Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel võitnud partei liider Soodsad eeldused on võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu ja eelkõige presidendi kätte PRESIDENTAALNE VABARIIK: nä...
Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *vil...
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: para...
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
Ajalugu Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodani...
5.Mis eesmärgiga võttis vastu Eesti Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra?Kuna puudus seadus,mis oleks määratlenud Asutava Kogu pädevuse ja suhted teiste riigiorganitega,oli vaja seadust,mis sätestaks Eesti riigi võimu teostamise korra kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni.6.Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus? Põhiseadus võeti vastu 1920 aasta juunis Asutava Kogu poolt.7.Kas Eesti esimene põhiseadus sätestas parlamentaarse või presidentsiaalse valitsemise korra? Parlamentaarse.8.Kuidas Te iseloomustaksite 1920 põhiseadust? Haruldane kodanikuõiguste põhiõiguste blokk.9.Miks tekkis vajanuds põhiseaduse muutmiseks ja kelle poolt esitatud seaduseelnõu pandi 1933 aasta rahvahääletusele? Sest parlament koosenes paljudest seadiku rühmadest,mistõttu otsustas otsus keeruliseks valitsuse moodustamise üksmeelele jõudmine,esitatud Vapside poolt. 10)Kes võttis 1933a. Vastu põhiseaduse muudatused
ametiaja pikkus, mis muudab valitsuse väga jäigaks; tendents täitevvõimu ja seadusandliku võimu ummikseisuks, mis tuleneb kahe eraldi valitava kogu kooseksisteerimisest; presidendivalimistele iseloomulik põhimõte, et võitja võtab kõik; poliitikas on kesksel kohal isiksused, mitte konkurents parteide ja nende programmide vahel. Need puudujäägid mõjuvad aga eriti väikeriigi demokraatiale laastavalt. Valik parlamentaarse ja presidentaalse valitsemisvormi vahel on väga oluline faktor ka demokraatia arengu seisukohalt. Lee Kendall Metcalf järeldab oma uurimuses ,,The evolution of presidential power in Estonia" et demokraatia kriis Eestis on tõenäolisem pigem presidentaalse kui parlamentaarse valitsemisvormi puhul ja vähemtõenäoline seal, kus presidendil on suhteliselt vähe seadusandlikku võimu, kuid palju võimu valitsuse
· Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj · Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik · Inglismaast on saanud koloniaalriik · Inglased kaotavad suured valdused Ameerikas · 1760ndatest saab Inglismaal alguse tööstuslik pööre · See levis mujale Euroopasse pärast suurt Prantsuse revolutsiooni INGLISMAAST SAAB JUHTIV TÖÖSTUSRIIK KOGU MAAILMAS. 19.saj · Inglismaa on eeskujuks paljudes alades teistele riikidele ( majandus, sisepoliitika, kultuur,
Sooviti rahu, leiba ja maad. Nikolai2. Autonoomia: märtsis 1917tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati ajutisele valitsusele kinnitamiseks, olulise seaduse võib anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud. 1918- jaanuaris loodi sidemed suurriikidega ja Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon. 18. veebr
valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6. Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne riik? Presidentaalne- (kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid), ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea
· Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. 8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii moodustamine parlamendi (või selle seadusandliku võimuorgani kui ka alamkoja), mitte riigipea soovide alusel. Et täitevvõimu juhiks oleva presidendi, kel on aga parlamendi enamus ja valitsus on samade ministrite ametissevõtmisel vabad käed.
euroopas säilisid feodaalsuhted. Muudatused tööstuse : Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. saj II poolel, siis algas tööstuslik pööre, tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Muudatused vaimuelus : kiriku mõju vähenes. Muudatused riigivalitsemises : Rahvusriikide moodustumine, absolutismi võidule pääs, Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte
· neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav · Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa)
1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid ...
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tšehhi, Austria, Šveitsi, Prantsusmaa,Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815
Testi vastused Määra kas väide on tõene või vale. Ka veel tänapäeval on piirkondi, mis ei kuulu ühegi riigi territooriumi hulka. Tõene Riigid on küll tekkinud kauges minevikus, kuid teatud olukordades on nende tekkimine võimalik ka tänapäeval. Tõene Igal riigil on kindlad territoriaal-veed, mida loetakse selle riigi territooriumi hulka. Tõene Igal riigil on kindel kodanikkond.tõene Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik.tõene Teise riigi loodusvarade salajast omastamist loetakse teise riigi suveräänsuse rikkumiseks.Tõene Ka diplomaadid peavad järgima selle riigi seadusi, kus nad asuvad. tõene Kui inimene on mõne riigi kodanik, siis tähendab see seda, et teda ei tohi sellest riigist välja saata. Tõene Inimese õigused ja vabadused sõltuvad eelkõige alati sellest, kes ta on ja kus ta asub. Väär Riigi üheks tunnuseks on rahvas ehk selle riigi kodanikkond. Väär Suurbritannia on konstitu...
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Ita...
19. mail 1640.aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Oliver Cormwell → parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel. (pmst sõjaväeline diktatuur) → rahva seas ebapopulaarne → ise nimetas end lordprotektoriks → 1658. aastal sureb restauratsioon – kuningavõimu taastamine Charles II → 1660. aastal kutsus parlament → tekkisid 2 poliitilist rühmitust: toorid ja viigid. (hiljem kujuneisd nendest erakonnad) → parlamentaarse monarhia kehtestaine → breda deklaratsioon – usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused säilitati Kuulus revolutsioon → Võimule tulnud James II ärritab inglasi katoliku usku astumisega. → parlament kutsus trooile James II tütre Mary. Mary abiellus Oranje Williamiga (William II) → võimule saab William II → “Õiguste bill” - deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. (On jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks.)
a. saadab parlamendi laiali ja kehtestab sõjalise diktatuuri. Pilt: O. Cromwell Restauratsioon · 1660.a.kutsus parlament Charles II tagasi. · Breda deklaratsioon lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused · Kuningas taganeb deklaratsiooniga lubatud usuvabadusest Kuulus revolutsioon · Absolutism on läbi kukkunud ja parlament on peale jäänud selles võimuvõitluses. · Koostatakse Õiguste Bill deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad. · Lisaks võetakse vastu ususeaduse akt ja troonipärimise kord. · Seega sai Inglismaalt alguse uut tüüpi võimukorraldus parlamentarism. · Soti ja Inglise parlament ühendati ja riigi nimeks sai Ühendatud Kuningriik. Inglise parlament
Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti Taassünni auhind, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon(ametlik), Eesti Näituste
Kordamine, 9 klass. KT küsimused Põhiosa lk 64-75. (Lisa 76-89, vaata 7. + 8. küsimus) Selgituseks: küsimuste juures sulgudes väljatoodud vastuste arv. Nii mitu punkti peab vähemalt oskama küsimusele vastates välja tuua) Eesti Vabariik 1920-1930 1) Eesti sisepoliitika aastatel 1920-1934 nimeta parlamentaarse demokraatia tunnused (4) 2) Eesti sisepoliitika aastatel 1934-1940 nimeta autoritaarse võimu tunnused (4) 3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?)
Sooviti ka arendada rahvusvahelist kaubandust ja toetada tööstuse moderniseerimist. . 3. ESTÜ finantseerimiseks maksustati söe- ja terasetoodan 0,29 protsendiliselt. ESTÜ-d juhtis Ülemamet ministrite nõukogu oli vahetalitaja liikmesriikide valitsuste ja Ülemnõukogu vahel. Loodi ka seismeliikmeline kohus, mille ülesandeks oli kontrollida ESTÜ lepingute täitmist ja sellest tulenevaid otsuseid. Kohtu pädevusse kuulusid ka mõned muud tegevused ESTÜ sai ka parlamentaarse assamblee 78 liikmega lisaks sellele oli ka organisatsioonil konsultatiivkommitee. 4. ESTÜ töö oli tõhus. TA tunnistas Saksamaa taas võrdväärseks partneriks. Terasetootmine kasvas viie aasta jooksul 40 % , lisaks võeti ka vastu deklaratsioon töötingimuste ühtlustamisest. 5. ESTÜ seos Euroopa Liiduga on see, et ESTÜ-d peetakse Euroopa Liidu eelkäijaks. Nii nagu Euroopa Liit tänapäeval baseerub koostööle erinevate riikide
Hispaania kuningriik Merit Müür Otepää Gümnaasium 16.04.2014 Üldandmed 46 120 000 (2011 aasta seisuga) Kuningas Juan Carlos I Pindala 504 782 km² Riigikord parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament Parlamendi nimi Hispaania parlament Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement
european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa.
Praegu on RK Reformierakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon, IRLi fraktsioon, Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja Roheliste fraktsioon. 8. Selgita: Koalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes. Opositsioon partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsuses suuresti erinevatel seisukohtadel. 9. Millised on presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis, millised parlamentaarse korraga riigis? Kus on presidendi võim suurem? Presidendi ülesanded parlamentaarse korraga riigis: · Esindusfunktsioonid teeb visiite teistesse riikidesse, pöördub kõnega rahva poole, annab riiklikke autasusid. · Õigus peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. Presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis: · Pädevusse kuuluvad riiklikud tseremooniad. · Juhib valitsuse igapäevast tööd. Presidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis. 10
Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on ainus riigiorgan, kel on otsene rahva mandaat. Eelkõige on põhiseadus õigusreformide alusaktiks. Uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal asendus riigikeskne mõttelaad isikukeskse mõttelaadiga. Orientatsioon oli inimesel ja tema põhiõigustel
17. Generaalstaatide esimene istung - 1787 b) Kuninga hukkamine - 1793 c) Direktooriumi võimuletulek - 1795 d) Terrori algus - 1972 e) Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik - 1792 f) Napoleoni võimuletulek - 1799 9. Millal ja millise sündmusega lõppes Prantsuse revolutsioon? (2p.) 1799, Napoleoni võimuletulekuga. 10.Millega läks Prantsuse revolutsiooni ajalukku Maximilian Robespierre? (1p.) Lõpetas parlamentaarse demokraatia ja algas jakobiinide diktatuur. 11.Milles seisnes Prantsuse revolutsiooni olulisus? Nimeta kuus (6p.) 18. Kogu vana võim kaotati. Inimesed said seaduse ees võrdesks. 19. Kiriku mõjuvõimu vähendamine ühiskonnas. 20. Valgustusideede levik teistesse maadesse. 21. Rahvustunde kasvu ja rahvusluse kui ideoliigia teke Euroopas. 22. Kapitalistlike suhete areng. 23. Meetrisüsteemi kasutuselevõtt.
sult ravimeid (medicine, imeusk valge mehe kõikeravivatesse tablettidesse) küsida, aga see on köömes. Ka lapsed võivad komme ja raha kerjata, aga neile andmine õpetab nad veelgi enam kerjama. Riigikord : Nepali Riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuni 1990. aastani oli Nepal absoluutne monarhia, mida valitses kuningas. Aastal 1990 kutsus kuningas Birendra rahva survel ellu ulatuslikud poliitilised reformid, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatia, kus riigipea on kuningas ja valitsusjuht on peaminister. * Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. * Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel.Nepal on Põhiseaduse järgi hinduistlik riik, kuid aastal 2006 teatas parlament selle sätte tühistamisest. Nepali parlament (Sansad) on kahekojaline, koosnedes Esindajatekojast (Pratinidhi
Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge. Sõjaväekohtud mõistsid mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi parlamentaarse võitluse kogemused. Arvan, et 1905. aasta revolutsioon aitas Eesti ühiskonna arengule kaasa.
tööle, ettevõtlusele erinevatest kihtidest. Asutava kogu poolt vastuvõetud ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" garanteeris vabadust, võrdsust, turvalisust ja õigust omandiks. Kõik see soodustas kodaniku õiguste laienemist kõikides Euroopa riikides, kus võeti vastu põhiseadust kui seda enne polnud. Revolutsioon sünnitas parlamentliku vabariiki ja realiseeris valimisorganite tööd. Need olid: Asutav Kogu, Seadusandlik Kogu ja Konvent. See soodustas parlamentaarse demokraatia arengut ja tugevdamist. Uus vabariik, mis sündis revolutsiooni käigus, omas suurt võimu kodanike vara ja elu üle, ta sai suurt võimalust stabiilsuse kindlustamiseks, võimaluste ühtsuseks ja sotsiaalseks korraks. Sotsiaalselt tähtsate valdkondade (haridus, majandus) kontrollimise tagajärjel sai vabariigist ühtsete õiguste tagaja kõikide kodanike jaoks. Kokkuvõteks võib öelda, et Suur Prantsuse Revolutsiooni käik oli traagiline,
Tuumaplaneerimise komitee Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu Vahemere Koostöögrupi esimees NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. NATO juhtorganid Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad Ameerika Ühendriigid. NATO liikmesriikide esindatus organisatsiooni tegevuses: NATO Parlamentaarne assamblee NATO Parlamentaarse assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee NATO PÕHILISED JULGEOLEKUÜLESANDED NATO peaeesmärgiks on tagada kõikide liikmesriikide vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil vastavalt Põhja-Atlandi lepingule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale. Oma algusaastatest peale on allianss töötanud selle nimel, et Euroopas valitseks õiglane ja kestev, ühistele demokraatlikele väärtustele, inimõigustele ja õigusriigi
Poliitika - riigivalitsemiskunst Prokurör jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne tulumaks üksikisiku tulumaks on kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga Progressiivne tulumaks - vt diferentseeritud tulumaks Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerima parlamendi poolt (välislepingut) heaks kiitma Senat (ladina senatus) - parlamentaarse riigikorra puhul 2-kojalise parlamendi ülemkoda. Süütuse presumptsioon - vahistatud ja kohtuliku uurimise all olevat isikut tuleb kohelda kui süütut niikaua, kuni kohus pole teinud süüdimõistvat otsust Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba)
Linnad Saksamaa pealinn Berliin asub Ida-Saksamaal. Seal on peamised ministeeriumid ja valitsus. Mõned ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asvad ka Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa üks suurim pidustus Oktoberfestival toimub Münchenis. Linnade rahvaarv: 1. Berliin - 3,472 miljoni elanikku 2. Hamburg - 1,702 miljoni elanikku 3. München - 1,256 miljoni elanikku Riigi kord Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag, ja Bundesrat, kus on 69 esindajat 16 liidumaalt. Saksamaa president valitakse Liidukogu poolt viieks aastaks. Praegune president on Christian Wulff ja Kantsler Angela Merkel. Raha ühikuks on Euro. Loodus
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis Vabadussõja (19181920) kaudu iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. PARLAMENTAARSE VABARIIGI AASTAD · Eesti oli paljurahvuseline riik, kus peale põhirahvuse eestlaste elas venelasi, sakslasi, rootslasi, juute jt, kokku umbes 1 miljon elanikku. · Eesti riigikorra määras kindlaks Asutavas Kogus 15. aprillil 1920 vastu võetud põhiseadus. · Eesti oli parlamentaarselt valitsetav demokraatlik vabariik, kus kõrgeim võim kuulus rahvale: seadusandliku võimu kandja oli Riigikogu. Täidesaatvat võimu teostas parlamendi ees poliitilist vastutust kandev valitsus eesotsas riigivanemaga. · Riigivanem, kelle õlul olid ka mõned riigipea esindusfunktsioonid, täitis eelkõige peaministri ülesandeid. ...
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro.
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed Daoud, kehtestas vabariikliku riigikorra ja asus jõudsalt arendama suhteid põhjanaabri Nõukogude Liiduga
ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel. Parlament Stuartite ajal: Kahe parlamendi ühendamine- ühendatud kuningriik. James I 1603-1625 Parlamendile pannakse alus -The Bill of Rights(1689)-deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad.( kuningas ei saa peatada seaduste toimet, maksude küsimus jääb parlamendile, kuningas ei saa parlamenti laiali saata) Ameerika ühendriikide sünd- Iseseisvus sõda 18.saj. 7.aastane sõda- 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. 13 kolooniat. Igal koloonial seadusandlik esinduskogu ja omavalitsus. 1783- Versailles’ vaherahu- tunnustus iseseisvusele. Otsustati iseseisvuda, sest maksukoormuse kasvamine,
• Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. • Parlamentaarne riik, palju parteisid, nt Eesti: Valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbiräääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku paramendivalimised võitnud erakonna liidrile
pretentsioonidest Eesti alale ning tunnustas esimese riigina otseselt (de jure) Eesti iseseisvust. Lisaks sai Eesti ka kindla ja strateegiliselt soodsa idapiiri ning Venemaalt ka mõningat rahalist hüvitust. Samuti asus rahulepingu järgselt Eestisse ümber (optantidena) umbes 20 000 Venemaal elanud eestlast. Vastu võetakse Eesti esimene põhiseadus 15. juuni 1920 1920. aastal esitas Asutav Kogu rahvahääletusele Eesti esimese põhiseaduse, mis kehtestas riigis parlamentaarse valitsuskorralduse. Sellega loodi 100liikmeline Riigikogu, mis seadis ametisse valitsuse, mida juhtis ühtlasi ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima. Esimesed Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembrini 1920 ja Riigikogu alustas tegevust 1921. aasta alguses. Enne seda, 1920. aasta detsembris, lõpetas oma tegevuse Asutav Kogu. Kasutusele võetakse Eesti kroon 01. jaanuar 1928
Kogu informatsioon pärineb internetist. Kuna tekst on ise tõlgitud, vabandan juba ette võimalike tõlkimisvigade pärast. Lesotho riik loodi aastal 1820, mil hõimupealik Moshoeshoe I ühendas bantu hõimud ühitseks sotho rahvaks. Aastatel 1864-1884 kuulus ala Suurbritanniale. 1966 kuulutati Lesotho iseseisvaks riigiks ja temast sai ÜRO liige. Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik. Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu. 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus. Lesotho katab 30 355 ruutkilomeetrise ala. See on ainus iseseisev riik maailmas, mis asetseb täielikult kõrgemal, kui 1000 meetrit merepinnast. Riigi madalaim punkt on 1400 meetrit merepinnast, seega kõrgeim maailmas. Üle 80% riigist asub kõrgemal kui 1800 meetrit merepinnast
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Narva Eesti Gümnaasium NORRA Referaadid geograafias Silver Peusa 11.kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra
tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse. 2)presidendi valib parlament Juhtmõtteks kapitalismile- rikkuse (enamuses parlamentaarse kogumine ja ratsionaalsus. korraldusega riikides) Kapitalism sarnaneb mungaga- 3)presidentaarse korraldusega askeetlik ja vähenõudlik, kuid riikides valib rahvas nii parlamendi, hindab jõukust. kui ka presidendi Ilmalik amet samaväärne vaimuliku 4)uus valitsus tuleb peale presidendi, tööga. mitte peale parlamendi valimisi
Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, kuid enamik ministeeriume ja föderaalinstitutsioone asuvad Bonnis, endises Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO Euroopa Liidu, NATO ja G8 liimesriik. Mõõdukas kliima Saksamaa kliima on piirkonniti üsna ühesugune .Alpides valitsevad suhteliselt karmid
• Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, peaminister 1624-1642 Louis XIII valitsemisajal. • „Minu esimene eesmärk oli tagada kuninga suurus ja teine- riigi vägevus.“ • Piiras kõrgaadli võimu: hävitati kuninga vastaste kindlused, nende maavaldused konfiskeeriti, keelati duellid. • Püüdis taastada riigi usulist ühtsust-katoliikluse toel. Hugenottide
· korporatsioonid · riiklik kontroll hariduse, kultuuri üle · kohustuslikud noorteorganisatsioonid · propaganda, juhikultus · terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine parempoolsed-fasistid, natsionaalsotsialistid-rahvuse ühtsus, eraomand säilib Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi
Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus. Parlamentaarne kontroll Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. Riigikogu liige võib pöörduda arupärimisega peaministri, ministrite, Eesti Panga Nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri või õiguskantsleri pooole tema võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmise kohta. Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta. Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
