Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi. Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist.
tagasiulatuva negatiivse mõjuga normide kehtestamine keelatud ja teistes õigusvaldkondades peab selleks oleks ülekaalukas põhjus. 359. Mida peab õiguskindlus tagama? Õiguskindlus hõlmab õigusselguse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Igaühel peab olema võimalik kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsed ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. SUBSUNEERIMINE 360. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine ehk faktiliste asjaolude allutamine õigusnormi faktilisele koosseisule. Kui mõlemad eeldused – asjaolud (faktid) ühelt poolt ja õigusnormi koosseis teiselt poolt – on selged, saab viia läbi nende võrdluse ehk nn subsumeerimise. Seejuures tuleb hoiduda kahest veast. Esiteks, tõelise võrdlemisega ei ole tegu, kui esitada elulised asjaolud ja faktiline koosseis ilma neid omavahel seostamata
Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb
soovitud seda reguleerida seega antud juhtumil puudub õiguslik tähendus)Vastuolu ületamine-kõrgema õigusjõuga akt on üle madalamast, hilisem õigusakt on üle varasemast, Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist. 11. Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise otsustada tagajärgede suhtes,rakendada või mitte või rakendada mitut.
Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. 19. Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita! See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on seotud õigusnormi mõttest arusaamisega. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST. Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist:
Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka suhteliselt määratletud (esineb mitmekesisus) 2) dispositsioon - määrab ära käitumisreeglid, mida norm keelab, käsib, lubab või soovitab 3) sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja rikkumise korral Haldusõigusnormi realiseerimine: 1) normist kinnipidamise teel 2) normi kasutamise teel (subsumeerimine - rakendamise keeruline sõna) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguslik suhe - nõuda temale kuuluvate õiguste järgimist kõigilt teistelt isikutelt Haldusõiguse allikad-distsipliin, millele rajaneb instituut 1) EV põhiseadus 2) seadused 3) määrused, käskkirjad jne (kuigi neid vähe) postuleerima ‹42› postulaadina esitama, tõestamatult kehtivaks lugema. *Veendumusest, mis postuleeritakse printsiibiks, saab kergesti iseenese vastand.. R. Sirge.
füüsilised kui ka jur isikud. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Õiguse realiseerimise tulemuslikkusele saab kaasa aidata jurisprudents. See on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigus normatiivsest aspektist ja tegeleb n-ö normi mõttega; see on normi keelest arusaamise teadus. 3. Õiguse rakendamise olemus See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine. Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on eotud õigusnormi mõttest arusaamisega. Õiguse rakendajaid (eriti kohtunikke) aitab protsessiõigus. Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk kohtunik oma otsusel tugineb ainult poolte esitatud tõenditele ja asjaoludele. Neid
ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?) 2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?) 3)Asjakohase õigusnormi valik ehk kohaldatava õiguse kindlakstegemine *Seaduse sätte tõlgendamine *seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem madalamast üle, erinorm on üle üldnormist) *määratlemata õigusmõiste rakendamine 4)Subsumeerimine - tegeliku olukorra ja faktilise koosseisu võrdlemine (Analüüs) 5)Õigusliku tagajärje kindlakstegemine ja kohaldamine Määratlemata õigusmõiste -Liiga laialdane , jätab valiku seaduserakendaja teha Diskretsioon Siduv tagajärg - Haldusorgan rakendab õigusnormis sätestatud tagajärge Valikudiskretsioon õigusnormis on kaks või enam õiguslikku tagajärge, mille vahel haldusorgan valib otstarbekama õigusliku tagajärje.
Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? 3. subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad seaduse abstraktsele teokoosseisule? 4. õiguslike tagajärgede kindlakstegemine: mis kehtib? Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab
määratletus. Eritunnused - loomine riigi poolt, garanteerimine riigi poolt. 1.3. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing Kõik tänase meetodiõpetusega kokkupuutuvad tööd arutlevad selle üle, millisel viisil on õiguse rakendajal võimalik jõuda õiglase otsuseni ning millist rolli mängib selles protsessis seadus. Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele kokku. Üldine skeem õiglase lahenduse otsinguil on 1) normi lihtne subsumeerimine 2) tõlgendamine 3) analoogia 4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent). Õigusele vastava lahenduse otsimine saab oma alguse mingi sätte leidmisest, tuleb leida juhusenorm, mille abil tuleb jõuda otsustamisnormini e õigusele vastava lahenduseni. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. Seaduse taga peab hindama
ja juriidilisi kohustusi. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents · Õiguse realiseerimise vahendatud viis on kõige enam õigusteadusega seotud. · Õiguslik praktika ehk õiguslik tegevus: 1. jurisprudents ehk õigusdogmaatika 2. õiguse sotsioloogia 3. õiguse ajalugu 4. õiguse filosoofia · Õigusteadus on väga praktilise sisuga teadus. · Õiguse rakendamist väljendatakse sageli sõnaga subsumeerimine. · SUBSUMEERIMINE T R T iga juhuse osas kehtib R S=T S on sarnane T S R S osas kehtib R · Õiguse rakendaja paigutab mõttes tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koostise alla ja võrdleb tegelikkuses juhtunut õigusnormis kirjapanduga. Kui need on sarnased, siis on see küllaldane alus, et võtta vastu otsus õiguslike tagajärgede rakendamise osas. Õiguse rakendamine 1. Mis tegelikult juhtus? peab esimesena selgeks tegema. 2
4. Põhjendatus- argumenteeritus, õigustrakendava tegevuse kohta Õiguse rakendamise etapid: 1. Faktiküsimuse lahendamine- leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus? 2. Õigusnormi valik- tegelikkuse maailm tuleb lihtsamaks muuta, sõelale jäävad asjaolud, mis on seoses ühe või teise õigusnormi hüpoteesiga 3. Õigusnormi analüüs- õiguse tõlgendamine 4. Õiguse rakendusakti vastuvõtmine Õigusnormi valik: See on subsumeerimine ehk tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas Õigusnormi analüüs Õiguskord ei ole täiuslik, rakendaja peab olema võimeline õiguskorda täpsustama austades stabiilsust ja paindlikkust Tõlgendamise tänapäeva metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatisooni tähendus Ettekirjutuse otstarve
õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. tõlgendamine- tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisus ehk mõte. lünk- lünkade ületamine-
Kui õiguse subjektid viivad oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis sisalduva käitumise nõudega, siis realiseerub õigus kasutamise või kinnipidamise teel. Õiguse rakendamine: on üks õiguse realiseerimise viis. Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Ehk see tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nim subsumeerimiseks. Subsumeerimine: loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Sarnane formaalsele loogikale (süllogismile), räägitakse õiguse tagajärje kindlakstegemise süllogismist. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2
Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte. Otsustaja ülesandeks on paigutada faktid suure eelduse alla. Selle operatsiooniga ehk subsumptsiooniga kujundatakse järeldus ehk õigusnorm (Aarnio, lk 138 139). Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes (ÕE, lk 149; subsumeerimise loogiline olemus vt samas lk 140). Prof R. Naritsa selgituse kohaselt nähtub ,,täielikust õigusnormist, et kui abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (konkreetsetes elulistes asjaoludes) S, siis kehtib S suhtes tagajärg R. Seega on abstraktne faktiline koosseis (T) tänu 4 5
ja professionaalsed me oleme. Objektiivne õigus lausa nõuab õiguse rakendamise põhjendamist ja ütleb, et kui me ei leia õiguse rakendusaktist põhjendavat osa, siis selline õiguse rakendamisakt on õigustühine. Ilma põhjenduseta pole õiguse rakendamine õiguspärane tegevus. Õiguse rakendamist nimetatakse subsumeerimiseks. See iseloomustab õiguse rakendamist väga olulisest küljest. Subsumeerimine on selline tegevus, kus me võime näha sidet formaalsest loogikast tuntud süllogismiga. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda elulisi asjaolusid õigusnormi faktilise koosseisuga. Tuleb paigutada elus juhtunu, tegelikkuses juhtunu õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu ehk hüpoteesi alla ja võrrelda neid omavahel. Subsumeerimise loogika tulebki sellest. Kui nad on omavahelises
Sellest räägitakse koosseisude juures eraldi. 2.4. Sanktsioon Karistus ette nähtud teo eest, igas eriosa paragrahvis. Kaasust lahendades ei ole vaja saktsioonile viidata. 3. Karistusseaduse kohaldamine Otsustamine, kas vastav paragrahv kuulub rakendamisele. Tohib teha ainult eriosa raames. 3.1.Tõlgendamine: tõlgendusvormid ja –piirid Tõlgendamise eripärasid pole. 3.2. Seaduslünk ja selle täitmine 3.3. Subsumeerimine: mõiste, subsumeerimisjuhend KarS jaoks Asjaolu – tegelikus elus toimunud sündmused, tunnus – seaduse kirjeldus. § 199 – võõras, vallasasi, ära võetud – asjaolud. Tuleb vaadata, kas raha, vallasasi on ära võetud. Tõepoolest oleme paigutanud selle teo seaduses ette nähtud tunnuste alla. Asjaolud ja tunnused on vastavuses – seda paigutamist nimetatakse subsumeerimiseks. Praktikas kasutatakse üldiselt kvalifitseerimist (tegelikult
Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. Õiguse rakendamist kui tegevust nim subsumeerimiseks. Selle loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid eulilisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See on sarnane süllogismile. Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise
Kas või seetõttu, et Euroopas on olemas ka common law mõju: racio decidendi vs printsiibid. Oluline põhjus on ka keeles. Kolmas on normide vastuolu või puudumine. Printsiibid on optimeerimiskäsud – nõuavad et tegelik Õlik võimalus saaks realiseeritud võimalikult suures ulatuses. Nende rakendamise/leidmise vormiks saab olla kaalutlus. Reeglid on normid, mis definitiivselt midagi lubavad, keelavad, käsivad. Nende rakendamise vormiks on üldjuhul subsumeerimine. Seega on printsiipide teooria nende eristamise implikatsioonide süsteem. I- 1. Õteadus: süsteemne-str. ne käsitlus I-1.1 Süsteemse-str. se käsitluse olemus igat teadust peab saama määratleda tema uurimiseseme ja –meetodite kaudu. Korra ja julgeoleku loomiseks toimib tänapäeval väga keerukas õ-normide kompleks mille str. i tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Õe tundmaõppimine, seletamine, tunnetamine.
Nende sõnadega annab Kant lõpliku formuleeringu oma mõttele, et meie kogemuse objektiivsust tuleb mõista vormi ja sisu eristuse abiga. Niivõrd kui mõtlemine annab kogemusele vormi, on looduse kui üldise objekti tähendus meie jaoks sõltuv mõtlemisest. Üksikasjalikumalt toimub see nelja üldprintsiipide klassi vahendusel, mis vastavad neljale kategooriate klassile. Nad eksplitseerivad kategooriatesse kätketud reegleid, mille järgi toimub kaemusmitmekesisuse subsumeerimine kategooriate alla ning selle kaudu mitmekesisusele ühtsuse andmine. Need on sünteetilised aprioorsed otsustused, mis kehtivad igasuguse kogemustunnetuse kohta. Kvantiteedi kategooriatele vastavad: 1. Kaemusaksioomid: “Kõik nähtumused on vastavalt nende kaemusele ekstensiivsed suurused” (A 162). Kui pöörata tähelepanu üksnes kaemusele ja abstraheeruda kõigest muust, siis omavad nähtumused alati ruumilist ja ajalist ulatust. Ettekujutust konkreetsest
õigusteaduse osadega (õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu). Lausa kõige lähemal. Jurisprudents on objektiivset õigust (kehtivat õigust) seletav teadus. Jurisprudents on esimene õiguse kohta küsimise viis, mis kujunes Vanas Roomas, kus õigusteadus sündis. Rooma õigus oli formaalne, üldine, abstraktne – see on ka tänapäeval kõrgele õguskultuurile omane. Kausaalsed normid ei paku häid lahendusi, kuigi ka formaalsete normide ja tegeliku olukorra subsumeerimine võib keeruline olla. Juba eelklassikalisel ajal oli palju juriidilist kirjandust, mis sisaldas kujundlikke/piltlikke ütlusi selgitamaks õiguse mõisteid. Erialakirjanduse kommenteeriti riigiametnike seisukohti – selle kaudu seletati kehtivat õigust. Jurisprudentsi kutsustakse ka õiguse dogmaatikaks. Dogmaatika ei ole siin traditsioonilises tähenduses (staatiline ja väljakujunenud), sest õiguse dogmaatika ehk jurisprudents muutub
Konstitutsioon asub kõrgemal kui valitsuse määrus. Erinorm ületab üldise normi. Uuem norm ületab vana normi. Kui õiguskorrd sisaldab kahte õigustloovat akti, mis on õigusjõult võrdsed ja ei erine vastuvõtmise ajas, siis on eelistatud see, mis sobib paremini üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse tõlgendamise võtteid: süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist. 9.1 Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise algfaas kujutab endast juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist õiguserakendaja poolt. Asjaolude lõplikul moodustamisel jätab õiguse rakendaja tähelepanemata selle, mis ei aita tal kaasuse juriidilist kvalifikatsiooni anda, mis ei vii teda subsumeerimisel edasi. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsused tehakse seega enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist.
majandushaldusõigus, keskkonnaõigus, maksuõigus, sotsiaalõigus, eelarve ja finantsõigus, haridusõigus, liiklusõigus, kultuuri ja teadusõigus, riigikaitseõigus, andmekaitseõigus jne. 2.5 Haldusõiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: 1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine 3) normi rakendamise teel – subsumeerimine a. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on juhtunud? b. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? c. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? d. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? 2.6 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides: halduseraõigus.
2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
Süütegude ideaal- ja reaalkonkurents KarS § 62-67. Need isikud, kes panevad toime süüteod tihti korduvad seda: samaliigilised süüteod või erinevad süüteod. Sanktsiooninormid, sekundaarsed normid, sest nad kehtestavad karistuse nende tegude eest, mille kohta on juba mingi karistus ettenähtud. Tuleb teha 3astmeline analüüs. Süüteo koosseisud on tüpiseeritud: süüteo asjaolud, millega me võrdleme tegeliku teo seaduses olevaga. Subsumeerimine toimub vastava § järgi ehk anname teole vastava kvalifikatsiooni. Kui neid tegusid on mitu, siis iga teo ja sündmuse kohta (mis on tahtelised). Süüteo põhikoosseis üldine teo kirjeldamine. Süüteo erikoosseis vastavalt nt § 114. Esimeses lõikes on nt põhikoosseis, aga teises lõikes on erikoosseis. Mitte kõik teod, mis selle põhideliktiga kaasnevad (järelteod) või eelnevad (eelteod), võivad olla karistatavad. Või on küll deliktina vaadeldavad, kuid nende
kõiki tunnuseid. Nende esitamine on ühelt poolt nõutab ja teiselt poolt piisav, et nende kaudu subsumeerida. Iseloomustades faktilist koosseisu tunnuste abil, saame täieliku faktilise koosseisu mõiste. Sageli aga ei võimalda faktilise koosseisu kirjeldus mõisteni jõuda. Sellisel juhul on võimalik jõuda mingi väärtusmastaabini. Arvatakse, et sellisel juhul pole õige rääkida puhtast subsumeerimisest, vaid väärtustavast allutamisest, kuid väidetakse ka, et sellised juhused on subsumeerimine. Paljud faktilised koosseisud ei ole kas seadusandja või jurisprudentsi poolt nii mõisteliselt vormitud, et nende formaliseerimine subsumeerimisskeemi oleks võimalik. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Enne abstraktse õigusnormi rakendamist peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Tõlgendamine hädavajalik, et ei eksiks terminitega. Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Mahuka arusaamise
nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid
võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. 1. 5. §5 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine 1. Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine normi rakendamise teel subsumeerimine Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid 1) Grammatiline tõlgendamine: keele tähenduse kindlakstegemine (õigusemõistetena
Haldusõigusnormi realiseerumine: · Normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad teatud toimingutest/sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. · Normi kasutamise teel adressaadid teostavad oma vabal tahtel lubatud toiminguid. · Normi rakendamise teel nim subsumeerimiseks 1. faktiliste asjaolude uurimine mis on juhtunud? 2. n abstraktse teokoosseisu kindlakstegemine ja tõlgendamine 3. subsumeerimine kas faktilised asjaolud vastavad abstr teokoosseisule? 4. teokoosseis õiguslike tagajärgede kindlakstegemine mis kehtib? Tõlgendamismeetodid · grammatiline mida ütleb tekst? · Loogilis süstemaatiline missugune on tähendus? 1. võrdlev rahvuslikust õiguskorras väljuv 2. konformne PS-ga vastavuses olev · ajaloolis-geneetiline 1. geneetiline seaduse tekkeloo ja seadusandja objektiivse tahte
Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 67. Õigusnormi rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid Faktiliste asjaolude väljaselgitamine, asjakohase õigusnormi kindlakstegemine, õigusnormi lahkamine, subsumeerimine ehk allutamine- Subsumeerimine on 31 õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes., õigusliku tagajärje kindlaks tegemine, õigusliku tagajärje kohaldamine. 68. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
Haldus kui eesmärgistatud tegevus on protsess, mis kujutab endast administratsiooni üksteisele järgnevate toimingute kompleksi. Haldusaktid kuuluvad administratsiooni toimingute hulka, on nende vormiks. See tähendab, et haldusaktid on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti olemuseks on toiming. Igasugusele toimingule on aga omane peale subjekti, eseme ja eesmärgi ka teostamise viis ja iseloom. Õigusnormide kehtestamine (muutmine, tühistamine) ja nende subsumeerimine toimub administratsiooni (subjekti) tahteavalduse kaudu. See on oluliseks tunnuseks haldusakti olemuse määratlemisel. Haldusakti teoorias määratletakse haldusakti formaalsel ehk funktsionaalsel ja materiaalsel alusel. Formaalse liigituse aluseks on need funktsioonid, mida avaliku võimu teostav organ täidab. Teiste sõnadega öeldes on formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine haldusakti liik täidab. Siin ei ole tähtis see, kas antud aktiga teostatakse vastava organi
nii PS-s kui ka formaalsetes seadustes. võimuga seonduvat. Osad valdkonnad kattuvad, näiteks Vabariigi Valitsuse kui riigiorgani ja täidesaatva võimu esindaja regulatsioon. §4 Haldusõigusnorm ja haldusõiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: - normist kinnipidamise teel adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest - normi kasutamise teel vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine - normi rakendamise teel subsumeerimine 1. Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegimine: mis on juhtunud? 2. Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne teokoosseis? 3. Subsumeerimine: kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosisu tunnustele - teokoosseis? 4. Õiguslike tagajärgede kindakstegemine: mis kehtib? Tõlgendamise meetodid
Spetsiaalsuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Iga eseme liigi üleandmisel tuleb arvestada vastava eseme liigi üleandmise kohta kehtivate nõuetega. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Lepingute siduvuse põhimõte (VÕS § 8 lg 2). Lepingust vabanemine on võimalik lepingust või seadusest tulenevatel alustel.. Rakendamise käik. a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); II teema. FÜÜSILINE ISIK
tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja Riigikohus ei ole ka ise olnud väga järjekindel oma lahendites. Subsumeerimine ehk allapaigutamine ja see tähendab, et elulise fakti tuvastamine ja seaduses sisalduvate tunnuste vastavuse loomine. Eluline fakt peab KarS oleva fakti sisse ära paigutatav. Kõik tunnused peavad olema täidetud. Alati tuleb teod vastava paragrahvi lõike ja punkti alla paigutada väga täpselt. Teo ainsus- Riigikohtu lahend nr. 3-1-1-40-11, kus süüdistatavaks on Ilmar Ojasoo. Lääne-Viru kunagine kriminaalosak juhataja. Järgmiseks korraks paneb lahendid ÕIS-i üles.
sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid. Normi kasutamise teel normi adressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid. Normi rakendamise teel nö juristi leib. Seda protsessi nimetatakse subsumtsiooniks kui konkreetne kindel asjaolu vastab normis esitatud abstraktsete asjaolude tunnustele, siis toob vastav konkreetne asjaolu kaasa normis sätestatud õigusliku tagajärje. Subsumeerimine saab toimuda konkreetses asjas: o Faktiliste asjaolude uurimine ja kindlakstegemine Mis on juhtunud reaalses elus? o Normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine (ühesõnaga normi tuleb tõlgendada) Mida ütleb normi abstraktne koosseis? o Subsumeerimine so teo kõrvutamine normi abstraktse koosseisuga Kas faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele
isikud; Eestis viibivale kodanikue on tagatud võrdväärsed õigused Eesti kodanikega. Juriidiline isik – subjektid sõltuvalt sellest, kas isik on asutatud Eestis või väljaspool Eestis. Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); 2) kontrollimine, kas elulised asjaolud vastavad normi koosseisule; 3) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine SEADUSE TÕLEGENDAMISE MEETODID: 1) Grammatiline – uuritakse seaduse sõnastust ja sõnade mõtet, lähtudes kas sõna üldsises või
See on põhimõte, mille kohaselt ametiasutused respekteerivad kehtivat õigust, õigusaktidel puudub tagasiulatuv jõud, isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes. 350. Mida peab õiguskindlus tagama? Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima ning nõuded ja süüteod aeguvad teatava tähtaja mõõdudes. 351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelike eluliste asjaolude suhtes. Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõigus ehk menetlusõigus.- menetlusosalisele kuuluv õigus
arve pärast, politsei noomitus. õigusest kinnipidamine ideaalne ühiskond toimikski ainult selle alusel. Aga tekivad näilised vaidlused. õiguse rakendamine kaalukaim realiseerimise viis. See on riigivõimu monopol. Õigusriigis lahendab vaidlusi vaid riigi organ (rakendab vaid kohus). See tähendab õigusnormis antud sanktsiooni kehtestamist/realiseerimist. Kohtuotsuse tegemine ongi õiguse rakendamine! subsumeerimine eluliste asjaolude võrdlemine õiguslike asjaoludega. 14. Õiguse tõlgendamine · grammatiline e keeleline tõlgendamine - tuleb uurida ôigusnormi teksti, vôttes abiks grammatikareeglid · süstemaatilis-loogiline see tähendab ôigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sôna môte alles seoses teksti muu osaga. Eespool käsitledes ôigusnormi liike oli mainitud: selgitavaid, viitavaid, kitsendavaid ôigusnorme
rakendatud ja mida käibes osalevad isikud loevad enese suhtes õiguslikult siduvaks. Võib eristada tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Tava võib olla nii kirjapandud vormis kui kehtida tunnustatud käitumisviisina. 3. Kohtupraktika ja teadlaste arvamus. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. · Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik. a) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi tõlgendamine); b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist.
tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks. Haldusõigusnormi rakendamine toimub kindlate nõuete kohaselt:
tagajärje. Õigusnormi rakendamine kujutab endast seega selle kindlakstegemist, kas konkreetne sündmus või tegu vastab õigusnormis antud abstraktsete asjaolude tunnustele. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises. Haldusõigusnormi subsumtsioon peab toimuma kindlas protseduurilises korras. Normi subsumeerimine toimub üksnes konkreetses asjas. Õiguse rakendamiseks avaliku halduse teostamisel peab olema seaduslik volitus. Seda võivad teha vastavad haldusorganid ja teised institutsioonid ning ametnikud, kes on selleks seadusega volitatud. 23 Haldusõigusnorme subsumeerivad ka kohtud, eelkõige halduskohtud. Kohtule on normi rakendamine eesmärgiks, haldusele vahendiks teatud eesmärgi saavutamiseks. Haldusõigusnormi rakendamine toimub kindlate nõuete kohaselt:
pidamisnormid? 346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-, perekonna- ja varanduslik õigustus? 347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Kuidas defineerida õiguskindlust? Mida peab õiguskindlus tagama? Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Mis on legaaldefinitsioon? Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on
Seega võivad õigust vahetult realiseerida kõik isikud, viies oma faktilise käitumise vastavusse õigusnormis etteantud käitumise nõudega, seeläbi õigust kasutades või sellest kinni pidades. Ja nii ka igapäevaselt toimub, ehkki sageli ei pane me seda tähelegi. Keerulisem on õiguse realiseerimise kolmanda viisiga õiguse rakendamisega ehk subsumeerimisega. Õiguse rakendamine ei realiseeru õigussuhte subjektide vahetu käitumisega, vaid see on riikliku tegevuse eriliik. Subsumeerimine seisneb konkreetsete eluliste asjaolude võrdlemises õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nende omavaheline seos on tuvastatud, õigusliku tagajärje osas lõppjärelduse tegemises: Konkreetsed elulised Õigusnormi faktiline Kahe eelmise VÕRDLUS LÕPPJÄRELDUS
349. Kuidas defineerida oiguskindlust? Õigusriigi mõistes sisaldub nõue õiguskindlusest, mis väljendub eelkõige isiku kindlustundes, et võimu teostamisel on piirid ja saab ette näha võimulolijate tegutsemist ning liigse riskita oma käitumist seada. Selle nõude eiramise tulemus on võimu omavoli, isikute õigused ja vabadused pole tagatud. 350. Mida peab oiguskindlus tagama? 351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? 352. Kuidas aitab oiguse rakendajat protsessioigus? 353. Kuidas selgitatakse valja oigusnormi sisu ja mote? 354. Mis on tolgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? 355. Mis on legaaldefinitsioon?
annaabi.ee 
