Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad
tagasiulatuva negatiivse mõjuga normide kehtestamine keelatud ja teistes õigusvaldkondades peab selleks oleks ülekaalukas põhjus. 359. Mida peab õiguskindlus tagama? Õiguskindlus hõlmab õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Igaühel peab olema võimalik kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsed ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. SUBSUNEERIMINE 360. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine ehk faktiliste asjaolude allutamine õigusnormi faktilisele koosseisule. Kui mõlemad eeldused – asjaolud (faktid) ühelt poolt ja õigusnormi koosseis teiselt poolt – on selged, saab viia läbi nende võrdluse ehk nn subsumeerimise. Seejuures tuleb hoiduda kahest veast. Esiteks, tõelise võrdlemisega ei ole tegu, kui esitada elulised asjaolud ja faktiline koosseis ilma neid omavahel seostamata
Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmär...
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. 19. Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita! See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on seotud õigusnormi mõttest arusaamisega. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist:
valitud asjaolud ja nende määratlemine selle struktuuri osas, mida nimetatakse hüpoteesiks. ● Dispositsioon - Võimalik, vajalik, keelatud käitumiseviis. Käitumisreeglid. ● Sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja korral. Õigustkaitsva õigusnormina riiklikku sunni viis ja määra 7) Haldusõigusnormi realiseerimine (faktilised asjaolud ja õigusnorm. Hakatakse otsima sobivat normi sobivatele faktilistele asjaoludele. Subsumeerimine. Toimub normist kinnipidamise/kasutamise/ rakendamise teel) ● Normist kinnipidmine - eelduseks on on õiguspärase normi olemasolu. ● Normi kasutamine. ● Õiguse rakendamine ehk normi subsumeerimine (subsumptsioon - eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse
füüsilised kui ka jur isikud. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Õiguse realiseerimise tulemuslikkusele saab kaasa aidata jurisprudents. See on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigus normatiivsest aspektist ja tegeleb n-ö normi mõttega; see on normi keelest arusaamise teadus. 3. Õiguse rakendamise olemus See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on eotud õigusnormi mõttest arusaamisega. Õiguse rakendajaid (eriti kohtunikke) aitab protsessiõigus. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk kohtunik oma otsusel tugineb ainult poolte esitatud tõenditele ja asjaoludele. Neid
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab
määratletus. Eritunnused - loomine riigi poolt, garanteerimine riigi poolt. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Kõik tänase meetodiõpetusega kokkupuutuvad tööd arutlevad selle üle, millisel viisil on õiguse rakendajal võimalik jõuda õiglase otsuseni ning millist rolli mängib selles protsessis seadus. Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele kokku. Üldine skeem õiglase lahenduse otsinguil on 1) normi lihtne subsumeerimine 2) tõlgendamine 3) analoogia 4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent). Õigusele vastava lahenduse otsimine saab oma alguse mingi sätte leidmisest, tuleb leida juhusenorm, mille abil tuleb jõuda otsustamisnormini e õigusele vastava lahenduseni. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. Seaduse taga peab hindama
ja juriidilisi kohustusi. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents · Õiguse realiseerimise vahendatud viis on kõige enam õigusteadusega seotud. · Õiguslik praktika ehk õiguslik tegevus: 1. jurisprudents ehk õigusdogmaatika 2. õiguse sotsioloogia 3. õiguse ajalugu 4. õiguse filosoofia · Õigusteadus on väga praktilise sisuga teadus. · Õiguse rakendamist väljendatakse sageli sõnaga subsumeerimine. · SUBSUMEERIMINE T R T iga juhuse osas kehtib R S=T S on sarnane T S R S osas kehtib R · Õiguse rakendaja paigutab mõttes tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koostise alla ja võrdleb tegelikkuses juhtunut õigusnormis kirjapanduga. Kui need on sarnased, siis on see küllaldane alus, et võtta vastu otsus õiguslike tagajärgede rakendamise osas. Õiguse rakendamine 1. Mis tegelikult juhtus? peab esimesena selgeks tegema. 2
4. Põhjendatus- argumenteeritus, õigustrakendava tegevuse kohta Õiguse rakendamise etapid: 1. Faktiküsimuse lahendamine- leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus? 2. Õigusnormi valik- tegelikkuse maailm tuleb lihtsamaks muuta, sõelale jäävad asjaolud, mis on seoses ühe või teise õigusnormi hüpoteesiga 3. Õigusnormi analüüs- õiguse tõlgendamine 4. Õiguse rakendusakti vastuvõtmine Õigusnormi valik: See on subsumeerimine ehk tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas Õigusnormi analüüs Õiguskord ei ole täiuslik, rakendaja peab olema võimeline õiguskorda täpsustama austades stabiilsust ja paindlikkust Tõlgendamise tänapäeva metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatisooni tähendus Ettekirjutuse otstarve
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
Kui õiguse subjektid viivad oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel. Õiguse rakendamine: on üks õiguse realiseerimise viis. Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Ehk see tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nim subsumeerimiseks. Subsumeerimine: loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Sarnane formaalsele loogikale (süllogismile), räägitakse õiguse tagajärje kindlakstegemise süllogismist. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2
Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte. Otsustaja ülesandeks on paigutada faktid suure eelduse alla. Selle operatsiooniga ehk subsumptsiooniga kujundatakse järeldus ehk õigusnorm (Aarnio, lk 138 139). Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes (ÕE, lk 149; subsumeerimise loogiline olemus vt samas lk 140). Prof R. Naritsa selgituse kohaselt nähtub ,,täielikust õigusnormist, et kui abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (konkreetsetes elulistes asjaoludes) S, siis kehtib S suhtes tagajärg R. Seega on abstraktne faktiline koosseis (T) tänu 4 5
Kui see on nii, siis tulenebki õiguslik tagajärg süllogismile vastavast skeemist. T -> R (T iga juhuse osas kehtib R) S = T ( S on samane T) S -> R (S osas kehtib R) See iseloomustab subsumeerimist läbi tema kõige lihtsama võimaluse. Esineb olukordi, kus üks ja seesama käitumine tegelikustab eri õigusnormides esitatud faktilisi koosseise. On olemas ka keerulised hüpoteesid ja elu on ikkagi keerulisem igasugusest skeemist. Elu on igal juhul rikkam. See ongi subsumeerimine. Subsumeerimine on siis võimlik õiguse rakendamisel, kui see on õigusnormil põhinev. Juba ammu ei põhine õiguse rakendamine pelgalt õigusnormidel. Need on tohutult tähtsal kohal. Deduktiivne mõtlemine, subsumeerimisel põhinev normide maailm jääb. Õiguse rakendamine on juba ammu väljunud subsumeerimise deduktiivse mõtlemise raamidest ja põhineb printiibikesksel mõtlemisel, mis lähendab mandri- euroopalikku ja common law põhimõtet. Printiibikeskne mõtlemine on õigust kujundav tegevus, kus
Sellest räägitakse koosseisude juures eraldi. 2.4. Sanktsioon Karistus ette nähtud teo eest, igas eriosa paragrahvis. Kaasust lahendades ei ole vaja saktsioonile viidata. 3. Karistusseaduse kohaldamine Otsustamine, kas vastav paragrahv kuulub rakendamisele. Tohib teha ainult eriosa raames. 3.1.Tõlgendamine: tõlgendusvormid ja –piirid Tõlgendamise eripärasid pole. 3.2. Seaduslünk ja selle täitmine 3.3. Subsumeerimine: mõiste, subsumeerimisjuhend KarS jaoks Asjaolu – tegelikus elus toimunud sündmused, tunnus – seaduse kirjeldus. § 199 – võõras, vallasasi, ära võetud – asjaolud. Tuleb vaadata, kas raha, vallasasi on ära võetud. Tõepoolest oleme paigutanud selle teo seaduses ette nähtud tunnuste alla. Asjaolud ja tunnused on vastavuses – seda paigutamist nimetatakse subsumeerimiseks. Praktikas kasutatakse üldiselt kvalifitseerimist (tegelikult
Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamist kui tegevust nim subsumeerimiseks. Selle loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid eulilisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See on sarnane süllogismile. Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise
Kas või seetõttu, et Euroopas on olemas ka common law mõju: racio decidendi vs printsiibid. Oluline põhjus on ka keeles. Kolmas on normide vastuolu või puudumine. Printsiibid on optimeerimiskäsud – nõuavad et tegelik Õlik võimalus saaks realiseeritud võimalikult suures ulatuses. Nende rakendamise/leidmise vormiks saab olla kaalutlus. Reeglid on normid, mis definitiivselt midagi lubavad, keelavad, käsivad. Nende rakendamise vormiks on üldjuhul subsumeerimine. Seega on printsiipide teooria nende eristamise implikatsioonide süsteem. I- 1. Õteadus: süsteemne-str. ne käsitlus I-1.1 Süsteemse-str. se käsitluse olemus igat teadust peab saama määratleda tema uurimiseseme ja –meetodite kaudu. Korra ja julgeoleku loomiseks toimib tänapäeval väga keerukas õ-normide kompleks mille str. i tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Õe tundmaõppimine, seletamine, tunnetamine.
Nende sõnadega annab Kant lõpliku formuleeringu oma mõttele, et meie kogemuse objektiivsust tuleb mõista vormi ja sisu eristuse abiga. Niivõrd kui mõtlemine annab kogemusele vormi, on looduse kui üldise objekti tähendus meie jaoks sõltuv mõtlemisest. Üksikasjalikumalt toimub see nelja üldprintsiipide klassi vahendusel, mis vastavad neljale kategooriate klassile. Nad eksplitseerivad kategooriatesse kätketud reegleid, mille järgi toimub kaemusmitmekesisuse subsumeerimine kategooriate alla ning selle kaudu mitmekesisusele ühtsuse andmine. Need on sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kehtivad igasuguse kogemustunnetuse kohta. Kvantiteedi kategooriatele vastavad: 1. Kaemusaksioomid: “Kõik nähtumused on vastavalt nende kaemusele ekstensiivsed suurused” (A 162). Kui pöörata tähelepanu üksnes kaemusele ja abstraheeruda kõigest muust, siis omavad nähtumused alati ruumilist ja ajalist ulatust. Ettekujutust konkreetsest
õigusteaduse osadega (õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu). Lausa kõige lähemal. Jurisprudents on objektiivset õigust (kehtivat õigust) seletav teadus. Jurisprudents on esimene õiguse kohta küsimise viis, mis kujunes Vanas Roomas, kus õigusteadus sündis. Rooma õigus oli formaalne, üldine, abstraktne – see on ka tänapäeval kõrgele õguskultuurile omane. Kausaalsed normid ei paku häid lahendusi, kuigi ka formaalsete normide ja tegeliku olukorra subsumeerimine võib keeruline olla. Juba eelklassikalisel ajal oli palju juriidilist kirjandust, mis sisaldas kujundlikke/piltlikke ütlusi selgitamaks õiguse mõisteid. Erialakirjanduse kommenteeriti riigiametnike seisukohti – selle kaudu seletati kehtivat õigust. Jurisprudentsi kutsustakse ka õiguse dogmaatikaks. Dogmaatika ei ole siin traditsioonilises tähenduses (staatiline ja väljakujunenud), sest õiguse dogmaatika ehk jurisprudents muutub
Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. ÕIGUSE RAKENDAMINE E SUBSUMEERIMINE LÕPPEB ÕIGUSE RAKENDUSAKTI VASTUVÕTMISEGA. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 1. Ütlused toimunust põhinevad reeglina TAJUMISEL. Õiguslikku tähendust omavad
majandushaldusõigus, keskkonnaõigus, maksuõigus, sotsiaalõigus, eelarve ja finantsõigus, haridusõigus, liiklusõigus, kultuuri ja teadusõigus, riigikaitseõigus, andmekaitseõigus jne. 2.5 Haldusõiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: 1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine 3) normi rakendamise teel – subsumeerimine a. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on juhtunud? b. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? c. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? d. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? 2.6 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus.
2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
tagajärjele. Kui 1 neist ära langeb, siis tagajärje ei toimu. Nad kooskõlas toovad tagajärje. Kui tegu on kuriteoga, siis tuleb välja selgitada, mis on ahel, mis viis tagajärjele (missugune põhjuslikus oli? kes ja mida tegi?). Seaduspärase tingituse teooria: tuleb võtta tagajärk ja liita sellele võimaliku tegu (mis võiks seda põhjusta). Ja kontrollida nende vahel põhjuslikku seost. Kas see tagajärg on siin paigutatav? See on subsumeerimine ehk valiku tegemine. Selle juures viidatakse normaalsele inimesele valikule oma käitumise juhtimisel teo toimepanemisel. See on õigusliku hinnangu kaudu teostatav. Adekvaatsus teooria: peab oluliseks, et tegu oleks tagajärjega täiesti adekvaatne ehk vastav või võrdne. Tegu peab olema elu kogemuse kohaselt sellele tagajärjele sobilik. Siin põhjuslikku vastutuse teooria. Relatiivsus teooria: kõik asjaolud, mis viivad tagajärjele, ei ole õiguslikult võrdsed. Siin on jutt
kõiki tunnuseid. Nende esitamine on ühelt poolt nõutab ja teiselt poolt piisav, et nende kaudu subsumeerida. Iseloomustades faktilist koosseisu tunnuste abil, saame täieliku faktilise koosseisu mõiste. Sageli aga ei võimalda faktilise koosseisu kirjeldus mõisteni jõuda. Sellisel juhul on võimalik jõuda mingi väärtusmastaabini. Arvatakse, et sellisel juhul pole õige rääkida puhtast subsumeerimisest, vaid väärtustavast allutamisest, kuid väidetakse ka, et sellised juhused on subsumeerimine. Paljud faktilised koosseisud ei ole kas seadusandja või jurisprudentsi poolt nii mõisteliselt vormitud, et nende formaliseerimine subsumeerimisskeemi oleks võimalik. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Enne abstraktse õigusnormi rakendamist peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Tõlgendamine hädavajalik, et ei eksiks terminitega. Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Mahuka arusaamise
nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid
võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena
tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje. Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. · Normi kasutamise teel adressaadid teostavad oma vabal tahtel lubatud toiminguid. · Normi rakendamise teel nim subsumeerimiseks 1. faktiliste asjaolude uurimine mis on juhtunud? 2. n abstraktse teokoosseisu kindlakstegemine ja tõlgendamine 3. subsumeerimine kas faktilised asjaolud vastavad abstr teokoosseisule? 4. teokoosseis õiguslike tagajärgede kindlakstegemine mis kehtib? Tõlgendamismeetodid · grammatiline mida ütleb tekst? · Loogilis süstemaatiline missugune on tähendus? 1. võrdlev rahvuslikust õiguskorras väljuv 2. konformne PS-ga vastavuses olev · ajaloolis-geneetiline 1. geneetiline seaduse tekkeloo ja seadusandja objektiivse tahte
Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 67. Õigusnormi rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid Faktiliste asjaolude väljaselgitamine, asjakohase õigusnormi kindlakstegemine, õigusnormi lahkamine, subsumeerimine ehk allutamine- Subsumeerimine on 31 õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes., õigusliku tagajärje kindlaks tegemine, õigusliku tagajärje kohaldamine. 68. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
Haldus kui eesmärgistatud tegevus on protsess, mis kujutab endast administratsiooni üksteisele järgnevate toimingute kompleksi. Haldusaktid kuuluvad administratsiooni toimingute hulka, on nende vormiks. See tähendab, et haldusaktid on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti olemuseks on toiming. Igasugusele toimingule on aga omane peale subjekti, eseme ja eesmärgi ka teostamise viis ja iseloom. Õigusnormide kehtestamine (muutmine, tühistamine) ja nende subsumeerimine toimub administratsiooni (subjekti) tahteavalduse kaudu. See on oluliseks tunnuseks haldusakti olemuse määratlemisel. Haldusakti teoorias määratletakse haldusakti formaalsel ehk funktsionaalsel ja materiaalsel alusel. Formaalse liigituse aluseks on need funktsioonid, mida avaliku võimu teostav organ täidab. Teiste sõnadega öeldes on formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine haldusakti liik täidab. Siin ei ole tähtis see, kas antud aktiga teostatakse vastava organi
nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. Normi kasutamise teel normi adressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid. Normi rakendamise teel nö juristi leib. Seda protsessi nimetatakse subsumtsiooniks kui konkreetne kindel asjaolu vastab normis esitatud abstraktsete asjaolude tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Subsumeerimine saab toimuda konkreetses asjas: o Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine Mis on juhtunud reaalses elus? o Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) Mida ütleb normi abstraktne koosseis? o Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
See on põhimõte, mille kohaselt ametiasutused respekteerivad kehtivat õigust, õigusaktidel puudub tagasiulatuv jõud, isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes. 350. Mida peab õiguskindlus tagama? Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes. 351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1....
tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks. Haldusõigusnormi rakendamine toimub kindlate nõuete kohaselt:
tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks. Haldusõigusnormi rakendamine toimub kindlate nõuete kohaselt:
pidamisnormid? 346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? 347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Kuidas defineerida õiguskindlust? Mida peab õiguskindlus tagama? Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Mis on legaaldefinitsioon? Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
349. Kuidas defineerida oiguskindlust? Õigusriigi mõistes sisaldub nõue õiguskindlusest, mis väljendub eelkõige isiku kindlustundes, et võimu teostamisel on piirid ja saab ette näha võimulolijate tegutsemist ning liigse riskita oma käitumist seada. Selle nõude eiramise tulemus on võimu omavoli, isikute õigused ja vabadused pole tagatud. 350. Mida peab oiguskindlus tagama? 351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? 352. Kuidas aitab oiguse rakendajat protsessioigus? 353. Kuidas selgitatakse valja oigusnormi sisu ja mote? 354. Mis on tolgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? 355. Mis on legaaldefinitsioon?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
