Õigussüsteemi üks haru Reguleerib õiguslikke suhteid Reguleerib nende kasutamist Miks vaja? Reguleerib suhteid Määrab õigused ja kohustused Ütleb, kuidas tsiviilkohtunik peaks lahendama pangandusalaseid kohtuvaidlusi Kitsam mõiste Lähtub põhimõtetest: 1. Avalikõiguslikud normid on haldusõiguse osa. 2. Reguleerib faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid. Laiem mõiste Avalikõiguslik normistik pangandusõiguse osa Reguleerib faktilisi suhteid Riiklik järelvalve riigivõimu teostav riigiasutus Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/mat.php?matid=43102&name=panga%C3%B5igus Tänan tähelepanu eest!
1) Mis on Õigus Õigus on riigi tahte aktina kehtestaud üldkohustuslik käitumis normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus
Näide: http://www.youtube.com/watch?v=9-hsfJ9sQ2A http://www.youtube.com/watch?v=4Ocq1Abfs_Q Kommertsreklaam Toote või teenuse müük Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited: http://www.youtube.com/watch?v=SyRvzeNuqa4 http://www.youtube.com/watch?v=lqT_dPApj9U Tootepaigutus toote filmi, telesarja, raamatusse, videomängu jne süžeesse sisse kirjutamine Varjatud reklaam Näide: http://www.youtube.com/watch?v=AfAzUAxWELU Autoriõigus 1) normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Plagiaat Loomevargus. Võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Võõraste teoste ulatuslik kasutamine allikale viitamata. Plagiaat
sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores) Keskaeg oli ligi tuhandeaastane periood, mis pani aluse läänemaailmale. Keskaeg lõppes 16 saj, Ameerika avastamisega( 1492) ja Martin Lutheri usu levitamisega(1517).
Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes
sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted). Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset ja maavaldusi. Konfliktide ja ebakindluse tõttu tekkis kollektiivne ringkaitse. Inimesed jagunesid sõdijaiks ja nendeks, kes sõdijaid ülal pidasid. Feodalismis oli 3 seisust. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid. Nemad
Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül
selle XI osa Rakenduskokkuleppest lähtuvalt Traditsiooniliselt on jaotatud merealad ja merepõhi kolemeks: siseveeks, territoriaalmereks ja avamereks. Genfi konventsioon tõi mereõigusesse uue mõiste – erivöönd. ÜRO 1982 konventsioon lisas majandusvööndi ja süvamerepõhja regulatsiooni. ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval. SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed
Autoriõigused 1 Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole
teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused); · reguleerib suhteid riigiorganite vale, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vale ning riigivalitsemisorganite ja indiviidie vale; · halgusõigus sisaldab ka institute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes; · iseloomustab autoritaarne meetod; · üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt Vabariigi Valitsuse seeds ja riigikontrollseadus, haldusmenetluse seeds, avaliku teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes; · avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda;
......................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT............9 · PEREKONNASEADUSE KUULUVUS ÕIGUSE VALDKONDA, TÄIELIKE JA MITTETÄIELIKE ÕIGUSNORMIDE LIIKIDE SISALDUS PEREKONNASEADUSES....................................................................................................11 · PEREKONNASEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA, PKS-E EESMÄRK.......................14 · ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES.....15
1 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus? Arvutivõrgus kättesaadav: http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/kuidas-saab-infot-euroopa-liidu/olulisemad- infomaterjalid/majandus-ja-rahandus/Autori_guse_p_him_tted.pdf (20.11.2013) Autoriõigused Sõnal autoriõigus võib olla mitu tähendust. Autoriõigus on üks intellektuaalse omandi liik aga samuti on ta iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik aga samuti Põhiseadus. Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguse seaduse § 7 järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja
EETIKA ILUST JA KASULIKKUSEST Mõni aeg tagasi võeti uuesti ja ei-tea-mitmendat-korda-juba tõsiselt käsile meie võimumeeste eetiline pale. Ja juba ei-tea-mitmendat-korda leiavad uurivad ajakirjanikud ja opositsioonipoliitikud, et võimumehed ei ole kuigivõrd eetilised ja nende eetiline pale on õige määrdunud. Ikka ja taas ilmneb, et meie liidrid arendavad lisaks riigiasjadele ka oma pere- ja sõpruskondlikke asju. Seda tegevust saaks kuidagimoodi ja teatud tingimustel nimetada ka "teatud infrastruktuuri valdkondade või sfääride arendamiseks". Varasemad üritamised on läinud üsna tavapärast rada mööda: eksinuks ei ole keegi ennast tunnistanud ja ühiskondki on tasapisi lasknud esialgsel suurel lärmil ja hasardil lasknud hääbuda ning seega ise osutunud ekslikuks. Miks juhtub küll nii, et meie poolt ära valitud parimad pojad hakkavad võimul olles käituma nõnda, et suur hulk rahvast ja ajakirjanikest saavad nende peale õi...
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES .......................................................................6 4. REKLAAMISEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT...7 5. REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS ...........8 6. REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA......................................11 6.1 Reklaamiseaduse ideoloogia minu seisukohast 6.2 Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjas 7. REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS...........................................................................
Tarvo Puri 2. Uuenduslik ametiteenuste regulatsioon Viimastel aastatel on Eesti õiguslik regulatsioon muutunud notari kõrvaltegevuste ja pädevuse laiendamise suhtes märgatavalt liberaalsemaks. Lisaks varem lubatud teaduslikule ja pedagoogilisele tööle on ameti- pidamise raames lubatud tegeleda muude kõrvaltegevustega, mida tähistatakse terminiga „ametiteenused“. Ametiteenuste normistik lisati notariaadiseadusesse*2 (NotS) 8. juunil 2009 jõustunud muudatustega.*3 Ametiteenuste normide kehtestamisega notari ametitegevuse struktuur muutus ning on nüüd all- järgnev: − ametitoimingud, mis samamoodi nagu varem jagunevad tõestamisseaduse kohaselt täistõestu- seks ja lihttõestuseks ning mille kohta on küllalt range ja mahukas reeglistik toodud tõestamis- seaduses;
16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused Vormilised ehk formaalsed tunnused on väliselt nähtavad, enamasti õigusaktidega vormistatud. Sisulised ehk materiaalsed tunnused - riigilie iseloomulikud seesmised, olemuslikud omadused. Näiteks inimõiguste austamine riigi poolt, rahvusvahelise õiguse täitmine. 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Õiguse juriidiline käsitluse postulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguseks on ainult need normid, mis on fikseeritud kirjalikes normatiivaktides. Ajalooliselt seotud rooma õigusega rakendatakse mandri- euroopas. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õiguses. Esmaseks eesmärgiks on õigluse teostamine. Sotsioloogiline käsitlus lähtub eeldusest, et õiguseks on mitte üksnes kirjutatud õigusesätted, vaid ka reaalsed ühiskonnasuhted. 18. Õigus ja õiglus
2 võimalust kas isereguleeruv inseneride assotsiatsioon või KOV poolt sätestatav standardisatsioon. Insenerilitsentseerimise puudusel annab insenerikutse kraadi omamine või kuulumine vastavasse ühingusse. Inseneriorganistsiooni põhikiri: 1. eesmärk & otstarve 2. inseneriameti definitsioon 3. assotsiatsiooni loomise kord,tunnustamise kord 4. assotsiatsiooni liikmeks saamise kord 5. juhtdokumentide loomise kord 6. juhtkonna valimise kord 7. eetikakoodeks ja normistik 8. distsiplinaar-protseduurid Inseneritegevuse definitsioon Kanadas - Professionaalse inseneri tegevus on iga projekteeriv, planeeriv, kavandatav, hindav, nõuandev, aruandlik; või millegi eelneva juhtiv, järelvalvav ning korraldav tegevus; mis nõuab inseneriameti printsiipide rakendamist ja mis puudutab elu, tervise, vara, majanduslike huvide, ühiskonna heaolu või keskonna kaitset. EU-s - "Insener" on isik, kes on kvalifitseeritud spetsiaalsete teadmiste põhjal
vastama yhiskonna õiglustundele. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline-õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik,mis on väljendatud õigusatkides. Sotsioloogne-on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord,mitte aga seaduse tekstid. Loomuõ- on rajatud õiguse,eetika,õigluse tiheda seose tunnustamisele. 14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? 15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist ,indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. 16
Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Struktuur: oratores, bellatores, labratores - preestrid, sõdurid, talupojad. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Jagunes sõdijaiks ja neiks, kes sõdijaid ülal pidasid. Katoliiklik külaühiskond-kirjaoskamatud, suulised pärimused.
JURIIDILINE VASTUTUS JA TEMA SEOS RIIGISUNNIGA järgi ja meetodi järgi. Objekt kujutab eluvaldkonna ühiskondlikke Juriidiline vastutus riiklik sunnivahend, mis seisneb suhteid. Meetod on jur.vahendite kogum , mida kasutatakse kõige õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase efekt. Tulemuse saavutamiseks. Normistik jaguneb kahte süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, põhivaldkonda- avalik- ja eraõigus. Romaani Germaani (rooma) organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. süsteemi järgi. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale toimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda
Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; reeglite kogum, mis määrab õige ja vale käitumise; kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; filosoofiline teadus moraalist. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi poolt. Eetika, tema seisukohtade ja normide kujunemisel on oluline koht kultuuril, tr...
rahvusvahelistes konventsioonides, paktides ja lepingutes. Eesti põhiseaduse § 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 4.4 EUROOPA LIIDU ÕIGUS EESTI ÕIGUSE ALLIKANA Lk 61 63 Eli liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud ühenduse arengu käigus ja mis määrab kindlaks selle ühenduse struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused ja ka need sisulised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks pürgiv riik. Seetõttu avaldas ELi õigus märgatavat mõju Eesti õigusele juba enne Eesti liitumist selle ühendusega(õigusloome protsessis toimus siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse
Mida tähendab, et kinnise asutuse subkultuur on kollektivistlik või individualistlik? Kuidas see väljendub? Kollektivistlik: subkultuur kui tugevalt seotud ja autonoomne grupp, mille normid tõukuvad vastumeelsusest asutuse ja sealse personali suhtes Individualistlik: subkultuur kui omavahel nõrgalt seotud grupp, mille liikmetel isiklikud huvid ja valmisolek enda heaolu nimel kõigi teistega võitlema Uuema aja uurimused ei kinnita subkultuuri ühtsust ja sidusust: kinnipeetavate suhete normistik on muutuv ning ühtse grupi asemel on moodustunud väikesed, üksteisega võistlevad grupid, mis põhinevad etnilisel või regionaalsel sarnasusel ning ärihuvidel. Milleks on vaja kriminaalsel subkultuuril oma märgissüsteemi (nt tätoveeringuid) või oma keelt/slängi? Varjavad kõrvaliste kuulajate eest infot. Võimaldavad inforikkalt ja lühidalt mõtteid väljendada. Eristavad subkultuuri liikmeid teistest ning rõhutavad gruppi kuulumist. Väljendavad suhtumist: kõigutavad üldtuntud
aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Kuigi eestikeelse sõna "autoriõigus" otsene tõlge inglise keelde oleks author's right, kasutatakse ametlikes ja mitteametlikes tõlketekstides inglisekeelset vastet copyright
Ainult tagamisest ei piisa. Peab olema objekt, mida tagatakse, ning subjektid, kelle suhtes tagatakse. Antud kontekstis objektiks on kehtiv õigus ning subjektideks on isikud, kelle tegusid nad reguleerivad. Samuti püüab riik kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida kehtestatud õiguse rikkumisi. Eeltoodud õiguse käsitlust võib nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, mille põhipostulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis väljendub õigusaktides. Ajalooliselt on õiguse juriidiline käsitlus seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse ja eetika tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ka kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid põhimõtteid
2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi: 1) Riik aksepteeris tavasi, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse. Tavaõigus normistik, mis rajanes tavadele ja mille täitmist hakkas tagama riik. 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome). Tekkis tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: · Avalik võim kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
tõrje- ja kaitsemaagiline, ravi- ja värvimaagiline, aga ka nimemaagiline aspekt. Ehte, aga ka riietuseseme kujunduses oli oluline sõnum ornamendil. Maagiline ornament ja püha muster tegi ehte sakraalseks. Ornamenti suhtuti kui jõuallikasse, mis suudab kaitsta, aga ka ise toimida. Püha muster puhastas, õilistas ja korrastas maailmapilti. Ehteid ja ornamente ei mõeldud välja ega tehtud lihtsalt kellegi tuju järgi. Nii nende valmistamise kui ka kandmisega oli seotud kindel normistik. Iga detail 5 oli nii kandjale kui valmistajale tuntud ja püha. Seega oli ornamentide, märkide ja värvide kasutamine rõivastel ja ehetel midagi palju enamat kui esteetilise ilumeele rahuldamine. Ehete ja ehtimise intiimsem külg on inimese ühendus oma kaitsevaimude ja hingekujutelmadega, see on piir oma sisemise ja ümbrit- seva välise ruumi vahel.
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
Riik on erinevate organisatsioonide ja subjektide (halduse kandjate) kogusumma. Halduse o Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Riigiõiguse põhimõisted ja normid on kandjad täidavad haldusülesandeid. poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. 43. Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum
..............................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt........................................11 5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus......................................................................................... 12 5.2 Süsteemi hierarhilisus..................................................................................................... 12 5. 3 Süsteemi organiseeritus................................................................................................. 13 6
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitse...
Weberi arvates on Marx'i klassikäsitlus, klass iseeneses tasemel . Klass iseeneses (objektiivne klassiline seisund tootmissüsteemis) ja klass enda jaoks ( on jõutud juba klassi eneseteadvuse, klassiorganisatsiooni ja klassivõitluse tasemele. Enda kui sotsiaalse subjekti teadvustamine) !! Weberi panus on staatusgruppide avastamine. Idee selleks andis talle ta enda seisund eliidi hulgas, eriti Preisi kindralite eriline seisund- ühisel seisundil põhinev ühtsus (moraal, väärtused, normistik, usuline kuuluvus, elulaad, elustiil, klubiline lävimine jne). Klass pole ainus stratifitseerimise võimalus. Straadid või staatusgrupid on teine laialt esinev vorm. Põhiteos "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim.´´ Weber võtab sotsiaalse stratifitseerimise aluseks kolm tasandit: majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise . Inimene on seotud paljude gruppide, koosluste, organisatsioonidega, ja täidab vastavaid rolle
Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: autoriõigus kirjandus-, kunsti ja teadusteostele, autoriõigusega kaasnevad õigused ehk teoste esitajate, fonogrammitootjate ja raadio- ning televisiooniorganisatsioonide
Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest. Õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga. Käitudes õiguspäraselt, teostavad sotsiaalsetes suhetes osalejad riigi tahet. Õigus peab vastama ühiskonna õigustundele. Õiguse eeltoodud käsitlust on õigusteaduses nimetatatud õiguse juriidiliseks käsitluseks, ka õiguse normatiivseks kontseptsiooniks→õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. On ka kontseptsioone, mille kohaselt õiguseks ei ole või ei ole ainult riigi poolt kehtestatud normid. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval
lihtinimestelt kui ka näitlejatelt. Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Von Krahl on esimene erateater taasiseseisvunud Eestis
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega...
Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja seaduste kodifitserimispüüe ja Ida-Rooma juriidiliste koolide tegevuse tulemus. Algselt polnud Corpus iuris civilis`e materjal kavandatud seadusetekstidena, vaid selle toimetajad valisid sinna oma äranägemisel sellist materjali, et seda sai kasutada seaduseraamatuna. Ühe osa sellest seaduste kogust moodustas ka tsiviilõiguse normistik. Just sellest seaduste kogust pärinevad esimesed teated Rooma õiguse kohta , mis pärandati niimoodi tulevastele põlvedele.Rooma õigus eristas avalikku ja eraõigust. Eraõigus korraldab inimeste eraiseloomuga vahekordi, avalik õigus normib riigivõimu ja üksikisiku vahekordi, milles üksikisik allub riigivõimule. Rooma õiguse mõiste võib lahti mõtestada lähtuvalt tema ajaloolisest tähendusest kahes käsitluses: laiemas- ja kitsamas tähenduses.,
Õiguses väljendub riigi tahe; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi-sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Ehk õigus on ühiskonna õiglustundele vastav käitumisreeglite ehk normide kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigisunniga. 10.Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse juriidilise käsitluse kohaselt on õiguseks riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord. Õiguse loomuõigusliku käsitluse kohaselt on õigus normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. 11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega
teatavaks. Mõistet õiguse allikad kasutatakse 2 tähenduses: 1) Materiaalses mõttes - õigust loovad allikad 2) Kuidas õigusnorme luuakse - mille abil riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu. Formaalses mõttes jaotatakse õiguse allikad: 1) Tava 2) Pretsedent (presidendiõiguses) 3) Leping (tsiviilõiguses) 4) Õigusteadlaste arvamused 5) Kanooniline normistik 6) Normatiivaktid e. kirjutatud õigusnormid 24. Õigustloovad üldaktid ja õigustrakendavad üksikaktid: Õigust loovad üldaktid Tunnused: 1) üldkohustuslikud 2) kehtestavad reegli kõigiks järgnevateks juhtudeks toimida alati nii nagu reegel ette nägi. 3) laienevad kõigile subjektidele Õigusaktide liigid: 1) seadus 2) määrus 3) korraldus 4) otsus 5) käskkiri 25
Võlaõiguse haru reguleerib võlasuhetega seonduvat. Asjaõiguse haru reguleerib asjaõigust, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused, mis on omakorda aluseks asjaõigust reguleerivatele üksikseadustele (asjad, valdus ja kinnistusraamat, omand, servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus). H-D-tüüpi regulative normid. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) On seotud tsiviilõiguse haruga: üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Reguleerimise üldobjektiks tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Normid H-D-tüüp regulatiivsed ja vastutus menetlusnormide rikkumise eest on sätestatud materiaalõiguse normidega hoopis nt kriminaalõiguse eriosas. Rahvusvaheline õigus
Kuid õiguskord ei pruugi veel olla süsteemne asi, sest süsteem on alati midagi rohkemat, kui pelgalt võimukorralduse alusel sündinu. Olemuslikult kogutakse kokkukuuluvad asjad sarnaste või samade nimetuste alla, kui samas püütakse mingite tunnuste abil eraldada. Õigussüsteemi kujundamine on palju keerulisem, kui õiguskorra loomine. Süstematiseerimise peaülesanne on korrastada edasi seadusesätetes juba kirjapandud väljendust. Selle aluseks alati mingi kindel normistik, see normistik ei pruugi olla mitte üksnes juriidiline. Nii kujunebki õigusteaduse poolt loodud süsteemis on see süstematiseerituse aste kõrgem kui seadusandja tehtud töö. Kindlasti ei puudu ka tehniline töö siiski. Kodifiteerimise mõte on õiguslike regulatsioonide ühtlustamine. Kodifitseerimise kontekst seoti ühemõtteliselt mandri-eur õiguskultuuriga. Milline on kodifitseerimise traditsioon? Jms Traditsiooniliselt mõistetakse süstematiseerimise all nelja suhteliselt iseseisvat tegevust,
Vaadeldakse etappe ja üritatakse seaduspärasusi fikseerida. Tegeletakse massnähtustega ja üritatakse arengusuundi välja selgitada. Kõikide distsipliinide puhul on keskne seos ühiskonna ja õiguse vaheline seos ja kõik üritavad vaadelda inimese käitumist ühiskonnas. 2) Õiguse sotsioloogia ja õigusfilosoofia mõlemad tegelevad õigusliku korraldusega, mis on ühiskonnas olemas milline peaks olema õiguslik ja õigusväline normistik, mis oleks kooskõlas ühiskonnaga. Õigusfilosoofia keskendub sellele, kas see käitumisnormistik on humaansuse ja õigluse koha pealt see sobiv ja toimiv normistik antud ühiskonnas. Tegeletakse õiglase õiguse otsimisega. Mõeldakse, milline on sotsiaalses mõttes õiglane norm. Kõik need distsipliinid tegelevad inimeste käitumise ja ühiskondlike seoste vaatlemisega. sots vs filo- mõlemas tegeletakse õiglase õiguse otsimisega
põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus
kuludega. Juhtide kohus on tagada kõigi tegevuste pidev järelevalve ja ebakohtade ilmnemisel need koheselt kõrvaldama. Järelevalve eeldab head koostööd sise- ja vandeaudiitori vahel ja seda, et nende lõpparuannetes kajastuvad soovitused leiaksid piisava tähelepanu juhtkonna poolt. Eristandardid: 1) Dokumentatsioon asutuse põhi- ja tugitegevusalane ning sisekontrolli struktuur, normistik, kõik tehingud ja olulised toimingud tuleb arusaadavalt dokumenteerida, ja dokumentatsioon peab olema kontrollimiseks kergesti kättesaadav volitatud isikutele. 2) Viivitamatu ja nõuetele vastav tehingute ja toimingute registreerimine tehingud ja olulised toimingud tuleb koheselt registreerida ja klassifitseerida vastavalt nõuetele (kontoplaan) või kehtivale korrale, mis on täpse ja tõese aruandluse eelduseks.
saada tehtud töö eest palka); 4) õigusteaduses kasutatakse terminit õigus ka õigusnormide kogumi tähenduses; 5) mõistet ajalooline õigus kasutatakse mõne varasema riigi õigussüsteemi (nt Rooma riik ja rooma õigus) või kehtiva riigi õigussüsteemi kohta (nt Eesti riik ja õigus); 6) mõiste õigus võib tähendada ka teatud õigusharu õigusnormide üldistust (nt riigiõiguse normistik ehk riigiõigus; tööõiguse normistik ehk tööõigus jne) või peale õigusnormide viimase alusel riigi poolt väljaantud individuaalseid õiguslikke ettekirjutusi; 7) lõpuks - mõiste õigus võib tähendada veel õigusteaduslikke distsipliine õigusharude alusel, millele need distsipliinid vastavad (riigiõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena; haldusõigus õppeainena või vastava õigusteaduse haru uurimisainena).
·Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine ·Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt 1. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. ·Riik allutatakse õigusele (seaduse ülimuslikkus) ·Kodanik ja riik on võrdsed õigussubjektid ·Õigusloome demokraatlik iseloom (parlamendi kaudu) ·Seaduslikkuse austamine ·Kindel õiguskord 1. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus. Õiguse juriidiline käsitlus on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida seaduseraamatutest ega kohtupraktikast, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. 2. Õigus ja õiglus. Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks. Õiglus on ühiskonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
