Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Õigusteaduse eksam (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on karistusõiguses karistamise alus?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid?
  • Mis on karistatamise eesmärk?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
  • Mida rahvusvaheline õigus reguleerib?
  • Kuidas tahvusvaheline õigus toimib?
  • Mis on karistusõiguses karistamise alus?
  • Mis on süüteokoosseisu tunnused?
  • Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted?
  • Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust?
  • Mis eristab kuritegu ja väärtegu?
  • Miks inimesed panevad toime kuritegusid?
  • Mis on karistatamise eesmärk?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust?
  • Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust?
  • Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses?
  • Mida rahvusvaheline õigus reguleerib?
  • Kuidas tahvusvaheline õigus toimib?
Vasakule Paremale
Õigusteaduse eksam #1 Õigusteaduse eksam #2 Õigusteaduse eksam #3 Õigusteaduse eksam #4 Õigusteaduse eksam #5 Õigusteaduse eksam #6 Õigusteaduse eksam #7 Õigusteaduse eksam #8 Õigusteaduse eksam #9 Õigusteaduse eksam #10 Õigusteaduse eksam #11 Õigusteaduse eksam #12 Õigusteaduse eksam #13 Õigusteaduse eksam #14 Õigusteaduse eksam #15 Õigusteaduse eksam #16 Õigusteaduse eksam #17 Õigusteaduse eksam #18 Õigusteaduse eksam #19 Õigusteaduse eksam #20 Õigusteaduse eksam #21 Õigusteaduse eksam #22 Õigusteaduse eksam #23 Õigusteaduse eksam #24 Õigusteaduse eksam #25 Õigusteaduse eksam #26 Õigusteaduse eksam #27 Õigusteaduse eksam #28 Õigusteaduse eksam #29 Õigusteaduse eksam #30 Õigusteaduse eksam #31 Õigusteaduse eksam #32 Õigusteaduse eksam #33 Õigusteaduse eksam #34 Õigusteaduse eksam #35 Õigusteaduse eksam #36 Õigusteaduse eksam #37 Õigusteaduse eksam #38 Õigusteaduse eksam #39 Õigusteaduse eksam #40 Õigusteaduse eksam #41 Õigusteaduse eksam #42 Õigusteaduse eksam #43 Õigusteaduse eksam #44 Õigusteaduse eksam #45 Õigusteaduse eksam #46 Õigusteaduse eksam #47 Õigusteaduse eksam #48 Õigusteaduse eksam #49 Õigusteaduse eksam #50 Õigusteaduse eksam #51 Õigusteaduse eksam #52
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liinaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
doc

Õigusteadus

teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). Näiteid: 1. Kui hääled jagunevad võrdselt, eluline fakt (hüpotees) otsustab esimehe hääl. õiguslik tagajärg (dispositsioon) 2. Teise inimese tapmise eest eluline fakt (hüpotees/dispositsioon) karistatakse 6-15-aastase vangistusega Õiguslik tagajärg (sanktsioon) 4. Õigus on: üldkohustuslike käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum; kehtestatud riigi poolt; täitmine on tagatud riigi sunnijõuga (asendus- ja sunniraha, sanktsioonid jne). Õigus objektiivses mõttes:

Õiguse alused
thumbnail
19
doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet);

Sissejuhatus õigusteadusesse
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline kohtusüsteem: Maakohus, Ringkonnakohus e. apellatsioonikohus, Riigikohus) RT Lisa – ministrite määrused Teadus LOODUSTEADUSED HUMANITAARTEADUSED Sotsioloogia ÜHISKONNATEADUSED SOTSIAALTEADUSED Õigusteadus Majandusteadus ÜHISKOND, RIIK JA ÕIGUS „Mul on õigus.“

Õigusõpetus
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus

Õiguse alused
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning

Õigus alused
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid

Õiguse alused
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes

Õiguse alused
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president. Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval, valida võisid kõik kodanikud) Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid. Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude süsteem), rahvademokraatlik vabariik) Presdentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, kus võim koondub parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul on ka valitsuse juht (USA), Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, millel parlamendil on võimu ülimuslikkus

Õiguse alused



Lisainfo

Õigusteaduse eksamiks- eksamiküsimused.

Kommentaarid (3)

Janika2 profiilipilt
Janika2: Väga hea materjal.
10:16 06-12-2012
kmx125 profiilipilt
kmx125: Suured tänud! :)
13:29 02-01-2013
jyrgen01 profiilipilt
jyrgen01: väga hea
16:21 23-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun