Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel,
• Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused
ning õppida elama normaalset elu ühiskonnas? Arvan, et põhjus seisneb eelkõige ühiskonna taunivas suhtumises kriminaalkorras karistatud inimeste vastu. See komplitseerib vabanenud vangide eluga toimetulemist ja tema uueks sooviks on tagasi saada omasuguste sekka, kohta, kuhu ta sobib ja kus koheldakse teda võrdväärselt. Selleks tuleb aga toime panna uus kuritegu. Vangla funktsioneerib hästi ainult siis, kui karistusseadus on piisavalt karm ja suudab tõesti panna vange oma tegude üle järele mõtlema. See väljenduks kindlasti pikemates vanglakaristustes. Eestis paraku sellest rääkida ei saa. Näiteks näitab televisioon, kus olukord vajab rangeid meetmeid kurjategija ohjeldamiseks, kuid leebe või valesti tehtud seadusandlus pigem õigustab ja kaitseb rikkujat . Raadiosaadetes kuuleme, kuidas varem kolm korda tapmise eest karistust kandnud inimene uue kuriteoga hakkama sai. See on
Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid
õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 3) Isikuline (§ 7) tegu toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku poolt või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta (§ 9 ) (1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist; 2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3) keskonda. Menetluslik immuniteet ja materiaalõiguslik immuniteet (PS § 62) - Isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest.
nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel. Kriminaalprotsess ei seisne ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitses. Harvad pole juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu. Seetõttu pakume esindust ka kannatanu ja tsiviilhageja esindamiseks kriminaalmenetluses. Karistus mõistetakse ainult seaduse järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab karistust, kohaldatakse karistusseadus ka tagasiulatuvalt. Näiteks võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks.Karistusseaduse ruumiline kehtivus on KarS-s lahendatud territoriaalsuse põhimõttest lähtudes. See tähendab, et Eesti karistusseadus kehtib kõigi isikute suhtes, kes selle riigi territooriumil on vastava teo toime pannud, sõltumata tema kodakondsusest. Selle põhjenduseks on asjaolu, et karistusvõim kuulub riigile ning territoorium on riigi olemasolu üks aluseid.
· Tagasiulatuvalt ei saa raskendava seaduse alusel kohut mõista Kriminaalmenetluse põhimõtted: · Legaalsus (vastand on opurtuniteedi põhimõte- otstarbekusest lähtuv) · Ametlikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte (kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel) · Süütuse presumptsioon · Kaitseõiguse tagamine · Objktiivne ja igakülgne uurimine · Inimväärikuseja isikuvabaduse austamine 44. Karistusseaduse ajaline kehtivus (seaduse muutumise aeg, kergem ja raskem karistusseadus, seaduse kehtestamine ja tühistamine) Karistusseaduse ajaline kehtivus - karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.
seadustikus; 2) võtta aluseks Lääne-Euroopa karistusseadustike põhiprintsiibid; 3) ühtlustada terminoloogiat Euroopa teistes riikides kasutatavaga; 4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks
Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. (2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul
see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. Testament on ühepoolne tehing, mille pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. 15. (l.361-396) Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil(või selle vastu), sõltumatu laeva ja õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab
Kriminaalkaristused on rahaline karistus, vangistus, ja sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad karistused on rahatrahv ja arest, kuid võib piirduda ainult hoiatusega. Distsiplinaarkaristused on noomitus, rahatrahv mitte üle 10 kordse keskmise päevapalga, töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva, töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus. Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend. Juriidiliseks
ruumilise kehtivuse suhet teiste riikidega.KarS-is § 6,8,9 See regulatsioon toetub: a) territoriaalsus põhimõttele b) kaitsepõhimõttele c) universaalsus e. maailma õiguse põhimõttele Territoriaalne põhimõte on sätestatud § 6 ja selle järgi kehtivad teatava riigi karistusseadused kõigi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.Lähtudes sellest põhimõttest eesti karistusseadus kehtib kõigi eesti territooriumil toime pandud ja KarS-i järgi süütegudeks loetud tegude kohta.Territooriumiks loetakse riigi piires olevat maismaad s.h.saari ja kogu veeterritooriumi (akvatooriumi). Viimase hulka kuuluvad siseveed,rannaveed ja territoriaalveed(12 meremiili) maapõu.Riigi territoriumilt kosmosesse saadetud ese on selle riigi territoorium. § 6 lg 2 kehtestab n.ö. lipuprintsiipi s.o. territoriaalse põhimõtte täiendus
õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusseadustik Karistusseadustik on karistusõiguse peamiseks allikaks. Karistamise alus Karistust saab kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud sööteona. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse: 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süüteguse toimepanemisest 5) õiguskorra kaitsmise huvisid Süütegu ja selle liigid 67
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
-rahaline -vangistus -sundlõpetamine Väärtegu, põhikaristused: -rahatrahv -arest -sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Karistuse mõistmisel võetakse arvesse: -teo iseloomu ja laadi -tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel -vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus
Põhikaristused: -rahaline -vangistus -sundlõpetamine Väärtegu, põhikaristused: -rahatrahv -arest -sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Karistuse mõistmisel võetakse arvesse: -teo iseloomu ja laadi -tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel -vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus
498. redeem the criminal offender in the eyes of society lunastama süüaluse ühiskonna silmis 499. impose määrama 500. deprivation of liberty vabaduse kaotus 501. conditional discharge tingimisi vabastatud 502. an enforcement official kohtutäitur 503. a probation officer kriminaalhooldusametnik 504. impartial erapooletu 505. commence alustama 506. bring up on behalf kellegi/millegi nimel 507. penal law karistusseadus 508. regarding mis puutub... 509. of sui generis ainus omalaadne (lad k) 510. the aim eesmärk 511. unity ühtsus 512. indivisibility jagamatus 513. a statement avaldus/seisukoht 514. binding siduv 515. outwith ületab 516. validity kehtivus 517. contradictory vastuoluline 518. former orders endised korraldused 519. the immediate supervisor otsene järelvalve teostaja 520. the Public Prosecutor's office riigiprokuratuur 521
on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud. Väärtegude jaguneb põhimõttel mille karistus tuleb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo karistatavuse üldised alused ja üld põhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused N süüteo katse. Põhikaristuse määramine mitme süüteo eest. Karistusseadustiku eriosa 88- 451 sisaldab konkreetsete karistavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised
Karistus on süüteo toimepanemise tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ning ära hoida süütegusid tulevikus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 4. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse teo iseloomu ja laadi, tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest, õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuritegu kergendavad või raskendavad asjaolud on: hädakaitse, hädakaitseseisund,
või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia. Hagi aegumise tähtaeg on 1 a. arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. 72. Millise nimetusega õigusakt sätestab karistused kuritegude eest Karistusseadustik 73. Kas karistusseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui omab, siis millistel tingimustel ainult siis, kui *tunnistab teo karistamatuks või *kergendab karistust või *muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 74. Süütegu süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip · Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleeritud juhtumilt teisele, reguleerimata juhtumile. · Kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld karistatavuse alusena või karistuse rakendamise alusena. · Keeletud on tegu karistatavaks kuulutavale või karistust raskendavale seadusele tagasiulatuva jõu andmine. 74
pärast selle seaduse jõustumist. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1. Välistab teo karistatavuse ehk tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2. Kergendab karistust. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? 1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. 2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust?
Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuste põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik, lisaks temale ka muud karistusõiguslikud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Tegu, mille eest isikut saab karistada, peab toimepanemise ajal olema seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusseadusel kehtib põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu, vaid on olemas kaks erandit: 1)kui seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2)kergendab karistust 7) Süüteod: kuriteod ja väärteod.
samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning kohtuotsused kinnitas sõjaminister. · Sõjakohtud, kus kehtis oma eriprotsess ja erinuhtlusseadus, sõjakohtuteks olid polgukohtud polkude ja neile vastavate üksuste juures ning sõjaringkonnakohus Tallinnas.
samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning kohtuotsused kinnitas sõjaminister. · Sõjakohtud, kus kehtis oma eriprotsess ja erinuhtlusseadus, sõjakohtuteks olid polgukohtud polkude ja neile vastavate üksuste juures ning sõjaringkonnakohus Tallinnas.
Üldprintsiibina jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kaks erandit: 1 tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt fikseerivad (kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel); kriminaalseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 106. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Ruumilise kehtivuse seisukohast kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 107. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust?
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
peab ta parandama ennast. 2. Üldpriventiivne toime peab näitama, et õiguskord ja norm on kehtivad ja nende rikkumine on karistatav. See on positiivne (norm kehtib ja kõigul on hea meel). Eriosa on ehitatud vastavalt õigushüvedele, mida kaitstakse: varavastased, ametialased, kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Omapärane on riigiõiguse reguleerimise meetod, nimelt suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. Haldusõigus e. administratiivõigus. Haldusõigusega reguleeritakse paljusid suhteid ja mahu poolest on üks suuremaid õigusharusid. Haldusõigus reguleerib täitekorraldust, olenemata riigiorganist. Haldusõigus reguleerib suhteid organite vahel. See sisaldab ka instituute, mis reguleerib riigiorganite tegevust majandussuhetes. Kriminaalõigus karistusseadus, väitlus kuritegude vastu. Kriminaalõiguse normid määravad ühiskonna suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalõiguse ähvardusel. Kriminaalõiguses määratakse kindlaks karistavad teod. Normid on kokku võetud ühte akti. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, olenemata subjektidest. Moodustab normistiku, mis on aluseks erakogukonnale. Reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Tsiviilõigus
Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Sks, Pr, Sveits, Itl, Hol. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on kõik see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, ja eraõigus on kõik see, mis puudutab üksikisiku kasu. Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt ...
isik on selle toimepanemises süüdi. 48 § 3 (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Karistusseadus Loeng 16. Tööõigus 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigust on erialases kirjanduses väga erinevalt määratletud: - tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; - tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; - õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu
karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks pankade intressimääraga, kuna pangad ei pakkunud selliseid tooteid. Karistusseadus ei sätesta täpset intressilage, mille ületamisel oleks alati tegemist liigkasuvõtmisega, vaid hinnata tuleb kogumit tundemärkide alusel. Seadus annab alused, mida tuleb ebaproportsionaalsust hinnates arvesse võtta. Nendeks on laenu suurus, kestus ja muud laenutingimused, krediidirisk ja krediidiandja laenuandmisega seotud kulud, üldkulud ja laenu finantseerimiskulud. Kuigi kiirlaenude üldine riski- ja kulutase on kõrge (kuna ei
asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Sealjuures vastab vangistuse päevale neli tundi üldkasulikku tööd. Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse võib kohus nende mittetasumisel asendada vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Rahatrahvi mittetasumisel asendatakse see arestiga arvestusega, et rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona (kuriteona või väärteona). Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse: o teo iseloomu ja laadi; o tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel; o vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 101 Õiguse alused o võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest;
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
Kuriteo mõiste võib anda läbi kahe tunnuse (KarS § 3 lg 3): 1. Kuritegu on tegu, mis on karistusseadustikus sätestatud 2. Teine tunnus eristab kuritegu väärteost ja teeb seda karistuse järgi. Väärteo mõiste on antud samal põhimõttel (KarS § 3 lg 4) 1. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud tegu 2. Väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kooskõlas kuriteo ja väärteo mõistetega on karistusseadus: 1. Karistusseadustik 2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest (väärteod võivad olla sätestatud nii karistusseadustikus kui muudes seadustes, st väärteod on ainult osaliselt dotifitseeritud) Väärteo jagunemine toimib põhimõttel, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (nt Liiklusseadusest), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadustikus sätestatakse väärteod, mille kohta eri seadust ei ole.
kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Vastus: Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? Vastus: Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised ja
põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 111. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest. Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tulenebn välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda. 112. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? 1.Kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdistatavad füüsilised isikud olenemata
ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Muu hulgas on võimatu piiritleda küsimuste ringi, mida sel juhul kohus saaks otsustada või peaks otsustama juba eelmenetluses. Seega peab kohus eelmenetluses kontrollima, kas prokurör on süüdistusaktis kajastanud kõiki kriminaalasja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, sh teo toimepanemise koht ja aeg, ning lisanud süüdistusaktile neid väiteid kinnitavad tõendid. Selle põhjal võib kohus veenduda, kas süüdistuse kohaselt kohaldub teole Eesti karistusseadus ja kas kriminaalasi allub asja arutavale kohtule. Tegemist on esialgse formaalse kontrolliga, mis ei välista hiljem Eesti karistusseaduse kohaldamise eitamist. Kui süüdistusaktis on vastavad asjaolud nõuetekohaselt esitatud, puudub alus kriminaalasja tagastamiseks. Selline seisukoht ei ole vastuolus ka Riigikohtu otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-35-07, milles selgitati, et karistusseaduse kohaldumist tuleks kriminaalasja sisulisel lahendamisel tuvastada enne deliktistruktuuri kontrollimist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
