1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks
üksnes siis, kui omandaja saab asja otsese valduse Kolmanda isiku õigus ei lõpe, kui omadaja ei ole omandi üleandmise ajal õiguse suhtes heauskne. Vallasomand Vallasasja omandamise võimalused seaduse alusel: Hõivamine (AÕS § 96) Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100) Peitvara leidmine (AÕS § 103) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine (AÕS §-d 106 -107) Igamine (AÕS § 110) Loodusvilja omandamine (§ 115) Vallasomand Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Vallasomand
omandiõigust ei rikutaks ning rikkumise tagajärjed kõrvaldataks. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigusega. Ning omand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Samuti nagu Rooma õiguseski, on omanikul on õigus esitada hagi igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand saab tekkida käesoleva seadustiku § 92 alusel, mis sätestab vallasomandi tekkimise üleandmisega: 1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva
Asjaõigusseadus normib õigusi asjadele nendega seotud õigustele Omandiõigus omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle õigus seda vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt selle valdamise, käsutamise ja kasutamise lõpetamist, see on isiku kõige suurem ja üldisem õigus asja suhtes Kinnisomand tähendab kinnisasja omamist (maatükk, korteriomand, hoonestusõigus) Vallasomand kõik peale kinnisasjade on vallasasjad ja nende omamine on vallasomand REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ Riikik tasand Riik Riigikogu EV Valitsus (nimetab < >
V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. §77.(2) AÕS 29. Mis on aluseks asjaõiguste järjekoha määramisel? Asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega (AÕS § 59 lg 1). Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras (AÕS § 59 lg 2). Kanded saavad järjekohad, mis omavad suurt tähendust kinnisasjade sundmüügil. 30. Kuidas võib vallasomand tekkida? Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. §92.(1) AÕS 31. Kas seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata? JAH Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. §141.(1) AÕS 32. Millises vormis peab olema tehtud kinnisasja omandamise tehing? Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema
Kuna E nõuab telerit V pankrotihalduri P käest, saame siin kohaldada AÕS § 80 lg 1. E väidetest võib järeldada et P valdab telerit ebaseaduslikult. Seega toimub asja väljanõudmine isikult kes valdab telerit õigusliku aluseta. Nõude aluse kontrollimine: Kuna E nõuab P käest telerit endale tuginedes sellele et omand on talle üle läinud peame esmalt kontrollima kuidas tekib omand. Televiisori puhul on tegu ilmselgelt vallasomandiga. AÕS § 92 lg 1 kohaselt näeme et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega. Antud olukorras vallasasja ehk teleri Panasonic KV-M2180Y üle andmist ei toimunud. See tähendab et ei tekkinud omandit. Kuna omandit ei tekinud, puudub E-l õigus nõuda AÕS § 80 lg 1 kohaselt pankrotihalduri P käest televiisorit. Lahenduse esitamine: E-l ei ole õigust nõuda V käest ostetud telerit Panasonic KV-M2180Y, mis peale V pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri P valdusesse läks. Selleks puudub nõude alus kuna tegelikult omandit ei tekkinud
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaota...
rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppnud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, siis piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. 2.1.2. Heauskne omandamine Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja valdusse saamise
74. Omandi mõiste ja liigid.. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Liigid: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3 ja 1/6 majast.
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand – tekib näiteks pärimisel. Näiteks tort, millest igaühele kuulub mingi lõik. Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand. Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25.Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib vallasasja kokkuleppelise üleandmisega (AÕS § 92). Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus. Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. Valdaja võib nimetatud nõuete rahuldamisest keelduda, kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja et tal oli õigus valdust rikkuda või asja vallata. 16. Kuidas liigitatakse omandiõigust selle esemeks olevate asjade järgi? Sõltuvalt esemeks olevast asjast Vallasomand - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. ◦ Kinnisomand - Kinnisomand on omand kinnisasja suhtes. Kinnisasjad on maapinna üksteise küljes olevad osad. Kinnisomand ei ulatu maavaradele ja põhjaveele. 17
LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub
LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand: on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub
valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Omandi mõiste ja liigid. Vallas- ja kinnisomand. Kaasomand ja ühisomand. Ostueesõigus. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, näiteks ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv maja. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul soetatud vara. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele.
Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise ajaks loetakse pärandaja surmapäeva. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht. Pärand - on pärijale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijatele üle. Pärandvara hulka kuuluvad pärandaja omandiks olnud asjad ning nendega seotud õigused ja kohustused, nagu kinnis- ja vallasomand, servituudid, reaalkoormatised ja pandisuhted. Pärimisele lähevad ka mitmesugused nõudeõigused ja kohustused, mis tulenevad lepingutest või lepinguvälistest kohustustest. Pärida ei saa selliseid pärandajale kuulunud õigusi ja kohustusi, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näiteks õigus saada alimente, perekonnasuhetest tulenevad õigused ja kohustused, poliitilised õigused jne.
õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus Üleskutse teha pakkumus/ofert* kui nt kauplus paneb välja hinna VÕS § 16: (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing
Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele; 2). Asjaõigusseaduse rakendamise seadus sätestab juhud, mil kohaldub enne 1993.a 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele suhetele ARSi kohane regulatsioon, vastasel juhul kohaldub AÕS kohane regulatsioon; 3). Tsivii...
t tegemist on ühise omandiga. Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega: (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad ol...
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J- lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid valduse kaitse nõudeid (alates AÕS § 40 jne). Asja omanikule kuuluvad mõlemad nõuded ehk nii valduse kaitse kui ka omandikaitse nõuded. Hüpotees võiks olla: Kas J saaks jalgratta H-i käest välja nõuda AÕS § 45 alusel? Selleks, et AÕS § 45 saaks kohaldada antud kaasuses peavad ol...
ja ei ole võimalik ka ülesse leida seda Peitvara on raha ,väärtasjad esemed väärismetall Peitvara võib olla nii kinnisasi kui ka vallas asi 5 ümbertöötamine on ostan riide ja lasen sellest midagi õmmelda segamine on see kui see panen midagi kokku mündid vili kuivatis ja ühendamine on see kui midagi liidetakse pannakse kokku 6 igamine vallasasja saab valdaja endale hoida kui ta on seda iganud 5 aastat 7 loodus vili kuulub reeglina asjaomanikule Vallasasi lõpeb üleandmisega ja vallasomand hävimisega Kinnisomand lepinguga ja kinnistusraamatusse kandmisega On 2 igamist kinnistus raamatusse 10aasta pärast saab omanikuks ja 30 aasta pärast saab omanikuks mis on väline Kinnisasi lõpeb tehinguga või hävida või loobutakse sellest Kinnisomandi ulatus : horisontaalsel piiripunktid poste pole lubatud omavoliliselt ümber tõsta või vertikaalselt vaadeldava sambana alla ja ülespoole maapinda Kitsendused maa tükile : seadusega , tehinguga ja kohtuotsusega
seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 1. kaasomand: kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand 2. ühisomand: kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks. Seda reguleerib võlaõigusseadus. 13
- valdusel on kohtulik kaitse: rikkumise või äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole (üks aasta) Kinnistusraamat kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed; ta on avalik Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda teistelt õiguste rikkumise vältimist Omandi esemeks iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud; sõltuvalt iseloomust võib olla: · vallasomand · kinnisomand · ühine omand võib kuuluda mitmele isikule ühel ajal; on kaasomand, kus seaduses ei ole sätestatud teisiti · kaasomand on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe alusel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt; võib oma mõttelise osa pärandada, müüa, pantida jne(seaduse järgi) !!
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Näiteks Rooma õiguses tekkis omand peamiselt selle haaramise teel, millest ka rooma õiguslik terminid mancipatio, asja käega võtmine (manu capere). Osaliselt on sama põhimõte säilinud ka tänases õiguses. Asjaõigusseaduse § 96 lg 1 sätestab sarnase põhimõtte vallasasjade kohta - vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. - Kolmas raamat räägib seadusejärgsest pärimisõigusest ja tänapäeva mõistes võlaõigusest. Pärimisõiguse põhimõtted on ka tänases õigussüsteemis paljuski säilinud, kuid juurde on tulnud võrdsuse põhimõte
koosneb. Omand võib olla: • Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand • Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole
21. Tehingu kehtetus. 22. Esindamine. 23. Tähtaeg ja tähtpäev. 24. Asjaõigusseadus. 25. Asjad. 26. Valdus. Tegelik võim asja üle, õiguslikult puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata, kas valdajal selleks õigus on või mitte. 27. Omand. Isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 28. Vallasomand ja kinnisomand. 29. Äriseadustik. äriseadustik (ÄS) – reguleerib äriühingutega (va tulundusühistu) seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohta; 30. Üldosa. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste
kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. - Kasutamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest - Valdamine omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes hoidmine) Sõltumata kas olen omanik v mitte Õigus jaguneb kaheks: eraõigus ja avalik õigus. Pastaka ostmine puudutab võlaõigust (kohustav tehing) ja asjaõigust(omanik puudub) (käsutustehing). - Kuidas omand tekib? Vallasomand (kõik peale maa) tekib siis kui on kaks tingimist - kokkulepe omandi üleandmiseks ja valduse üleminek Valdus on tegelik võim asja üle; enda käes hoidmine, sõltumata sellest, kas oled omanik või ei. Otsene valdus enda käes hoidmine Kaudne valdus valdaja on teine isik, reeglina omanik, kuid mitte alati Kinnisomand (maa) tekib kinnistusraamatukandega kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, siis on tegemist abstraktsiooni printsiibiga (tuleb kontrollida eesolevaid tingimusi)
Kaasuse lahendamine 1. Loengud ei ole kohustuslikud, aga küll soovitakse nendes käia 2. Seminarid on kohustuslikud. Kokku 7 seminari. Ettevalmistamine nagu TsÜSi seminarideks. Saadetakse enne kaasusi, mida on vaja seminari ajaks lahendada. 3. Kirjandust soovitab kindlasti lugeda AÕSes on 3 kategooriat:isikud, esemed (asjad ja õigused) ja tehingud. AÕS printsiibid: 1. Absoluutsuse põhimõte (päike) - õigused kehtivad absoluutselt igaühe suhtes , sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Valla...
Talumiskohustused võivad olla era- ja avalikõiguslikud. AÕS § 89. Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. V LOENG Vallasomand TsÜS § 50 lg 2 kohaselt on asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Sama paragrahvi lg-e 1 kohaselt on kinnisasjaks maapinna piiritletud osa (maatükk). Seega on vallasomandiks lihtsustatult, isiku täielik võim vallasasjade üle. Vallasomand tekib kas: a)Algselt ehk originaarselt – st omandiõigus ei põhine eelmise omaniku üld- või eriõigusjärglusel(leiu teel) b)Tuletatult ehk derivaatselt – varasema omaniku ja uue omaniku on üld- või eriõigusjärglus(pärandi suhtes)
Pärandvara vastu mitte võttes tulevad päranduse saaja asemele alanejad sugulased. 21.Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine: valdus tegelik võim asja üle, otsene ja kaudne valdus. Otsene- isik, kelle käes parajasti asi on; valdaja ja valduse teenija; õiguspärane ja õiguspäratu; täis- ja osavaldus; omavolita ja omavolil valdus; heauskne ja pahauskne; ainu ja kaasvaldus. 22.Omandi mõiste ja liigid: omand õiguslik võim asja üle: kinnisomand ja vallasomand. 23.Üleandmine ja hõivamine vallasomandi tekkimisena: üleandmine- võõrandaja annab asja valduse üle omandajale, eeldatakse: 1. polte olemasolu; 2. kokkulepet asja üleandmise kohta; 3. faktiline kätte toimetamine- valduse üleandmine. Asjaõiguslik leping valduse ülemineku kohta. Võlaõiguslik leping- ostu-müügi leping; teatud üleandmised regist registrites; Hõivamine ehk okupeerimine asja vallutamine tahtega seda endale pidada; hõivata saab ainult omanikuta asju või
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (näieks korteri võtmete üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 165. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt. ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3, 1/6 majast. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt
hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, väljaarvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks (AÕS §84 lg 4). Koos valduse väljaandmisega on valdaja kohustatud omanikule välja andma või hüvitama asjast saadud kasu alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS §-d 1037 1040). Isik, kes on asja valduse saanud omavoliga, on kohustatud hüvitama omanikule ka saamata kasu, mille oleks saanud ise asja vallates (AÕS §85). VI Vallasomand Vallasomandi tekkimine Vallasasja omandamine võib toimuda - tehinguliselt kui ka seadusejärgselt. Tehinguline kui tuletatud omandamine toimub omandi üle üleandmise teel, oluline on teada, et seejuures võib heauskne kolmas isik omandada asja ka õigustamata isikult. Seadusel põhinev ehk esmane omandamine võib toimuda: hõivamise, leidmise ( sh peitvara leidmise ) , juurdetootmise, töötlemise , ühendamise ja segamise ning igamise teel. Tehinguline omandamine
, mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu mittetundmisega Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Omand võib teatavatel juhtudel kuuluda kahele või enamale isikule ühel ajal. Selline omand on ühine omand, mis võib olla kas kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv majavaldus omandi osadega 1/2, 1/3 ja 1/6 majast. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks-määramata osades ühises
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
sellele kuulub enamus ühisest asjast. Kaasomanik võib talle kuuluva mõttelise osa pärandada, pantide või seda muul viisil kasutada. Kinnisasja mõttelise osa võõrandamisel on teistel kaasomanikel sellele ostueesõigus. Omandikaitse Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt on asja oma valdusesse saamise hetkest ka siis, kui võõrandajal polnud õigust asja üle anda. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et omandajal pole õigust asja üle anda. Pahauskselt omandajalt võib
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
Valduse säilitusfunktsioon ilmneb valduse üleminekus pärijale (vt AÕS § 38), vallasomandi tekkimises igamisega (vt AÕS § 110) ning kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). • Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne
Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. VALLASOMAND 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
kõrvaldamist o Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadusega või teiste omanike õigustega o Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud Vallasomand või kinnisomand Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt abikaasade vara) Vallasomandi tekkimise viisid Ülleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale
käes ja tahab seda kätte saada. H ei ole nõus autot tagastama, vähemalt mitte enne, kui talle ei hüvitata tehtud kulutused. LAHENDUS: Hüpotees: Kas O võib välja nõuda H-lt auto AÕS § 80 lg 1alusel ? Eeldused: 1.Kas nõude esitaja ehk O on omanik? (+) AÕS § 90 lg 1+ AÕS § 33 lg 1 1.1 Kas H omandas autot AÕS § 92 lg 1 alusel? (-) sest ei ole täidetud 1 eeldus ehk puudub käsutusõigus V-l § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg 1 eeldused: 1.1.1 Kas auto on vallasasi? (+) 1.1.2 Kas H sai auto valduse? (otsese/kaudse) (kas toimus vallasasja üleandmine?) (+) AÕS § 36 lg 1 - otsese valduse üleminek ehk H on otsene valdaja 1.1.3 Kas V ja H vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) kaasuse tekstis kirjas, et ost oli vormistatud
korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand või kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand Vallas- ja kinnisomand Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. Ühine omand Ühine omand kuulub kahele või enamale isikule, see võib olla kas kaasomand või ühisomand.
vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 111. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asjade üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. 112. Mis on omand ja millised on selle liigid? Oman on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib omand olla kas vallasomand või kinnisomand. 113. Kuidas tekib ja lõppeb vallasomand? Vallasomand võib tekkida 1) vallasasja üleandmisel 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine 114. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõppeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivate kinnisasja
võimaldavad seda võimu (nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. // Omand võib olla: 1) Vallasomand. 2) Kinnisomand. // Ühine omand võib olla: 1) Kaasomand Kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel
(nt asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. // Omand võib olla: 1) Vallasomand. 2) Kinnisomand. // Ühine omand võib olla: 1) Kaasomand – Kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand – Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel
Käsutustehing on asjaõiguslik tehing. Võlaõigus:hind- kvaliteet. Asjaõigus:annan asja üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega. Üleandmine ei tähenda omandi üleminekut.asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõiguslikust. Vallasasja puhul vallasomand tekib: valduse üleminek, omandi üleandmise kokkulepe.Valdus-tegelik asja enda käes hoidmine. Kaudne valdus-taskus võti. Otsene-oled omanik. Kasutamine- sihtotstarbeline tarvitamine.(rattaga sõidame) Käsutamine- tehingute tegemine(osta-müüa-vahetada-kinkida) Valdamine- tegelik võim asja üle Kokkuleppe oli, et B saab auto. Seega omanik on A. kuna valdus üle ei antud. Kinnisasja puhul: tekib kinnisomand kandmisega kinnistusraamat- kõik inimese asjad on
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahel...
.Mida tähendab seaduse täitmine? Madalamal olev akt ei tohi minna vastuollu seadusega. 48. . Mis on õigusjärglus? Õiguste üleminek ühelt isikult teisele. 49. .Mis on Common law? Üldine õigus, õigust arendati üldiste printsiipide alusel. 50. . Milline on tõlgendamise järjekord? Järjekorda polegi!!!! 51. .Mis on koodeksi ja seaduse erinevus? Koodeks on seaduste kogu. 52. Kuidas tekib vallasasja puhul vallasomand? Valduse üleminekuga ja omandi üleandmise kokkuleppega 53. .Mis on valdus? Tegelik asja enda käes hoidmine 54. Kas õigus võib olla amoraalne? Jah , näiteks kütuseaktsiisi tõus. 55. Kuidas tekib kinnisasja puhul kinnisomand? Kinnistusraamatusse kandmisega 56. Mis on kaudne valdus? Nt võti taskus 57. Mis on otsene valdus? olen omanik 58. Mis on käsutustehingu ja käsutuslepingu vahe?
tagajärgede kõrvaldamist. Omand võib olla iga asi, mille omamine ei ole seadusega keelatud. Ainuomand - kuulub ühele isikule. Ühine omand - kuulub mitmele isikule. Kaasomand - kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand (nt. maja). Korteriomand Ühisomand - kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt. abikaasade vara). Omand tekib tehinguga. 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: 1) Üleandmisega 2) Hõivamisega - omandiks võetakse peremehetu asi või äravisatud asi. 3) Leiu omandamisega - leitud asi tuleb tagastada omanikule. Omaniku mitteleidmisel tuleb asi viia politseisse, anda üle majaomanikule, asutuse töötajale või transpordivahendi juhile. Viimaseid loetakse nüüd leidjaks. Leidja peab asja säilitama. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik pole selgunud ühe aasta jooksul, omandab leidja asja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
