seisneb pärandvara ühisus?
Juhul kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha üksnes ühiselt.
Iga kaaspärija võib iseseisvalt käsutada (müüa, kinkida, pantida vms) ainult temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st tema osa kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast.
Tehing, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama35 osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud. Juhul kui pärijad soovivad pärandvara ühisuse lõpetada ning pärandi hulka kuuluva vara omavahel jagada, tuleb neil sõlmida pärandvara jagamise leping. Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija tingimusel, et on teada kõik pärijad. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kui pärandvara hulka kuulub näiteks kinnisasi, hooneühistu liikmesus või osaühingu osa, peab pärandvara jagamise leping olema notariaalselt tõestatud.36
KARISTUSÕIGUS

Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
Karistusõigus on avaliku õiguse valdkonda kuuluv õigusharu, mis näitab ära keelatud teod ja ka selle , kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma.
Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse.37

Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu.38

Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on , kaitsetes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav . Peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel.39

Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
Karistusõigus määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Määrab kindlaks kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel.
Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvaheliste üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavad põhiseadusele.

Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
Lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ettenähtud.
Saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist.40

Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit:

tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel);
kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.

Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
Ruumilise kehtivuse seisukohast kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest.

Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust?
Isikulise kehtivuse seisukohast kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning:

tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või
teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.
Eesti karistusseadus kehtib:

väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane;
välisriigi ametiisikule pistise või altkäemaksu andmise, välisriigi ametiisiku poolt mõjuvõimuga kauplemise ja nende kuritegudega seotud kuriteo kohta, mille on toime pannud Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis registreeritud juriidiline isik.
Karistust ei kohaldada riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Milline tegu või tegevus on süütegu ?
Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav süüline tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ning väärtegudeks.

Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses).
Kuritegu on raske seaduse rikkumine ja selleks, et saaks rääkida kuriteost, peab teo toimepanija olema süüdi nii oma tegevuse kui ka oma tahtluse poolest.
Eestis on kuritegu karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.

Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
Jah, karistatav on tegu - tegevus või tegevusetus -, kui see vastab süüteokoosseisu tunnustele, teo õigusvastasus ei ole välistatud ja isik paneb teo toime süüliselt.

Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus , kavatsetus või ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus , motiiv , eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Kuidas anda hinnang teole , mis võib olla süütegu?
Hinnata tuleb tegu põhimõttel, kas see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga. Õigusvastasust välistav asjaolu on näiteks hädakaitse ja hädaseisundi puhul on tegemist ühe õigushüve päästmisega teise hüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga - selline tegevus on õigustatud kui päästetud hüve on ohverdatud hüvest olulisem.

Nimetage kuritegude raskusastmed?
Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod:

esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine;
teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

Millised on süüteost osavõtu vormid?
Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja:

kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole;
kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.

Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik?
Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses:

vaimuhaigusega;
ajutise raske psüühikahäirega;
nõrgamõistuslikkusega;
nõdrameelsusega või
muu raske psüühikahäirega.
Kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on oluliselt piiratud.

Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (ennetav) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama.

Nimetage põhi- ja lisakaristused.
Kuriteo põhikaristused on rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine.
Väärteo põhikaristused on rahatrahv, arest, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine . Juriidilisele isikule süüteo eest määratavaks lisakaristuseks võib olla riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine ning loomapidamise õiguse äravõtmine.

Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
Süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine (nt auto ära võtmine, millega veeti salakaupa), süüteoga saadud vara konfiskeerimine, kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, karistusjärgne käitumiskontroll, karistusjärgne kinnipidamine.
Alaealisele kohaldatavateks mõjutusvahenditeks võib olla hoiatus , käitumiskontrollile allutamine, noortekodusse paigutamine , kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.
juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine. Juriidilisele isikule süüteo eest määratavaks lisakaristuseks võib olla riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine ning loomapidamise õiguse äravõtmine.

Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
Jah – juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks. Juriidilist isikut saab karistada rahatrahvi ja sundlõpetamisega.

Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
Karistust kergendavad asjaolud on:

süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;
kahju vabatahtlik hüvitamine ;
süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;
süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;
süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;
leppimine kannatanuga.
Kuid karistuse kohaldamisel võib arvestada ka eelpool loetlemata asjaolusid.
Karistust raskendavad asjaolud on:

omakasu või muu madal motiiv;
süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;
süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;
süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses;
süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;
süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
raske tagajärje põhjustamine;
süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
süüteo toimepanemine grupi poolt;
süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine.

Millal kohaldatakse liitkaristusi?
Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

Nimetage liitkaristuste piirmäärad.
Samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
Liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku1 (KarS, RT I 2001, 61, 364; 29.12.2011, 1) eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus.

Millised on karistused väärteo eest?
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.

Kes lahendavad väärteoasju?
Väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata.

Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksualane väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat.

Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
Kohtuväline menetlus võib toimuda kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena.
Kohtulik menetlus toimub siis kui selle arutamine või konfiskeerimine on seaduse alusel kohtu pädevuses või kui on vaja otsustada aresti mõistmine.

Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks?
Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki (peatükid 8 – 24) vahel, igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod (nt. isikuvastased, varavastused jt) või nende karistusseadustiku peatükki koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused (nt. ametialased ja kaitseväeteenistusealased süüteod).

Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad?
Kõige raskemini karistatavad süüteod on inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod. (inimsusevastased– tapmine, mõrv; genotsiid, agressioon, sõjapropaganda, sõjasüüteod, piraatlus, jne).
ÕIGUS JA ÕIGLUS
ÕIGUSTEADUS

Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud?
Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Tavakasutuses jäävad tahaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse küsimustele õigusnormide sisust.
Ülikoolide ja akadeemiate motoks on olnud rerum cognoscere causus ehk asjade põhjuste tundmaõppimine41.
Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele. Õigusteadus on väga vana teadus.
Kaasaegne arusaam õigusteadusest on n.ö. kompleksne käsitlus, mis tähendab, et õigusteadus on koguv mõiste, mitmest õigusteadusest koosnev teadus.

õiguse filosoofia
õiguse ajalugu
õiguse teooria
õigusdogmaatika e jurisprudentsi
õiguse sotsioloogia
Kõik nimetatud teadused , õiguse filosoofia, õiguse ajalugu, õigusdogmaatika e jurisprudents , õigusteooria ja õiguse sotsioloogia, on õigusteadused ja samas moodustavad kogumis ühe õigusteaduse. Küsimus on seejuures selles, millisest aspektist õigust uuritakse.
Et teadus kujutab endast paljus süstemaatilist uurimistööd, siis on ka õigusteaduses mõnikord raske määratleda, millisesse õigusteadusesse üks või teine uurimistöö kuulub.
Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Vanim õigusteaduse haru ongi õigusdogmaatika ehk jurisprudents, so teadus kehtivast kehtestatud ehk positiivsest õigusest, mille ülesandeks on õigusnormide tõlgendamine ja süstematiseerimine.
Jurist ei saa piirduda nn tehnilise oskusega normi lugeda ja süstematiseerida. Tuleb osata vastata ka küsimusele, miks tuleb normi just nii mõista ja mitte teisiti? Miks on lahendus just selline? Miks on õiguslik institutsioon kujunenud just selliseks?
Õigussotsioloogia uurib õigusnorme inimeste käitumist juhtivate teguritena. Selgitab muu hulgas, kuidas normidest kinni peetakse, kuidas normid mõjuvad, milline on õiguse ja ühiskonna seos (üldiselt). Annab õigusteaduse kasutusse põhiteadmised ühiskonnast.
Õigusajalugu vaatleb minevikku, norme mis pole enam kehtivad, ja arenguid, mis on viinud kehtinud või hetkel kehtivate normide tekkele.
Võrdlev õigusteadus on lähedane õigusdogmaatikale. Selle uurimisobjektiks on norm kui süsteemi saadus ning peamiseks ülesandeks teiste õigussüsteemide struktuuride ning neis jõustunud normide sisu selgitamine.42

Millisel alusel jaotatakse õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted “ius non scriptum ” ja “ius scriptum”?
Õiguse kui sotsiaalse korra arenemine on protsess, mis jaguneb õiguse eelajalooks ning õiguse ajalooks. Jaotus tuleneb kirjalike allikate olemasolust või nende puudumisest.

• Õigus eksisteeris enne kui ta kirja pandi. See periood on õiguse eelajalugu – ius non scriptum. Õigust mõisteti ka sugukondliku korra ajal. Õiguse püsivad väärtuslikud ideed evisid ammu enne kirjakunsti. Püsiv väärtus on siiski seotud aegruumiga. Õiguse eelajaloos polnud sotsiaalne kord eraldunud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad.
  

Hiljem eri elementide omandades domineeriva tähtsuse ning kirja panduna algab õiguse ajalugu – ius sciptum „tõeline õigus“. Kirja pandud kujul on õigus väärtus, mille kohta kõigil on võimalik teavet saada (Marcus Tulius Cicero). Vanimad kirjutatud õigused on väga sarnased: Manu seadused, XII tahvli seadused, Russkaja Pravda jt. Ius scriptumi alguses säilis pikk aega sugukondlikule korrale iseloomulik. Õigusnormidel polnud sunniiseloomu riikliku sunni tähenduses, riigil polnud monopoli kohtupidamises. Algusperioodil polnud ius scriptum ühtne kogu riigi territooriumil. Ius scriptum sisaldas ka hulgaliselt tavasid ning tabusid. Samas on ta formaalselt määratletud ning lähtub riigist kui institutsioonist. Kõigile kehtib võrdne ja määratletud nõudmine.

Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks? Millest koosneb õiguse idee?
Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist:

• Õiglusest – inimeste kooselu põhiväärtus . Valdavalt on jõutud järeldusele , et õiglus ei esita õigusele nõuet „igaühele võrdselt“, pigem on see nõue „igaühele oma“. „Sobiva“ õiguse näiteks on kohtuniku otsus. Kohtuniku ülesanne on õigust rakendada seda, mis konkreetset kaasust silmas pidades lahendusena kõige rohkem õiglusele vastab. Aristoteles – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma.
  

Õiguslikust garanteeritusest – ehk õiguskindlus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel.
Eesmärgipärasusest – õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus, eemärk on selle taotluse ideaalne kujund. Õigus tervikuna on suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab väljenduse õigusnormides. Õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama õiguse idee teisi komponente – õiglust ja õiguskindlust.
Kokkuvõtlikult – õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise „taga“ seisab õiguse idee.
ÕIGLUS

Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õigluse seos? Kuidas defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset õigluskontseptsiooni?
Õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises.
Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus.
Õiguse ideaal oleks see, kui õigus ja õiglus oleks kokkulangevad mõisted; kui õigus oleks õigluse vorm ja õiglus õiguse sisu, mis oleks kehtestatud seaduses. Nüüdisaja õigusriigi kontseptsiooni põhisisu ongi õiglane õigus, mis on loodud õiguspäraselt üldistes huvides.
Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust:

• Võrdsustav – realiseerib valdavalt eraõiguse valdkonnas ( kahjude hüvitamine). Ius commutativa (võrdsustava õigluse) puhul, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada.
  

Jaotav – realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Igaüks saab selle, mis on talle ette nähtud. Ius distributiva (jaotava õigluse) puhul peab saama arvestada põhimõttega „igaühele oma“. Seadus peab olulisi, õigusega kaitsmist väärivaid asjaolusid arvesse võtma. I.Tammelo vaated õpetavad nägema väärtusi, mis seisavad positiivse õiguse kohal ja millega see positiivne õigus peab arvestama.
Aristoteleselt pärineb õigluse jaotus jaotatavaks ja võrdsustavaks õigluseks. Jaotav õiglus (distributiivne õiglus e ius distributiva): kehtib põhimõte igaühele oma. Jaotava õigluse põhimõte on siis järgitud, kui hüvesid jaotatakse proportsionaalselt, kusjuures õiglus tähendab seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Teisisõnu ei anna Aristotelese järgi selline õiglus igaühele võrdselt, vaid vastavalt tema väärivusele, st vastavuses tema koha (staatuse) ja panusega ühiskonnas.
Relativistide järgi realiseerub positiivne õiguskord praktikas küsitavalt, sest positiivsed õiguskorrad lubavadki milleski igaühele oma, kuid väärtusotsustused jäävad alati teatud määral subjektiivseks, õigusnormide tõlgendused küsitavaks ning huvide konflikti saab lahendada vaid kahel viisil – kas otsustatakse kahest ühe huvi kasuks või minnakse kompromissile ning selgust absoluutsest õiglusest ei tule.

Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex – seadus) ja juristlik (lad. k. Jus – õigus)?
Germaani õiguse perekonnas määratletakse õiguse allikat kui ühiskonna tahtel põhinevat õigust. See väljendub kas seaduses või kirjutatud õiguses, st. õiguse leidmiseks on vaja pöörduda seaduse poole.(Eesti õiguskord).
Teine pool on anglo-ameerika (USA) common law tunnistab just pretsedenti kui üksikjuhu puhul tehtud otsust õiguse allikana. St. common law koosnebki kohtulahenditest.
Meil otsustatakse õigust seaduse järgi ehk vaadatakse seadusest missugune “käitumine” sellisele punktile vastab, siis Ameerikas otsustatakse eelmise “käitumise” pealt kuidas sarnasel juhtumi puhul tuleks käituda.

Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord?
Positiivselt õiguselt oodatakse ,et temas kätketud õiguslikus lahendid oleksid head ning õiglased. Üks võimalus on õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus.
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele. Positiivsest õigusest tulenevad konkreetsed subjektiivsed õigused. Kontinentaaleuroopa õigussüsteemis, millesse Eesti kuulub, on positiivsel õigusel eriliselt tähtis roll, sest õiguse allikana nähakse ennekõike õigusakte. Seetõttu nimetatakse kontinentaaleuroopa õigussüsteemi ka seadusõiguseks. Kuigi seadusõigus ei välista kohtupretsedendi arvessevõtmist, on see keerukam kui angloameerika õigussüsteemis.
Ülipositiivse õiguse doktriin (on õpetus, teaduslik või filosoofiline teooria, poliitiline juhtmõte) – põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel (loodus-, loomuõigus või mõistuseõigus. Nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõiglusele ehk ülipositiivsele õiglusele.

Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õiguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused?
Õiguskorra kaks suurt valdkonda (kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris). Need on peavaldkonnad, mida on võimalik liigendada alavaldkondadeks, kuhu omakorda lülituvad kõrvalvaldkonnad.

• Huviteooria – vanim eristamise kriteerium –avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga.
  

Subjektiteooria – kaasajal määrvaks – õiguslik probleem kuulub sellest teooriast lähtudes eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhetes).
Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib.
Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes.
Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus).
Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
Era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikeks alusteks on see, et avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist).

Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel ?
Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. N: Kui jurist küsib , kas seadus kehtib , siis ei mõtle ta, kas seda järgitakse pidevalt või ainult enamikel juhtudel. Ta mõtleb, kas sellel normil on formaalne kehtivus, mida on võimalik saavutada õigusloome kaudu. Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama ( EV põhiseaduse §3).

Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus?
Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad:
1.LEGISLATIIVAKTIDEKS – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt; seadusandlus, seadusandlik võim – legislature. HALDUSAKTIDEKS – vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt;
See on õiguse allikate formaalne jaotus.
Kui võtta aluseks, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse:
1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT
3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT jurisdiktsioon - õiguse-, kohtumõistmine; võimkond
See on õiguse allikate funktsionaalne liigituseks.

Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal -delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?
Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki:

generaaldelegatsioon;
spetsiaaldelegatsioon.
Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus.
Määrusandluse mahu alusel eristatakse:

Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused;
praeter legem määrused - kus sisaldub uus õigus;
contra legem määrused - määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema põhiseaduslik volitus.
Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määruseid. Intra legem määruste vastuvõtmine tuleneb põhiseaduse §-dest 87 ja 94 ja praeter legem määruste vastuvõtmine põhiseaduse §-dest 3, 87, ja 94.

Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid?
Õigusel kui reeglil on ius scriptumis lause vorm. Tegemist on nn. "õiguslausega". Seega on õiguslaused sellised laused , mis sisaldavad ülestähendust õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta.
Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. Õigusnormid on niisiis käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid on kas kehtivad või mitte (ei saa öelda tõesed või väärad).
ÕIGUSTUS

Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus?
Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on peamiseks õiguse määrajaks huvi: "Kui asi puudutab Rooma riigi huvi, on see avalik õigus, kui eraisiku kasu, siis eraõigus". Seega on eraisiku subjektiivsed õigused seotud kasu ja HUVIGA. Subjektiteooria kohaselt on õiguse määratlejaks koordinatsiooni- või subordinatsioonisuhte olemasolu. Seega on subjektiivsed õigused seotud ka VÕIMUGA.
Tulenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:

• Relatiivsed õigused - nõudeõigused. Õigus nõuda kolmandatelt isikutelt tegevust / tegevusetust. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. Nt õigus nõuda omandi tagastamist.
  

Konstitutiivsed õigused - annavad isikule õiguse ühepoolselt õigusi luua/muuta/lõpetada. Nt testament, edasikaebamisõigus, ühepoolne lepingu annulleerimine.
Tulenevalt õiguse objektist, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses:
Isikuõigused - suunatud õiguse omajale. Õigus vabale arengule
Perekondlikud õigused - abikaasade absoluutsed õigused.
Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve.

Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus?
Üksikkodanik tahab riigilt:

• Põhiõigust;
  

Inimõigust;
Kodanikuõigust (vabaduse garanteerimist, õigusmõistmist, kaitset).
Riik lubab subjekti õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Sellest aspektist vaadatuna subjekti õigus on lubatud käitumise määr. Teiselt poolt aga subjekti õigus seob selle kandjat kohustatud isikutega, lubab õigustatud isikul nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
Subjektiivsete avalike õiguste liigitus
Regulatiivseid õigussuhted - regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted.
Kaitsvaid õigussuhted - Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (kriminaalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel.

Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel?
Jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb normi „mõttega“, keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Õiguse rakendamine on üheks õiguse realiseerimise viisiks.
ÕIGUSKINDLUS

Kuidas defineerida õiguskindlust?
Õiguskindlus on õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Lisaks hõlmab see ka õiguspärase ootuse põhimõtet, mille kohaselt on kriminaalõiguses üksikisikule tagasiulatuva negatiivse mõjuga normide kehtestamine keelatud ja teistes õigusvaldkondades peab selleks oleks ülekaalukas põhjus.

Mida peab õiguskindlus tagama?
Õiguskindlus hõlmab õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Igaühel peab olema võimalik kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsed ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas.
SUBSUNEERIMINE

Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus?
Subsumeerimine ehk faktiliste asjaolude allutamine õigusnormi faktilisele koosseisule. Kui mõlemad eeldused – asjaolud (faktid) ühelt poolt ja õigusnormi koosseis teiselt poolt – on selged, saab viia läbi nende võrdluse ehk nn subsumeerimise. Seejuures tuleb hoiduda kahest veast. Esiteks, tõelise võrdlemisega ei ole tegu, kui esitada elulised asjaolud ja faktiline koosseis ilma neid omavahel seostamata. Teiselt poolt ei tohi elulisi asjaolusid ja faktilist koosseisu iial oma kogumis teineteisega võrrelda.
Et subsumeerimisel tuleb võrrelda õigusnormi faktilist koosseisu eluliste asjaoludega, tuleb kõigepealt välja selgitada, mis kuulub faktilise koosseisu ja mis õigusliku tagajärje hulka. Faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg on teineteisega seotud: kui faktiline koosseis on täidetud, siis kuulub õiguslik tagajärg kohaldamisele. Paljud õigusnormid vastavad ka keeleliselt sellele struktuurile.
Sageli on aga õiguslik tagajärg enne nimetatud, et oluline kohe ära nimetada või et siis pikema
faktilise koosseisu korral mõistmist lihtsustada. Sellisel juhul tuleks norm sõnastada ümber
"kui…siis" valemi järgi.

Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus?
Protsessiõiguses määratakse kindlaks õigusliku vaidluse lahendamise kohtuliku, kohtueelse ja kohtuvälise menetluse tingimused ja kord ning kohtulahendi täitmise kord. Protsessiõiguse eesmärk on tagada lahendi usaldusväärsus läbi usaldusväärse ja kindla menetluskorra järgimise ning lahendi täitmise. Ainuüksi protsessis osalemine peab lahendi sisust sõltumatult mõjutama isikut asuma õiguskuulekale käitumisele ja teostama oma õigusi kohtu kaudu, samuti tekitama temas usaldust avaliku võimu vastu.
TÕLGENDAMINE

Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte?
Õigusnormi sisu ja mõte selgitatakse välja tõlgendamise teel. Tõlgendamine on õigusteaduse meetod.
Peamised tõlgendusvõtet:

Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi;
Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid;
Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes;
Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid);
Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit43.

Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?
Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist, nende olemuse määratlemist.
Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et konkreetseid elulisi asjaolusid võrreldakse õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ning kui need on omavahelises seoses, siis tehakse lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.

Mis on legaaldefinitsioon?
Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.

Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents ; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents?
Kumulatiivne konkurentsiga on tegu siis, kui erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Näiteks juhul , kui autojuht tekitab avariiga lisaks materiaalsele kahjule kannatanule ka raske kehavigastuse.
Alternatiivne konkurents tähendab seda, et õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Näiteks, kui võlgniku viivitamisel kohustuse täitmisel tekib kreeditoril võimalus valida nõudeõiguse või lepingust ülesütlemise vahel.
Konsumtiivse konkurentsiga on tegemist siis, kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. Näiteks juhul, kui üürile antud asja kahjustamine annab üürile andjale õiguse nõuda üürnikult üürilepingust tulenevalt kahjutasu või nõuda õigusvastasest käitumisest tulenevat kahjutasu.

Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid?
Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab õigusnormi teksti arusaadavaks
Tõlgendamise klassikalised viisid on: grammatiline, süstemaatilisloogiline, ajalooline ja objektiiv-teleoloogiline. Vt p 353.

Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad , näivad ja väärtuslüngad?
Lüngad tekivad, kui õiguse rakendamine (subsumeerimine) ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel, kõigi tõlgendamisviiside ebaedu.)
Lünkasid õiguses saab ületada (ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel) analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisavalt reguleeritus asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist.
Lüngad võivad õiguskorras olla kas:

• Ehtsad – tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest.
  

Näiv – seadusandja kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.
Väärtuslüngad – seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kui õiguse realiseerijal on raske mõista millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon. Tekivad ka siis, kui seaduseandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Selle alusel, kuidas lünki seadustest (või muudest õigusaktidest) kõrvaldatakse, rühmitatakse
õiguslünki järgnevalt:

õiguslüngad, mis kuuluvad muutmisele, need on lüngad, mille kõrvaldamiseks on vaja seaduse (või muu õigusaktiga) kehtestatud õiguslikku regulatsiooni parandada ja täiendada;
kohaldamisega seotud õiguslüngad; nende kõrvaldamine seondub seaduse (või muu õigusakti) kohaldamisega, s.t kui kehtivas regulatsioonis tuleb kehtestada kohaldatav norm.
Kohaldamisega seotud õiguslüngad omakorda rühmitatakse järgmiselt:

loogiline õiguslünk – kui kohus saab loogikat järgides kohaldatava normi tuvastada;s
alternatiivsed õiguslüngad – kui seadus (või muu õigusakt) kehtestab rohkem kui ühe kohaldamisele kuuluva normi, andmata seejuures mingeid juhiseid, missuguse normi peab kohus mingit konkreetset asja lahendades valima ja kohus peab selle valiku ise tegema, ning
otsustuslikud lüngad – kui kohus väärtushinnangutest lähtudes seadust või muud õigusakti edasi arendab.

Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia?
Seaduse analoogia - kasutatakse analoogilist suhet reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada võetakse appi õiguse analoogia. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele.
Õiguse analoogia – seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldisi põhimõtteid. Õiguse või seaduse analoogia igakordne rakendamine peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Kriminaalõiguses ja haldusõiguses analoogia rakendamine ei ole lubatud. Selles õiguse rakendamise staadiumis võib tekkida normide konkurents. See on nähtus, kui kaks või enam kehtivat normi käsitlevad sama suhete ringi, kusjuures nad on omavahel üldise ja üksiku vahekorras. Normide konkurentsi puhul kehtib põhimõte, et kui seadusandja on üldise reegli raamides pidanud vajalikuks kehtestada erandnormi, tuleb rakendada erandnormi. Selles staadiumis tuleb üle kontrollida ka vastava normi ajaline ja territoriaalne kehtivus ning kehtivus isikute ringi suhtes. Selles staadiumis võib ilmneda ka õigusnormide kollisioon.
TÖÖÕIGUS
299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Oluline on saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Turvalisuse paindlikkuse põhimõte tähendab seda, et töösuhete regulatsiooni alusel on osapooltel võimalik kujundada töösuhe , mis võtaks arvesse parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huve.44
1992 töölepingu seaduses püüti reguleerida võimalikult üksikasjalikult ja täpselt ette tulla võivaid olukordi. Tagajärjeks oli paindlikkuse puudumine ja lüngad regulatsioonis. Kehtiva töölepingu seaduse koostamisel on lähtutud ideest, et seaduses tuleb ette kirjutada üldklauslil põhinevad miinimumnormid, mis tuleksid kohaldamisele võimalikult paljudes olukordades ning mille puhul otsustatakse sätte kohaldamise vajalikkus ja ulatus konkreetse olukorra pinnalt.45

Mida reguleerib töölepingu seadus?
Töölepingu seadus (TLS, RT I 2009, 5, 35; 2010, 22, 108) on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulenevad kohaldamisele töölepingu alusel. Seetõttu tuleb töösuhtele kohaldada esimeses järjekorras töölepingu seadust.
Uues töölepinguseaduses kohtame tihtipeale väljendeid ”mõistliku aja jooksul”, “mõistlikult”. Mis on töösuhetes mõistlik ning miks kasutatakse selliseid väljendeid uues seaduses?
Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosa sätteid kohaldatakse muu hulgas ka töölepingule (VÕS § 1, lg 1), defineerib mõistlikkuse põhimõtte. Nimelt, VÕS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel võlaõiguslikes suhetes arvestatakse võlasuhte (töölepingulise suhte) olemust ja tehingu (töölepingu) eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid

Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
Kui töölepingus seaduses ei ole mingit regulatsiooni sätestatud või regulatsioon on ebapiisav, siis ei tähenda see, et antud küsimus on õiguslikult reguleerimata, vaid reguleerimisel tuleb lähtuda võlaõigusseadusest käsunduslepingu kohta sätestatut. Kui ka käsunduslepingu sätetest ei leita vajalikku regulatsiooni, tuleb edasi lähtuda võlaõigusseaduse üldosast ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mis on töölepingu seaduse suhtes üldnormid

Mis on tööleping ?
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).

Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
Tööleping
Töövõtuleping
Lepingu osapoolteks on tööandja ja töötaja
Lepingu osapoolteks on tellija ja töövõtja
Reguleerib peamiselt töölepinguseadus
Reguleerib võlaõigusseadus
Töötaja teeb töö isiklikult
Töövõtja ei pea tööd tegema isiklikult. Ta võib kasutada kolmandate isikute abi
Lepingu esemeks on töö tegemine tähtajaliselt või tähtajatult
Lepingu esemeks on töö tulemus
Töö tegemine on orienteeritud protsessile
Töö tegemine on orienteeritud töö tulemusele
Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja määrata on töö tegemise koht, aeg ja tööreeglid jne. Töötaja teeb tööd tööandja töövahenditega
Töövõtja määrab ise kus ja millal ta tellimuse täidab, teeb tööd oma töövahenditega
Tabelis on kasutatud võrgulehte http://juura.wordpress.com/ (11.11.2011).

Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
tööülesannete kirjeldus;
ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
töö eest makstav tasu milles on kokku lepitud ( töötasu ), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ( tööaeg );
töö tegemise koht;
puhkuse kestus;
viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
( TLS § 5 lg 1).
Tööandja peab teavitama töötajat ka töötingimustest erijuhtudel nagu:

• katseaja kestuse, kui on kokkulepitud lühemas, kui nelja kuulises katseajas;
  

tähtajalise töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse;
konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu;
töökohustuste täitmisest kaugtööna;
renditööst;
summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused;
töötaja kulutuste hüvitamine, välisriigis töötamise aja;
töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused.
Töölepingu andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, keerulise juriidilise terminoloogia kasutamine on taunitav. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta. Eeldatakse, et töölepingu kokkulepped ja muud tingimused esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Soovitatav on nõue esitada kirjalikult, ka e-kiri sobib. Tööandja peab sel juhul need andmed esitama kahe nädala jooksul. Seadus lubab töölepingut suuliselt sõlmida vaid juhul, kui töösuhte kestus ei ületa kahte nädalat.46
Juhul, kui tööandja ikka ei esita töölepingu andmeid, siis võib töötaja andmed ise kirjalikult esitada ja küsida nendele kinnitust 47.
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE

Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
Vastavalt TLS § 9 eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks järgmistel juhtudel:

• töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine;
  

ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks.
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud

Mis on katseaeg , mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
Tööleping sõlmitakse katseajaga, mille käigus hinnatakse töötaja tervise, teadmiste , oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavavust tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Nelja kuulise katseaja jooksul on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused. Töölepingus võib ka kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises.
Kuna katseaeg kohaldub ka tähtajaliste lepingute puhul, siis ei või kuni 8 kuuks sõlmitud lepingute puhul katseaeg ületada poolt lepingu kestusest.
Katseaeg pikeneb nii haiguse kui puhkuse ajaks, samuti muudel juhtudel, mil tööandjal ei ole võimalik töötajat hinnata. Tööandjal peab olema võimalus välja selgitada, kas töötaja tervis, teadmised, oskused jm vastab tööandja vajadustele. Kui töötaja on näiteks kogu katseaja haige, ei ole võimalik hinnata töötaja sobivust.

Millised on töötaja kohustused?
Töötaja kohustused on sätestatud TLS § 15 – 27. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis töötaja täidab eelkõige järgmisi kohustusi:

teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.;
teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ;
täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, mis on seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega; arvestavad töötaja huve ja õigusi ning korraldusi, mis tulenevad hädavajadusest (kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi ning tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi);
osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu (töötaja ei tohi avalikustada tootmis- ja ärisaladust);
teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

Millised on tööandja kohustused?
Tööandja kohustused on sätestatud TLS § 28 – 41. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud:

• kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (kui tööandja ei ole andnud tööd, siis peab ta maksma töötajale keskmist töötasu, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü);
  

maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;
tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
Alla 18-aastasel noorel peab töölepingu sõlmimiseks olema lapsevanema või seadusliku esindaja nõusolek. Töölepingu sõlmimiseks 7 – 14-aastase lapsega peab tööandja lisaks noore enda ja lapsevanema nõusolekule, taotlema nõusoleku tööinspektorilt. Kui tööinspektoril tekib põhjendatud kahtlus 7 – 12-aastase alaealise soovis töötada, võib ta asja lahendamisse kaasata lastekaitsetöötaja. Töö peab olema tervisele ohutu, võimaldama hariduse omandamist, noorele jõukohane ja seadusega lubatud.
7 – 12-aastasel lapsel on lubatud teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks võib osaleda teatrietendustes näitlejana. 13 – 14- aastastel ja 15 – 16-aastastel koolikohustuslikel48 noortel on lubatud teha kerget tööd.
Kerged on tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks võivad need olla põllumajandustööd marjade või puuviljade korjamiseks või kaubandus- või teenidusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahtipakkimisel ja riiulitele asetamisel, toitlusasutuses laudade katmine, käsitöö, kontoritöö jmt.
Alla 18-aastastel on lühendatud tööaeg sõltuvalt vanusest:

• 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas;
  

13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas;
15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas;
16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Alaealine ei tohi: teha tööd üle temale ettenähtud tööaja, töötada vahetult enne koolipäeva algust, töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Erandid: Mõnel puhul on hilisel õhtutunnil
töötamine siiski lubatud. Alaealine võib täiskasvanu järelevalve all teha loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00.
Töötasus noortele erandeid ei ole. Alaealistele on ette nähtud pikem põhipuhkus – 35 kalendripäeva kalendriaastas.49
Keelatud tööd ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud1“.
Vabariigi Valitsus kehtestab 11.06.2009 määrusega nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd1“ ka alaealisele lubatud kergete tööde liigid.
TÖÖLEPINGU MUUTMINE

Kuidas saab töölepingut muuta?
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12):
Muutmine tööandja algatusel võib seisneda:

• tööaja korralduse muutmises, kui muudatused tulenevad ettevõtte vajadusest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud;
  

hädavajaduses, mis on eelkõige seotud vääramatust jõust tuleneva kahjuga tööandjale. Töötajale tuleb ka selle aja eest maksta töötasu;
töötasu vähendamises töö mitteandmise korral võib tööandja töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära juhul, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Enne seda aga peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Samuti peab tööandja informeerima usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ja nendega konsulteerima, kes annavad oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest. Töötajal on õigus ka keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega;
töötasu alandamises, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta.
Muutmine töötaja algatusel võib seisneda:

• õiguses keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, tal on ajutine töövõimetus, ta esindab teisi töötajaid (selle aja eest makstakse töötasu), osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemisel;
  

terviseseisundile vastava töö nõudes rasedale ja töötajale, kellel on õigus rasedus - ja sünnituspuhkusele. Kui tööandjal ei ole anda sobivat tööd, siis võib töötaja töö tegemisest ajutiselt keelduda, kusjuures töötajale makstakse ravikindlustushüvitist.

Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust?
Ettevõtte üleminekut ühelt omanikult teisele iseloomustab terviküksuse üleminek, kusjuures tegutsemise eesmärk ei ole oluline. Reeglina toimub üleminek müügi-, rendi-, vm lepingu alusel. äriühing ettevõte. VÕS § 182 lg 1 ja 2 järgi ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muuhulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust (TLS § 112). TLS § 112 lg 3 keelab tööandjatele üles öelda töölepinguid ettevõtte ülemineku tõttu. Küll aga võib tööandja tööjõu vahendamisel töötajaid koondada või töölepingu üles öelda ka muudel seaduses sätestatud põhjustel. Füüsilisest isikust tööandja surm ei too kaasa töölepingu lõppemist. Üldjuhul läheb tööleping üle tööandja pärijatele, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud oluliselt tööandja isikut arvestades.50
Näiteks: Muusik on FIE, ta on töölepingu sõlminud töötajaga, kelle ülesanneteks on muusiku pillide transportimine, üles seadmine ja häälestamine. Kui pärijad ei ole muusikud, siis ei lähe tööleping neile üle (A. Vasara näide)
TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE

Mis on töölepingu lõppemise alused?
Töölepingu seadus sätestab järgmised töölepingu lõppemise alused:

poolte kokkuleppel (TLS § 79);
lepingu tähtaja möödumine (TLS § 80);
töötaja surm (TLS §81);
füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (TLS § 111 lg 3);
töötajapoolne ülesütlemine (TLS § 83) ja
tööandjapoolne ülesütlemine (TLS § 83).
Töölepingust taganemine on keelatud (TLS § 82). Taganemine eeldab lepingu järgi saadu tagastamist. Töölepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel, kusjuures põhjuse ei ole oluline. Suulise kokkuleppe puhul peab olema võimalik selle kokkuleppe tõendamine. Pärast lepingu tähtaja möödumise, kui töötaja jätkab töö tegemist ja tööandja ei ole viie tööpäeva jooksul avaldanud teistsugust tahet, loetakse tööleping tähtajatuks (arvates sellest ajast, mil tööandja sai teada töö tegemise jätkamise).

Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud ülesütlemisavaldusega (on lubatud saata näiteks e-kirja või faksi teel). Lubatud on ka üleütlemisavalduse esitamine kirjalikus vormis(allkirjastatult) või digitaalallkirjastatult e-kirja teel.

• Töölepingu ülesütlemine katseajal - töötajal ja tööandjal on õigus tööleping katseajal üles öelda teatades sellest teisele poolele 15 kalendripäeva ette. Tööandja ei või töölepingut katseajal üles öelda põhjusel , mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
  

Tööandja peab töölepingu ülesütlemist katseajal töötajale põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja ei pea töölepingu ülesütlemist katseajal tööandjale põhjendama.51
Töölepingu korraline ülesütlemine - töölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva.
Töötaja võib korraliselt üles öelda tähtajatu ja tähtajalise töölepingu, mis on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Muudel asjaoludel sõlmitud tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda ei saa. Korralisel ülesütlemisel ei pea töötaja töölepingu ülesütlemist tööandjale põhjendama. Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda.52
Töölepingu erakorraline ülesütlemine - mõjuval põhjusel võivad töölepingu erakorraliselt üles öelda töösuhte mõlemad pooled. Töölepingu erakorralist ülesütlemist peab ülesütlemisavalduse esitanud pool kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis põhjendama. 53
ERKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖANDJA ALGATUSEL
Erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
1–5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
5–10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
10 ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Etteteatamise tähtaja jooksul annab tööandja töötajale vaba aega uue töö otsimiseks. 54
Töötajast tuleneval põhjusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlema huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja: on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; täidab perekondlikke kohustusi (näiteks kasvatab lapsi, hooldab vanemaid vms); on haige; esindab teisi töötajaid; on aja- või asendusteenistuses. Töölepingu seadus eeldab, et töölepingu ülesütlemine raseda, alla kolmeaastast last kasvatava vanema või töötajate esindajaga on õigusvastane. Tööandja peab tõendama, et tööleping on üles öeldud seaduslikul alusel (näiteks töökohustuste rikkumise tõttu).
Enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga (töökeskkonnavoliniku, töötajate valitud töökeskkonnanõukogu liikme, töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisikuga) peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamust töölepingu
ülesütlemise kohta. 55
Tööandja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võivad olla: töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega, eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, hoiatusest hoolimata viibinud tööl alkoholijoobes, vargus, pettus, tööandja usalduse kaotus, põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu, tekitanud kahju tööandja varale, rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust (nimetatud loetelu ei ole lõplik).
Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ka majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondamise tõttu.
Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise või pankroti tõttu. Enne koondamist peab tööandja:

• pakkuma töötajale teist tööd, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemise ja pankroti korral;
  

võimaldama vajaduse korral täiendusõpet või muutma töötingimusi.
Koondamisel on eelisõigus tööle jääda töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja ei tohi koondada:

• rasedat;
  

töötajat, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;
töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust.
NB! Piirangut kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust või ämmaemanda tõendi.56
ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE TÖÖTAJA ALGATUSEL
Töötaja mõjuvad põhjused töölepingu ülesütlemiseks võivad olla: tööandja oluline lepingu rikkumine, töötaja terviseseisund, perekondlikud kohustused, tööandja ei võimalda talle sobivat tööd teha.
Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest peab töötaja ette teatama mõistliku aja jooksul. Ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Töötajapoolse erakorralise ülesütlemise võib tingida ka tööandja otsus vähendada töötasu TLS § 37 alusel. Sel juhul öeldakse tööleping üles TLS § 37 lg 5 alusel, teatades sellest viis tööpäeva ette.
TÖÖ- JA PUHKEAEG

Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kokkulepituid tööülesandeid. Tööaeg võib olla päevane või öötöö (ajavahemikus 22.00 – 06.00).
Tavaline tööaeg jaguneb:

• täistööajaks (40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul);
  

osaliseks tööajaks (tööandja ja töötaja on kokku leppinud lühemas tööajas) ja
lühendatud tööajaks (alaealistel).
Summeeritud tööaja (tööandja ja töötaja kokkuleppel) puhul jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Reeglina on arvestusperioodiks ajavahemik ühest kuust kuni nelja kuuni.
Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Töö-ja puhkeaja kestuse ning korralduse sätestavad töölepingu seadus (§ 42-53) ja EL direktiiv 2003/88/EÜ „Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta“. Regulatsioon laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele töötajatele ja avalikele teenistujatele ATSis sätestatud erisustega. Tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest on erinormid kehtestatud transporditöötajaile (tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele, laevapere liikmetele ja autojuhtidele) vastavate seadustega. Haridustöötajate tööaeg on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ (RT I 2009,36,248; 2010, 64, 475). Erandina võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. Turvaseaduse (RTI 23, 68, 461; 06.12.2010, 1) § 211 kohaselt on turvatöötaja tööaja arvestusperiood võib olla kuni kuus kuud“57.

Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (välja arvatud alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele).
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 58
Ületunnitöö tegemist reguleerib TLS §44.

Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu (TLS § 47).

• Igapäevane puhkeaeg
  

Töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Töövahetuse pikkus kokku koos ületunnitööga ei tohi seega ületada 13 tundi.
Erandid igapäevasest puhkeajast
Igapäevase puhkeaja piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele.
Igapäevase puhkeaja piirangust saab teha erandeid kollektiivlepinguga.
Juhul kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, tuleb talle pärast töötamist anda täiendavat puhkeaega võrdeliselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näiteks kui töötaja töövahetuse pikkus oli 16 tundi, peab ta sellele järgnevalt saama puhkeaega 14 tundi (11 tundi igapäevane puhkeaeg + 13 tundi ületavad tunnid ehk 3 tundi).
Iganädalane puhkeaeg
Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest.
Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest.
Tööpäevasisene vaheaeg
Töötaja peab tööpäeva sees saama puhkepause. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit.
Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.
Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.
Tööaja lühendamine enne rahvuspüha ja riigipühi
Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on lühendatud kolme tunni võrra.
Tööandja peab lühendama nimetatud rahvuspühale või riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva.59

Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
Osalise tööajaga on tegemist, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud täistööajast, sealhulgas lühendatud täistööajast, lühemas tööajas.60
Lühendatud täistööaeg on alla 18 – aastasel sõltuvalt vanusest (vt. küsimus nr. 261. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?)
Maalehe artiklis 22. november 2010 „Kuidas sätestada töölepingus õigesti osalist tööaega?“ on antud Peeter Eesmaa poolt mõned soovitused osalise tööaja sätestamiseks töölepingus:

• Tööaeg tuleb märkida töölepingusse konkreetsena, lepingu poolte poolt üheselt tõlgendatavana ja tingimata näidata tööaeg nädalas.
  

Töölepingus on soovitav märkida tööpäeva kestus, selle algus ja lõpp ja nädalapäevad, millal töötaja tööülesandeid täidab.
Kui tööaja arvestamisel kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, siis tuleks töölepingus märkida summeerimisperioodi pikkus ning algus, vajadusel ka lõpp.
Osalise tööajaga töötamise korral on õigus iga-aastasele põhipuhkusele samas määras kui täistööajaga töötamise korral. Kui tööpäeva kestus ei ületa 6. tundi, siis tööpäevasisest vaheaega pikkusega 30 minutit tööandja ei ole kohustatud andma.
Osalise tööajaga töötamise korral rakendub kõik ületundide kohta sätestatu. Kui töötaja on töötanud rohkem kui töölepingus kokku lepiti ning arvestusperioodi lõppedes selgub, et on tehtud ületunde, tuleb need hüvitada vaba aja andmisega või rahas. Kui tööandja kokku lepitud mahus tööga ei kindlusta, peab ta keskmist töötasu i maksma TLS § 35 alusel. Töötajaga, kes võetakse tööle osalise tööajaga, võib sõlmida tähtajalise töölepingu. Kui töötaja töötab osalise tööajaga graafiku alusel ning tööaja arvestus toimub summeeritult, siis tema tööpäevad võivad olla pikemad kui 8 tundi.
Kui tööandja rakendas vana TLS § 68 järgi 3 kuuks osalist tööaega, kas siis uue seaduse alusel on õigus § 37 rakendada? 
Asjaolu, et varasemalt on EV töölepingu seaduse § 68 rakendatud, ei mõjuta kehtiva seaduse § 37 rakendamist, kuna tegemist on erineva regulatsiooniga.  Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, siis ta ütleb lepingu üles § 37 lg 5 alusel ja tööandja maksab hüvitisena 1 kuu keskmise töötasu ulatuses (§ 100 lg 1). 61
Millal on töötajal õigus tööleping § 37 lõike 5 alusel üles öelda?
Töötajal on õigus töötasu vähendamisega mitte nõustumise korral tööleping üles öelda teatades sellest tööandjale ette 5 tööpäeva arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama töötasu vähendamisest.62
PUHKUS

Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest.
Puhkuse liigid on:

• põhipuhkus;
  

vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus , lapsepuhkus);
õppepuhkus .63
Põhipuhkuste hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi, st, et kui mõni neist langeb puhkuse ajale, siis pikeneb puhkus nende päevade võrra. Puhkusepäevade arv ei sõltu sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga.64
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Töölepingu seaduse § -id 56 ja 57 sätestavad alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse kestuse 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Haridus - ja teadustöötajate põhipuhkus on 56 kalendripäeva65. Puhkus on õiguslikult reguleeritud töölepinguseaduse § 54 – 71.

Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, haiguslehel oldud aja eest, töötajate esindamisele kulunud aja eest ning muu aja eest, milles pooled on kokku leppinud. Puhkust ei anta palgata puhkusel ja lapsehoolduspuhkusel oldud aja eest. (Näiteks, kui töötaja on olnud palgata puhkusel kalendriaasta jooksul 1 kuu, siis on tal õigus saada puhkust 11 kuu eest, mitte 12 kuu eest.)
Töötajal on õigus saada puhkust iga töötatud kalendriaasta eest korraga täies ulatuses; puhkust võib osadeks jagada ainult kokkuleppel, aga ka sel juhul peab olema ühe osa pikkus järjest 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks, kui 7 – päevaseks osaks.
Pärast kuuekuulist töötamist on töötajal õigus saada puhkust, kuid poolte kokkuleppel ka varem.
Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega66. Puhkust antakse puhkuse ajakava alusel, mis tuleb koostada hiljemalt iga aasta märtsi lõpuks märkides ära kõik töötaja puhkused, ka varem kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakava on tegemata, on töötajal õigus jääda puhkusele talle sobival ajal67.
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on :

• naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  

mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemal, kes kasvatab kuni seitsme aastast last;
vanemal, kes kasvatab seitsme – kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. (TLS § 69 lg 7).
Juhtum
Ettevõttes on igal aastal olnud kollektiivne puhkus. Tööandja määras kollektiivse puhkuse kasutamise ajaks 2 nädalat juunis ja 2 nädalat augustis.
KAS TÖÖTAJAD PEAVAD NÕUSTUMA TÖÖANDJA MÄÄRATUD PUHKUSE KASUTAMISE AJAGA?
Ei pea, sest puhkuse võib osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel.68

• Tööandja võib töötaja puhkuse katkestada või edasi lükata ainult erandjuhtudel.
  

Tööandja on kohustatud puhkuse katkestamisest tekkinud kulud töötajale hüvitama.
Töötaja võib oma puhkuse katkestada, kui selleks on oluline põhjus.
Töötaja peab teatama puhkuse katkestamisest tööandjale esimesel võimalusel.
Puhkusepäevi, mis puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu kasutamata jäävad, saab töötaja kasutada kohe, kui katkestuse põhjus on kadunud.
Kokkuleppel tööandjaga saab kasutamata jäänud puhkusepäevi välja võtta ka muul ajal.69
Juhtum
Tööandja helistas puhkusel olevale töötajale ja palus tööle tulla, sest üks töötajatest jäi haigeks. Haigestunud töötaja ülesandeid sai aga täita ainult puhkusel viibiv töötaja. Kui töö oleks jäänud tegemata, oleks see toonud tööandjale kaasa suure trahvi . Töötaja puhkus oleks lõppenud nädala pärast ja ta kavatses viimasel puhkuse nädalal minna sõpradega matkale Lõuna-Eestisse.
KAS TÖÖTAJA PEAKS OMA PUHKUSE KATKESTAMA?
Töötaja peaks puhkuse katkestama, kuna tegemist on erandjuhtumiga, millega kaasneks tööandjale oluline kahju. Küll aga ei saa tööandja nõuda, et töötaja oleks puhkuse ajal telefonitsi kättesaadav.70

• Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. (TLS § 68 lg 6).
  

Enne 2009. aasta 01.juulit väljatöötatud kasutamata puhkuseid on töötajatel õigus kasutada nelja aasta jooksul.

Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?

• Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva; puhkuse ajal makstakse hüvitist. Puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne eeldatava sünnituse tähtaega.
  

Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust lapse sünni puhul. Kahe kuu jooksul enne eeldatava sünnituse tähtaega või pärast lapse sündi Kuni 2013. aasta 01. jaanuarini isapuhkuse aja eest tasu ei maksta.
Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus kasutada lapsendaja puhkust. 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast alates.
Emal või isal, lapse tegelikule hooldajale ja eestkostjale ja isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping on õigus kasutada lapsehoolduspuhkust (vanem ei tööta) kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Emal või isal või eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping on õigus saada igal kalendriaastal lapsepuhkust.
3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14 – aastast last
6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14 – aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Puudega lapse vanemal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (TLS § 63 lg 2).
Emal või isal või eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.

Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?

• Puhkuse eest maksab tööandja puhkusetasu.
  

Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest maksab hüvitist Haigekassa 100% töötasust ravikindlustus seaduse (RaKS, RT I 2002, 62, 377; 10.06.2011, 7) kohaselt.
Lapsendaja puhkuse aja eest makstakse hüvitist ravikindlustus seaduse kohaselt.
Lapsehoolduspuhkus aja eest makstakse hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele (VHS, RT I 2003, 82, 549; 2010, 22, 108) ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele (RPTS, RT I 2001, 95, 587; 14.03.2011, 1).
Alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja puhkusetasu põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest, lapsepuhkuse eest makstakse hüvitist vastavalt riigieelarvest hüvitamise korrale71.
Puhkusetasu arvutatakse valitsuse kehtestatud keskmise töötasu arvutamise korra järgi 72.
Kui tööandja viivitab puhkusetasu maksmisega, on töötajal õigus nõuda viivist.
Puhkuse kasutamatajätmist ei saa hüvitada rahas, välja arvatud siis, kui tööleping lõpeb.
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Kui töölepingu lõppemisel on olukord, kus töötaja on puhkuse ette saanud, on tööandjal õigus töötaja viimasest töötasust kinni pidada ette makstud puhkusetasu.
Kui kasutamata puhkus aegub, ei ole töötajal õigust saada ei puhkust ega töölepingu lõppemisel hüvitist kasutamata puhkuse eest.
Juhtum
Töötajal oli 20 kasutamata puhkusepäeva, mis olid aegumas. Tööandja ja töötaja leppisid kokku, et töötaja ei võta neid päevi välja, vaid tööandja hüvitab need talle.
KAS TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOKKULEPE ON SEADUSLIK?
Ei ole. Saamata jäänud puhkust rahaliselt hüvitada ei saa. Tööandja oleks pidanud esimeses järjekorras andma töötajale kätte puhkuse, mis oli aegumas.

Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
Õppepuhkuse andmise korra sätestab täiskasvanute koolituse seadus (TäKS, RT I 1993, 74, 1054; 18.03.2011, 1).

• Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul (TäKS § 8 lg 2).
  

Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest ( TäKS § 8 lg 3). Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus ülikooliseadus ning erakooliseadus ( TäKS § 4 lg 1).
Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär ( TäKS § 8 lg 4).
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.

Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.
Töötasu makstakse rahas. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. TLS § 32 kohaselt on töötajal õigus vabalt kasutada oma töötasu ja muid hüvesid.
Töötasu arvutamise viisi all mõistetakse tööandja juures kehtestatud töötasustamise süsteemi. Töötasu arvutamise liigid on:
ajapalgasüsteem, mille puhul palga arvutamise ja maksmise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täida kokkulepitud tööülesandeid ja
tükipalgasüsteem, mille puhul palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv.
Juhtudel, kui kokkulepet töötasu kohta pole, on töötasu selline, nagu kollektiivlepingus ette nähtud, või sarnase töö eest tavaliselt makstav tasu. Tulemustasu tingimustes tuleb eraldi kokku leppida. Töötasu ei tohi täistööaja korral olla madalam riiklikult kehtestatud töötasu alammäärast. Kokkulepitud tunnitasu ei tohi jääda alla kehtestatud alammäära. Ühtegi lisatasu töötasu alammäära sisse arvata ei tohi, vaid need peab sellele lisama. Keskmine töötasu arvutatakse eelmise 6 kalendrikuu jooksul teenitud töötasu põhjal:

• Keskmist töötasu makstakse näiteks aja eest, kui töötaja viibib tööalasel koolitusel.
  

Keskmist töötasu peab maksma ka siis, kui töötaja on valmis tööd tegema, kuid tööandja talle kokkulepitud tööd ei anna.
Kui tööseisaku on põhjustanud töötaja ise, siis keskmist tasu maksma ei pea.
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu, kui töötajal on vaja käia tööajast arsti juures või olla mõnel muul isiklikul põhjusel mõistliku aja töölt eemal.
Milline on mõistlik aeg tööajal ärakäimiseks, selgub iga juhtumi korral eraldi.
Maksmata või alusetult makstud töötasu:

• Kui tööandja on töötajale maksnud alusetult töötasu, võib ta selle 12 kuu jooksul tagasi nõuda.
  

Kui tööandja ei maksa töötasu õigel ajal, on töötajal õigus nõuda viivist 0,02 % päevas.
Kui tööandja viivitab mitu korda järjest, võib töötajal tekkida õigus tööleping üles öelda.
Maksmata töötasu võib töötaja nõuda tööandjalt 3 aasta jooksul.

Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
Ületunnitöö, öötöö, töö puhkepäevadel

• Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et ületunnitöö hüvitatakse rahaliselt, tuleb töötajale ületunnitöö eest maksta 1,5 kordset töötasu.
  

Ööajal (22.00-06.00) töötamise eest peab tööandja maksma 1,25 kordset töötasu.
Kui töötaja põhitööaeg ongi öösel, võib kokku leppida ka nii, et öötöö tasu on juba kokkulepitud töötasu hulgas.
Kui tööaeg langeb riigipühale, tuleb töötajale maksta kahekordset töötasu.
Valveaja eest, mil töötaja peab olema kättesaadav väljaspool tööaega, tuleb maksta töötajale vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust.
Töötasu vähendamine

• Kui tööandjal pole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, on tal õigus vähendada töötasu.
  

Töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul ja mitte alla töötasu alammäära.
Tasu vähendamise vältimiseks on tööandja kohustatud töötajale võimalusel muud tööd pakkuma.
Enne töötasu vähendamist tuleb töötajate või nende esindajatega rääkida töötasu vähendamise põhjustest.
Töötajatel on õigus 7 päeva jooksul esitada oma arvamus töötasu vähendamise kohta.
Väiksema tasu korral on töötajal õigus ka vähem töötada.
Kui töötaja ei ole töötasu vähendamisega nõus, on tal õigus tööleping üles öelda ja nõuda hüvitist. 73
Tööandja võib töötasu alandada võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik (TLS § 73 lg 1).

Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?

• Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund (TTOS § 10 lg 5). Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
  

Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Näiteks tööandjal kohustus töötajast tuleneva töötamise takistuse korral töötasu maksta näiteks juhul, kui töötaja likvideerib kodus veeavariid, käib tööajast notariaalset tehingut sõlmimas, ise või lapsega arsti vastuvõtul, lähedase matusel, Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis vms juhul. Kui töötaja aga pikema aja jooksul peab iga päev tööajast 1 tunni täitma perekondlikke kohustusi (hoolitsema vanema eest, käima lastel lasteaias järel) või käima meditsiinilistel protseduuridel, ei saa eeldada, et tööandjal on jätkuvalt töötasu maksmise kohustus. Nimetatud juhul on põhjendatud töölepingus kokku lepitud tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt töötasu muutmine. Samuti ei ole TLS §-st 38 tulenevat vaba aega ja töötasu maksmist õigustatud nõudma töötaja, kelle töö tegemist võib takistada ühekordne üritus, mida saab korraldada viisil ja ajal, mis ei sega töö tegemist. Näiteks peab töötaja korraldama pulmapeo enda vabal ajal, puhkusel olles või tööst vabadel päevadel.74

• Öötöö ja riigipühal töötamise hüvitamine toimub TLS § 45 alusel vaba aja andmise või rahalise hüvitusega 75
  

TÖÖLÄHETUS

Mis on töölähetus?
Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. 76
Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega77 välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest (TLS § 40 lg 3).
Kui töötaja on lähetatud pikemaks ajaks tööle teise riiki, tuleb töötasu maksmisel võtta arvesse selle teise riigi töötasu miinimumnõudeid.

Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?

• Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TLS § 78 lg 1).
  

Tööandja võib nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku (TMS, RT I 2005, 27, 198; 14.03.2011, 1) §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut, mille kohaselt kinnipidamist ei tehta, kui töötasu ei ületa töötasu alammäära.

Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
Töötaja vastuse piirangud on reguleeritud töölepingu seaduses § 72 – 78.
Töölepingu seadus piirab töötaja vastutust ja näeb ette, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi ( TLS § 72). Seadusandja on asunud seisukohale, et töösuhtes majanduslikult nõrgemal poolel – töötajal – on vähem võimalusi kohustuste rikkumise vältimiseks. Paljud töötajatepoolsed kohustuste rikkumised ja kahju tekitamised on tööandja poolt ärahoitavad (koolituse korraldamine, järelevalve teostamine, vara kindlustamine jne). Seetõttu on seadusandja ette näinud töötaja vastutuse vaid süü olemasolu korral. VÕS-i § 104 sätestab vastutuse süü puhul ja määrab süü vormid, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
Kui töötaja rikub tahtlikult töölepingut siis vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja rikub lepingut hooletuse tõttu siis võetakse arvesse kahju hüvitamise nõudmisel töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, tööst tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja eelnevat käitumist, töötaja töötasu ja tööandja loodud võimalusi kahjude tekkimise vältimiseks.

Millised on kahju hüvitamise põhialused?
Kahju hüvitamisel tuleb lähtuda VÕS-e kahju hüvitamise sätetest (7 ptk.), võttes arvesse töölepingu seadusega kehtestatud piiranguid. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Silmas tuleb pidada seda, et hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, kusjuures kohus võib kahju hüvitist vähendada
Lisaks peab isik hüvitama kahju vaid juhul, kui on põhjuslik seos töötaja poolt toimepandud kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel

Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
Töötaja ja tööandja võivad sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, millega töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:

• see on sõlmitud kirjalikult;
  

see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavat piiritletud;
töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris ja
tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Mida suurem on rahaline ülempiir, seda suurem peab olema ka makstav hüvitis . Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult eraldiseisva dokumendina. See on täiendav kokkulepe poolte vahel ja selle võib sõlmida samal ajal töölepingu sõlmimisega või ka hiljem.

Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
Kui töötaja ei ilmu põhjuseta tööle või lahkub töölt omavoliliselt siis võib tööandja nõuda kahju hüvitamist. Kui nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvestades töötaja mitte tööle ilmumisest või omavoliliselt töölt lahkumisest. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul, arvestades ajast, mil tööandja pidi teada saama või sai teada kahju tekkimisest, kui ka kahju põhjustanud isikust.

• Tööandja võib nõuda töötajalt kahju hüvitamist, leppetrahvi tasumist või alandada töötajal palka.
  

Tööandja võib nõuda, et töötaja hüvitaks kolmandatele isikutele tekitatud kahju.
Tööandja võib sõlmida töötajaga varalise vastutuse kokkuleppe.
Töötajalt võib nõuda vastutamist ainult siis, kui ta on rikkumises süüdi ja ainult seaduses ette nähtud juhtudel.
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, tööandja ja töötaja õiguseid ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korda ning vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS RT I 1999, 60, 616; RT I 2010, 31, 158).

Millised on tööandja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel, sh töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
Tööandja on kohustatud:

• korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal78 ohustada.
  

läbi viima süstemaatilist sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.
korraldama töötajate väljaõpet ja juhendamist - koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama.
korraldama töötajate tervisekontrolli, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töölaad, samuti ööajal töötajatele.
määrama töökeskkonnaspetsialisti79 oma töötajate hulgast ja sellest Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni kirjalik teavitamine. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (TTOS §13 lg 2).

Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
Töötaja kohustused on osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, läbida tervisekontroll, kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras. Töötaja peab tagama, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Koheselt teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule80 õnnetusjuhtumist ja täitma töötervishoiu- ja tööohutusalase korraldusi. Kasutama töövahendeid81 ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt. Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid, saada ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse kohta käivat teavet. Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist. Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes?
Ekspertide kaasamine kollektiivläbirääkimistel ning ühisdelegatsioonidega läbirääkimistel osalemine.
Töötajate kaasamine:

• Info liikumine tööandjalt töötajatele ehk informeerimine
  

Vastavalt töötajate usaldusisiku seadusele (edaspidi TUIS, RT I 2007, 2, 6; RT I 2010, 22, 108) § 19 tähendab informeerimine usaldusisikule või tema puudumisel otse kõikidele töötajatele teabe edastamist, mis võimaldab töötajatel saada õigeaegselt selget ja piisavalt põhjalikku ülevaadet tööandja struktuurist, majanduslikust ja tööhõive olukorrast ning nende võimalikust arengust ja muudest töötajate huve puudutavatest asjaoludest, samuti saada aru olukorra ja muude asjaolude mõjust töötajatele.
Konsulteerimine tähendab usaldusisiku või tema puudumisel töötajate ja tööandja vahelist seisukohtade vahetamist ning dialoogi pidamist, mis võimaldab usaldusisikul või töötajatel avaldada arvamusi ning saada tööandjalt põhjendatud vastuseid avaldatud arvamustele eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavates otsustes, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses või töötajate lepingulistes suhetes.82

Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
Riikliku järelevalvet teostab Tööinspektsioon83. Samuti uurib surmaga lõppenud tööõnnetusi84, vajadusel kutsehaigestumisjuhtumeid85, muid tööõnnetusi ja kohaldab riikliku sundi, teeb ennetustööd töökeskkonna ohutuks muutmiseks ja tööelu kvaliteedi tõstmiseks, teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel, kontrollib vajaduse korral ehitises töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele.
TÖÖVAIDLUS

Mis on individuaalne töövaidlus?
Töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korda ja tingimusi reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (edaspidi ITVS, RT I 1996, 3, 57; 30.06.2011, 1).

Kes lahendab töövaidlusi?
Individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidluskomisjon ja kohus. Töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot (ITVS §4 lg 11). Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Avalduse esitamine mõlemasse organisse samaaegselt on keelatud. Kohtus reguleerib individuaalsete töövaidluste lahendamist tsiviilkohtumenetluse seadustik individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevate erisustega.
Avalduse esitamise tähtajad:

• Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks on nõude esitamise tähtaeg neli kuud;
  

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest;
Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (ITVS § 6) .
USALDUSISIK

Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused?
Töötajate vahendajaks töökollektiivi suhtlemises tööandjaga on töötajate usaldusisik, kelle pädevuse ja õigusliku seisundi määratleb töötajate usaldusisiku seadus. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused:

tutvuda takistamatult töötingimustega (töökorraldusega);
saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;
pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks;
esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel;
teavitada huvitatud ametiühingu ning tööandjate ja ametiühingu liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest;
pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmise keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
saada koolitust oma tööüleannete täitmiseks;
kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
kokkuleppel tööandjaga kasutada ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid.
Usaldusisiku kohustused:

osalema informeerimisel ja konsulteerimisel;
vahendama teavet tööandjale ja töötajatele;
jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile;
töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist;
aitama kaasa töörahu hoidmisele;
tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga.86
KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED

Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (kollektiivlepingu seadus, KLS, RT I 1993, 20, 353; 2009, 5, 35) § 2 lg 1.
Kollektiivlepingu pooled on:

tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja;
tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit;
omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit;
tööandjate keskliit või töötajate keskliit;
töötajate ühingu keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused.87
Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing (töötajate volitatud esindaja, riigiasutuses asutuse juht). Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult.

Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
Kollektiivne töötüli on lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivsete töötülide lahendamise kord on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega (KTTLS, RT I 1993, 26, 442; 2010, 29, 151).

• Töötajate ja tööandjate nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult. Tööandja ja töötajate esindaja on kohustatud nõudmised läbi vaatama 7 kalendripäeva jooksul nende esitamise päevast arvates ning teatama oma otsusest kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist.
  

Kui kokkulepet ei saavutata ja tekib töörahu katkemise oht, siis pöörduvad pooled kirjalikult riikliku lepitaja poole, samuti võivad nad pöörduda tööandjate liidu ning töötajate liidu poole (kahe viimase poolt moodustatud komisjon teatab töötülist riiklikku lepitajat).
Kui töötajate ja tööandjate liit kokkulepet ei saavuta, siis on neil õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?

• Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust (KTTLS § 8 lg 1).
  

Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.88 (KTTLS § 8 lg 2).
Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks (KTTLS § 8 lg 3).
Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja (KTTLS § 8 lg 4).
Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine selgitades välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakkudes välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata oma töösse asjatundjaid või eksperte ning pädevaid ametiisikuid. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja omapoolse ettepaneku alusel, millele peavad pooled vastama kolme päeva jooksul. Allakirjutatud protokollis sisalduv leppimine on pooltele kohustuslik ja jõustub allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teises tähtajas (KTTLS § 11 lg 4). Lepitaja ja töötüli lahendamisest osavõtjad peavad hoidma neile lepitustoimingute käigus teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi (KTTLS § 11 lg 5)

Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine?
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes (KTTLS § 2 lg 2). Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes (KTTLS § 2 lg 3). Streigi ja töösulu korraldamine on keelatud, arvates töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise päevast (KTTLS § 12 lg 2). Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi ja töösulu korraldamine on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse III peatükis.

Mida oodatakse juristilt?
Eelkõige õigusliku sisuga küsimuste lahendamist. Erialast ettevalmistust, juriidilise tegevuse professionaalsust ning tegevuse allutamist õigusteadusest tulenevatele üldtunnustatud doktriinide, teooriate, üldiste reeglite ja üksikutele käitumisjuhistele.

Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel?
Kaasuse lahendamisele asudes tutvu esmalt teo asjaoludega, eeldusel, et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist:

Õigushüve:
Väide:
Süüteokoosseis :
Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne):
Subjektiivne koosseis:
Õigusvastasus:
Süü (ka keelueksimus):
Järeldus/vastus:
Ekspert-stiilis arvamus põhineb seadustel ja on ära põhjendatud vastava seadusega.
Otsuse-stiilis antakse tead oma otsus põhjendamata algallikat.
TULEB OSATA LAHENDADA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA VAJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET VASTATA ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE:

Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks?
Olles tööandjaga suuliselt töölepingu tingimustes kokkuleppinud on töötajal õigustatud ootus, et tööandja täidab kokkulepet – antud juhul siis sõlmib ja annab ka kirjalikult töölepingu. Töötaja võiks esitada tööandjale kirjaliku taotluse sõlmida tööleping ära! Võib-olla siis tööandja hakkab tegutsema. Kui ei, siis on tööandjal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni.
Töötajal on ka võimalus ise esitada kirjalikus taasesitamise vormis tööleping ja nõuda sellele kinnitust.
MAKSUSÜSTEEM JA TARBIJAKAITSE

Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis.
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu:

• tulumaks;
  

sotsiaalmaks;
maamaks;
hasartmängumaks;
käibemaks;
tollimaks;
aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis);
raskeveokimaks.

Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne?
Tarbijakaitseseaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.

Kes on tarbija?
Füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega.

Millised on tarbija põhiõigused?
Tarbijal on õigus:

nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.

Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused?
Kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale peab müüja või teenuse osutaja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on muu hulgas kohustatud:

andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta;
täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna;
hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (samuti kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel.

Mis on maks?
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud.

Mida tähendab töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tulenev piisav turvalisus? Andke hinnang, kas see eesmärk on saavutatud. Põhjendage oma hinnangut.
Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.
Kehtiv tööõigus on oma põhiolemuselt nõukogude tööõiguse edasiarendus. TLS võeti vastu üleminekuseadusena 1992. aastal (jõustus 01.07.1992) ENSV tsiviilkoodeksi kehtimise ajal. Kuna majanduslik, õiguslik ja sotsiaalne keskkond on vahepeal oluliselt muutunud, siis on selge, et kehtiv tööõigus (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus, puhkuseseadus jm töösuhteid reguleerivad aktid) vajasid terviklikult kaasajastamist. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kehtivasse õigusesse tehtud küll hulgaliselt muudatusi, kuid need on jäänud enamjaolt kehtiva kontseptsiooni täpsustamise-parandamise tasemele.
Hinnang 1.
Töölepingus on nii tööandja kohustused ja õigused, kui ka töötaja õigused ja kohustused, millest mõlemad pooled peavad kinni pidama. Mina isiklikult arvan, et meil on piisavalt tagatud töötajale heaoluriigi põhimõttest tulenev turvalisus. Riigi poolt on määratud miinimumpalk, väiksemat tasu ei tohi töötajale maksta. Meil on olemas sotsiaalkindlustus. Töötajal on õigus puhkeajale tööpäevasiseselt, iga nädalasele puhkeajale, põhipuhkusele, vanemapuhkusele ja õppepuhkusele. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12).T öölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva. Meil on ettenähtud hüvitised öötöö, ületundide ja riigipühadel töötamise eest. Arusaamatuste ja ülekohtu puhul on töötajal võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni. Need on põhipunktid, mis tagavad heaoluriigi põhimõttest tuleneva turvalisuse meil.
Hinnang 2.
§ 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel
(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
See punkt annab tööandjale võimaluse inimestest saada lahti alati kui aga tahab. Firmas annab alati asjad selliselt korraldada, et töökohad (ametinimetused) kaovad, ning ülesanded jagatakse laiali. Nüüd selge on see, et see punkt toodigi tööseadusesse sisse kuna tööandjad olid tõsises hädas , et kuidas saada lahti töötajast keda enam ei vajata. Majanduslanguse tõttu
võtsid firmad endale palju töötajaid ja tegid lepingud, kuid siis kadusid tellimused. Töötajad aga ootasid oma keskmist töötasu ja lahti oli neist väga raske saada. Seda punkti võib lausa tellimuseks nimetada ja tellijateks olid ettevõtjad. TLS ei ole töötajate jaoks turvalisuse taganud. Töötaja turvalisus on töötaja oma kompetentsus ja võime hoida ennast kursis. TLS-is on olemas punktid, et kui oled firmas 5 või rohkem aastat töötanud, siis saad rohkem koondamishüvitist, kuid see on ka kõik. Muidugi rasedate ja lapsehooldusega on teine teema, kuid ka see on vaieldav. Näiteks naine, kellel lõpeb sünnitoetus ning sooviks tööle minna, ei saa seda teha, sest töökoht on vahepeal pannud asjad kokku.
1Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 174.
2Möldre, L., Toots, A. XII klassi uue ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik. Võrgulehel http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html (11.12.2011).
3Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177.
4Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html . (11.12.2011)
5Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177.
6Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn
7Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 98
8Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 42-44
9
10Kaugia, S. (2005). Mis ja milleks on õigus? Horisont, 5. Võrgulehel http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel526_520.html (26.12.2011)
11Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64
12Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64
13Samas lk 64-66
14Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66
15Samas lk 66-67
16 Vikipeedia. Võrgulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Territooriu m (26.12.2011)
17Roosve, T. (2008). Riigiõiguse test. Sisekaitseakadeemia , Euroopa Liit, Eesti Riiklik Arengukava. Võrgulehel http://stud.sisekaitse.ee/Roosve/oigusetestid/riigiiguse_test.html (26.12.2011)
18Samas
19Eesti.ee (2010). Võrgulehel http://www.eesti.ee/est/kodakondsus/inimoiguste_kaitse/pohioigused_1 (22.11.2011)
20Arumäe, U., Männiko, M., Kutman P. (2000). R A P O R T AVALIKU HALDUSE ÜLESANNETE JA –FUNKTSIOONIDE TÄITMISE VÕIMALIKKUSEST EESTI ERAÕIGUSLIKE ISIKUTE JA/VÕI VÄLISRIIKIDE ERAÕIGUSLIKE ISIKUTE JA/VÕI -AVALIKU HALDUSE KANDJATE POOLT. Tallinn. Võrgulehel http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/ahb/toogrupid/arumae1.ht m (27.12.2011).
21Miidla-Vanatalu, M. Konspekt (2004)
22TTÜ virumaa KOLLEDž ÕIGUSÕPETUS. (2002). Haldusõigus. Võrgulehel http://www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/OIGUSOPETUS_eesti/RDBR-21%20RDER-21%20RDPR-21/Haldusoigus.ppt (27.12.2011)
23Miidla-Vanatalu, M. Konspekt (2004)
24Mikiver, M., Roosve, T. (2001). Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Sisekaitseakadeemia lk 14 – 16. Võrgulehel http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp?action=102&tid=8312 (12.12.2011)
25Mikiver, M., Roosve, T. (2001). Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Sisekaitseakadeemia lk 14 – 16. Võrgulehel http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp?action=102&tid=8312 (12.12.2011)
26Meeli Miidla-Vanatalu konspekt 2004
27kassatsi.oon jur jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ja selle otsuse uus läbivaatamine kõrgema astme kohtus.Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kassatsioon&F=M (04.01.2012).
28Justiitsministeeriumi. Eesti kohtusüsteem. Võrgulehel http://www.kohus.ee/2434 (04.01.2011).
29frant.siis maj ainumüügiõigus, müügi eelisõigus, (ainu)esindusõigus. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=frantsiis&F=M (27.11.2011).
30Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=maakler&F=M (27.12.2011)
31Samas. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=agent&F=M (27.12.2011)
32Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 182 - 183
33Võrgulehel euhttps://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevotlusvormi_valik/ettevotlusvormide_vordlus (02.01.2012)
34Juriidiline esmaabi. (2010). Koduse testamendi koostamine. Võrgulehel http://juura.wordpress.com/2010/01/29/koduse-testamendi-koostamine/ (02.01.2012)
35
36Notarite Koda. Mis on pärandvara ühisus? Võrgulehel http://www.notar.ee/18291 (14.12.2011)
37
38
39Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 355
40Samas, lk 356
41Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 209
42Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn.
43 rahvusvahelise lepingu v deklaratsiooni sissejuhatav osa. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Võrgulehel http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kassatsioon&F=M (05.02.2012)
44
45
46 Tööinspektsioon . Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1137 & (11.11.2011)
47Kruuser, A.(2011) Õiguse aluste loeng. Tallinna Ülikool.
48Koolikohustuslik ollakse kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni
49Tööinspektsioon (2011). Noortele töötamisest.
50Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 305 - 306
51Tööinspektsioon (2011). TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Tööinspektsiooni teabepäevad 2011
52Samas
53Samas
54Samas
55Samas
56Tööinspektsioon (2011). TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Tööinspektsiooni teabepäevad 2011
57Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 313 - 314
58Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1446 & (16.11.2011)
59Sotsiaalministeerium. Võrgulehel http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/tooleping/too-ja-puhkeaeg.html (16.11.2011).
60Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 313
61Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=646 & (16.11.2011)
62Samas http://www.ti.ee/index.php?page=1140 &
63Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 318
64EAKL (2011).E- käsiraamat TÖÖLEPINGU SEADUS. Võrgulehel http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ .
65Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a. määrus nr. 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“ (RT I 2009, 36, 247; 2010, 64, 475).
66Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1449 & .
67EAKL (2011).E-käsiraamat TÖÖLEPINGU SEADUS. http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ .
68Samas
69EAKL (2011).E-käsiraamat TÖÖLEPINGU SEADUS. http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ .
70Samas
71Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 92 „Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord“ (RT I 2009, 31, 194; 17.12.2010, 1)
72Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (RT I 2009, 31, 193; 11.10.2011, 4)
73EAKL (2011).E-käsiraamat TÖÖLEPINGU SEADUS. http://www.tööõiguskoolitus.eu/front/et_EE/ .
74Treier T., Suder S., Käärats E. (2011). SELGITUSED töölepingu seaduse juurde, lk 41-42.
75Samas, lk 47.
76Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1451 & (22.11.2011)
77Vabariigi Valitsuse 25.06.2009.a. määrus nr. 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (RT I 2009, 36, 245; 21.12.2011, 4)
78Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=966 &).
79Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=887 &).
80Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=887 &).
81 Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend , tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv (Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=969 &).
82Poliitikauuringute Keskus Praxis. Euroopa Sotsiaalfond. (2011). Metoodikaraport. RIIGI- JA KOHALIKE OMAVALITSUSTE ASUTUSTE KOLLEKTIIVSETE TÖÖSUHETE UURING. Tartu Ülikool. Võrgulehel www.sm.ee (03.01.2012)
83Tööinspektsiooni põhimäärus (RTL 2010, 80, 11; 29.10.2010, 6)
84 Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööinspektsioon http://www.ti.ee/index.php?page=967 & (10.11.2011)
85Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur. Samas http://www.ti.ee/index.php?page=971 & (10.11.2011)
86Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 346 - 347
87Samas, lk 348
88