2) kui lõplikult langevad ära õigusaktiga reguleeritavad asjaolud Õigustloova akti formaalne kehtetuks tunnistamine: Kui mingi akt on tunnistatud kehtetuks, siis ei saa seda esimest akti uuesti jõustada kehtetuks tunnistava akti kehtetuks tunnistamisel 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 9 3 16.03.2010 Tagasiulatuv jõud 1) õigusnormi ehtne tagasiulatuv jõud (seadus avaldati jaanuaris, ent kehtima hakkas detsembris); 2) õigusnormi ebaehtne tagasiulatuv jõud (mingi keeld millegi tegemiseks pliikütust tarbivate autode tootmise keeld) Õiguskindlus tähendab eelkõige usalduse kaitset õiguslike ettekirjutuste püsivuse suhtes. 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 10 õiguse tagasiulatuv mõju on siiski erandlikult lubatud:
kindlustusandja ja kindlustusslepingut sõlmida sooviva isiku · Tegutseb kindlustusvõtja huvides ja volitusel · Kantakse kindlustusvahendajate nimekirja Kindlustuskaitse jõustumine · Võlaõigusseadus ütleb: Kui kindlustusandja kohustuste tähtaeg on määratud päevade või pika ajavahemikuga, eeldatakse, et kindlustuskaitse algab lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00 ning lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00 · Tagasiulatuv kindlustuskaitse · Kohene kindlustuskaitse Kindlustuspakkumine · Esitab kindlustusandja kindlustusvõtjale vastavalt sooviavalduses saadud ja riskihindamisel analüüsitud infole · Kindlustusmaakleri abil võib saada erinevaid pakkumisi · Lihtsamaid kindlustuslepinguid sõlmitakse ilma pakkumusi vormistamata · Peale pakkumisega nõustumist teeb kindlustusvõtja esimese sissemakse Lepingust taganemine · Kindlustusvõtjal on 14 päeva õigus
väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistusseaduse ruumiline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil; Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu,
• Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod Kuritegude astmed • I aste – seadus näeb ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse, juriidilisele isikule sundlõpetamise
iseenda kaitsja, vaja proffi *Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata *Süütuse presumisioon ( mitte keegi pole kuriteos süüdi, enne kui pole jõustunud kohtuotsus), pole kohustatud oma süütust tõestama, kõrvaldamata kahtlused tuleb arvestada süüaluse kasuks, süüdimõistmine toimub sooritamise ajal kehtiva seaduse järgi. kuid kui vahepeal ilmub kergendav seadus, siis sellel on tagasiulatuv mõju, raskendava seaduse puhul mitte Õigussuhe - sel juhul, kui inimtegevust reguleerib mingi seadus/norm. ( abiellumine, liikluses osavõtt) .õigused ja kohustused. Õigussuhetes osalejad/subjektid on inimesed: Füüsiline isik, Juriidiline isik ,Eraõiguslik, Täisühingud (TÜ), Usaldusühingud (UÜ), Osaühingud (OÜ), Aktsiaseltsid (AS) jne.. Avalikõiguslikud- loodud rahva/riigi huvides (ETV, Eesti Raadio, Haiglad, koolid, raamatkogud, Metsad jne..)
Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne või sundlõpetamine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangstus kuni viis aastat, rahaline karistus või arest. Väärtegudel astmed puuduvad. Karistusseadustiku kehtivus Ajaline kehtivus Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning vastupidiselt ei ole. Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest. Teo toimepanemine
• Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus (PS §14) • Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1) • Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) • Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2) • Õigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) • Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) • Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) • Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) • Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 • Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. • Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid. Õigusaktide avaldamise kord on reguleeritud Riigi Teataja seadusega. Õigusakti jõustumine on alati seotud tagasiulatuva jõu printsiibiga, st 1) õigusaktil (seadusel), mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on kohustuslikult tagasiulatuv jõud; 2) õigusaktil, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu; 3) tagasiulatuvat jõudu ei või anda aktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, paneb neile uusi kohustusi või piirab nende õigusi ja vabadusi; 4) tagasiulatuva jõu võib anda õigusaktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa positiivseid tagajärgi, annab talle täiendavaid õigusi jne.
o Finantsõigus o Protsessiõigus o Rahvusvaheline õigus o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada.
seda nimetatakse ka õigusakti materiaalseks õiguspärasuseks. Vastavalt põhiseaduse §3-le peavad seadused olema kooskõlas põhiseadusega. Samuti peavad seaduse olema vastavuses Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingute sätetega. - Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti kehtib see nende aktide kohta, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi. Aktide tagasiulatuv jõud ei ole kooskõlas ka õigusliku loogikaga, sest õiguslikud tagajärjed ei saa eelneda aktile, mis neid sünnitab. 13. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usulistest tõekspidamistest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Sageli jaotatakse inimõigused Karel Vasaki järgi kolme generatsiooni:
(indiaani traditsioonid jne), mis määravad ühiskonnas kehtivad käitumis- ja õigusreeglid. Islamimaailmas kehtib selles mõttes lausa mitu normi- ühelt poolt justkui riigi kehtestatud seadused, teiselt poolt aga ususeadused ja traditsioonid, mille alusel õigusemõistmine sageli toimib. Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia?
valitsevate normide sisu kohta, teiselt poolt kindlus nende püsivuse suhtes. Õiguse püsivus, mis võimaldab igaühel oma elu õiguskorra teatud stabiilsust eeldades kujundada, on seotud tagasiulatuva jõuga seaduste ning õiguspärase ootuse põhimõtetega. Seaduse tagasiulatuv jõud tähendab seda, et seaduses antud minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Õiguskindluse printsiibi kohaselt on tagasiulatuv ajõuga seadused lubamatud. 13) Õiguspärase ootuse põhimõte- igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatava seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt ühiskonnas muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult osasid ühiskonna liikmeid teistega võrreldes halvemasse olukorda seades. Kuid see ei kehti üksikaktide puhul.
Võistlejaid oli nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid-barbaritele olid mängud keelatud,samamoodi ka naistele.Võistlusprogramm sisaldas koosu,maadlust,rusikavõistlust,viievõistlust,kaarikute võidusõitu jne. Olümpiamängude roll ei piirdunud mitte üksnes spordiga. Siin ohverdati jumalatele. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Olümpiavõitjaid austati,ja autasustati, neile püstitati isegi sambaid. 5 saj. koostati olümpiavõitjate nimekiri, mis sai ka 776 eKr tagasiulatuv kiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu tähtsus Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid kas oma isale, abikaasale või mõnele muule meeslähisugulasele. Abielu otsustati äia ja tulevase peigmehe vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli et 30-40 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks
44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seadus jõustub 10.päeval pärast riigi teataja avaldamist,kehtivus lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva oragni poolt. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Tagasiulatuva jõuga on seadused,mis seda sõnaselgelt seletavad. Ja kriminaalseadus,kui ta kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad yldjuhul kogu riigi territooriumil. 49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud. 50
kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. · Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestat · Riigikohus on märkinud, et juhul kui uus kriminaalseadus muudab üheaegselt ühes osas karistuse raskemaks (näeb ette võimaluse mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teises osas aga seda kergendab (annab võimaluse surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabaduskaotus), on uuel seadusel tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd ta kergendab raskemat karistust 16. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele · Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse. · EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas artiklis 6 · Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud
KOV'i määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldus ning ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega. 11.Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Õiguse üldaktil on tagasiulatuv jõud, kui seadus seda sõneselgelt sätestab, kuid tagasiulatuvalt ei tohi kehtestada kohustusi ega piirata õigusi ning tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab seda. 12.Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil
• Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise kohustuse rikkumise alused tulenevad VÕS § 116 lg 2. Lepingute lõpetamine • Lepingust taganemise tagajärjed on kahesugused: • lepingust taganemine lõpetab lepingust tulenevad õigused ja kohustused, eelkõige lõpeb taganemisega lepingu täitmise nõue. • lepingust taganemise toime on ka tagasiulatuv. Nimelt peavad lepingu pooled peale taganemist lepingu alusel üleantu ja saadu (VÕS § 189 lg 1) teineteisele tagastama. Lepingute lõpetamine • Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. • Kestvuslepingud on lepingud, mis on suunatud püsiva
Portreest paremal on omaaegse Käina kiriku oreli esiseina kujutis, millel on kõikenägev silm. See detail seostub paljudele vabamüürluse märgiga. Tegelikult ei ole selline kiirgav silm vabamüürluse, vaid sügavalt kristlik sümbol. Tagakülg Pangatähe tagaküljel on vaade 1913. aastal valminud Estonia teatri- ja kontserdimajale, mille arhitektid on A. Lindgren ja V. Lönn. Hoone kavandati polü funktsionaalse kultuuri- ja ärikeskusena, kus kahte monumentaalset saalikorpust ühendas tagasiulatuv madalam keskosa. Keskosa esimesel korrusel asusid äriruumid ja piljardisaaliga restoran, teisel korrusel kasiino, teatri- ja kontserdisaal. Hoone sai II maailmasõjas tõsiselt kannatada, sõja lõppedes taastati see arhitekt A. Kotli projekti järgi. Taastatud ja laiendatud hoone oli vanast 1,4 korda mahukam. Hoone lõunaküljel säilis juugendlik-klassitsistlik kujundus. Pärnu maantee poolne fassaad erinebalgsest, on vähem liigendatud ja monumentaalsem. 100EEK 1994
osalemist jälitustegevuses,osalemine tunnistajana kohtumenetluses jne.Ebapiisav koostöö prokurtatuuri või muu uurimisasutustega võib kaasa tuua leebuse kohaldamisel lõpetatud kriminaalmenetlust uuendamise · Leebuse kohaldamise taotluse puudulikkus või piisavate tõendite mittepuudumine võib tuua kaasa leebuse kohaldamise taotluse tagasilükkamise ja immuunsusest ilmajäämise. Oluline on tähele panna, et kuigi isiku olukorda raskendava seaduse tagasiulatuv kehtima hakkamine on välistatud, kaasneb seadusemuudatusega siiski ilmselt hulk komplitseeritud vaidluseid seoses kohaldamisele kuuluva seaduseredaktsiooniga ja karistusmääradega. Osalemine konkurentsi kahjustavas koostöös on tihti vältav tegevus, mis kestab kuni selle tegevuse lõpetamiseni. Näiteks, kuigi kokkulepe ettevõtjate vahel teatud kauplemistingimuste ühtlustamise osas võis olla saavutatud mingil ajal minevikus, siis
hüvitise saamiseks rahuldada ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja kostjalt tuleb välja mõista 1551 eurot 6 senti (24 268 krooni 85 senti). 1.5 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Töölepingu ülesütlemine oli tühine ning tööleping lõppes lepingujärgselt 31. detsember 2009 (TLS § 80 lg 1). Otsust põhjendas kolleegium seisukohaga, et tulenevalt võlaõigusseadusest ning töölepingu seadusest on töölepingut võimalik üles öelda vaid edasiulatuvalt, seega tagasiulatuv ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1). Mõista hageja kasuks välja 2005 eurot 82 senti saamata jäänud töötasu, kuna kolleegiumi arvates ei tõendanud kostja piisavalt, et hageja oleks lähetuses töötanud vaid arvestustabelites märgitud ajal. Kostja ei pea maksma 1551 euro 6 sendi suurust hüvitist, kuna kolleegiumi arvates rakendas ringkonnakohus valesti TLS § 107 lg-d 1 ja 2 ning seega ka TLS § 109 lg-t 1. Samuti pole kostja
V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? V: Karistusseadustikku käesoleva peatüki tähenduses või muud seadust mis näeb ette karistust süüteo eest. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? V: Ei, ainult karistust kergendaval ehk leevendaval on. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? V: Ainult Eesti territooriumil. Selle alla käivad ka Eesti riigile kuuluvad laevad ja lennukid olenemata nende asukohast. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? V: Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Nendele ei kohaldata karistust kes on vabastatud karistuse kandmisest. 303. Milline tegu või tegevus on süütegu
6. Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded? 7. Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded? Seadusele või selle sättele võib tagasiulatuva jõu anda üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise. Kui eelnõuga kavandatakse kõrvaldada teo karistatavus või kergendada karistust, sätestatakse jõustumisnormis seaduse tagasiulatuv kohaldamine. Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on keelatud, kui need tooksid kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise, õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje. 8. Millised on õigustloova akti muutmise viisid? - Õigusakti täiendamine uue sättega - Õigusakti või selle osa kehtetuks tunnistamisega - Õigusakti sätte muutmine kitsamas mõttes
õigusvastasusest teadlik. 5. Kas tunnistada kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt? Edasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine tuleviku suhtes alates kehtetuks tunnistamise jõustumisest (kui HO ei märgi teist momenti). Tagasiulatuvalt – kehtetuks tunnistamine algusest peale, st algse haldusakti kehtima hakkamisest alates (= haldusakti tühistamine) [teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest]. Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita. (RKHK 3-3-1-21-03) Tagasitäitmine (HMS § 69): 1. HOlt – isikule: tsiviilõiguses sätestatud alustel ja korras (VÕS §-d 1027-1042; maakohus); 2. Isikult – HOle: RVastS-s sätestatud alustel ja korras (RVastS §-d 22-24; halduskohus). *** ÄRA UNUSTA, ET LISAKS EELTOODULE PEAB KEHTETUKS TUNNISTAMISEL
KARISTUSSEADUSTIKU ALUSED Karistuse eesmärgid: 1. Mõjutada, et ta edaspidi käituks paremini 2. Mõutada teisi inimesi paremini käituma 3. Ohtlike elementide isoleermine 4. Teatud teo eest tasumine kannatanule Karistusõiguse põhimõtted: 1. Ainult seadusega saab mõne toe tunnistada süüteoks 2. Ainult seadusega saab määrata karistuse suuruse 3. Keegi ei saa ennast vabandada süütegu toimepannes seaduse mittetundmisega 4. Seadustel puudub tagasiulatuv jõud Süüteod jagunevad väärtegudeks ning kuritegudeks. Väärtegu on süütegu, mille eest saab rahatrahvi või aresti. Kuritegu on süütegu, mille eest saab rahalise karistuse või vangistuse. Süüdi saab mõista isikut, kui ta on süüdi. Kuritegusid on kaks raskusastet I aste 5-20 aastat või eluaegne, II aste kuni 5 aastat või rahaline karistus Veel on olemas lisakaristused, nt juhtimisõiguse ära võtmine, relvaloa ära võtmine jne.
NSV Liidu valitsused ja mis koostajate kinnitusel sisaldas seni kirjapan- emata rahvusvahelisi õigusi. Harta (art. 6-a) nägi ette kolm kuriteokoosseisu: sõjakuriteod, vallutussõja alustamine ja inimsusevastased kuriteod. Liitlaste väitel tulenes kohtupidamise õigus Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist. Et natsi Saksamaad (ja teljeriike) oli vaja karistada ka enne sõda tehtud kuritegude eest, siis tuli vastu võetud õigusnormidele anda tagasiulatuv jõud. Seda tehti Nürnbergi tribunali kohtuotsusega, millega tunnistati tagantjärel karistatavaks teod, mis on vastuolus tsiviliseeritud rahvaste hulgas kehtiva õiguse põhimõtetega või rikuvad üldkohustusliku rahvusvahelise tavaõiguse norme. Hiljem tegi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Peaasamblee mitme oma resolutsiooniga kõik Nürnbergi Harta normid oma liikmeile üldkohustuslikuks. Oluline on silmas pidada, et Nürnbergi Harta on
kaitsta tasaarvestusavalduse tegemisega. Seega ei ole Beni tasaarvestusavaldus tingimuslik, kuna see on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab Arturi nõude. VÕS § 198 alusel tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Protsessuaalne tasaarvestus ehk kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide on lubatud Tasaarvestus Sellel on tagasiulatuv toime – ainult ühel teatud hetkel on võimalik teha tasaarvestus. Nt ei saa teha nii, et kui tasaarvestuse hetk saabub, siis ma ei saa oodata tema intressi tiksumist, et nõudeid võrdsustada Kui sissenõutav aktiivnõue on aegunud, saab ikka tasaarvestada, kui tasaarvestuse võimaluse saabumisel oli see sissenõutav aktiivnõue mitte aegunud. Kui see oli aegunud avalduse ajal, siis on ikka võimalik tasa arvestada
mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. 5 Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Süütegu: Süütegude liigitus: · Inimese ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod · Isikuvastased süüteod · Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod · Süüteod perekonna ja alaealise vastu
ülevaade ja kontroll 3) universaalsuse põhimõte: üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. 4) aastase kehtivuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu igaks aastaks; valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril 5) eelnevuse põhimõte: kohalik eelarve võetakse vastu enne arvestusaasta algust. Eelarve jõustub arvestusaasta algusest. Erandina on lubatud ka eelarve tagasiulatuv jõustumine. 6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel KOV 1918-1940 1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse KOV korraldus nähti ette uutel alustel:
saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda.
Tsiviilõiguse kehivus Jaguneb kolmeks: Kehtivus isikute suhtes- füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Perekonnaseadus kehtib vaid füüsilistele isikutele. Territoriaalne kehtivus- kaks aspekti, kuna on seadus, kehtivad Eesti territooriumil, teine aspekt on rahvusvahelise eraõiguse aspekt. St millal tuleb kasutada Eesti tsiviilõigusnormi ja millal välisriikide tsiviilõigusnormi. Ajaline kehtivus- oluline aspekt on tagasiulatuv jõud. Üldjuhul tagasiulatuv jõud puudub, muidu peab see olema eraldi kirjas rakendiseaduses. Tsiviilõiguse tõlgendamine Õigusnormis sisalduva reegli sisu selgitamine või printsiibist tulenevaid tõlgendamisi. Seaduse tõlgendamine- Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Süstemaatiline tõlgendamine- selle juurde käivad ka õigusalased teadmised. Ei piisa lihtsalt eesti keele oskusest
vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7
Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus) 3. Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu
Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS
suvekodu 5. RKTKo 3-2-1-31-08, p 14 (formaalsed eeldused), p 15 (vorm) – VÕS § 114 dispositiivsus 6. RKTKo 3-2-1-53-09, p 11-13 (lõpetamise ajalised piirid, ülesütlemise ja taganemise eristamine), RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 (§ 116 lg 5)– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele 7. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine; RKTKo 3-2-1-136-11, p 17-25 - kohustuste vahekorra muutumine; lõppenud lepingu tagasiulatuv muutmine või taganemine – RKTKo 3-2-1-143-13, p 10-11; RKTKo 3-2-1-179-15 p 34-35 (Tarmeko äriruumid) – VÕS § 97 kohaldamine üürilepingule (huvitav on ka Trt Ringkonnakohtu otsus 2-11-45657) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: H-l võib K vastu olla nõue/õigus 4.2. Ülesütlemine, VÕS § 196 lg 1 VÕS (vm seadus) §..... alusel Lepingu ülesütlemine tuleb kõne alla üksnes 1
kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1. kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2. kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi; 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)) B) Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. -- Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga;Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega 11. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? (üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. 12. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? 7 Triinu Hansalu TTÜ 2008
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
välistatud. Kui ei ole, siis kaaluda: isiku usaldus avalik ja 3. isiku huvi 5. Kas tunnistada kehtetuks edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt? Edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine tuleviku suhtes alates kehtetuks tunnistamise jõustumisest. Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine algusest peale, st algse haldusakti kehtima hakkamisest alates (= haldusakti tühistamine) [teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest]. Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita. Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine (1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud
vastavusse tegelike kuludega. EML peab õigeks tulumaksuseaduse muudatusi, mis vabastaksid füüsilise isiku reinvesteeritud kapitalitulu tulumaksust. Maksusüsteem peab soodustama säästmist ja investeerimist. 6 Maksukoormust suurendavate muudatuste sisseviimisel tuleb arvestada õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Lubamatu on maksukohustuste tagasiulatuv kehtestamine, samuti tähtajaliste maksusoodustuste ennetähtaegne tühistamine või tähtajaliselt fikseeritud määrade enneaegne tõstmine. Maksusüsteemi stabiilsus Maksusüsteemi stabiilsus on riigi usaldusväärsuse üks tagatisi. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev reeglistik võimaldab maksukohustuslastel, kohalikel omavalitsustel ja riigil suurema täpsusega koostada pikemaajalisi arengukavasid ning neid tulemuslikumalt ellu viia
teooriad samal ajal ka filigraanset psühholoogilist läbinägelikkust. Pareto ei rahuldunud ühiskonna tõukemehhanismide kirjeldamisel Benthami poolt kirjeldatud ja senini valdava ,,utilitaarsuse" kontseptsiooniga, mis nägi kõiges püüdu heaolu poole. Ta mõistis, et inimesed ei lähtu majanduslike otsuste langetamisel mitte oma ratsionaalsest heaolust, vaid sellest, mis on nende jaoks ihaldusväärne. Tema seeneniite pidi Schopenhaueri ja Kantini tagasiulatuv väide, et eelistuste alusmüüril rajaneb kogu ökonoomilise käitumise mudel, sai tänapäevase mikroökonoomika nurgakiviks ja lõhkus majandusteaduse ja utilitarismi vahelise vankumatu liidu. Oma teoses ,,Trattato di sociologia generale" (1916) pakkus ta välja ka uue paradigma, mis on tuntuks saanud Pareto Optimaalsuse nime all ja mis püstitab hüpoteesi maksimaalselt rahuldatud ühiskonnast. Pareto Optimaalsus kujutab olukorda, kus ühegi osapoole soove ei
isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi. 15. Autoriõiguse ajaline kehtivus. - slaid 21; Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg nii maailmas kui ka Eestis on pidevalt pikenenud. Berni konventsioon näeb üldreeglina ette autori eluaja ja 50 aastat pärast tema surma. Euroopa Liidu tähtaegne direktiiv pikendas aga EL liikmesmaades seda tähtaega - autori eluaeg +70 a. Eesti seadusesse viidi eluaeg + 70a reegel sisse alates 2000. a jaanuarist. Oluline on teada, et seadusele anti tagasiulatuv toime varem loodud teoste suhtes. Enne 2000. a jaanuari olid autoriõiguse kaitse tähtajad Eestis autori eluaeg + 25 a (1973 kuni 1992) ja autori 10 eluaeg + 50 a pärast surma (1992 kuni seadusmuudatuse jõustumiseni 06.01.2000. a). Järelikult langes osa teoseid selle tähtaja möödudes kaitse alt välja. Tähtaja möödumise tagajärjeks on see, et kõik isikud võivad teost vabalt kasutada
•Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatvaja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus(PS §14) •Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1) •Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS §24 lg 2) •Süütuse presumptsioon (PS §22 lg-d1 ja 2) •Õigus Keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu(PS §22 lg 3) •Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS §23 lg-d1 ja 2) •Mitmekordse kohtumõistmiseja karistamisekeeld(PS §23 lg 3) Õigus seaduslikule kohtunikule (PS §24 lg 1)•Edasikaebamisõigus (PS §24 lg 5)•Kaitseõigus(PS §21 lg1) Kodakondsus PS §8 •Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. •Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia. Hagi aegumise tähtaeg on 1 a. arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. 72. Millise nimetusega õigusakt sätestab karistused kuritegude eest Karistusseadustik 73. Kas karistusseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui omab, siis millistel tingimustel ainult siis, kui *tunnistab teo karistamatuks või *kergendab karistust või *muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 74. Süütegu süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on *kuriteod ja *väärteod. 75. Väärtegu väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 76
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE ...
Viimatitoodud analoogjagurite puuduste tõttu on digitaalsed jagurid (kus sageduspiir või mõni muu kaalutlus seda võimaldab) analooglahendusi välja tõrjumas. 5.3.1.Üldised võimenduse automaatreguleerimise (AVR) põhimõtted- Vaatlesime varemalt mõningaid näiteid automaatse võimenduse reguleerimise kohta. Üldisemas plaanis kasutatakse AVR realiseerimisel järgmiseid põhimõtteid: ·levinuimaks oli signaali nivoole reageeriv tagasiulatuv AVR ajalise viitega. ·Kui aga on vaja mõõta signaali amplituudi, siis valitakse AVR, mis toimib müranivoo järgi. ·Kasutatakse ka AVR- i tugisignaali järgi, mille eesmärgiks on tagada stabiilset võimendustegurit, mitte aga reageerimist sisendsignaali nivoole. Valdavalt kasutatakse ikkagi AVR- i kui vahendit vältimaks vastuvõtja küllastust tugeva sisendsignaali korral ja tagamaks suurt tundlikkust nõrga signaali korral. Vaatleme seda olukorda lähemalt. 1
põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt autoritaarses riigis Relatiivne karistusteooria Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta! Määratletuse nõue. Ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse seaduseta. Karistatav tegu peab olema selgelt määratletav, ei saa olla abstraktne. Karistatav alus peab tulema seadusest, mitte määrusest või ettekirjutusest vms. Ei saa tugineda analoogiale, see on keelatud!!! Raskema karistuseaduse tagasiulatuv keeld. Karistusõigust realiseeritakse teo toimepanemine ajal. Kui mõne normi alusel kergendatakse karistuse määrasid, siis kergendatakse ka karistust. Karistusõiguse struktuur: 3 samba teooria 1. Materiaalne karistusseadustik – karistusseadustik, annab eeldused ja sisu 2. formaalne karistusseadustik – menetlusseadustik, regulatiivne 3. Kriminaaltäitevõigus – regulatiivne, sätestab reeglid kuidas mat. Õ sisu tuvastada ja kuidas seda kohaldada.
- nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta (§12 lg7); - nõusolek töötlemiseks võib olla osaline ja tingimuslik (§12 lg 1). Isikuandmete avalikustamine Osaline nõusolek: - töötlemine vaid kindlal eesmärgil; - andmete üleandmine vaid kindlatele isikutele või isikute kategooriale. Tingimuslik nõusolek: - ajaline piirang; - keelatakse andmete andmine kolmandatele isikutele. Isikuandmete avalikustamine Nõusoleku tagasivõtmisel puudub tagasiulatuv jõud (§ 12 lg 7) Vaidluse korral eeldatakse, et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud - tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal (§ 12 lg 8) 93 5.05.2016 Isikuandmete avalikustamine Andmesubjektil on ka õiguspäraselt avalikustatud isikuandmete suhtes õigus esitada nõue andmete avalikustamise ja
mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. - Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. - Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus § 5. (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. - (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. [tagasiulatuv mõju põhimõtete tasakaal!] - § 81. (1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui
· Oiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus (PS §14) · Igaühel on õigus poorduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS §15 lg 1) · Oigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) · Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2) · Oigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) · Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) · Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) · Oigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) · Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) · Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 · Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. · Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. · Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Riigil ei ole moraalset õigust kohaldada isiku suhtes ka sellist karistust, mille kohaldamisest ta ei ole seda isikut ette hoiatanud. (Kuriteo toimepaneku ajal ei kehtinud karistust, ning see isik ei saanud arvestada kehtimata karistusega.) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis kõrvaldab karistuse antud teo eest, siis ei ole raske karistuse kohaldamine üldpreventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalik. Isikud, keda see karistus peaks mõjutama loobumaks kuriteo toimepanemisest, teavad üldreeglina, et neid ähvardab sama teo toime panemise korral juba uus kergem karistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
