LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.
Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus.
Enne kui hakkame müüte purustama, vajab lahtiseletamist, millised on üldse vanemliku hooleta jäänud laste võimalused uues perekonnas kasvada. Loomulikult on lapsele parim jääda oma bioloogiliste vanematega või siis nende juurde tagasi pöörduda. Kui see aga pole mitmel põhjusel võimalik ning on selge, et lapse pärisvanemad ei suuda neid kunagi kasvatama ega hooldama hakata, on lapsele parim uude perekonda lapsendamine. Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ning seda reguleerib perekonnaseadus. Kõik toimib täpselt nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi
- vaesus, haigus, harimatus, räpasus ja tegevusetus (1943; ref. Kreem 1995, 274). Need õelad hiiglased pole veel surnuks löödud vaid ängistavad ühiskondi tänapäevalgi ja püsivad sotsiaalpoliitika põhiprobleemidena. Viie hiiglase alistamist üksikisiku elus võib tõlgendada ka toimetulekuna ning nimetada hiiglasi toimetuleku viieks tahuks (Andres Siplane, kursusetöö) Mis on lapsendamine? Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema- ja lapsevahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused.
allesjäänute ringist valida koondatavad. Töötajate esindaja või alla 3-aastast last kasvatava vanema saab koondada vaid olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab ja teisi sama ametikohal töötavaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole. Tööandja ei tohi koondada rasedat; töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ja töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Seaduse alusel on koondamise eest kaitstud töötaja, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Tööandja saab eelpool toodud tingimusel koondada töölkäiva alla 3-aastast last kasvatava isiku, kuid lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel olevat töötajat koondada ei tohi. Hüvitised koondamise korral peab tööandja maksma töötajale tähtajatu lepingu korral koondamisel maksma talle hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Muudel tööandja poolt töölepingu
vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 a, lapsendada ei saa isik, kellel on laps ära võetud, eestkostja või vanema õigused ära võetud, teovõimetu isik. Lapsendamise saladus: Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamise saladust.
adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Last ei saa ,,tagasi anda". Lapsendaja peab olema üldjuhul vähemalt 25aastane, füüsiliselt ja vaimselt terve ning suuteline last ülal pidama
Keerukad ja aeganõudvad nõuded oma õiguste fikseerimiseks Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud angloameerika õigussüteem Tähtsaim pole seadus, vaid kuhtupretsedendid – analoogilistes kohtuasjades varem langetatud otsused Lisaks eksisteerivad veel Hiina, India ja islamimaade (Koraanile toetus Šariaat) süsteemid Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime
asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
§ 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõude aegumine peatub siiski juhul, kui töötaja: kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust; kasutab lapsendaja puhkust; kasutab lapsehoolduspuhkust; on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkuste ajakava Põhipuhkust kasutatakse vastavalt puhkuste ajakavale: koostatakse iga kalendriaasta kohta; tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse kantakse: konkreetse kalendriaasta põhipuhkus; kasutamata jäänud puhkused. Võib lisada ka: perega seotud puhkused, mille aeg on ette teada õppepuhkused. Puhkuse kestvus
Isaduse omaks võtt saab toimuda ainult isiklikult. Lapsendamine Lapsendamine on õiguslik toiming, mille käigus lõpetatakse kõik eelnevad õiguslikud suhted lapsevanematega ja luuakse uued lapsendajatega. Lapsendamine otsustatakse alati kohtuotsusega ning lapsendada saab ainult sellist last, kes on lapsendamise otsuse tegemise ajal noorem kui 18. Lapsendada võib vähemalt 25 aastane täieliku teovõimega inimene. Kui lapsendajad on abielus siis võib üks lapsendaja olla ka noorem, kui 25, aga seda ainult sel juhul, kui lapsendatakse abikaasa last (minimaalne vanus on 18). Kooselu Kooselu on lepinguline suhe kahe teovõimelise füüsilise isiku vahel. Kooselu pooltest vähemalt üks peab elama alaliselt eestis. Kooselu ei saa sõlmida: 1)abielus olevad isikud 2)ülenejad,alanejad sugulased,õed vennad 3)need, kes pole täiemõistuse juures 4)kellel on juba kooseluleping
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega ...
Puhkus Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •28 kalendripäeva aastas •Puhkuse katkestamine: nii töötaja kui ka tööandja õigus •Puhkusetasu: makstakse enne puhkust (kui pole kokkulepitud teisti) Õppepuhkus Koolitustel osalemiseks: •20 kalendripäeva keskmise tasuga •10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal Alaealised • Lühendatud tööaeg, sõltuvalt vanusest ja koolikohustuslikkusest • Keelatud teha ületunnitööd • Keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust
-Vanem kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes. -Kui lapse lapsendab mees ja lapsel on ema, kes jb lapse emaks, vi kui lapse lapsendab naine ja lapsel on isa, kes jb lapse isaks, silivad lapse ja selle vanema ning tema sugulaste vahelised igused ja kohustused. 18.)-Last vib lapsendada vanemate kirjalikul nusolekul. Vanem vib anda eestkosteasutusele nusoleku lapsendamiseks ka siis, kui lapsendaja isik ei ole teada. -Vanemad vivad lapsendamiseks antud nusolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni. -Last vib lapsendada vanemate nusolekuta, kui neilt on vanema igused ra vetud. Lapse nusolek -Vhemalt 10-aastast last vib lapsendada tema nusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. 19
olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab ja teisi sama ametikohal töötavaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole. Näiteks olukord, kus koondatakse ettevõtte ainus raamatupidaja ning tööandja ostab edaspidi raamatupidamise teenust väljastpoolt. Koondamise keeld Tööandja ei tohi koondada: 1. rasedat; 2. töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Seaduse alusel on koondamise eest kaitstud töötaja, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust. Tööandja saab eelpool toodud tingimusel koondada töölkäiva alla 3-aastast last kasvatava isiku, kuid lapsehooldus- või lapsendaja puhkusel olevat töötajat koondada ei tohi. Nimetatud isikute koondamine on lubatud üksnes tööandja tegevuse lõpetamise korral. Sellises olukorras ei jää alles ühtegi töökohta, millel töötaja saaks töötamist
Kui vanemad ei täida lapse suhtes hooldusõigust, siis võivad nad ilma jääda hooldusõigusest. Vanemlikud õigused võetakse ära kohtu poolt konkreetset last silmas pidades (kui on 2 last, siis ainult 1 võetakse ära kui ainult teda on väärkoheldud). Hooldusõigus taastatakse kui olukord on normaliseerunud. Lapsendamine Lapsendamise otsustab ära kohus. Lapsendada on võimalik ainult alaealist isikut. Adopteerimine on tähtajatu. Lapsendamise sooviga pöördudakse maavalitsuse poole. Lapsendaja peab olema vähemalt 25a vana, erandjuhtudel alates 18a. Ta peab olema suuteline last kasvatada ja hooldada. Lapse ja lapsendaja vanusevahe peab olema 25-40 aastat. Lapsendaja tausta on vaja kontrollida: ta peab läbima korraliku lapsendamisalase koolitusprogrammi, missugune on tema sissetulek ning elamistingimused. On vaja esitada andmed lapse tervise, iseloomu ja arengu kohta. On vaja lapse nõusolekut (kui ta on vähemalt 10a vana). Nõusolekut on vaja ka lapse bioloogilistelt vanematelt (v
Kodukontor ja kodus töötamine • Riskid: – ületöötamine; – arvutivõrkude turvalisus, interneti-ühenduse kiirus ja järjepidevus. • Kaugtöökeskused, kelle juht: - reklaamib keskuse võimalusi ettevõtetele; - vastutab kohapeal tööohutuse eest ; - tagab hea tehnilise varustuse ja turvalisuse. Vanemapuhkus • Võimalus olla töölt eemal lapsega seotud põhjustel. • Vanemapuhkused: – rasedus- ja sünnituspuhkus; – lapsendaja puhkus; – lapsehoolduspuhkus; – lapsepuhkus; – tasustamata lapsepuhkus. Rasedus- ja sünnituspuhkus • Kestab 140 kalendripäeva. • Makstakse hüvitisena keskmine palk. Lapseandja puhkus • Alla 10-aastase lapsendajale - 70 kalendripäeva. Lapsehoolduspuhkus • Lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval. • Võib lõpetada ka varem. • Ei anta, kui laps elab hooldekandeasutuses.
sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Täiendavat teavet sünnitushüvitise kohta saab. Haigekassa kodulehelt. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsendaja puhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis
kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööandjal kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööandja peab andma eelisõiguse tööle jätmise töötaja esindaja ja töötaja suhtes, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Ning töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, ei või tööandja töölepingut üles öelda koondamise tõttu (v.a tööandja pankroti välja kuulutamisel või raugemise tõttu). Sama põhimõte kehtib ka raseda naise või naise, kelle on õigus saada rasedus-ja sünnituspuhkus, koondamise korral. Tööandja kohustus töölepingu ülesütlemisest ette teatada tuleneb töötaja töösuhte kestvusest tööandja juures. Kui töösuhe on kestnud alla ühe tööasta siis minimaalne etteteatamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva
See tähendab, et tööandja võib näiteks tööle jätta töötajaid, kes teevad paremini tööd. Samas ei tohi tööandja koondada töötajaid lähtuvalt nende soost, vanusest, rahvusest, seksuaalsest sättumusest või muudest asjaoludest, mis tööga seotud ei ole. Tööandja ei tohi koondada: 1. Rasedat; 2. Töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele; 3. Töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust Tähtajatu lepingu korral peab tööandja töötaja koondamisel maksma talle hüvitist 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus koondada töötaja, kes töötab tähtajalise lepinguga, tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitisena töötasu lepingu tähtaja saabumiseni. Näiteks tuleb kuueks kuus sõlmitud tähtajalise lepingu ülesütlemisel nelja kuu möödudes koondamise tõttu maksta töötajale hüvitiseks kahe kuu töötasu
sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva. Puhkusele on õigus minna vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega ja selle eest makstakse sünnitushüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Rasedus- ja sünnituspuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Lapsendaja puhkus: Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele. Töötaja peab samuti esitama tööandjale avalduse kus peab olema ära märgitud, mis puhkus ja millal minnakse. Lapsehoolduspuhkus ja vanemahüvitis: Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes
seaduslikke korraldusi; d) osaleb oma tööalaste teadmiste ja kokkuleppel v.a juhul, kui seaduses sätestatud korras peab oskuste arendamiseks koolitusel; e) hoidub tegudest, mis tööandja töötaja nõudel talle seda võimaldama. Liigid: a) takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema põhipuhkus; b) vanemapuhkus ( rasedus- ja sünnituspuhkus, või teiste isikute elu, tervist või vara; f) teeb tööülesannete isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, täitmiseks koostööd teiste töötajatega; g) teatab viivitamata lapsepuhkus); c) õppepuhkus. tööandjale töötakistusest; h) teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest; i) hoidub Põhipuhkus. Põhipuhkus vähemalt 28 kalendripäeva. tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet; j) teatab tööandjale Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Vähemalt 14
Enne kui hakkame müüte purustama, vajab lahtiseletamist, millised on üldse vanemliku hooleta jäänud laste võimalused uues perekonnas kasvada. Loomulikult on lapsele parim jääda oma bioloogiliste vanematega või siis nende juurde tagasi pöörduda. Kui see aga pole mitmel põhjusel võimalik ning on selge, et lapse pärisvanemad ei suuda neid kunagi kasvatama ega hooldama hakata, on lapsele parim uude perekonda lapsendamine. Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ning seda reguleerib perekonnaseadus. Kõik toimib täpselt nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanemate...
Enne kui hakkame müüte purustama, vajab lahtiseletamist, millised on üldse vanemliku hooleta jäänud laste võimalused uues perekonnas kasvada. Loomulikult on lapsele parim jääda oma bioloogiliste vanematega või siis nende juurde tagasi pöörduda. Kui see aga pole mitmel põhjusel võimalik ning on selge, et lapse pärisvanemad ei suuda neid kunagi kasvatama ega hooldama hakata, on lapsele parim uude perekonda lapsendamine. Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ning seda reguleerib perekonnaseadus. Kõik toimib täpselt nii nagu lapsevanema ja bioloogiliste laste vahel. Samas on palju lapsi, keda pole võimalik lapsendada. Ometi väärib iga laps perekonda, ta ei ole mini-inimene mini- inimõigustega, vaid igal lapsel on täisväärtuslik õigus perekonnale. Seega ka siis, kui laps vajab asendushooldust, peaks olema esimene asi
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi? Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja...
kasvatamises 1 aasta jooksul siis viiakse ta lastekodusse õigused võetakse ära kohtu teel . lapsi võib ära võtta sotsiaalametnik Lapsendamine toimub lapse ja vanemavahel ja määramata ajaks lapsendad saab nii mees kui naine ja vähemalt 25 aastane ja kes on võimeline last ülal pidama . Lapsendaja lapsendatava vahe võiks olla 25-40 lapsendamine toimub kohtus st maakohtus Sotsiaaltöötaja esitab andmed kohtusse. Siis uuritakse seal lapsendaja tausta ja kui laps on vähemalt 10 aastane siis ka tema arvamust ainuke kinnine kohtuistung ( saladus ) Kui laps on lapsendatud siis võib muuta tema nime ja perekonnanime ära antakse uus sünnitunnistus eeskostja on lapse seaduslik esindaja ja hooldaja on see kes hooldab teda hooldaja pole seaduslik Nime seadus : Reguleerib nimede ja ümbervahetamist ja nime panemist Kriteeriumid nime panemisel : Kirjapilt peab vastama üldreeglitele EV Perekonnanimi üks nimi,side kriipsuga 2 nime
Puh §25. Rasedus ja sünnituspuhkused, seda antaks ekokku 140 kalendripäeva. Mitmikute või tüsistustega sünnitus ekorral 154 kalendripäeva, millets naisesoovil antakse 70 kalendripäeva enen arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega. Seda tasustab haigekassa 100% puhkuse iga kalendripäeva eest, lähtudes eelmise aasta 1 kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Lapsendaja puhkus. Puh §28. sellele puhkusele on õigus alla 10 aastase lapse lapsendajale. Lapsendaja puhkuse pikkus on 70 kalendripäeva alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Seda antakse arstivormistatud lapsendamise lehe alusel. Hüvitatakse 100% keskmisest päeva tulust. Lapsehoolduspuhkuse sõigus on puh§29 alusel ainult 1 isikul, kes lala 3 aastast last hooldab. Selleks võib olla ema, isa, vanaema, vanaisa jne. Oluline, et lapsehoolduis puhkuse kasutaja elaks seadulike alustel eesti vabariigis. Lapsehooldus puhkust võib rakendada osade kaupa.
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu kaudu: hagim...
esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Kui aga koondamisele läheb ametikoht, millel töötajate esindaja või isik, kes kasvatab alla kolmeaastast last töötab, saab ka eelnimetatud isikud koondada ja samuti ka siis kui tööandja lõpetab tegevuse või kuulutab välja pankroti. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles õelda koondamise tõttu. Välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või pankroti väljakuulutamisel. Töötaja peab tööandjat teavitama oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja
Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. (6) Põhipuhkuse nõue aegub jooksul ühe aasta arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Lapse bioloogiline isa on India kodanik ja ta soovib lapse põlvnemisega omaks võtta. Millise riigi õiguse järgi ta sea tegema peaks? Põlvnemise tuvastamisele ja vaidlustamisele kohaldatakse lapse sünniaegse elukohariigi õigust. Järelikult peab isa kasutama Eesti õigust. §62 8. Norra kodanik soovib lapsendada eesti kodanikust last. Millise riigi õigust lapsendamisele kohaldatakse? §63 alusel kohaldatakse lapsendamisel lapsendaja elukohariigi õigust. 9. Millise riigi õigust kohaldatakse lapse ja vanema vahelistele suhetele? §65 kohaselt vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. 10. Kui Soome kodanik elab viimased 10 aastat Rootsis ja soovib abielluda Eestis, siis millise riigi õiguse järgi kontrollitakse seda, et tal on n.ö abieluvõime ehk puuduvad abielu sõlmimiseks takistused)?
Kristel Keskküla MT1-10 Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lapsevanemate puhkused Lastevanematele on antud suuremad õigused saada puhkust just neile kõige sobivamal ajal. Puhkuse pikkus sõltub laste arvust ja vanusest. Õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või iskul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud laspepuhkust : kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last.Kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkusele lisaks üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Lapse kolmeaastaseks, 14-aastasek...
6. Puhkus on tasuline ESIMENE PUHKUS PUHKUSE ANDMINE ESIMESEL TÖÖAASTAL: Puhkust on õigus nõuda siis, kui on töötatud vähemalt 6 kuud Puhkust antakse võrdeliselt töötatud kuude arvuga VANEMAPUHKUSED Vanemapuhkuste liigid (1) 1. RASEDUS- ja SÜNNITUSPUHKUS- antakse naisele 140 kalendripäeva 2. ISAPUHKUS- isal õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 3. LAPSENDAJA PUHKUS- 70 kalendripäeva, kui lapsendatakse alla 10 aastane laps ÕIGUSTEADUS Vanemapuhkuse liigid (2) 4. LAPSEHOOLDUSPUHKUS- kasutab lapse ema või isa kuni lapse 3 a. saamiseni 5. LAPSEPUHKUS- ema või isa saab kasutada omal soovil igas kalendriaastas: 3 tööpäeva- 1-2 alla 14 .a. last 6 tööpäeva- 3 ja rohkem alla 14 .a. või vähemalt 1 alla 3 a. Laps Puudega lapse emal või isal on õigus kasutada 1 tööpäev kuus lapse 18 a. saamiseni
Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhi...
Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused. 1.2. Lapsendamine Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise korral pöörduda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda. Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. 1.3. Asenduskodu teenus Asenduskodu teenus on uus teenuse liik, mille rakendamine jõustus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse muutmisele seadusena alates 2007.aasta 1
Näiteks lastekodu asemel kasutatakse nüüd sõna asenduskodu. Samuti sõna kasupere asemel kasutatakse väljendeid hoolduspere või asenduspere. Võimalused vanemliku hoolitsuseta lastele Laps paigutatakse asenduskodusse või perekonnas hooldamisele, kui ta on orb või jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja talle ei ole leitud eestkostjat või teda ei ole lapsendatud. Lapsendamine. EV perekonnaseaduse järgi on lapsendamine juriidiline protsess, mille tagajärjel tekkivad lapsendaja ja lapsendatu vahel kõik perekonnaseaduses sätestatud vanema ja lapse õigused ning kohustused e sugulussidemed. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendamisotsuse saab langetada ainult kohus. Lapsendada saab : - orbe; - lapsi, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud; - lapsi, kelle vanemad on eeskosteasutusele andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. (Perekonnaseadus, 1994: §78) Eestkoste
2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus) Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine)
väljaspool. Hüvitatakse summaga mitte väiksem kui 10% põhitöö summast. Puhkus Seaduslikult reguleeritav ja kaitstud Töötaja ajutine (max 28 kalendripäeva) tööülesannetest vabastamine. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul. Lapsendaja puhkus Kohtuotsuse järgi kuni 70 kalendripäeva kestav lapsendaja puhkus mida hüvitatakse vastavalt ravikindlustuse seadusele. Lapsehoolduspuhkus Kuni 3 aastaks kestav lapsehoolduspuhkus mida hüvitatakse vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. Lapsepuhkus Puudega lapse emal või isal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Õppepuhkus Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses
kirjas, et sotsiaaltalitus sõlmib tugiperekonnaga lepingu. Täpsemalt ei ole aga tugiperede tegevus seadustega reguleeritud (Kaseoja 1997). Adoptiivpere Adoptiivperes kasvab kohtu poolt seaduslikult lapsendatud laps. Peresse jõuavad lapsed maavalitsuse kaudu, kes pärast lapsendamist hoiab lapsega kahe aasta jooksul kontakti, veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja need saab lapsendaja (ibid.). 11 Lapsendamine Lapsendamine toob endaga kaasa lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Lapsendamisega tekivad lapsendatu ja tema alanejate sugulaste ning lapsendajate ja nende sugulaste vahel võrdsed isiklikud ja varalised õigused-kohustused (Kaseoja 1997).
seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140 *Kas koondamisavalduse võib tööandja saata töötajale koju ka lapsehoolduspuhkuse ajal? TLS-i § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb. 3. Kas töölepingu lõpetamiseks peab tööandja koostama käskkirja? JAH 4. Millega peavad töösuhte pooled arvestama töölepingu ülesütlemisel katseajal? Palun teie lühikest kommentaari – kas selline regulatsioon on mõistlik? TLS § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal
Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel. Kuidas jaotatakse ühisvara varaühisuse lõppedes? Kui (kohustuslik) varaühisuse reziim lõppeb, jagatakse vara ja kohustised pärast tasumata hüvitiste või tagasimaksete tasumist võrdselt. Ülejäänud ühisvara suhtes kohaldatakse tavapäraseid ühisvaraga seonduvaid sätteid. Kui abikaasad ei jõua ühisvara jaotamise osas kokkuleppele, otsustab selle üle kohtunik
Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu on sõlmitud hetkest, kui aktile on mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi ühel ajal kohal olla. Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus 5) rahvakohtunik, ülesanne õigusemõistmisel Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik
Ülesütlemine mõistliku aja jooksul, kui ta ülesütlemise aluseks olud asjaoludest teada sai v saama pidi. Ette ei pea teatama kui töö jätkamine on võimatu. Tööandja poolne TL erakorraline ülesütlemine Ülesütlemine võib tuleneda töötaja isikust (§88) või majanduslikest asjaoludest (§89) Piirangud ei saa koondada rasedat, naist, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele; isikut, kes on lapsehooldus v lapsendaja puhkusel. Töövõime vähenemise tõttu ei saa lõpetada lepingut rasedaga v naisega, kellel on õigus rasedus ja sünnituspuhkusele. Etteteatamise miinimumtähtajad on toodud TLS-s ja neid ei saa muuta ka mitte poolte kokkuleppel. Ette ei pea teatama, kui kõiki asjaolusid arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui TA sellest kinni ei pea on ta kohustatud maksma töötasu iga etteteatamistähtajast puudujääva tööpäeva eest.
puhkus kõige lühem puhkus 28 kalendripäeva puhkuse hulka ei loeta rahvus ja riigipühi seaduse järgi puhkus ette nähtud alaealistel 35 kalendripäeva ka haridustöötajatel 56 kalendripäeva täiendavad puhkused 1. raseedus ja sünnitus puhkus 140 kalendripäeva 70 enne ja 70 pärast 2. isapuhkus õigus saada 10 tööpäeva kas 2 kuu jooksul enne sünnitust või 2 kuu jooksul peale antud momendil 66 eek päevaraha 3. lapsendaja puhkus alla 10 aastase lapse lapsendajal 70 kp 4. lapse hoolduspuhkus kuni lapse 3 aastaseks saamiseni võivad võtta nii ema kui isa vanemapalk mida võib võtta nii ema kui isa makstakse 15 kuud lapse puhkus võimalik saada nii emal kui isal 1) 3 tööpäeva alla 14 aastast last 2) 6 tp 3 või enam alla 14 aastast või 1 alla 3 aastane laps päevatasu 66 eek.- puhkuse katkestamine haiguse tõttu saamata jäänud puhkuse päevad saab kas kohe peale puhkust või
Üks kuu kindlustusstaazi arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust: 1) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest; 2) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustusstaazina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaz. Ühe kuu kindlustusstaazi arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millel on kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kindlustusstaazi
töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses samuti on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1
Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada
Abiellumise vanus on 18 aastat. Alates 15 eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: *Samasoolised ei saa abielluda *Ei saa abielluda see, kes juba on abielus *Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda *Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
