TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
piisab ainult mõne täiskvaliteediga pildi jäädvustamiseks. Mida suurem on aparaadi pildisensor, seda suurem peaks kindlasti olema ka mälukaart; alla 128 MB kaardid ei ole aga ühegi tüübi juures otstarbekad. Digitaalse kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav elektrooniliselt LCD ekraanile (otsevaade). Fotoaparaadi objektiivi taga on valgustundlik sensor, mis täidab sama funktsiooni, nagu kompaktkaamera puhul film. Sellele langeb läätse läbiv valgus igal ajahetkel kui objektiiv on lahti. See kujutis muudetakse digitaalseks pildiks ja kuvatakse LCD ekraanile. Mõnel digikompaktil on ka pildiotsija, mis aga ei esita täpselt seda mida objektiiv "näeb". Vaatepunkt on veidi kõrgemal, objektiivi kohal. Uuemad digikompaktid on ainult LCD-ga ja ilma pildiotsijata sest "keegi seda nagunii ei kasuta". (vt Joon.1) Plussid - mugav kasutada, ei pea muretsema filmi (ja raha) kulumise pärast, paljudel
paigutatud või poolisele keritud filmi ja monoprotsesskaameraid (kasutatakse erilisi fotokomplekte, mida töödeldakse pärast säritamist fotoaparaadis endas), kaadri formaadi järgi suurformaat (90x120 või rohkem mm), keskformaat (45x60, 60x60, 60x70, 60x90 mm), väikeformaat (24x24, 28x28, 24x32, 24x36 mm), poolformaat (18x24 mm) ja pisiformaat (14x20, 13x17, 10x14 mm). 9 6. Normaalobjektiiv Normaalobjektiiv on objektiiv, mille fookuskaugus on ligikaudu võrdne kaadrivälja diagonaaliga (vaatenurk 2 lg. 45 50º). Normaalobjektiivide hulka kuutuvad näiteks kõik väikekaamerate objektiivid, mille fookuskaugus on umbes 50 mm. 10 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus Objektiive eristatakse lääts-(levinumad), peegel- ja peegel- läätsobjektiivideks. Objektiivid koosnevad raamistustest (objektiivi
Valgusmikroskoobiga töötamise kord 1. Asetage mikroskoop enda ette lauale sobivale kaugusele nii, et esemelaud on suunatud endast eemale. 2. Keerake revolvri abil tööasendisse (esemelaual ava kohale) väike objektiiv, õige objektiivi asendi korral on vaateväli ühtlaselt valgustatud ja objektiivi fikseerumisel kostab naksatus. Juhul, kui mikroskoobil on ainult üks objektiiv, siis on see esemelaua suhtes koheselt õige paigutusega. 3. Tõstke tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv esemelaua kohal umbes 1...1,5cm kõrgusele. 4. Vaadake okulaari ja leidke selline peegli asend, kus vaateväli on intensiivselt ja ühtlaselt valgustatud. Vältige ülevalgustamist, sest liiga ere valgus segab mikroskopeerimist ja väsitab silmi. 5. Asetage uuritav preparaat (alusklaasil) esemelauale nii, et vaadeldav objekt oleks ava keskel. 6
valgus kas väljast või ruumisisesest valgusallikast satuks mikroskoobi vaatevälja. Juhul, kui valgusallikas, asub esemelaua all, piisab selle sisselülitamisest ning peeglit ei ole tarviski. Eseme suurendamiseks on valgusmikroskoobil kaks läätsede süsteemi, objektiiv ja okulaar. Okulaar paikneb tuubuse ülemises otsas ja see on koht, kust vaatleja mikroskoobi sisse vaatab. Objektiivlääts paikneb tuubuse teises otsas, selles, mis on suunatud, vaadeldava objekti suunas. Nii objektiiv kui ka okulaar võivad olla erinevate suurendustega. Okulaarid on enamasti 7,10 ja 15 kordse suurendusega. Objektiivläätsed aga enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt void lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad objektiivi ja okulaari suurendused omavahel. Selleks, et saada suuremat suurendust, tulebki kasutada mikroskoopi. Mikroskoop: suurema suurenduse saab, kui lisaks
kasutuseks loodud videokaamerad? Kvaliteedi erinevus üleüldisemalt, aga muidu manuaalse kontrolli võimaluste vahe, füüsilised nupud, helisisendite olemasolu, suurus(kaal), salvestatava materjali pakkimine c. Kuidas toimivad fotosensorid videokaamerates? Kuidas nende abil värvilist pilti on võimalik salvestada? Muundavad valguse elektrisignaaliks,Fotosensor on valgustundlik, aga ei erista värve. d. Mis eesmärk on erinevat tüüpi objektiividel? Lainurk objektiiv – näitab üldist plaani;Tele objektiiv – Kaugel asuvad objektid;Normaal objektiiv – Kõige lähedasem inimese vaatenurgale;Fookuskaugus mõõdetakse millimeetritel, kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse pilt.Lainurk – kuni 30mm;Tele objektiiv- 50st mm edasi;Normaal objektiiv – 30-50mm e. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide reaalsusele vastavust? Valge tasakaal f
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis
valgustus nt.linna tuledest. Tulemuseks huvitav pilt, milles on mõnusamad värvitoonid ja mitmemõõtmelisem tunne. Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta? F1,4 ava loob kütkestava fookusest väljas pildiala ja vajadusel piisavalt kitsa teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel. Teravussügavus väljendab, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. Mida suurem ava, seda väiksem teravussügavus ja samuti ka mida pikem objektiiv, seda vöiksem teravussügavus. Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks? 1/30 Mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? 17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda. ülilainurkobjektiiv Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? tele(zoom)objektiiv
................ 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava
on selleks, et reguleerida tuubus vaadeldavast esemest parasjagu nii kaugele, et ese paistaks mikroskoobis terav. Mikroskoobi ehitus Elektronmikroskoop Nad on väga suured kuid, kuid nendega on võimalik näha esemeid kuni 200 000 korda suurematena Suurendus saadakse elektronide liikumisel mikroskoobis. Elektronmikroskoop Kujutise tekkimine - Valgusmikroskoop Eseme suurendamiseks on valgusmikroskoobil kaks läätsede süsteemi objektiiv ja okulaar. Okulaar paikneb tuubuse ülemises otsas ja see on koht, kust vaatleja mikroskoopi sisse vaatab. Objektiivlääts paikneb tuubuse teises otsas, selles, mis on suunatud vaadeldava objekti poole. Nii objektiiv kui okulaar võivad olla erinevate suurendustega. Okulaarid on enamasti 7, 10 või 15 kordse suurendusega. Objektiivläätsed on enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt võid lugeda, kui suure suurenduse annavad just
Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus. Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist
Kui soovid valida statiivi siis tuleks kindlasti arvesse võtta mõningaid asju nagu nt. Suurust, püsivust ja mitmekülgsust. FOTOKOTID Valida võib suure hulga ilmastikule vastavate kotide hulgast see õige mis sobib sulle ning mis on spetsiaalselt kujundatud sinu ja sinu fotovarustuse jaoks. Enamustel kottidel on polstertatud lahtrid, mida on saab inimene enda käe järgi paika kohendada. OBJEKTIIVI VALIMINE Mõni objektiiv sobib ühe motiivi pildistamiseks paremini teisest paremini ,seega tuleks valida objektiiv selle järgi mida te parajasti pildistate. · 35mm kaamerate standardseks e. ,,normaalobjektiiviks" on 50mm. · Lühema fookuskaugusega objektiivi nim. Lainurkobjektiiviks,pikad objektiivid suurendavad pildistavat. Objektiive on suuruses nagu nt. 28-70mm, 85mm, 50mm, 28mm ja isegi 300mm. KAAMERAD Kaamerad jagunevad 5.ks liigiks. 1. Lihtsad kompaktkaamerad. 2
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased
Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.
Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada. Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis. Reflektoril on objektiiviks · nõguspeegel. Newtoni teleskoop. Esimene reaalselt valmisehitatud peegelteleskoop. Objektiiv e. peapeegel on kas sfääriline või
Fotoaparaat Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad ...
Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi peenliigutuskruvi 4. Ümarvesilood 9. Limb horisontaalnurga mõõtmiseks 5
1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3,
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t
Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mängiti sobivat muusikat. Enamik tolleaegseid filme meenutasid teatritükke. Filmid olid üles ehitatud peamiselt kukkumistele ja tagaajamistele ning lõppesid siis, kui kogu võtteplats oli publiku lõbustamiseks tükkideks pekstud. Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks: üks kaader=üksainus sündmus. Kaamera asetati iga üksiku sündmuse filmimiseks kolmjalale, nii et objektiiv jäi umbes inimsilma kõrgusele ja kogu episood mängiti selle ees algusest lõpuni maha. Filmis oli vähe kinolikku tehnikat, vähe oli monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine. Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin. Esimene täispikk helifilm loodi 1927-ndal aastal ja esimesed värvifilmid ilmusid 1935. aastal.
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris.
tähendavad mingid kindlad numbrid ja miks nende suurust muuta. 3 1. Kaamera obskura Kaamera obskura ehk pimekamber on pime ruum, mille seinas olev väike ava annab vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest valgustatud esemetest või maastikust. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija Antud seadet saab juba fotoaparaadiks kutsuda. Hiljem täiendus see, mil sinna lisati objektiiv, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil. 2. Valgus Meie silm tajub elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega ligikaudses vahemikus 400 kuni 780 nanomeetrit. See üliväike osa elektromagnetilisest spektrist ongi valgus. Kunstliku ja loomuliku allikad ei saada välja mitte ainult nähtavat kiirgust, vaid ka infrapuna- (IR) ja ultraviolettkiirgust (UV), mis asuvad nähtava spektri kummaski otsas. 2
Läätsed ja nende kasutusalad Mis on lääts? Lääts see on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse ja presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse raami; optilised tsentrid asuvad silmamunade kohal. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsi kasutatakse ka näiteks binokli (esemeid optiliselt lähe...
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem
erinevatest läätsedest liitsüsteemi. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli.
TELESKOOPIDE JAOTUS: Refraktor e. Läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts(läätsede süsteem) Raadioteleskoop: töötab radaripõhimõttel. Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad
säilinud foto ("Vaade aknast Le Gras's" 1826). 8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3.1. Fotoaparaadid Esimesed fotoaparaadid kujutasid endast lihtsat puukasti,9 mille esiosas paiknes objektiiv, kujutise tekkimise tasapinnal aga mattklaas, mis võimaldas tulemust enne pildistamist kontrollida. Kui kasutusele võeti valgusjõulised objektiivid ja klaasnegatiivid, siis lisandusid konstruktsioonile teravustamist võimaldav jooksupõhi ja kassetid. Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud,
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilis...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID Essee Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3: „S...
mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks tuleb objektiiv ehitada erinevate läätsede liitsüsteemina. Refraktori puudusteks on ka teleskoobitoru suur pikkus ning halb tasakaal: toru
Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline
Ajalugu Esimese fotoaparaadi võis leiutada Johann Zahn 1685. aastal, kuid see ei ole kindel. Esimene kindel fotoaparaat, mis tegi pilti jättes filmile ka negatiivi leiutati 1816. aastal prantslase Joseph Nicephore'i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja Fotoaparaadi ehitus Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber, mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid. Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on ajavahemik, mil fotoparaadi värvifilm paljastatakse läbi objektiivi valgusele. Erineva
töölauale. 3. Vabastasime nõjase kinnituskruvi 13, keerates tugimutrit 14 tõstsime nõjast 12 nii, et mõõtotsak 7 jäi mõõtplaatploki kohale sellest umbes 1 mm kõrgusele. Seda jälgisime plaadilt peegelduva mõõtotsaku kujutise järgi. Optikaskeem: 1 peegel 4 prisma 2 valgustav prisma 5 objektiiv 3 skaalaga okulaarvõrk 6 peegel OK okulaar 7 mõõtotsak 4. Keerasime nõjase kinnituskruvi 13 kinni jälgides, et märk nõjase üla-pinnal sattuks kohakuti püsttoele lõigatud kriipsuga. 5. Vabastasime töölaua fikseerkruvi 3 ja pöörates töölaua tõstemutrit 2 tõstsime töölauda kuni plaatplokk jõudis kokkupuutesse mõõtotsakuga ja jälgides
.......................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon................................................................
1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid. TÄHISTAEVA VAALTEMINE. *Soovitatav alustada õpetaja juhendamisel. * Vajalik eeltöö (välja selgitada, mida vaadelda tahetakse) *Hankida tähekaart- või atlas, taskulamp, nurkade mõõtmiseks vajalikud vahendid.
Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera Obscuras ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv (mille leiutas 1840.a. ungari teadlane J.M.Petzval). Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks
15. Kujutis tekib seal kus koondub läätse läbinud valgusvihk. Kujutist saab tekitada ekraanile. Tegemist on ... Tõelise kujutisega Näilise kujutisega 16. Kui valgusvihk jääb hajuvaks ka pärast läätse läbimist, siis näeme ..... kujutist, mida ei saa ekraanile tekitada . Tegemist on ... Tõelise kujutisega Näilise kujutisega 17. Mis on objektiiv? Optilise seadme silmapoolne ots Optilise seadme obijektipoolne ots 18. Kirjelda joonist, märgista valikud. Ese asub Kujutis Läätse ja fookuse vahel Tõeline © anmet.jg 2010 Leht 2 Füüsika 8. klassile
Tavaliselt on inimsilma vaatenurk kahe punkti eristamisel u. 3•10−4 rad, kuid olenevalt objektist, tema valgustatusest ning vaatenurga määramise meetodist, võib ta omada märksa suuremaid väärtusi. Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem 2. Pikksilma suurenduse määramine Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada la...
Neid sündmusi nimetatakse Kuuga kattumiseks Astronoomiainstrumendid Tähtedevaheliste (nurk)kauguste mõõtmiseks kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. Teleskoobi leiutamine andis astronoomidele kahekordse võidu: esiteks suurendab teleskoop vaatenurka ("toob kauged esemed lähemale"), teiseks võimaldab objektiiv kui lääts valgust koguda. Samuti on mõõdetav ka teleskoopi läbinud valgus, ja seda üsna mitmes mõttes. Teleskoobi abil ; valguse omadusi ; temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust; taevakehadelt tulevat ultraviolett- ja infrapunakiirgust; raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust. suur osa kiirgusest neeldub Maa atmosfääris, tuleb vastavad mõõteriistad viia kosmosesse. arvutustehnikat Taevakaardid ja kataloogid
sulgemisviga-saadud tulemus miinus teoreetiline 24. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada, mille fikseerivad tema otspunktid. Joont tuleb min 2x mõõta! Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 25. Tsentreerimine- teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi. Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks. 27. Joonis- okulaar, viseerimistelg, fokusseerimislääts, objektiiv. 28. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. 29. Vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega. Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega ja vastupidi. Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele. 32
Jaotus: · aperatuurdiafragma piirab kujutist tekitavat valgusvoogu · pinddiafragma piirab kujutise mõõtmeid, pinda 10. Fotoobjektiivi karakteristikud · fookuskaugus määrab kindlaks kujutise suuruse ja aerofoto mõõtkava · objektiivi valgusjõud e. suhteline ava kujutise valgustus sõltub objektiivi avast ja fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis
ning teine plaadi äärest neli tolli sissepoole (antud pikkus vastab inimese tavapärasele silmade vahemaale). Ketta taga asub asub intensiivse valguse allikas, ketta ees aga kindla asetusega objektiiv nii, et kujutis pööratakse tugeva valguse abil ümber. Kokkuleppeliselt on mõlema 6 spiraali kohta oma valgusallikas ning objektiiv. Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet)
Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970) 10) Optilised teleskoobid: Läätseteleskoop e refraktor Mõlemalt poolt kumer klaaslääts e objektiiv Kujutis tekib objektiivi fookuses Kujutist vaadatakse suurenduskllasiga e okulaariga Peegelteleskoop e reflektor Objektiivi asemel nõguspeegel obj.teleskoobi ees, peegel toru põhjas Kujutis tekib teleskoobitoru sisse (suurtel teleskoopidel tõstuk toru sisse) Väiksematel juhib peegel seespoolt kujutise toru küljelt välja okulaar Suuremad kui läätstel, peegli pind alumiiniumkiht
paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Mis on lahutusvõime?.................................................................................................................2 Kas mikroskoobis võib näha aatomeid?......................................................................................2 Milliseid mikroskoope on olemas?.............................................................................................2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3 Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised?...........................................3 Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks?................................................................................4 Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi?.......
Kuu pöörleb ümber oma telje ja ümber Maa. Aga kuna ka Maa pöörleb ümber oma telje, siis on lihtsalt nii, et kunagi ei satu kuu tagumine pool Maa poole. 11. Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! ( Tee eraldi kuu ja päike ) 12. Mis on astronoomia uurimismeetodiks? Astronoomia uurimismeetodiks on visuaalne, fotomeetriline ja spektraalne vaatlus. 13. Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist? Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid.
läätse valem seostab suurusi f, a ja k. need suurused võivad olla nii + kui -. Kui murdunud kiired ise ei lõikuvaid lõikuvad nende pikendused, siis tekkinud kujutus on ebakujutus, ehk näiv kujutis. Fookuskauguse f pöördväärtust nim läätse optiliseks tugevuseks D=1/f mida mõõdetakse dioptrites(dptr). Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiiri ja seda suurem on ta optiline tugevus. Fotoka põhiosadeks on kaamera ja objektiiv, mis koosneb 1 läätsest või läätsede süsteemist. Ese asetatakse tavaliselt kaugemale kui 2 fookuskaugust, mille tulemusel tekib eseme tõeline ümberpööratud ja vähendatud kujutis, kohta kus tekib kujutis, asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Langevat valgushulka doseeritakse katiku abil, mis avaneb niinim säritusajaks. Objektiivi liigutamisega muudame filmi ja objektiivi vahelist kaugust et tekitada terav kujutis. Objektiivi töötavat diameetrit võib muuta diafragma abil
Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Selle protsessi puhul kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Pärast plaadi säritamist Camera Obscuras ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. Ülimalt tähtis oli üleminek camera obscuralt fotoaparaadile, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv. 6. Loetle fotograafia kasutusvõimalusi, milleni jõuti juba XIX sajandil! *1801: Johann Wilhelm Ritter avastab hõbenitraadi valgustundlikkuse *1802: Thomas Wedgwood teeb hõbenitraadi abil valgustundlikuks muudetud paberiga putukate ja taimede siluettpilte *1807: William Hyde Wollaston konstrueerib joonistamisseadme, kaasaskantava, peegliga varustatud "camera lucida" *1816: Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
