· Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast
mittetäitmise eest). (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Lihtne dispositsioon (näidatud on käitumise sisu ilma seda lähemalt tutvustamata); Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks 11 dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest). (5) Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena esitatud üksainus faktiline asjaolu);
Lihtne absoluutselt määratletud imperatiivne Kirjeldav suhteliselt määratletud dispositiivne Sakntsioonide liigid 1 Sakntsioonide liigid 2 Sakntsioonide liigid 3 Rakendatavate vahendite Määratletuse astme järgi Struktuuri järgi iseloomu ja rakendavate organite järgi - kriminaalõiguslikud - absoluutselt määratletud - lihtsanktsioon - haldussanktsioonid - suhteliselt määratletud - liitsanktsioon - distsiplinaarsanktsioonid - määratlemata - alternatiivne sanktsioon - varalised Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: subjekti järgi ajalise kehtivuse järgi ettekirjutuse iseloomu järgi regulatsiooni viisi järgi reguleerimisobjekti järgi territoriaalse kehtivuse järgi täidetava funktsiooni järgi Õigussuhe
Nt õigusnormi kohaldav isik. Tänapäeval arenenud as ennistavad Nt karistusõiguses riikides ei kasutata t sanktsioonid(taastada kuridegude m endine olukord), sanktsioonid(karistatakse e absoluutseid meetmeid 6-15 aastase jä sisaldavad vangistusega). r sanktsioonid(surmanuhtl gi us, lepingu kehtetuks tunnistamine). St Lihtsanktsioon. Liitsanktsioon ehk Alternatiivne r Näeb sunnivahendina kumulatiivne sanktsioon. sanktsioon. u ette ühe mõjutusvahendi, Sisaldab 2 või enam eri Võimaldab õigusnormi kt mis kuulub sunnivahendit, mida rakendajal valida kahe u kohaldamisele nõuete kohaldatakse üheaegselt või enama sunnivahendi u mittetäitmise eest. sama rikkumise eest
sunnivahendid, mida rakendab kohus. 2. Haldussanktsioonid on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude st. töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest.31 Struktuuri järgi: 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohandamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3. Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.32
Sanktsioon: toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata. 3. Struktuuri Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas järgi: lihtsanktsioon, liitsanktsioon ja alternatiivne sanktsioon. õigusnormidega kooskõlas e. õiguspärane või õigusnormidega Õigusnorme saab liigitada erinevate tunnuste alusel: vastuolus e. õigusrikkumine. Õiguspärane käitumine on - subjekti järgi õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitav või lubatav - reguleerimisobjekti järgi õigussubjekti käitumine
isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon ei näita rakendavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1) Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi , mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise(õigusrikkumise) eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.
kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab
tunnistamine, surmanuhtlus, eluaegne vangistus). 2. Suhteliselt määrateltud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Tänapäeva arenenud riikide õigussüsteemides määratlemata sanktsioone ei kasutata. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena
määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.
liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides
sunnivahendit. 3 · Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. · Määraltlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. · Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise ( õigusrikkumise ) eest. · Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. · Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt
tunnistamine, surmanuhtlus, eluaegne vangistus). 2. Suhteliselt määrateltud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Tänapäeva arenenud riikide õigussüsteemides määratlemata sanktsioone ei kasutata. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-, liit- ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. Nt kirjavahetuse ja sidevandi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest karistatakse rahalise karistusega. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. Kehtiv karistusseadustik ei sõnasta õigusnormide sanktsioone kumulatiivsetena
liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
