Üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega sutlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Sellest tulenebki idee üldisest haldusakti põhjendamise (motiveerimise) kohustusest, mis rõhutab kodaniku seisundit haldusmenetluse subjektina, ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2. Kehtivus kaasneb vaid haldusakti resolutiivosaga, mitte teiste osadega (sh motiividega). Põhjendus võib muudes menetlustes olla üheks võrdväärseks tõendiks teiste kõrval. II. Haldusakti kehtivus 1. Kehtivuse olemus
Mis on põhiõigused? Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid? haldus annab isikule õigusi või paneb peale kohustusi. Isiku taotlusel või haldusorgani initsiatiivil Põhiõigused on võõrandamatud õigused. Funktsioonid: algatatud menetlus HMS ja/või eriseaduse alusel. (määrus, haldusakt, toiming, haldusleping) Tõrjefunktsioon: välistavad sekkumise isiku ellu ja tegevusse eraelupuutumatus. Halduskohtumenetlus: kaebuse või protsessi menetlemine HKMS järgi halduskohtus. Kohtulahendiks Kaitsefunktsioon: riik peab olema aktiivne, tegema midagi isiku heaks.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada
Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi." Nii sätestab ka HKMS § 7 lg 1 lause 1: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem.3 Nt RKHKo 07.03.2002, nr 3-3-1-9-02: "HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub […] Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab
HMS § 44 lg 1: haldusorgan uuendab isiku taotlusel haldusmenetluse, kui: 1. isiku õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. 2. asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Tegu peab olema uue ehk täiendavalt ilmnenud faktilise asjaoluga. 3. jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4. jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. NB! Taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. 3.3. Pädevus
Lisaks õigustele, mis haldusmenetluse seadus menetlusosalistele tagab, näeb seadus ette ka osalemiskohustuse. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata, võib haldusorgan soodustavat haldusakti andes jätta tema taotluse läbi vaatamata. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata koormava haldusakti andmise korral, on võimalik tuvastatud asjaolud tõlgendada menetlusosalise kahjuks, kui menetlusosaline ei esita tõendeid, mida eeldab tõendamiskohustus. 1.5. Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lg-s 1 järgmiselt: ,,Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt." Dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Üldkorraldus
Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone.
tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil 2) korrastav haldus igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid, haldussuunad HALDUSE TOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud 1)haldusakt 2)haldusleping 1)Faktiline käitumine 2)Teated 3) Tõestamistoimingud 1.1Üldakt 1.2Üksikakt Õigustoimingud seisnevad uute käitumisnormide kehtestamises, seni kehitvate reeglite muutmises/tühistamises. Eesmärgistatud otsus, eesmärk seni kehtinud olukorra muutmine vajadus võib tekkida sellest et ei ole käitumisreegleid või ei sobi enam. Sagedaseim : haldusakt (vaja ühte tahteavaldust, suhe mis tekib tahteavaldusel koosneb
kui lepingu nõrgema poole õiguste kaitsele sätestades reisikorraldaja detailsed kohustused ja vastutuse reisija suhtes. ) Üld- või üksikregulatsioon? Üldregulatsioon: Konkreetne adressaat (adressaadid) Üldregulatsiooni korral: määrus või üldine haldusleping Üksikregulatsioon: Üldkorraldus a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi reguleerimine b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine Üksikregulatsiooni korral: haldusakt või konkreetne haldusleping Üld- või üksikregulatsioon ja Ühe- või mitmepoolne regulatsiooni võrdlusetabel Eristused Ühe- või Üld- või mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või
KODUTÖÖREFERAAT Tiitelleht Sissejuhatus Kaalutlusõiguse mõiste- haldusorganiel antud võimalus valida mitme valiku vahel mida just tema peab otstarbekaks Kaalutlusõigus RK lahendis(vähemalt 2) Uurimispõhimõtte mõiste- HO peab ise välja selgitama kõik olulise tähtsusega asjaolud Uurimispõhimõte RK lahendis Kokkuvõte Kasutatud allikad/kohtupraktika Menetlusosaline (HMS§11) See kes midagi taotleb menetlusorganilt (endale). Menetlusosaline on ka isik, kellele haldusakt- või toiming on suunatud(adressaat). Kolmas isik on see kelle õigusi või vabadusi minu taotlus võib puudutada Avalikku huvi saab määratleda nt volikogu Menetluse keel on eesti keel Tähtajad - very important! peaminister esindab riiki välismaal Justiitsministeerium- minister Raivo Aeg, kukk! peaülesanne on kavandada ja ellu viia riigi õiguspoliitikat, sh kriminaalpoliitikat. ka kohtupidamise sujuvuse tagamine,.
organile. Erivolitus- konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine. Siseriiklikud üksikaktid Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks, avalikõiguslikus suhtes üksik juhtumi reguleerimiseks isikule suunatud reguleeriv õigusakt Haldusorgan- seadusega antud avaliku halduse ülesandeid täitma määratud asutus või sisk. Üldkorraldus- haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel isikule või asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus. Ettekirjutus- haldusakt mis paneb iskule kohustuse. Luba- haldusakt, millega antakse isikule õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulevnev piirang. Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus,
mõttes. Sellest tuleneb, et tegemist on üksikregulatsiooniga. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt tehtud korralduse puhul on tegemist haldusaktiga. B. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS I. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus X vallavalitsusel on pädevus olemas HMS § 8 lg-st 1 tulenevalt. 2. Menetlusnõuded Käesoleval juhul Martin Tamm on adressaadiks HMS § 11 lg 1 p 2 mõttes, kuna X vallavalitsuse poolt tehtud haldusakt on suunatud talle. Teavitamiskohustus on üks hea halduse põhimõtetest, mis peab kindlasti olema täidetud. HMS §-st 35 lg 1 p-st 2 tuleneb, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega.
Teave ei tohi liikuda kolmandatele isikutele Hea halduse põhimõte- kontrollib õiguskansler. õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus. Teavitamiskohustus- õigus teada mis menetlusi haldusorg. läbi viib. kohustus isikule teada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlustest, kus isikut puudutavaid otsuseid võidakse langetada. Motiveerimiskohustus- on vajalik selleks, et adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud(riigihangete menetluses selgitatakse miks eelistati üht hankijat teisele) Selgitamiskohustus- tuleb tagada nendel inimestel kellel pole vilumust või teadmisi millegi kohta. Uurimispõhimõte- tähtsad dok. mis menetluse käigus on vaja, kogub ja otsib ta need ise välja ennistamine- menetlustähtaja uuendamine, selleks peab olema mõjuv põhjus võimalik tagant järgi esitada menetluseosalised- teovõimega isik menetlusseadustik: taotleja, adressaat, kolmas isik, omanikule
loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile.
Lisaks õigustele, mis haldusmenetluse seadus menetlusosalistele tagab, näeb seadus ette ka osalemiskohustuse. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata, võib haldusorgan soodustavat haldusakti andes jätta tema taotluse läbi vaatamata. Kui isik jätab osalemiskohustuse täitmata koormava haldusakti andmise korral, on võimalik tuvastatud asjaolud tõlgendada menetlusosalise kahjuks, kui menetlusosaline ei esita tõendeid, mida eeldab tõendamiskohustus. 1.5. Haldusakt Haldusakti mõiste on määratletud HMSi § 51 lg-s 1 järgmiselt: ,,Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt." Dokumendi käsitamine haldusaktina ei sõltu dokumendi nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Üldkorraldus
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Vormivaba suhtlemine muudab suhtluse ametkonnaga sarnasemaks muu igapäevase suhtlusega ning teeb isiku jaoks haldusorgani poole pöördumise lihtsamaks. 15 II Menetlusosalised § 11. Menetlusosalised (1) Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja
Haldusorgani mõiste määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5. Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist. seaduse peatükk 2 6. Millised on haldusmenetlust lõpetavad haldusotsused (haldusakt, haldusleping, määrus ja toiming) ja kuidas neid kirjeldada? Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid
(n. erastamisprobleem eravalduses olevate ja riigi valduses olevate maade tagastamine – kas era- või avalik õigus? – omandireform lähtub avalikust huvist 2. Subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni ehk alluvus suhteid. Eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, määrus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Puuduseks see, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsiooni suhteid (vanem ja laps). Teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka ordinatsioonisuhteid (nt halduslepingud). Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. 3
Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4
kehtima. • Maksuhaldur ei või võlgniku vara müüa, seda saab teha kohtutäitur. RIIGINÕUDED • Riiginõuded on avalik-õiguslikud nõuded ehk nõuded, mida isik on kohustatud tasuma riigile mingi tegevuse või tegevusetuse tulemusel. Avalikud-õiguslikud rahalised nõuded: • maksud • koormised • trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument. Sundtäidetavad avalik-õiguslikud rahalised nõuded võib täitedokumendi sisu järgi jagada: • haldusorgani haldusakt (maksuotsus, haldusõigusliku sunnivahendi kohaldamine) • karistusotsused • muud täitevvõimu ettekirjutused (hüvitiste tagasinõudmine) • Olenemata nõude sisust ja selle menetleja pädevusest võla sissenõudmisel, kohaldatakse kõiki avalik-õiguslikke rahalisi nõudeid kohtutäituri menetluses võrdselt.
(HMS § 55 lg 1 Põhjendamiskohustus:(HMS § 56 lg 1). PPA teavitas V-d kirjalikus vormis oma otsusest ehk HMS § 55 lg 2 on täidetud. “Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.” Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA haldusakti õiguslikuks aluseks on RelvS § 43 lg 3 p 2, nagu kaasuses on märgitud. Kas menetlustähtaegu on järgitud? Vahekokkuvõte: haldusorgani ehk PPA tegevus nii formaalselt kui ka sisuliselt on õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 2
· õigus esitada menetluse uuendamise taotlus; · ärakuulamisõigus. Haldusmenetluse alustamise võimalused: · menetluse algatamine menetlusosalise taotluse alusel; · menetluse algamine haldusorgani enda initsiatiivil; · haldusmenetluse algamine halduslepingu sõlmimisega Toiming: · haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes; · teatamistoiminguid; · faktilised toimingud. Haldusakt: · Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. · Käskivad, kujundavad ja konstanteerivad haldusaktid. · Soodustavad ja koormavad haldusaktid. · Load. Järeldused kohtupraktika pinnalt: · Haldusakti tunnused:
Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks.
abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust.“ Mõõdupärasuse printsiibi põhisisu on seega esitatud kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2. 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja) 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik) 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve
näiteks kauplemisluba või pension. Asutuse ja kodaniku vaheline suhtlemine on reeglina vormivaba, isik või asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult kui ka sidevahendite abil. 2.2 Menetluse lõpp Haldusakti andmise menetlus lõpeb, haldusakti teatavakstegemisega; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt; haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt, milles tuleb põhjendada resolutsioonis, miks see jäeti andmata. Isiku teavitamine haldusakti andmise menetluse lõpetamisest peaks toimuma samas vormis, milles toimus tema teavitamine menetluse algatamisest. Kui menetlusse oli kaasatud ka kolmandaid isikuid, tuleks hea halduse põhimõtetest lähtuvalt ka selliseid isikuid menetluse lõppemisest teavitada, ehkki seadus seda
tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi lahtiköitmise kohta; 5) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit. Koosta kinnitusmärke näide eelpooltoodut arvesse võttes! NÄIDE : OÜ SIPSIK 10.10.2014. a korraldus nr 12-1/23 ÄRAKIRI ÕIGE Kati Karu Sekretär 20.12.2014 (allkiri) (pitser) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
väga erinevaid trahvisummasid; intressid laekuvad vastava maksulaekumise kohta ja trahvid laekuvad alati eelarvesse; maksuvõlglaselt nõutakse esmalt sisse maksuvõlad, seejärel intressid ja muud kohustused. Käibemaks Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toimik on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Maksumenetluse üldpõhimõttes: 1. uurimispõhimõte maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja
Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad 2 majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
saavtutatakse kõige efektiivsemal ja eesmärgipärasemal viisil, ei ole seotud konkreetse menetluse toimingu reeglitega (vormivaba) · Õiguskaitse põhimõte Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme a. Määrus üldakt, rakendab või täpsustab seadust, annab välja minister, Vabariigi Valitsus, KOV b. Haldusakt - üksikakt c. Haldusleping 2) Reaaltoimingud toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet (tõestamine või ntks pannakse lambid põlema) 25. Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Haldusakt üksikakt, mis on antud välja üksikjuhtumi reguleerimiseks. Üksikaktid: käskkiri, korraldus, haldusakt Määrus üldakt, mis on antud piiritlemata juhtude reguleerimiseks. Seadlus on ka üldakt.
läbivaatamise ettevalmistamine ... 2003:1321). Vene leiab, et haldusakti teatavakstegemise ja selle vaidlustamise tähtaja juures tuleb eraldi vaadelda kahte juhtumit: 1) teatavakstegemine ja vaidlustamine haldusakti adressaadi poolt; 2) teatavakstegemine ja vaidlustamine kolmanda isiku poolt. Vene leiab, et esimese juhtumi korral on probleem vähem tähtis, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127) § 61 lõikest 1 tulenevalt adressaadile teatavaks tegemata haldusakt üldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada. Einar Vene peab problemaatliseks just nimelt haldusakti adressaadile kättetoimetamisega seonduvat. Haldusakti teatavakstegemise, eriti kättetoimetamise eesmärk ongi just see, et 8 isikul oleks võimalik kindlalt teada haldusakti andmisest ja et tal avaneks koormava haldusakti puhul võimalus end kohe kaitsta. Seejuures jagab Vene I
Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme
3.3 Kolleegiumi seisukoht ja lõpptulemus Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et maksumenetluse läbiviimine ja maksu määramine pärast maksuotsuse tühistamist on võimalik. Sama kehtib ka juhul, kui maksuhaldur on ise maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Maksuotsust võib kehtetuks tunnistada üksnes maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kuna maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel anda välja uus haldusakt. Uue haldusakti juures on maksuhalduril samasugused volitused nagu teeks ta maksuotsust esimest korda. Oluline on sealjuures jälgida, kas uus maksuotsus, muutudes maksukohustuslase kahjuks, oleks sätestatud aegumistähtaega järgides. Kaebaja vältel on õiguskindluse ja reformatio in peius keelu põhimõtetest tulenevalt lubamatu, et algse maksuotsuse kohtus vaidlustamise tagajärjel sattus ta ebasoodamasse
erieeskirju. kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti. kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksumenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus). 2 MAKSUMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1) Uurimispõhimõte (§11)
kuulub volikogu pädevusse, kuna põhimääruse kinnitab volikogu ning see õigus delegeeritakse määrusega. Linna või vallavalitsusele võib delegeerida kõigi küsimuste lahendamise õiguse, v.a. nende valdkondade, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse. Korraldus(kuulub ka haldusakti alla) Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks korraldusi. Korralduste andmise õigus on ka peaministril. Korraldus on haldusakti teooria järgi klassikaline materiaalselt mõistetud haldusakt. Korralduse abil teostab avalik administratsioon materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Seega on korraldus õigusteoreetiliselt ainukene haldusakt materiaalses mõttes. Korraldused on eksekutiivaktid. Ei ole õigustloov akt. Põhiliseks kriteeriumiks üld ja üksikakti määratlemisel on siiski mitte niivõrd reguleerimise individuaalne või üldine iseloom(adressaadid), vaid eelkõige see, kas tegemist on üksikjuhtumi või umbmäärase hulga juhtumite reguleerimisega
õigusnorme sõnastada). 16. Rahvusvahelised õigusallikad a) on siduvad riikide vahel, so riigi kodanikele nad õiguseid ja kohustusi ei tekita; b) on siseriiklikele õigusaktidele alluvad õigusaktid (so nad ei tohi minna vastuollu siseriiklike õigusaktidega); c) on konventsioonid, hartad jm rahvusvahelised lepingud, mille sõlmimise kord ja viis on rahvusvaheliste normidega täpselt (jäigalt) reguleeritud. 17. Haldusakt on: a) haldusorgani tegevus (nn käitumisakt); b) igasugune haldusorgani õigusakt, sh nii üld- kui üksikakt; c) ainult haldusorgani üksikakt; d) ainult haldusorgani üldakt. 18. Väärteootsus: a) sarnaneb kohtuotsusega, kuid on antud teise võimuharu poolt; b) sarnaneb haldusaktiga, kuid on antud teise funktsiooni täitmise raames; c) on õigusakt, millega mõistetakse karistus väiksemate õigusrikkumiste eest. 19. Kohtuotsus on
Kirjaplangile Kuidas jagunevad asjaajamise seisukohalt kirjad? Algatuskirjad,vastuskirjad,kaaskirjad Nimeta 4 ametikirjade eriliiki? Järelpärimiskiri,garantiikiri,meeldetuletuskiri,tõend,volikiri Protokoll-on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosoleku käigus. Protokollis fikseeritakse vastuvõetud otsused. Protokollis tuleb kirja panna, millal koosolek toimus, kes osalesid, kes-mida ütles, mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi (erinevatest säilitustähtaegadest tingituna) jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); · Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta);
keskkonnasäästliku kasutamisega. Nt õhusaastetasu. Veoreostustasu, keskkonnasaastetasu. Samuti suunavad säästlikule kasutamisele nt kruusa eest makstakse vms.. 7 Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma
üldplangi alusel. 21.5. Protokoll- ametlik ülestähendus koosolekul läbivaadatud küsimustest ja vastuvõetud otsustest. Täieliku protokolli vormistamiseks tuleks koosolek lindistada, et arutelu käiku oleks võimalik adekvaatselt edasi anda. 21.6. Korraldus- nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevase töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. 21.7. Käskkiri- organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. 21.8. Akt- dokument, mis tuvastab ettevõtte mingi seisu (nt inventuur), teo või toimingu (nt kauba üleandmine-vastuvõtmine). Akti koostamiseks võib ettevõtte juht määrata komisjoni (nt lao inventuuri komisjon). 21.9. Ametikiri- dokument, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ning saadetakse
Seadlus Määrus Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Ülesehitus paragrahvsüsteemis. · Õiguse üksikaktid ehk indiviudaalsed käitumiseeskirjad. Haldusakt Üldkorraldus Haldusleping Teenistusalane korraldus Haldusorganisatsiooni sisesed aktid On suunatud konkreetsele normiadressaadile. Vaidlustatav vaide või kaebemenetluse korras. Ülesehitus vaba, vorminõuete ja tavadega määratud. Avalikõiguslikud toimingud
Õigusakti mõiste, Liigid Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda
muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi kolmeks: - Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid; - Konstitutsioonilised seadused täiendavad Põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud Põhiseaduse tekstis; - Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutis, käskkiri või muu õigusakt. Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määruse andmise õigus on
3)? Isik, kellel on asjakohased õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud 24. Teabe mõiste/tähendus tulenevalt avaliku teabe seaduse § 3 lg 1; arhiiviseaduse § 2 lõigetest 1 ja 2. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. 25. Mis on organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt Käskkiri 26. Kuidas/kus viidatakse käskkirja lisadele Teksti korraldavas osas vastava punkti lõpus 27. Millisel juhul näidatakse Organisatsioon või organisatsiooni allüksus allkirjastaja koosseisus (EVS882-1:2013) Kui see ei selgu elemendist autor 28. Nimeta elemendi VIIT koostisosad NT: 2-10/11-6 2- funktsiooni tähis 10- sarja tähis 11- registreerimisel antud number 6- dokumenti individualiseeriv number 29. Mis on element LISAMÄRGE?
KOV üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll: (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi õiguskeskkonnas. 2
majanduslikule sisule. 42. Mis summast alates algab maksuvõlg ja mis summani väljastab maksuhaldur maksuvõlgnevuste puudumise teate ja mis summani ei koostata haldusakti maksuvõlgade sissenõudmiseks? Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa kohta maksuteate. Maksuteade on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot. 43. Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt? Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse: 1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; 2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille
– on iseloomustatav halduse ja isiku alluvussuhte individuaalhuvides; (sub- ja superordinatsiooni) põhimõttega; – lähtub tegutsevate isikute võrdsuse – halduse ja isiku vaheliste õigussuhete põhiline positsioonist; kujundamisvahend ühepoolselt antud võimuakti – õigussuhete reguleerimisel põhiliselt mõlema (haldusakt); poole kokkulepe (leping); – lubab haldusaktide täitmise tagamiseks rakendada – lubab täitemenetlust üldjuhul alles pärast haldussunnivahendeid (sunniraha ja kohtuotsuse olemasolu asendustäitmine, teatud juhtudel vahetu sund, ilma – kahju tekitamisel vastutab reegline kahju et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus)
annaabi.ee 
