Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused ?
  • Millised on riigivalitsemise vormid ?
  • Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki ?
  • Millised on riikliku korralduse vormid ?
  • Mida mõistetakse poliitilise režiimi all ?
  • Mis on riigi funktsioonid ?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse ?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos ?
  • Mis on õigusriik, seadusriik , politseiriik , haldusriik , totalitaarriik ?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki ?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika ?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed ?
  • Kuidas defineerida õigust ?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust ?
  • Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomu õiguslikku käsitlust ?
  • Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust ?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine ?
  • Milline norm on sotsiaalne norm ?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid ?
  • Milline on õiguse ja moraali seos ?
  • Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid ?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur ?
  • Miks just selline ?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon ?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse ?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon ?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse ?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides ?
  • Mis on õigusharu ?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse ?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod ?
  • Mis on õigusinstituut ?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga ?
  • Mis on õigussüsteem ?
  • Mis on õigusperekond ?
  • Mis ja milleks on õigus ?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised era õigusesse ?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes ?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all ?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad ?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele ?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis ?
  • Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel ?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord ?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses ?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid ?
  • Millistes vormides see toimub ?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub ?
  • Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest ?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur ?
  • Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad ?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid ?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid ?
  • Milline on nende liigituse praktiline tähtsus ?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess ?
  • Millised on õiguse rakendamise staadiumid ?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte ?
  • Milles seisneb õiguse tõlgendamine ?
  • Kuidas toimub sätte tõlgendamine ?
  • Kuidas need toimivad ?
  • Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse ?
  • Milline on rakendaja otsustusruum ?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest ?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks ?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ?
  • Mis on õigusrikkumise objekt ?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Mis on juriidiline vastutus ?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine ?
  • Mida hõlmab riigiõigus ?
  • Mis on riigiõiguse allikad ?
  • Mis ja millised on põhiseaduse printsiibid ?
  • Mis on põhiõigused ?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata ?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus ?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele ?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid ?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad ?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted ?
  • Kes on avaliku halduse kandjad ?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded ?
  • Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad nimetab ?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus ?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid ?
  • Millised on kohtunike kohustused ?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus ?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel ?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod ?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik ?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid ?
  • Mis on hea usu põhimõte ?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte ?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime ?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime ?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse ?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused ?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus ?
  • Mis on tingimuslik tehing ?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes ?
  • Millal volitus lõpeb ?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid ?
  • Mis on aegumine ?
  • Mis tähtsus sellel on ?
  • Millised on aegumise tähtajad ?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust ?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust ?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel ?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele ?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule ?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine ?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule ?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt ?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on ?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib ?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid ?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand ?
  • Mis on reaalservituut ?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb ?
  • Mis on kasutusvaldus ?
  • Kuidas see tekib ?
  • Mis on isiklik kasutusõigus ?
  • Mis on hoonestusõigus ?
  • Mis on ostueesõigus ?
  • Kuidas see seatakse ?
  • Mis on pant? Millised on pandi liigid ?
  • Mis on registerpant ?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine ?
  • Mis on kommertspant ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Mis on õiguste pantimine ?
  • Mis on hüpoteek ?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb ?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine ?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek ?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus ?
  • Millele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib ?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad ?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil ?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile ?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel ?
  • Mis on eelleping ?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte ?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted ?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused ?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine ?
  • Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud ?
  • Kuidas võib lepingut muuta ?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks ?
  • Kui võlgnik on kohustust rikkunud ?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju ?
  • Mis on kõrvalkohustused ?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine ?
  • Mis on käsiraha ?
  • Mis on leppetrahv ?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek ?
  • Mis on müügileping (mõiste) ?
  • Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused ?
  • Mis on vahetusleping ?
  • Mis on faktooringleping ?
  • Mis on kinkeleping ?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe ?
  • Mis on üüri ja kõrvalkulud ?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused ?
  • Mis on litsentsileping ?
  • Mis on frantsiisileping ?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping ?
  • Mis on tasuta kasutamise leping ?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut ?
  • Mis on laenuintress ?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping ?
  • Mis on kompromissleping ?
  • Mis on seltsinguleping ?
  • Mis on käsundusleping ?
  • Mis on töövõtuleping ?
  • Mis seda iseloomustab ?
  • Mis leping on maaklerileping ?
  • Mis on agendileping ?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad ?
  • Mis on komisjonileping ?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping ?
  • Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused ?
  • Mis on kaubaveoleping ?
  • Mis on reisijaveo leping, tšarterleping, pagas ?
  • Mis on ekspedeerimisleping ?
  • Mis on pakettreisileping ?
  • Mis on hoiuleping ?
  • Mis on hoiutasu ?
  • Milles seisneb hoidja vastutus ?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele ?
  • Mida reguleerib äriseadustik ?
  • Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada ?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja ?
  • Mis on ärinimi ?
  • Kuidas neid eristatakse ?
  • Kuidas neid kaitsta saab ?
  • Mis on prokuura ?
  • Mis andmeid saab äriregistrist ?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine ?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine ?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine ?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid ?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted ?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur ?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid ?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine ?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted ?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted ?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud ?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus ?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord ?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse ?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja ?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus ?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses ?
  • Millest moodustub pankrotivara ?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses ?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine ?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb ?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses ?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus ?
  • Mis on saneerimine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse ?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded ?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine ?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse ?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad ?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus ?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed ?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted ?
  • Kes ei ole teineteisega abielus 382. Mis on sugulus ?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus ?
  • Mida reguleerib pärimisseadus ?
  • Mis on pärimisõigus ?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi ?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana ?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks ?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi ?
  • Mis on annak ja selle ese ?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese ?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese ?
  • Kes on testamenditäitja ?
  • Millised on testamenditäitja kohustused ?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid ?
  • Mida pidada meeles koduse testamendi koostamisel ?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist ?
  • Mis on pärandi avanemine ?
  • Kuidas saab pärandist loobuda ?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus ?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine ?
  • Kes on kaaspärija ?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus ?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis ?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded ?
  • Mis on pärandvara ühisus ?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid ?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel ?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel ?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus ?
  • Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele ?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu ?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost ?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ?
  • Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu ?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
  • Kuidas tulemit hinnata ?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid ?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik ?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid ?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi ?
  • Millised on karistused väärteo eest ?
  • Kes lahendavad väärteoasju ?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg ?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus ?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus ?
  • Millega tegeleb õigusteadus ?
  • Millised on õigusteaduse harud ?
  • Miks tuleb normi just nii mõista ja mitte teisiti ?
  • Miks on lahendus just selline ?
  • Miks on õiguslik institutsioon kujunenud just selliseks ?
  • Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks ?
  • Millest koosneb õiguse idee ?
  • Kuidas defineerida õiglust ?
  • Milline on õiguse ja õigluse seos ?
  • Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord ?
  • Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õiguslikud alused ?
  • Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel ?
  • Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus ?
  • Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel ?
  • Kuidas defineerida õiguskindlust ?
  • Mida peab õiguskindlus tagama ?
  • Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus ?
  • Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte ?
  • Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel ?
  • Mis on legaaldefinitsioon ?
  • Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid ?
  • Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine ?
  • Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia ?
  • Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses ?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus ?
  • Miks kasutatakse selliseid väljendeid uues seaduses ?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos ?
  • Mis on tööleping ?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus ?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused ?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping ?
  • Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla ?
  • Millised on töötaja kohustused ?
  • Millised on tööandja kohustused ?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida ?
  • Kuidas saab töölepingut muuta ?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused ?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda ?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse ?
  • Millal on töötajal õigus tööleping § 37 lõike 5 alusel üles öelda ?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse ?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis ?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust ?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse ?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes ?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale ?
  • Mis on töölähetus ?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine ?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud ?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused ?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded ?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine ?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ?
  • Kes lahendab töövaidlusi ?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused ?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks ?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada ?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid ?
  • Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine ?
  • Mida oodatakse juristilt ?
  • Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses ?
  • Kuidas lahendatakse kaasuseid ?
  • Kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut ?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem ?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused ?
 
Säutsu twitteris

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • avalik võim;

territoorium, millel see avalik võim kehtib;
rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud:
Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:
  • monarhia;

vabariik.
Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte.
Millised on riikliku korralduse vormid?
Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:
  • unitaarriik ehk lihtriik;

föderatsioon ehk liitriik;
konföderatsioon ehk riikide liit;
autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal).
Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
Põhitüüpideks on
  • demokraatlik;

autoritaarne;
totalitaarne.
Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides .
Riigi funktsioonid liigitatakse:
  • Sisefunktsioon – riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguskorra tagamine, majanduslik – organisatoorne ka kultuurilis – kasvatuslik.

Välisfunktsioon – kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine.
Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Riigiorganite olulisemad tunnused on riigivõimualased volitused, teostab riigivõimu, õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon, riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga, kulud kaetakse riigieelarve vahenditest, ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond , talitus, büroo jms), töötavad riigiteenistujad.
Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahusese põhimõttest lähtudes.
parlament , ülimusliku juriidilise jõuga seadusaktide vastuvõtmine tegevus suunatud seadustes ja õigusaktides
Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel sisalduvate nõuete elluviimisele
Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel
kõrgeim kohalik
parlament, kohalike omavalitususte esinduskogud keskhaldus kohalik haldus
Eestis Riigikogu Eestis valla- ja linnavolikogud Valitsus, ministeeriumid, nt Eestis maavanem
ametid, inspektsioonid
Kompetentsi ulatuse alusel
üldkompetents erikompetents
valitsus ministeeriumid, ametid
kohtud, õigusemõistmine
Lähtudes riigiorgani kohast ja tähenduses riigiaparaadi , eristatakse esmaseid (Riigikogu) ja teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid.
Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere).
Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu ) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon).
Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome ).
Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe . Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
Mis on õigusriik , seadusriik , politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
  • Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguslikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse;

Seadusriik = Õigusriik; Õigusriik =Seadusriik.
Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus.1
Politseiriigis ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud.
Haldusriigis kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile .2
Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises.
Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse.
  • Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut.

Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3
Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Riik on poliitilise võimu organisatsioon . Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss . Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend.
Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses.
Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või taksitavalt. Põhilised majanduselu moodustavad suhted on reguleeritud õigusega.
Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu, orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
  • Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast , mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi.

Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad.
Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus.
Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi.
Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks.4
Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus, riik ei saa tekkida teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt.5
ÕIGUSE DEFINITSIOON
Kohustuslik kirjandus:
1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia . 2. täiendatud trükk . - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207-242).
2. A. Kiris jt. Õigusõpetus . (lk 28-37).
3. J. Liventaal , Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170)
4. T. Anepaio , A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia , K. Land , V. Olle, P. Roosma . Sissejuhatus õigusteadusesse . Loengukonspekt. Kirjastus JUURA . Tallinn, 2005. (lk 17-44)
II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus.
Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
Õiguse tunnused.
Õiguse mõiste selgub :
  • õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses,

õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises,
seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta,
õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides,
avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist,
üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest,
juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta.
(Rosentau 2004, lk 27).
Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga.
(Anepaio jt. , 2005, lk 19.)
Vastus küsimusele on lisatud konspektist - Kruuser , A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn
Õiguse spetsiifilised tunnused:
Õigus on käitumisreeglite (normide kogum);
Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum;
Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid;
Õigus on üldkohustuslike normide kogum;
Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga;
Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30
Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele.
Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
SOTSIAALNE NORM
1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114).
  • A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61).
    J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139)
    T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61)
    Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad
    + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist !
    III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem
    Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust?
    Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased.
    Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
    Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust.
    Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
    • Normatiivne reguleerimine – inimkäitumised korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiku juhtudele.

    Eelis – normatiivse reguleerimise üldisust ära kasutades saab leida lahenduse mingi suhete liigi jaoks tervikuna. Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamise lähtudes sellest, mida tingib sotsiaalne kord. Tavakord ja moraalikord on ka garanteeritud korrad.
    Puudus - ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
    Individuaalne reguleerimine – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel/ konkreetse kaasluse lahendamine.
    Eelis – situatsiooni unikaalsuse arvestamine .
    Puuduseks - tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid , määravat osa etendab lahendaja suva.
    Milline norm on sotsiaalne norm?
    Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga).
    Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
    Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine:
    tavanormid;
    kõlblus- ehk moraalinormid ;
    korporatiivsed normid;
    õigusnormid;
    Ühiskonna vastavaid valdkondi nimetatakse tavaks, kõlbluseks (moraaliks) ja õiguseks .
    Eraldi nimetatakse korporatiivseid norme, mis reguleerivad suhteid era- ja avalikõiguslike isikute tasandil. Äriühingus, mittetulundusühenduses, asutuses, ehk nagu varem öeldi – ettevõttes, asutuses, organisatsioonis. (Näiteks klubi sisesed käitumiseeskirjad; ettevõtte sisesed käitumiseeskirjad jms.) Eraldi nimetatakse veel religioosseid norme ja kombeid. Suvalise (kas õigus- või õigusvälise) sotsiaalse normi puhul on oluline asjaolu, et see hakkab ühiskonnas või mingis sotsiaalses grupis kehtima siis, kui ühiskonna või grupi liikmed seda järgivad ja norm pälvib antud sotsiaalse keskkonna heakskiidu ning normi eiramine toob kaasa hukkamõistva reaktsiooni.
    Milline on õiguse ja moraali seos?
    Õigusnormid reguleerivad ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid (omand, ühiskondlik ja riiklik korraldus, avalik kord jne.).Õigus reguleerib neid suhteid selles osas, mis vajavad riikliku kaitset. Nende suhete niisugused küljed, mis on hinnatavad kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid).Kogu see valdkond jääb moraalinormide reguleerida. On olemas suhteid, mis ei ole moraali kriteeriumidega hinnatavad (õiguslike protsesside normid, sündmuskoha vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud.
    ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM
    Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid?
    Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:
    • inimeste käitumise reegel;

    üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele;
    sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
    Õigusnormi funktsioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk.
    Spetsiifilised tunnused:
    • lähtub riigist

    õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.
    õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
    õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused.
    õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.
    Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 41-42
    Õigusnormi keskne funktsioon on suunata ja juhtida inimeste (sealhulgas kodanike ja ametnike) käitumist ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Õigusnormi ülesanne (kontinentaalses õigussüsteemis) on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda.6
    Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
    Levinud arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete hulka ehk imperatiivide hulka, mida saab väljendada normi keelelise vormi kaudu. Imperatiivteooriast lähtuvalt peaksid aga kõik õiguslikud määratlused olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. See teooria ei sobi, kui on tegu nende õigusnormidega, mis sätestavad kindlate eelduste olemasolul subjektiivsete õiguste omandamise või nende kaotamise ( omandiõigus ) või kui on tegu näiteks volituste omandamisega (raske näha kohustuse teket).Terve rida õigusnorme reguleerivad isikute või nende ühenduste õiguslikku staatust ( õigusvõime , teovõime ). Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7
    Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel:
    • Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid .

    Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem.
    Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid.
    Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme.
    Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ( käsud , keelud), suhteliselt määratletud (kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed (reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud ise kokkuleppele).
    Täiendava funktsiooni järgi eritatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme.
    Vastavalt regulatsiooni viisile, kohustavad , keelavad, õigustavad.
    Selline õigusnormide liigitus määrab ära õigusnormide liikide erineva juriidilise jõu, nende omavahelise hierarhia, jõustumise ja kehtivuse tingimused.8
    Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
    Kui ( hüpotees ) – siis ( dispositsioon ) – vastasel juhul ( sanktsioon ).
    Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
    • hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;

    dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
    sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
    Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani läbi tema teadvuse ning vajaliku toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama „mängureeglid“:
    tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile ;
    õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad;
    normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi.9
    Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
    Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
    Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
    Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
    Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla:
    • Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.

    Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused.
    Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla:
    • Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust.

    Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel ( alternatiivne alaliik).
    Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse:
    • Imperatiivne dispositsioon (kategooriline, käsutav) teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul.

    Dispositiivne dispositsioon (korraldav) annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused.
    Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
    Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone.
    Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
    Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt (arusaadavalt) mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
    Mis on õigusharu ?
    Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (näiteks tööõigus , perekonnaõigus , finantsõigus jne).
    Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on:
    • õigusliku reguleerimise objekt (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted, suhted riigihalduses jne.) ja

    õigusliku reguleerimise meetod.
    Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest?
    Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
    • Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.

    Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes (alluvussuhetes).
    Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
    Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Õigusinstituut on õigusharu üks osa.
    Mis on õigussüsteem?
    Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad ühe riigi ulatuses teatava
    kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nimetatakse õigussüsteemiks.
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
    Mis on õigusperekond ?
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
    Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda?
    • Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Eestis

    Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend.
    Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
    Inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad kõige rohkem riik, ühiskond ja usk ning inimese sotsiaalset käitumist kujundavad õigus, tava ja kõlblus.
    Õigus, kui kommunikatsioonivahend
    Normid on oluline vahelüli riigi ja õigussubjektide vahel, mille kaudu antud juhul riik annab teada, milline käitumine on talle vastuvõetav, milline mitte. Ühiskondlikul tasandil kujutavad normid endast “märgisüsteemi”, mille omandamine tagab antud ühiskonna mõttes oodatava käitumise. Laiemas sotsiaalses plaanis on õiguse ülesanne tagada ühiskonna turvaline olemine, inimeste turvaline kooselu antud sotsiaalses ruumis. Selle saavutamiseks tuleb sotsiaalsete subjektide (indiviidide, gruppide jne) vahele luua kommunikatsioonivõrgustik, millega ühelt poolt saab tagada ühiskonna sidususe, teiselt poolt anda subjektidele selged orientiirid oma asendi määratlemiseks ühiskonnas ning normseks käitumiseks.10
    Õiguse tunnused:
  • Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum
    Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud ( kinnitama , heaks kiitma, õigusjõudu andma) normide kogum. Demokraatlikus riigis peab ta arvestama normidega, mis sisalduvad rahvusvahelise õiguse aktides, inimõigustega.
    Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimul olev poliitiline jõud.
    Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Norm , kui üldise reegli mõiste. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest
    Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga - ära hoida riigi poolt kehtestatud õiguse rikkumisi kohaldades vajadusel rangeid karistuslikke meetmeid.
    Õigus peab vastama ühiskondlikule õiglustundele.
    Mandri – euroopa õigusperekonnas , kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õigluse seaduses.
    Anglo-ameerika õigusperekond kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava.
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    Õiguse juriidiline käsitlus, ka normatiivne kontseptsioon
    Õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides.(mandri- euroopa)
    Õiguse sotsioloogilise käsitluse
    kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Riik peab seda korda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontrolli teostamiseks. Esmane eesmärk on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine . (anglo- ameerika)
    Õiguse loomuõiguslik käsitlus
    on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Igas ühiskonnas on riigis kehtivate normide (sh ka õigusnormide) kõrval olemas kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid (isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms).
    Riigi ja õiguse omavaheline seos
    Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele.
    Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-31
    Tänapäevane õiguse mõiste
    Õigus on mitmetähenduslik sõna, seetõttu on vaja õigust sisustades hoolega tähele panna, millises tähenduses õigusest jutt on.
    Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumit, peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, saab käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Positiveeritakse õigus seadusandlikkus protsessis. Riikide parlamendid võtavad seadusi vastu kui õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Peetakse õiguse all väga sageli silmas mandrieuroopalikus õiguskultuuris.
    Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. Eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. Sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks.
    Eelpool kirjeldatu on traditsioonilised arusaamad õigusest. Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte.
    Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus .
    Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus.
    Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41
    Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
    Tööõigus – mõlemas

    Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus ( võlaõigus ; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus ); Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; Intellektuaalse omandi õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; tööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks.
    Esitage skemaatiliselt:
  • ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
    Tänapäeva tuntumad suuremad õigusperekonnad on:
    • Romaani – germaani ehk kontinentaalõiguse perekond

    Anglo – ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond
    Islami, hinduistlik ja judaistlik õigusperekonnad toetuvad religioossetele põhimõtetele ja normidele. Kaug – Ida õigusperekond ning Aafrika ja Madagaskari õigusperekond (tavad ja traditsioonid). Sotsialistlik õigusperekond (Kuuba, Põhja-Korea, Hiina).
    kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
    Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
    Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest.
    Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes.
    Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes.
    Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
    Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik , organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
    Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
    Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
    Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
    Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.
    Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
    Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks.
    ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD
    Kohustuslik kirjandus:
    1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 2. ptk (lk 49-86).
    2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 62-77).
    3. J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 100-139)
    4. Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad
    + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist!
    IV referaat: Õiguse vormid ehk allikad
    Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
    Õigusevorm ehk õiguseallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
    Õiguse ajaloolises protsessis on õigusevormidena olnud kasutusel:
  • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
    Toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele.
    Õigusteadus (juristide arvamus)
    2 – 3 saj Roomas anti mõnedele silmapaistvate juristide õigusalastele seisukohtadele seaduse jõud ja neile võis viidata nagu õigusaktidele.
    Kohtu- ja halduspretsedent
    Kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
    Leping
    On õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasipidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega.
    Normatiivakt ehk õigustloov akt.
    Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse.11
    Mis on tänapäevased õiguse allikad?
  • Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava
    Toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele. Ka kaasajal on tavadel küllaltki suur tähendus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSüS, RT I 2002, 35, 216; 06.12.2010, 1) tunnistab seaduse kõrval õiguse allikaks ka tava, mis aga ei saa muuta seadust (§2).
    Kohtu- ja halduspretsedent
    Kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
    Leping
    On õigusvorm siis, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasipidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Normatiivseteks lepinguteks loetakse rahvusvahelisi lepinguid, millest juhinduvad ka teised subjektid. Loetakse ka kollektiivlepinguid.
    Normatiivakt ehk õigustloov akt.
    Paljudes riikides ainus õigusvorm ja on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse.
    Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
    On suunatud nii riikidevaheliste suhete reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Õiguse allikana aktsepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid.
    Euroopa Liida õigusaktid
    On eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis, poliitiliseks ja õiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise leping. Eestis toimus õigusloome protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12
    Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
    Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse:
    • esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest:

    ühenduse asutamislepinguteks
    riikide liitumislepingud
    olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped
    eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped
    teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, s.o liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid , otsused, soovitused ja arvamused.13
    Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
    EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL õigust.
    Määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid.
    Määrused on EL teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid, võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ja Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon , juriidilist jõudu on võrreldud riigi sees parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Määrust tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult. Liikmesriikidel ei ole õigust liita EL määrust oma seadusandluse süsteemiga ega avaldada teda oma seadusandlike aktide kogus.
    Direktiivid - direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Üldjuhul ei ole direktiivid vahetult kohaldatavad, nad tuleb tuua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel isegi siis, kui nende vahetu kohaldamine oleks võimalik. Juhul, kui (ja seni kuni) direktiiv ei ole siseriikliku seadusandlusesse lülitatud, võib seda kohaldada vahetult. Kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, meetodi ja vahendid valib liikmesriik ise.
    Otsused on EL üksikaktid, need on suunatud konkreetsetele subjektidele (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule), loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ka kohustusi, nad on siduvad ja kohustavad adressaatidele.
    Soovitused ja arvamused väljendavad EL institutsioonide seisukohti käsitletavates küsimustes ja annavad adressaatidele nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga, neid ei loeta õigusaktideks.14
    Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
    • Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Nimetatakse ka õigustloovaks aktiks. Mandri- Euroopas peamiseks õigusvormiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi , kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus.

    Mittenormatiivne akt ehk üksikakt , mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile / individuaalsed õigusaktid. Iseloomult õiguse rakendamise aktid. NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid , kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15
    Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
    Laias tähenduses on eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Seadusõiguse konstitueerimiseks on vajalik riigi seadusandliku organi otsus ja selle juurde kuulub ka selle otsuse teatavakstegemine. Seadusloome protsess ja –organid määratakse põhimõtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga ( põhiseadus ).
    Eelkõige peavad seadused olema kooskõlas Põhiseadusega. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama. Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; 27.04.2011, 1)§3.
    Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus.
    Normatiivaktid ehk üldaktid
  • Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seaduste liigitus juriidilise jõu järgi:
    Põhiseadus reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid (EV põhiseadus kehtestati 28.juunil 1992).
    Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust, loetelu sageli põhiseaduse tekstis. Eesti konstitutsioonilise seadused on: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; riigikontrolli seadus; kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus;
    neid seadusi saab vastu võtte ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
    Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi. Riigikogus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolt häälte enamus.
    Mittenormatiivsed aktid ehk üksikaktid
    Seadlus
    Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.
    Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse.
    (PS § 109)
    Kaasallkirja ehk kontrasignatuuri instituut tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad aktid ehk õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan ; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt , dekreet riigipea poolt. Presidendil on õigus vastu võtta:
    erakorralisi dekreete – juhtudel, kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused
    hädadekreete – juhtudel, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla.
    Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
    Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandlikke protsessi staadiume:
  • Seaduse algatamine – õigus esitada parlamendile/Riigikogule seaduseeelnõu. EV põhiseadus §103.
    Seaduse eelnõu arutamine
    Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena
    Seaduse välja kuulutamine ehk promulgatsioonon seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Absoluutne veto – parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks.
    Seaduse avaldamine – põhiseadus §3 lg 2, Riigi Teataja seadus §16 lg 1
    Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel?
  • Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.
    Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja .
    Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist.
    Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse tekstiga. Kui välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeles, esitatakse ka lepingu tõlge eesti keelde.
    (PS § 92)
    Järgida tuleb Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrust nr 279Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri“ (RT I 1999, 73, 695; 19.01.2011, 4.
    Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
    Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad/ täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid, formaalselt haldusorgani aktid. Tuleb hoolikalt kaaluda, kui anda eksekutiivorganitele (Vabariigi Valitsus, ministrid , teised riigiorganid, kellele on parlament andnud seadusega volituse) legislatiivsed funktsioonid – volitused.
    Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:
  • GENERAALDELEGATSIOON – kujutab endast tavaliselt põhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses.
    SPETSIAALDELEGATSIOON – on ühekordne seaduses sisalduv volitus .
    Määrusandluse mahu alusel eristatakse:
  • INTRA LEGEM MÄÄRUSED – kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused;
    PRAETER LEGEM MÄÄRUSED – määrused, kus sisaldub uus õigus;
    CONTRA LEGEM MÄÄRUSED - määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis (selgelt väljendatud) põhiseaduslik volitus.
    Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta intra legem ja praeter legem määrusi. Õigusaktid (v.a seaduses ja valitsuse korraldused ) jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui õigusaktides ei sätestata teisiti.
    Eesti õiguskorras kasutatakse ka teisi õigusaktide nimetusi, nt direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri – lugeda määruseks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need õigusaktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme).
    Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud?
    Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
    Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
    Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes.
    Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
    Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks.
    Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid:
  • kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt;
    kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt;
    kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte , mis sisaldab erinorme.
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
    Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
    Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit:
    • Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega õigusi. Kasutatakse varalise suhte reguleerimisel.

    Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
    Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
    Territooriumiks nimetatakse ruumi ja esemeid, mis üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normide alusel allub riigi jurisdiktsioonile. Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium). Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema lipu all sõitvad laevad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil neil juhtudel on riigi jurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema diplomaatilised ja konsulaaresindused teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad protektoraadid ja hooldusalused territooriumid.16
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
    Lokaalse iseloomuga normatiivaktid kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil.
    Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
    Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased.
    Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
    Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses . Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse inkorporeerimise ja kodifitseerimise teel.
    Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt.
    ÕIGUSSUHE
    Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises.
    Ühiskondlike suhete reguleerimine saavutatakse õigusnormide realiseerimisega.
    Eristatakse kolme vormi:
    1.õigusnormide nõuetest kinni pidamine;
    2. õigusnormide kasutamine;
    3. õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine.
    Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest?
    Võrreldes kõigi teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid.
    • Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.

    Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
    Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik sunnijõuga.
    Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
    Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
    Õigussuhte eeltoodud spetsiifiliste tunnuste alusel ja nende kogumis võib teha järelduse, et õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
    Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on:
    • objekt

    õigussuhte subjektid ehk suhtepooled (suhtest osavõtjad)
    subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad.
    Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
    Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime (vastutusvõimeline). Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Eeldused õigussubjektsusele määravad ära ühiskondliku elu tingimused. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks . Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Teovõime on lahutatav õigusvõimest ainult tsiviilõigussuhtes, kuna seal on mõnede subjektide suhete iseloom selline, et nad võivad kuuluda ühele isikule, aga teostada võivad teised isikud ja seega saab õigusvõime omistada isikule, kellel pole teovõimet. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet.
    Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus . Juriidiline isik peab olema kantud vastavasse registrisse- äriregistrisse . Juriidilisel isikul peab olema põhikiri . Juriidilise isiku peab asutama kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
    Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents . Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt, see on küsimuste ring, milles tema otsused on kohustuslikud.
    Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad?
    Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.
    • Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. On lubatud käitumise määr ja ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.

    Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr.
    Subjektiivsed õiguste ja juriidilised kohustuste vastastikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. Mis on õigustatud subjektile õiguseks on kohustatud subjektile kohustuseks.
    Õigussuhte struktuurseteks elementideks on:
    • õigussuhte subjektid ehk suhte pooles;

    subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad;
    õigussuhte objekt.
    Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
    Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks (TSüS § 48).
    Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest, toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittemateriaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus – nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi.
    Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
    Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materiaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest. Sellest tulenevalt võib õigussuhteid liigitada erinevatel alustel.
    • Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks.

    Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse
    kahepoolseid (ostja ja müüja , töötaja ja tööandja ) ja
    ühepoolseid ( kinkeleping või testament ) õigussuhteid. Enamus avaliku õiguse suhted;
    eriliik on nn absoluutne õigussuhe (autor autoriõiguslikus suhtes, omanik omandiõiguslikus suhtes, riigiorgan või ametiisik paljudes haldusõiguslikes suhetes).
    Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse
    Regulatiivsed (tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud, tööõiguslikud jms). Peamine eesmärk on faktilistele suhetele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine.
    Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi.
    Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
    Tegelikkuses asetleidvad muutused (inimese sünd, teisele isikule kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine jne ), millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise ning mis on ära toodud õigusnormi hüpoteesis. Nende asjaolude ja tingimuste üldnimetus on juriidilised faktid.
    Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus?
    Sõltuvalt juriidilise fakti seostest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte:
    • sündmused;

    teod;
    tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega:
    õiguspärased teod – tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele, siia kuuluvad;
    juriidiline akt
    juriidiline toiming
    juriidilise resultaadiga tegu
    õigusvastane teod – õigusrikkumine, saab liigitada õigusharude järgi
    Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse:
    • õigustloovad;

    õigustmuutvad;
    õigustlõpetavad
    Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise.
    Juriidilistel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt.
    Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest?
    Õiguse rakendamise vajadus tekib:
  • kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita;
    õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle;
    kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
    Kui õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikus koordineeritud käitumises, siis õigusenormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne).
    Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess? Millised on õiguse rakendamise staadiumid?
    Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt küsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lõpptulemusena viima õigusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis. Õiguse rakendamise terviklikus protsessis täheldatakse erinevaid staadiume, kus ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta, sest staadiumide loogiline järjestus tagab rakendamisprotsessi ratsionaalsuse ja efektiivsuse.
    I staadiumfaktiliste asjaolude analüüs, mis on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks;
    II staadiumõigusnormi valik ja analüüs, mis on õigusnormi rakendamise juriidiline alus, vajadusel toimub ka õigusakti tõlgendamine.
    III staadiumõiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamine (otsuse tegemine kompetentse organi poolt);
    IV staadiumotsuse täitmise tagamine.
    Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
    Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud õigus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel.
    Õiguse rakendamise põhistatuse nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele.
    Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Seetõttu on seadusest kinnipidamine kõige otstarbekam tee eesmärgi saavutamiseks, mille seadusandja on püstitanud. Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Seaduse kohandamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem, et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt.
    Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimise algusest. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust sisu vastavus ühiskonnaenamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.
    Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
    Õiguse rakendamise akte liigitatakse erinevatel alustel. Olulisem praktilise tähtsusega neist liigitustest on:
  • Reguleeriva suhte ja rakendava normi iseloomu järgi. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi (kaitsvaid) akte.
    Akti välja andnud organite järgi. Seadusandliku võimu aktid, täidesaatva võimu aktid, kohtuorganite aktid, kontroll- ja järelvalveorganite aktid.
    Milles seisneb õiguse tõlgendamine? Kuidas toimub sätte tõlgendamine? Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja kuidas need toimivad?
    Mida tähendab lünk õiguses ja kuidas need lüngad ületatakse? Kuidas toimub seaduslünga ületamine, vastuolu lahendamine? Milline on rakendaja otsustusruum?
    Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
    Õiguspärane käitumine on õigusnormidega kooskõlas käitumine (õiguspärane on ka käitumine, mis ei ole reguleeritud õiguslikult) ja õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus käitumine, subjekt eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida juriidilist kohustust, ületab oma käitumisega õigusnormiga lubatud piirid.
    Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Defineerige õiguserikkumise mõiste
    Õigusrikkumise koosseisu all mõistetakse õigusvastast käitumisakti, milles on neli elementi: subjekt (õigusrikkuja, deliktivõimeline isik), subjektiivne koosseis (süü), objekt (õigusega kaitstud hüve - õigushüve ) ja objektiivne koosseis (aktiivne tegu või tegevusetus ). Õigusrikkumised kui käitumisviisid vastanduvad õigupärasele käitumisele, seega on õigusrikkumine käitumine sh tegevus või tegevusetus, mis eirab õigusnormide nõudeid ja on ühiskonnale ohtlik.
    Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
    Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik eelkõige deliktivõimet (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust ) omav isik.
    Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
    Õigusrikkumises nagu igas muus käitumises väljendub ka isiku suhtumine oma teosse, teistesse isikutesse, ühiskonna ja riigi huvidesse, õigusesse. Inimeste tegudes väljenduvad nende huvid, eesmärgid ja motiivid. Kõiki neid õigusrikkuja käitumise psühholoogilisi aspekte kogumis nimetatakse õigusrikkumise subjektiivseks koosseisuks. Õigusrikkumise subjekti teatavaid omadusi võetakse arvesse karistavate sanktsioonide kohandamisel. Iga õigusvastane tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatult.
    Mis on õigusrikkumise objekt?
    Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või mingit muud suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektid erinevad õigusharuti, sest iga õigusharu normid kaitsevad erinevat suhete ringi.
    Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
    Õigusrikkumisena on käsitletav vaid tegu (mitte mõtted ega kavatsused), mis on õigusvastane. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel võib see olla ka tegevusetus. Näiteks, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on: õigusvastane tegu, selle kahjulik tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel.
    Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
    • Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu. Kui ei ole ületatud hädakaitse piire .

    Hädaseisund, olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. Hädaseisundi toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem kui ärahoitud kahju, kuid ei saa nõuda, et kahju oleks minimaalne.
    Kurjategija kinnipidamine, mõnikord osutab kurjategija kinnipidamisel vastupanu, sellisel juhul võib kaasneda kurjategijale füüsilise kahjustuse või materiaalse kahju tekitamine, mõnikord võib ka kurjategija kaotada elu. Sellisel juhul kannab isiku tegevus, kes püüab kurjategijat kinni pidada, väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu .
    Kuritegude matkimine on tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. Selline tegu ei ole kuritegu. Kuriteo matkimine selleks mittepädeva organi või isiku poolt või ka pädeva isiku ja organi poolt, kuid ilma selleks ettenähtud loata, on ebaseaduslik.
    Kohustuse kollisioon. Kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita siis ta peab tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohutus. Sellisel juhul ei ole tegemist õigusvastase teoga.
    Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Näiteks takistada kellegil tungida läbi akna eramusse, tekitades sellega talle terviserikke ja hiljem selgub, et sellel isikul oli eramu omanikuga majja sisenemine kokku lepitud.
    Kannatanu nõusolek, kuid see nõusolek peab olema õiguspärane, see nõusolek ei ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt.
    Teenistus - või kutsealase kohustuse täitmisel toime pandud tegu.
    Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. Näiteks lubab asjaõigusseaduse § 41 valdajal kaitsta jõuga oma valdust omavoli vastu, ületamata seejuures hädakaitse piire.
    Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse k aalluva poolt temale antud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #1 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #2 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #3 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #4 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #5 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #6 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #7 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #8 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #9 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #10 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #11 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #12 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #13 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #14 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #15 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #16 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #17 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #18 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #19 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #20 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #21 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #22 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #23 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #24 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #25 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #26 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #27 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #28 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #29 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #30 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #31 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #32 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #33 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #34 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #35 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #36 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #37 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #38 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #39 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #40 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #41 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #42 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #43 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #44 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #45 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #46 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #47 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #48 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #49 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #50 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #51 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #52 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #53 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #54 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #55 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #56 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #57 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #58 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #59 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #60 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #61 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #62 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #63 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #64 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #65 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #66 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #67 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #68 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #69 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #70 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #71 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #72 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #73 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #74 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #75 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #76 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #77 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #78 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #79 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #80 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #81 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #82 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #83 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #84 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #85 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #86 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #87 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #88 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #89 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #90 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #91 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #92 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #93 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #94 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #95 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #96 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #97 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #98 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #99 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #100 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #101 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #102 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #103 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #104 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #105 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #106 Õiguse alused kordamisküsimused vastustega #107
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 107 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aine "Õiguse alused" kordamisküsimused koos vastustega. Kokku 378 küsimust.
    Mõned teemad:
    RIIK
    ÕIGUSE DEFINITSIOON
    SOTSIAALNE NORM
    ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM
    ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD
    ÕIGUSSUHE
    RIIGIÕIGUS
    AVALIK HALDUS
    TSIVIILÕIGUS
    ASJAÕIGUS
    VÕLAÕIGUS
    ÄRISEADUSTIK
    PANKROT JA SANEERIMINE
    PEREKONNAÕIGUS
    Pärimine
    KARISTUSÕIGUS
    ÕIGUSTEADUS
    ÕIGLUS
    ÕIGUSKINDLUS
    SUBSUMEERIMINE
    TÕLGENDAMINE
    TÖÖÕIGUS
    TÖÖLEPING
    TÖÖ- JA PUHKEAEG
    PUHKUS
    TÖÖLÄHETUS
    TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
    TÖÖVAIDLUS
    USALDUSISIK
    KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED
    MAKSUSÜSTEEM JA TARBIJAKAITSE

    RIIK , ÕIGUSE DEFINITSIOON , SOTSIAALNE NORM , ÕIGUSNORMID , ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD , ÕIGUSSUHE , RIIGIÕIGUS , AVALIK HALDUS , TSIVIILÕIGUS , ASJAÕIGUS , VÕLAÕIGUS , ÄRISEADUSTIK , PANKROT , SANEERIMINE , PEREKONNAÕIGUS , Pärimine , KARISTUSÕIGUS , ÕIGUSTEADUS , ÕIGLUS , ÕIGUSKINDLUS , SUBSUMEERIMINE , TÕLGENDAMINE , TÖÖÕIGUS , TÖÖLEPING , TÖÖ- JA PUHKEAEG , PUHKUS , TÖÖLÄHETUS , TÖÖTERVISHOID , TÖÖOHUTUS , TÖÖVAIDLUS , USALDUSISIK , KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED , MAKSUSÜSTEEM , TARBIJAKAITSE

    Mõisted

    parlamentaarses vabariigis, unitaarriik, sisefunktsioon, välisfunktsioon, õigusriik, totalitaarriik, vastus küsimusele, individuaalne reguleerimine, sotsiaalne norm, kõlblus, missugused tunnused, õigusnormile, õigusnormi funktsioonid, õigussuhte subjekt, sotsiaalses plaanis, igas ühiskonnas, eelpool kirjeldatu, tööõigus, normatiivakt, 1 õiguslik, õiguslikuks aluseks, euroopa liit, direktiivid, mittenormatiivne akt, laias tähenduses, normatiivaktid, konstitutsioonilised, kaasallkirja, suspensiivne veto, õigusteoorias, käskkiri, seaduse jõustumine, sellel reeglil, õigussuhe, õigussuhte subjektid, juriidiliseks isikuks, eriliik, õiguspärased teod, õigusenormide rakendamine, i staadium, iii staadium, õiguspärane käitumine, õigusrikkumisena, väärteod, tsiviilõiguslik, riigiõigus, riigiõiguse põhiallikas, õigus kodakondsusele, eesti kodanikel, pärimisõigus, halduse sisuks, kogu sotsiaalse, koormava haldusega, miidla, formaalselt, õigustatud subjektiks, põhiseadus, kohtunikuõigus, miidla, seaduse ülimuslikkust, haldusõiguse üldpõhimõtted, haldusorgan, kohtunikueksamist, meeli miidla, ettevalmistusteenistuse pikkuseks, normi või, kohtunike kohustused, kohtunike sotsiaaltagatised, teovõime, asjaõiguse reguleerimisobjektiks, igamine, vallaspandil, lepingupoolte kutse, tarbijale müük, liisinguvõtja, krediidileping, laenuleping, kindlustusjuhtum, hoidjal, kolmandal isikul, ettevõtja, tegevusala, äriühingute liigid, , , fie, fie, prokuura, , oü kapital, sarnaselt oü, ülim, aktsionäril, aktsionäril, lihtaktsia, aktsionäril, üldkoosolek, aktsiakapitali vähendamisel, piiriülese ühinemisel, maksejõuetu ettevõte, pankrotivõlgnik, pankrotihaldur, võlgniku kohustuseks, võlgniku õiguseks, pankrotivara, tagasivõitmine, seaduse mõistes, uue mõistena, otsejoones sugulased, isikuid, lapse isa, pärandajal endal, pärandaja, kuupäeva kirjutamine, pärimisleping, kuritegu, osavõtjad, kuriteo põhikaristused, väärteo põhikaristused, jah, väärtegu, maksualane väärtegu, õigusteadus, võrdlev õigusteadus, püsiv väärtus, kohtuniku ülesanne, aristoteles, eesmärgipärasusest, õigus tervikuna, kokkuvõtlikult, õiglus, võrdsustav, jaotav, õiguse leidmiseks, eraõigus, subjektiteooria, era, legislatiivaktideks, haldusaktideks, õigusteoorias, õigusnormid, huviteooria kohaselt, subjektiteooria kohaselt, regulatiivseid õigussuhted, kaitsvaid õigussuhted, õiguskindlus, subsumeerimine, mõlemad eeldused, legaaldefinitsioon, kumulatiivne konkurentsiga, alternatiivne konkurents, objektiiv, ehtsad, väärtuslüngad, õiguse analoogia, seaduse koostamisel, lepingu osapoolteks, terminoloogia kasutamine, alla 18, kahtlus 7, alla 18, alaealistele, töölepingust taganemine, rasedus, töötajate esindajaga, koondamisel, rasedus, tööaeg, tööandja, alla 10, rasedus, töölepingu lõppemisel, seadusandja, tööandja, töötaja kohustused, töökeskkonnaspetsialist, konsulteerimine, lepitaja ülesandeks, lepitajal, tarbijakaitseseaduse ülesanne, täitma kaubandus, kehtiv tööõigus, kontseptsiooni täpsustamise, nüüd selge

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    38
    docx
    Õiguse aluste kontrolltöö kordamisküsimused vastustega
    16
    doc
    Õiguse alused kordamisküsimused
    46
    doc
    Õiguse aluste kordamisküsimused
    22
    docx
    Õiguse alused mõisted
    54
    doc
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun