Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5. Lepitaja peab olema poolte suhtes sõltumatu ja erapooletu isik. Vene Föderatsiooni lepitusseadus näeb ette, et lepitusmenetlust saab läbi viia vaid juhul, kui pooled on huvitatud võimaluse korral kompromissi leidmises. Kohtulik protsess võib olla loovutatud vaid elukutselisele lepitajale. Sellisel juhul lepitaja peab järgima seaduses sätestatud 1 193- " ( )" Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi
12. Missugustes küsimustes lepitakse kokku kollektiivlepingu sõlmimisel ametiühingu ja ettevõtte juhtkonna vahel? (7p) l palk l tööaeg l töökorraldus l lisasoodustused l puhkus l tööohutus ja tervishoid l töötüliprotseduurid. 13. Mis saab siis , kui läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks jooksevad ummikusse? 1p Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub kolmas isik (riiklik lepitaja). 14. Millise seadusega on reguleeritud riikliku lepitaja institutsioon? 1p Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud "Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega". 15. Kes kuuluvad kollektiivsete töötülide lahendamise institutsiooni? 1p Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades ja suuremates linnades kokku 25 inimest. 16. Kuidas riiklik lepitaja saab lahendada töötuli? 6p 1
Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib. Kollektiivse töötüli lahendamine Olukorras, kus kõiki menetluslikke reegleid on järgitud, kuid töötajad ja tööandjad ei jõua kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste osas, on tegemist kollektiivse töötüliga. Kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda riikliku lepitaja poole. Riiklik lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle ülesandeks on aidata leida töötüli pooltel kompromiss. Kui lepitaja jõuab järeldusele, et poolte leppimine ei ole võimalik, lõpetab lepitaja lepitusmenetluse. Streik ja töösulg Kui poolte leppimine ei ole võimalik, tekib töötajatel streigiõigus ning tööandjal töösulu korraldamise õigus. Streigi või töösulu aja eest töötajatele palka ei maksta. Töötajale, kes streigist osa ei võta, kuid kes seetõttu ei saa oma tööd teha, maksab
ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja: Lepitaja on: · erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. · riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. · riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. · riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või võtab töötüli oma menetlusse. Tööandjate liitude ja töötajate liitude vahelisi töötülisid lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine
ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Paragrahv 3. Kollektiivse töötüli pooled (1) Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. (2) Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi töötajate esindaja). (3) Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik (edaspidi tööandja). 10.4 Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja (1) Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. (2) Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks.
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem
Täidesaatev võimu ehk valitsuse järelevalve: 1. parlamendisaadikute kontroll valitsuse ja ministrite tegevuse üle ehk poliitiline järelevalve 2. täidesaatva võimusüsteemi sisene ehk teenistuslik järelevalve 3. täidesaatva võimu varaline kontrollimine väljastpoolt 4. avalikkuse järelevalve ametnike ametialase käitumise üle Kes on ombudsman, tema erinevad ülesanded erinevates süsteemides ? Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis vaatab läbi juhtumeid, kui ametnik on kodaniku arvates seadust tema suhtes valesti kohelnud. (nim. adminstratiivne kohtlemiseks). Eestis täidab lepitaja rolli õiguskantsler. Eristatakse kahte süsteemi ombudsmanni positsiooni ja pädevuse alusel: 1. Rootsi süsteem- (ombudsman aktiivne, initsiatiivi ülesnitav ametnik). Ülesanded: võib algatada uurimisi võimu kuritarvitamise kohta, ilma, et keegi oleks
Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: Sisemine ehk ametkondlik – juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). Poliitiline – seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. Õiguslik – peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja – ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline järelvalve: Halduskohus.
Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne. Meediaeetika. Tänapäeva ühiskonnas on meedia olulisel kohal. Ajalehed, televiisor ja muud sotsiaalmeedia kanalid on enamikele inimestele iga päevaseks info allikaks. Kuid kui mõjutatavad on inimesed saadud igapäevasest meedia poolt antud informatsioonist? Kui vaatame iga päev telekast või loeme ajalehest või muust sotsiaalmeediast
1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida...
· Vajadus hoida kontrolli all võimalikku korruptsiooniohtu. Kontrolli vormid: · Sisemine ehk ametkondlik juriidiline (seadused), psühholoogiline (eetika). · Poliitiline seda teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. · Õiguslik peab tagama haldussuutlikus ning vältima korruptsiooni. Toimub kasutades kas kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja ametiisik, kelle ülesanne on kodaniku ja riigiametniku konflikti korral kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku teguviisi seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). 6 Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: · Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle.
omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale. Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik. 341. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. Riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks
võimalused ja kuidas kontrolli teostatakse? · sisekontroll juriidiline korrektsus, eetikanormid · poliitiline kontroll varaline järelvalve (teostab riigikontroll), ametikohtade täitmine (kutsestandardite kehtestamine), ametnike määramisse sekkuvad parlament, president. Valitsuse nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri, koosseisu. · Õiguslik kontroll (et vältida korruptsiooni) tegeleb kohtusüsteem või ombudsman (sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis püüab lepitada ja teeb rikkujale ettekirjutusi, mille täitmine on kohustuslik Eestis õiguskantsler). · Avalik kontroll massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid.
(1) Tööandja, samuti töötajate esindaja on kohustatud esitatud nõudmised läbi vaatama seitsme kalendripäeva jooksul nende esitamise päevast arvates ja teatama oma otsusest nõudmiste esitajale kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. (2) Nõudmiste läbivaatamise juurde võib kutsuda nõudmisi esitanud poole esindajaid ja välja nõuda asja sisuliseks lahendamiseks vajalikke dokumente. § 6. Töötülist teatamine Pooled pöörduvad kirjalikult riikliku lepitaja poole, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht. § 7. Töötüli lahendamine tööandjate liidu ja töötajate liidu poolt (1) Kollektiivsete töötülide korral võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. [RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] (2) Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel
maailmasõjas osalemise eest piisavalt. · Pärast Esimest maailmasõdameelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid langema. Tehti katseid hoida ära suure sõja puhkemine Euroopas, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. Tekkisid uued vastuolud.
ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
Prantsusmaa:ülesandeks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas,tahtis tagasi Elsass,Lotring piirkondi,huvid Aafrika vastu Inglismaa:Saksamaa mõju vähend Euroopas,kolooniad Venemaa:arvete klaarimine Türgiga,huvid Balkani vastu MIKS EI SUUTNUD RIIGID LAHKHELISID LAHENDADA? *kõikidel riikidel liiga suur huvi omandamise,säilitamise,mitte kompromissi vastu *riigid pole veel valmis sallivuseks,mõistmiseks,sest eesmärk on omakasu ja rikastumine *puuduvad isikud,kes võtaksid endale lepitaja rolli *puuduvad Rahvusvahelised organisatsioonid, kus probleeme arutada *rahvas pole ühtne, ei suuda valitsusi mõjutada sõjast loobuma 1905 REVULUTSIOON *1904-05 Vene-jaapani sõda, venemaa kaotas. *9.jaanuar-verine pühapäev,võimud lasid Peterburis tule avada töölisrongkäigu pihta. *Oktoobris streik üle maa. Lõppes 17.oktoobri manifestiga,kus Nikolai II lubas rahvale sõna-,koosoleku-,ühinemisvabadust, riigiduuma valimisi. P.STOLÕPINI REFORM: *agraarreform.
Kuid kui see arvamus vastab tegelikkusele on see arvamus üheselt vastuvõetav kõigile ning on seetõttu ühiskonna poolt samastatav targaks olemisega. 4) Jumalatelt ilu ära võtmine tähendaks neilt ühtlasi jumala tiitli ära võtmist, sest jumal ei saa olla ilma ilu ja headuseta. Järelikult ilu võtmine jätaks jumala ilma oma peamisest jumalikkuse sümbolist ning seeläbi seakski nende võimsuse surelike seas kahtluse alla. 5) Selgitaja ja vahendaja täidab lepitaja rolli inimeste ja jumalate vahel. Inimesed toovad jumalatele ohvreid ning jumalate poolt avaldatav tänu kantakse inimestele edasi vahendaja kaudu. Kui teda poleks kaugeneks inimene ja jumal ehk taevas ja maa teineteisest. 6) Tark ei püüa targaks saada kuna on juba seda, püüdlus targaks saada on üht liiki armastus ning nagu armastuse puhulgi ei ihaldata seda, millest puudust ei ole. Inimesed, kes võiksid
neokolonialism suurriikide kaudne kontroll iseseisvate vähemarenenud maade majanduse ja poliitika üle neoliberalism - (uusparempoolsus) poliitiline ideoloogia, mis rõhutab vajadust vähendada riigi ülesanded ja sotsiaalseid kulutusi ning tähtsustab vaba konkurentsi ja inimeste vastutust kõigis eluvaldkondades nulltolerants täisleppimatus; sallimatus kellegi suhtes või millegi suhtes OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ombudsman sõltumatu lepitaja, kes lahendab kodanike kaebusi riigiametnike ja riigiasutuste peale, Eestis on selleks õiguskantsler partokraatia ühe partei ainuvõim riigis peadirektoraat Euroopa Komisjoni juhtiv täitevvõimu struktuurne allüksus pluralism erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas plutokraatia rikaste võim, rahameeste valitsus poliitiline kultuur poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks
lõpetamiseks maha MLi poolt · Laima Tõrges (neiupõlvenimi Pirnimahl), karm mutt , umbes 15 last, Ponstiku naine · Hr Sahleen Hatza Panga Nõukogu esimees · Cooper Kolm psühholoog, pidi Ainat aitama ja peatama Hatza Panga plaani pidada suvepäevi Loomaaias, ei õnnestunud, sest ta osteti ära · Marina psühholoogiatudeng, suhtles Cooperiga, Sisekontrollil oli tema vastu mingi "tunne" · ML Meie Lepitaja, nn rahvuskangelane, Laomaailmas nina, mis hiljem hävitati DelDomaso poolt · Cypros Hull noor kutt, lõi panga Kilter Kubjas Aidamees ASi, narkomaailmas alias Andreas (Lictensteintänaval), suhtles telefoniteel Katjaga · Tobelrone Tahvel alla 30a, narkodiiler, Jeesuse välimusega · Jaanus Rahumaapeal · Tõrre Hääl · Anti Teepress-Ant politsei pressiesindaja · Kalju Kindel investeerimispankur, valmistas ette "Suurt Rahvuslikku
ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad
Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused.
(kirjeldage). Läbirääkimised o Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu, lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline, lepitajal on vaikimiskohustus asjaolude suhtes, lepitusmenetlus algab kui pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises lepitaja juures ning lapitaja on alustanud läbiviimist. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui jõuti kokkuleppele, üks osaline
· Saksamaa loovutas piirialad · Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · loovutas kõik asumaad · kaotati sõjaväekohustus · kuulutati sõjasüüdlaseks, pidi maksma teistele riikidele reparatsioonimakse. 10. Millal loodi Rahvasteliit? Loodi 1919. a jaanuaris, aga tegevust alustas 1920. a jaanuaris 11. Miks Rahvasteliidu tegevus ebaõnnestus? Kuna Rahvasteliit ei suutnud täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. 12. Miks oli Saksamaa jaoks oluline Dawesi plaan? Iga aastaga vähenes selles plaanis reparatsioonide maksete suurus ning jääki loeti Saksamaale antud laenuks. See oli sakslaste jaoks soodne plaan. 13. Millal sõlmiti Reini tagatispakt? Nimetage osapooled. Mis oli selle eesmärk? 1925. aastal. Osapooled: Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa. Eesmärk: tagada Saksa-
kindlaksmääramise või juba kehtivate õiguste ja kohsutuste muutmisega. Huvikonflikt aga seega sõlmimisest tekkinud vaidlus. Tekkimine: nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult; teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul; kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: 1. tööandjate liidu ja töötajate liidu poole 2. rikliku lepitaja poole Lahendamise kord: 1. liitude vahendusel 2. lepitaja vahendusel: - riiklik lepitaja on sõltumatu erapooletu ametiisik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja peab omama oskusi, kogemusi ja teadmisi tööõigusest ning tööturu ja ettevõtluse toimimisest. Lepitaja valitakse: 1) sotsiaalpartnerite kokkuleppel; 2) konkursi korras; 3) tervise- ja tööministri ettepanekul. Lepitusmenetlus: 1. asjaolude väljaselgitamine 2. lepitusettepanek 3. lepituskoosolek
aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 1930. aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides Euroopa riikides. Riikidevahelisis tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimiste laua taga. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. Tehti katseid hoida ära suure sõja puhkemine Euroopas, kuid rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks.
Järelvalve täidesaatva võimu üle - parlamendi kontroll täidesaatva võimu üle. ministrite aruandekohustus parlamendi ees, parlamendifraktsiooni surve oma erakonna ministrile - Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressursside haldamist. Ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Riigikontrolöri nimetab ametisse 5 aastaks Riigikogu presidendi ettepanekul. - Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis. Eestis täidab sõltumatu lepitaja ülesandeid õiguskantsler. 9. Bürokraatia. Lk.116-118 Bürokraatia ehk ametnikkond need, kes tegelevad avaliku haldusega ehk võimude otsuste elluviimisega. Tagavad riigi haldussuutlikkuse Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused: o kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; o valitseb selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;
tuvastamisel. Töötasu väljamõistmise kohta hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni tulevik Vastavus PS-ile. Sõltumatuse kusimus Kiirus vs kvaliteet Administratiivne alluvus XI. Kollektiivsed töösuhted Üldine palgatöötajate arv on ca 600 000. Kollektiivlepingud kajastatakse sotsiaalministeeriumi Riiklik lepitaja: õigus- ja huvikonfliktide puhul. Kõigepealt tuleb minna riikliku lepitaja juurde ja kui seal kokkulepet ei saavutata, siis on õigus streikida. Riiklik lepitus: transpordi aladel kõige enam. Laiendatud kollektiivleping: sektori tasandil on Eestis kehtiv kollektiivleping vaid tervishoiu- ja transpordisektorites (laiendamine kitsamas tähenduses, extension). Näide: EAL (Eesti Arstide Liit) --kollektiivleping-- EHL (Eesti Haiglate Liit) Töötasu, tööaeg, koolitus
4. Esindab omanikke 5. Valitseb omanike raha KOLLEKTIIVNE TÖÖTÜLI Lahkarvamus tööandja ja töövõtjate vahel Neid on kahte liiki: 1. Streik töökatkestus töötajate algatusel, et saada tööandjalt järelandmisi 2. Töösulg töö katkestus tööandja algatusel, saavutamaks järelandmisi töötajatelt 1. Nõudmised esitatakse vastastikku kirjalikult 2. Vastata tuleb 7 päeva jooksul 3. Kui kokkuleppele ei jõuta, pöördutakse riikliku lepitaja poole 4. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata kolme päeva jooksul Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta, 1. Töövaidluskomisjon 2. Kohus 3. Streik või töösulg Streigi otsuse langetab töövõtjate üldkoosolek, töösulu otsustab tööandja. Mõlemast tuleb teatada 2 ndl ette üksteisele ja üldsusele Streiki juhib streigijuht, kellel on järgmised ülesanded: 1. Vara säilitamine 2. Avalik kord 3. Seaduslikkus Veel on olemas lühiajalised streigid 1
või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale. (6) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi. 13. Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel 14. Notariaadikorraldus – kirjeldada erinevaid süsteeme s.h nende tugevaid ja nõrku külgi. 15. Õigusnõustamine väljaspool ametitoimingut 16. Tegutsemine vahekohtunikuna Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu. 17. Lepitamine vastavalt lepitusseadusele Notari avalduse alusel registreerib Notarite Koda notari lepitajana. Andmed lepitajana tegutseda soovivate notarite kohta edastatakse valdkonna eest vastutavale ministrile. (2) Notarite Koda ja Justiitsministeerium avaldavad andmed notaritest lepitajate kohta oma veebilehel.
POLIITILINE KONTROLL kätkeb endas varalist järelvalvet ja kontrolli ametikohtade täitmise protseduuri üle (nt riigikontroll). Ametikohtade täitmise korrakohasust saab kontrollida kutsestandardite ja ametinõuete kehtestamisega. ÕIGUSLIK KONTROLL peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, vaatab läbi juhtumid, kus ametnik on kodaniku arvates tema suhtes seadust valesti kohaldanud. Seda nimetatakse administratiivseks väärkohtlemiseks.
Euroopa Liit Euroopa Liit on rahvusvaheline demokraatlike riikide ühendus, kus tehakse koostööd inimeste elujärje ja elukeskkonna parandamiseks. EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist...
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
töörahu hoidmisele. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? V: Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295
Kui common law ja kontinentaalsüsteemis on arusaam, et vaidluste lahendamine peab olema kooskõlas paika pandud reegelitega, mis on õigussüsteemi lahutamatu osa ja annab seeläbi subjektidele rollid vaidluste lahendamisel, siis aasia õigussüsteemis pööratakse tähelepanu tavaõigusele ja ajalooliselt välja kujunendud vaidluste lahendamise liikidele millest populaarseim on lepitusmenetlus. Ajalooliselt on lepitus aasia õigustraditsioonis toimunud poolte suhtlemise abil või lepitaja kaasamisel. Lepitajaks ei pea olema õigusteadmisi omav isik vaid esmatähtsaks on isiku staatus kogukonnas ja oskus vastavalt staatusele käituda. Esmane valik lepitajaks on perepea, erandiks on olukord kus perepea on tüli pooleks siis sai lepitaja rolli kogukonna vanim liige või kõrgelt austatud isik. 5
kohtumenetluse seadustik annab kohtule laiad võimalused, kuidas pooli aktiivselt kompromissile suunata, kuni selleni välja, kohus võib esitada pooltele kompromisslepingu projekti ja kutsuda pooled isiklikult kohtusse (see on meie kohtus uus nähtus). Teatud puudjääke võib välja tuua kohtuasjades, mille arutamine toimub kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei ole pooltele tagatud suulise menetlusega analoogseid võimalusi kompromissi sõlmimiseks st puudub aktiivne lepitaja kohtuniku isikus viisil, nagu seda rakendatakse suulise menetluse puhul. Samuti puudub tsiv.kohtumenetluse seadistikus iga- sugune osutus kompromissi sõlmimise kirjalikus menetluses. Eesti kohtunike küsitluse järgi on üks kompromissi sõlmimise takistusi kohtunike suur töökoormus, mis ei võimalda tsiviilasja istungiks piisava põhjalikkusega ette valmistada. Kohtunike võimalused kompromissmenetluses
resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine. Mõjutusvahendi määramisel arvestatakse alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult. Järelvalvet teostavad järgmised isikud: alaealiste komisjon, kooli esindaja, vastav spetsialist, alaealiste komisjoni määratud lepitaja, lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja. Lisaks käendaja, maavalitsuse noorsootöötaja ja kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor. Selleks, et määrata mõjutusvahend on vaja kokku kutsuda 7-liikmeline alaealiste komisjon (Alaealise mõjutusvahendite…, 1998). 1.3. Rehabilitatsiooniteenus Lisaks saab osutada alaealisele õigusrikkujale rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärgiks
2. eesmärkide ja vahendite määratlemine 3. vastastikuse mõistmise arendamine 4. ühisarusaama rakendamine Konfliktistiilid on väga mitmekesised, kuid inimeste konfliktikäekiri on suhteliselt püsiv. Oluline on siiski see, kuidas mingi stiil konkreetsesse olukorda sobib. 5.3 Lepitamine konfliktis Kui kaks osapoolt ei saa enam konflikti lahendamisega hakkama vajavad nad abi väljastpoolt. Kõrvalt sekkujat nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitaja peab olema neutraalne nii põhiküsimuse kui ka osapoolte suhtes. Lepitamise puhul on oluline see, et lepitaja ei otsusta, vaid otsustajateks on osapooled. Lepitaja üheks tegevuseks on infosulgude avamine ja suhtlemise taastamine. Langetatud otsused peaksid olema osapoolte vaba tahte ja parima arusaama avaldused. Lepitajat saab kasutada ainult juhul kui mõlemad osapooled on sellega nõus. Lepitamine on õigustatud ,kui on olemas sisulised, protseduurilised või suhtlemisbarjäärid.
Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega. Tema pädevuses 1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist 2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte Ombudsman on riiklik lepitaja. Nagu mainitud, täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta. Ombudsman on meil briti süsteemi järgi Riigikontrolör – teostab parlamendi ja valitsuse töökontrolli. Järelevalve seadusandliku tegevuse üle: 1) monitooring ehk seire 2) avaliku arvamuse mõju 3) finantskontroll (partei rahastamine) 4) muuta kuluaaride tegevus võimalikult läbipaistvaks (võitlus korruptsiooni vastu) 5) seadusandliku võimu tegevuse, seaduse kohasuse kontroll
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla. Aastail 1903 1905 elas Trotski Lääne-Euroopas ning tegeles paljude erinevate asjadega, olles näiteks ka ajalehetoimetaja. Ilmsiks tulid tema suurepärased organisaatorivõimed, geniaalsus mitmetel aladel, aga ka tema auahnus. Trotskit on nimetatud revolutsiooni vabakunstnikuks, sest ta tegutses väga erinevates ringkondades, jäädes alati truuks oma isiklikele põhimõtetele. Seetõttu liikus ta pidevalt ühest ringkonnast teise, mis parajasti tema arust
Poliitiline järelevalve, Ametkondlik järelevalve, Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, Kutseala standardid, Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus, ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem
halduse kultuuri edendaja). Teisalt soovitakse, et õiguskantsler aitaks parendada isikute ja haldusülesannete täitjate vahelist suhtlemist - eesmärgiks on jõuda arusaamiseni, et riik ja inimene ei pea haldusmenetluses tingimata vastanduma, vaid eelkõige tegema koostööd. See aitaks kaasa kodanikukeskse riigi põhimõtte edendamisele ning tooks kaasa positiivseid tagajärgi mõlemale poolele (õiguskantsler kui lepitaja isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Alates 1.1.2004 on järelevalve hea halduse üle õiguskantsleri pädevuses • Hea halduse tava = haldusmenetluse seaduse nõuded + üldine halduskultuur Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Väärhaldus on hea “Me edastame Teie avalduse otsekohe pädevale halduse tavade haldusorganile!” rikkumine:
Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle. Vaidlust lahendavad organid 1. Ettevõtte lepituskomisjon soovituslik organ. 2. Töövaidluskomisjon (TVK)- kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. - Ei lahenda vaidlusi rahalistes nõuetes, mis ületavad 10 000 . 3. Kohus. 4. Õiguskantsler lepitaja diskrimineerimisasjades (ÕKS § 35-5 jj) Lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine TVK-sse ja kohtusse on keelatud. Nõuete esitamise tähtajad Üldnorm töölepingu pooltele nõude esitamiseks - 4 kuud. 26 Erinorm töötajale: töölepingu ülesütlemise nõue - 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, töötasu nõue - 3 aastat, puhkusenõue 1 aasta
töölepingute ninng muude tööalaste kokkulepete rikkumistest tööandja poolt Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Leppimine toimub lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel, kusjuures pooled peavad ettepanekule vastama 3 päeva jooksul. Pooled on kohustatud osa võtma lepitustoimingutest, saatma lepitustoimingutele oma täievolilised esindajad ning esitama asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud dokumendid lepitaja määratud ajaks
Kõik me oleme kuulnud riigiametnike eetikakoodeksid. Lisaks on olemas veel hea halduskultuur jne. Kuid, mida tähendab hea haldus? Ja mida ta annab juurde kõige nende teiste mõistete juures? Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isik- haldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus tuleb arvestada enam kui ühe isiku õiguste ja kohustustega ning avaliku huviga, rakendada õigusnormides üha enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks m...
tööandjast tulenevad põhjused (ebaväärikas kohtlemine, töötasu maksmisega viivitamine). Tähtaega ei ole, etteteatamine mõistliku aja jooksul. Tööandja poolne: Ainult erakorraliselt! Töötajast tulenevad põhjused: ebapiisav tööoskus; tervislikud põhjused; töökohustuste rikkumine. Tööandja majandustegevusest tulenevad põhjused: koondamine; pankrot. Tööalaste vaidluste lahendamine: Usaldusisiku või lepitaja abil, töövaidluskomisjon, maakohus, halduskohus, pöörduda saab töövaidluskomisjoni või kohtu poole! Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, kui nõue on alla 10000. Tööinspektsioon: 1. Järelvalve tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle. 2. Teavitamine töökeskkonna ohtudest. 3. Individuaalsete töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis.
aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 1930. aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides Euroopa riikides. Riikidevahelisis tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimiste laua taga. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. Majanduskriis 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök. Algas majanduskriis ehk järsk majanduse langus: tuhanded tehased, vabrikud lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta. Põhjusteks loetakse: · Esimesest maailmasõjast mitmeid lahendamata majandusprobleeme; 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 4
aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 1930. aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides Euroopa riikides. Riikidevahelisis tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimiste laua taga. 1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. Majanduskriis 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök. Algas majanduskriis ehk järsk majanduse langus: tuhanded tehased, vabrikud lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta. Põhjusteks loetakse: · Esimesest maailmasõjast mitmeid lahendamata majandusprobleeme; 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 4
täiendav instrument. Kollektiivleping võib olla 2 või 3-poolne. Sõlmitud kollektiivleping registreeritakse sotsiaalministeeriumi vastavas andmekogus. 45. Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Kollektiivne tüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimiste kehtestamisel. 46. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik 47. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seduslikes tööalastes nõudmistes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
