seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse Rootsi ajal eestlaste haridusse. Johan Skytte-Liivimaa kuberner(1629-1634). Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise eesmärgil algatas ta kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise Rootsis k.a kogu Eestis. Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Liivimaal mõisnikud keeldusid, lõpuks võeti neilt ära ka mõisad, mis olid neile läinud enne Rootsi aega.
adrakohtunike ja Liivimaal sillakohtunike ülesandeks, kes esindasid madalamat kohtuvõimu. Nad pidid uurima talupoegade poolt toimepandud kuritegusid ja karistama süüdlasi. Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon Rootsi aja lõpus, reduktsiooni ajal 1694. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks distrikti. Karl XI korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva eestlaste ja lätlaste elualale. Distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus
10% mõisateenijaid Rootsis pärisorjust polnud, talupojad olid vabad (võrdlus Eesti omadega). Eestis pärisorjus kujunes keskajal. Eesti kubermangus 1645 Oxenstierna uuendatud maakorraldus; Liivi kub- 1668/71 (võeti vastu/kehtis)- Totti maapolitsei korraldus. Talopoeg on sunnismaine ei tohi lahkuda. Talle kehtib mõisniku politsei ja kohtuvõim. Em kub teostas seda see kohtunik, kes oli ka adrakohtunik. Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes. Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks. 2/3 tulust kuulus riigile, 1/3 jäi endale. Riigimaadel
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane
REDUKTSIOONI POSITIIVSED JA NEGATIIVSED TULEMUSED Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. See on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud aga väga erinevalt. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi kaasa palju olulisi muutusi. Suure osa nendest muutustest tõi endaga kaasa reduktsioon. Reduktsiooni viis läbi kuningas Karl XI, see seisnes erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisel Rootsi riigi tulude suurendamise eesmärgil. Reduktsiooniga kaasnes nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, sest ei ole head ilma halvata ega vastupidi. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt ning riigi
privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadel sai ka tagasi endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel 1730.-40.-ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu. Näiteks kevadine viljakülv, heinategu, viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks kõigele eeltoodule oli talupoeg kohustatud viima mõisale osa oma saagist, kariloomadest ja ka käsitööesemeid. Reduktsioon 1660. a sai Karl 11. rootsi kuningaks. Peale sõdu jäi Rootsi riigikassa tühjaks. Et riigi tulusid suurendada otsustas Karl 11. need riigi maad, mis olid aadlikele kingitud riigile tagasi võtta. RIIGI POOLT KINGITUD MAADE TAGASTAMIST RIIGILE NIM. REDUKTSIOONIKS(i aint even mad). Reduktsioon algas Eestis 1680. a. Eestis langes reduktsiooni alla 50% maadest, Saaremaal 30% ja Liivimaal 80%. Riigile tagasi võetud mõisad anti endistele omanikele rendile, kes osa oma
Tallinna ümbrus, Virumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Järvamaa olid jõukamad ja said seetõttu rohkem kannatada. Vähem said kannatada Saaremaa ja Hiiumaa. 9. Milliste rahvaste esindajaid tuli Eestimaale kõige rohkem? Venelased, soomlased, lätlased. ROOTSI VENE SÕDA 10. Millal toimus Rootsi-Vene sõda ja milliste tulemustega see lõppes? Rootsi-Vene sõda toimus 1656 1661. Lõppes Kärded rahuga ja Rootsi ei anna ühtegi oma ala ära. REDUKTSIOON 11. Mis oli reduktsioon, miks seda teostati ja millised olid tulemused? S.o. eravalduses olnud mõisnike maade tagasi võtmine riigile. 1672 teatas Rootsi kuningas, et riigi kassa on tühi ja mõisa maad tuleb võta riigile ja mõisnikud peavad hakkama makse maksma. Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes oli Johann Reinhold Patkeel? Ta juhtis aadlike vastuseidu redukstiooni vastu. MÕISNIKUD 13. Kuidas iseloomustad mõisnikke Rootsi ajal? Enamuses on saksa mõisnikud
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said
Karl X tegi mitmeid sõjakäike ning Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1655 sügisel alustasid venelased laiaulatuslikke ettevalmistusi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine. 1658 tehti vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. §22-23. Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid.
,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Üheks muutuseks oli Karl XI poolt läbi viidud reduktsioon. Reduktsioon oli riigimaade tagasivõtmine ja selle all said kannatada mõisnikud. See oli talupoegadele positiivne, sest reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Lisaks tulid kasutusele vakuraamatud. Vakuraamatutes peeti koormiste üle arvestust. Tänu vakuraamatute tulekuga vähenesid talupoegade koormised, sest mõisnikud ei võinud enam ebanormaalselt suuri koormiseid nõuda. Vakuraamatus oli antud teatud piir.
säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendamiseks. Millised olid selle tagajärjed mõisnikele ja talupoegadele ? Suurem maksukoormus, mõisnikud ei saanud enam kindlad olla, et mõis on kogu aeg nende valduses jne. 4.Milline oli talurahva olukord vene aja alguseks ? Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla
Maamarssal liivimaal kutsuti nii rüütelkonna pealike Meeskohtud kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega Maakohtud Liivimaal igapäeva asjade kohtud Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest
"akna raiumine Euroopasse"). Rootsi ( ja noore kuninga Karl XII ) vastu kujunes Venemaa, Taani ja Poola koalitsioon (e. liit); kõik nad oli Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sõja puhkemisele aitas kaasa Rootsi raske olukord ( 1695 - 1697 näljahäda ja Rootsi kuninga noorus). Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Selle põhjuseks oli Rootsi võimude poolt Balti kubermangudes teostatud reduktsioon, mille käigus riigistati enamus eramõisaid. Näiteks oli üks Rootsi-vastase koalitsiooni initsiaatoreid Liivimaa Rüütelkonna maanõunik J.R.Patkul). Sõja alguses kuulus initsiatiiv Rootsile ( Karl XII võitis Narva lahingu 1700, vabastas Riia piiramisrõngast, lülitas sõjast välja Taani, viis lahingutegevuse Poola territooriumile ja kukutas sealse kuninga). Tähtsamad Põhjasõja sündmused Eestis: Eestisse jõudis Põhjasõda oktoobri alguses 1700, kui Karl XII külastas Pärnut
Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Oksüdeerumine toimub redoksreaktsioonis ning aine, mille korral toimub oksüdeerumine, on redutseerija. Oksüdeerumise vastandprotsess on redutseerumine ehk reduktsioon. Tüüpiline oksüdatsiooniprotsess on põlemine, mille käigus põlev aine oksüdeerub. Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur. Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Reduktsioon ehk redutseerumine on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone
elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad rõhutasid, et talupoeg on sunnismaine ja et nad on allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule. Rootsi ja Soome talupojad sunnismaised polnud, piirkonniti nende olukord erinev. EM ja LM säilitati see, kuna siinsed baltisakslased avaldasid survet, sest ei tahtnud tasuta tööjõust ilma jääda. Reduktsioon Aja jooksul oli Rootsi võim väga palju maid ära kinkinud/annetanud, eriti oli see toimunud 17.saj keskel pärast Gustav II Adolfit, kui tulid suht nõrgad valitsejad. Seetõttu olid vähenenud ka riigile maavalduste pealt tulevad sissetulekud, riigikassas raha järjest vähem, et raha juurde saada Karl XI otsustas 1680 läbi viia reduktsiooni maade tagasivõtmine riigile. Siinsed mõisnikud olid sellele väga vastu, sest nemad oleksid oma maavaldustest ilma jäänud,
Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellest sai Liivimaa kuningas. 4. Kes os oli reduktsioon? li Liivimaa Hannibal? Miks ta on läinud ajalukku? Liivimaa Hannibal- Tallinna käsitööline Ivo Schenkenberg, tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. 5. Kuidas lõppes liivisõda (vaherahud)? 1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiud Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused.
*Eesti talupojad olid sunnismaised -Rõhutati Rootsi ajal veelgi -1645: Eestimaa kubermangu kohta käiv uuendatud maakorraldus -1668: Liivimaa kohta käik Clas Totti maapolitseikorraldus -Rõhutasid talupoja sunnismaisust, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule *Rootsi ja Soome talupojad ei olnud pärisorjad *Eestis säilitati baltisakslastest aadlike survel -Ei soovitud kaotada tasuta tööjõudu Reduktsioon *Aja jooksul kinkis või annetas Rootsi võim ära maid -Eriti 17. sajandi keskel, pärast Gustav II Adolfit, kui olid kuninganna Christina -Adolf tugev valitseja, järgnevad nõrgad *Riigikassase tuli raha vähem *Kuningas Carl XI viis 1680. aastal läbi reduktsiooni -Maade tagasivõtmine riigile *Ei piirdunud vaid Rootsiga vaid ka Eestimaal ja Liivimaal -Mõisnikud olid väga vastu, oht maast ilma jääda -Eriti olid vastu Liivimaa mõisnikud
Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis
külvamiseks). Eesti aladelt viidi välja teravilja ka Rootsi. Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks. Erinevalt Rootsi aladest, E ja L kubermangus olid talupojad pärisorjad (sunnismaine, kuulub mõisnikele). See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim. Politseivõimu teostas aadlik, kes oli määratud adrakohtunikuks. Reduktsioon- riigi poolt kingitud annetatud maade tagasivõtmine. Rootsi riik oli kinkinud palju maid ära, selle tõttu riigikassa sissetulekud vähenesid. Rootsi kuningas Karl 11. otsustas viia läbi reduktsiooni 1680. Aastal (Suur reduktsioon). Enamus maid oli tegemist fedoodiega (oli võimalik maad tagasi võtta). Siinsed aadlikud aga arvasid, et ainult Maapäev saab neid asju otsustada. Liivimaa kubermangus protesteeriti kõige rohkem ja neilt võeti kõige rohkem maad ära
seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu, teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus kaevata mõisnike ja mõisavalitsejate peale ning ka maksusüsteemi muutumine. Nüüdsest võis iga talu teha teopäevi oma võimetekohaselt. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Samuti eksisteeris ka vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused ja tehtud tööd enam ei saanud mõisnik alluvat petta! Loomulikult polnud puudust ka halbadest asjadest
asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis (Tallinnas) Isikud: Gotthard Kettler- oli Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Karl IX- 1604. aastal troonile pääsenud Rootsi kuningas. Valitses 1611 aastani. Karl XI Rootsi kuningas aastatel 1660-1697, sai troonile 4 aastaselt. Põhjalik reformija. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale. Sõjaväereform. Kirikureform. Maareform e. reduktsioon. Karl XII- Rootsi kuningas, kes pääses troonile 15 aastaselt pärast oma isa Karl IX surma Frederik IV- Taani kuningas, ühines August II Tugeva ja Peeter I-ga Rootsi-vastasesse liitu August II Tugev- Poola kuningaks valitud Saksa suurvürst Peeter I- Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
Eesti kui Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas talirukkis ning oder, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1)Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda
uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel
Eesti talupojad: sunnismaised, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule, mõisnikest sõltuvuses (pärisorjad). Eesti talupoegade positsioon on kirja pandud: 1. Eestimaa kubermangus 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse. 2. Liivimaa kubermangus 1668 (anti välja)/71a. (hakkas kehtima) välja antud Claas Totti maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal.
restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks
· Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a
1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680
tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja
Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsioon ei toimunud igal pool ja endiselt jäi kehtima talupoegade sunnismaisus, kuid sellegi poolest leian reduktsioonis rohkem head, kui halba. Nimelt hakati
KODUKARIÕIGUS oli eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Forselius kasutas seminaris keeles. VASTNE TESTAMENT 1685. aastal kehtestati kogu Põhja–Eesti mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada oma aja kohta uudseid õppemeetodeid. Toetust oma tegevusele lootis keeles, tõlkis Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. KARL XI ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. REDUKTSIOON ehk mõisate Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. aastal koos oma reformid olid ajendatud riigi majandusliku seisuga (miinustes) ja aadli riigistamine. Rootsi aega nimetatakse „vanaks heakd rootsi ajaks“ kuna oli ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja võimu vähendamisega. Eestis läks reduktsioon plaani päraselt kuna eesti parem Liivi sõjale järgnenud ajast ja rootsi ajale järgnenud ajast
Eesti keelde hakati tõlkima palju vaimulikku kirjandust ning toimusid ka eestikeelsed jumalateenistused. Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai sellest Gustav II Adolfi korraldusel (Tartu)ülikool. Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise
Eesti ala peale Liivi sõda : Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale, Saaremaa Taanile. Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18
Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale, kus teokoormisi polnud või olid need märgatavalt väiksemad. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. Aadlikud ühinesid rüütelkondadesse. Hiljem toimus reduktsioon, mõisad võeti riigile tagasi. Oluline oli reduktsioon ka talupoegade jaoks. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud. Koormised seati vastavusse talu majanudslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Luteri usk oli Rootsi riigiusk. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva.
Nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Nõiad põletati või karistati. 5) Eesti talupoegade õiguslik seisund ja selle muutumine rootsi ajal Õiguslik seisund muutus halvemaks, sest nii Eestimaal kui ka Liivimaal anti välja ametlikud dokumendid mille järgi talupojad tunnistati pärisorjadeks(1645. Aastal). Peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Nad võisid talu pärandada ning kümnise maks oli tasakaalus talu saagiga.
Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus
T-R sõda 1643-1645 Brömsebro Valitsejad Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X, Peeter I, Anna Ivanovna, Katariina II Karl XI, Karl XII Jelizaveta Riigivõim Kindralkubernerid, nt. LM Kindralkubernerid Ühine asevalitseja a. esindajad kindralkuberner J. Skytte (TÜ) Kindralkubernerid, nt. George Johann Hastfer (reduktsioon). Browne Ülesandeks sõjaväe kamandamine, riigiametnike ametissepanek ja kontroll, raha laekumine ja kulutamine, posti- teenistus, silllad, teed, avalik kord b. suhted b. kujunes vastuolu riigivõimu ja b. kohalik aadelkond saavutab b. asehalduskorra ajal toimus
kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Venemaa ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Talupoegade olukord siinsed talupojad
Mõisnikud said peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Teraviljaeksport teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast, mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud. Adramaarevisjonide käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal pearahamaks koos asehalduskorraldusega, mis ühtlustas Baltikumi maksusüsteemi. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17
riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama.
· 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse · 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal · 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused viidi läbi reduktsioon · Reduktsioon: eramõisate riigistamine Reduktsiooni tulemusena: · kasvasid järsult riigi tulud · kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle (k.a. Eramõisate) · halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted · Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Talupojad 18 saj · peale põhjasõja lõppu toimus restitutsioon maad anti mõisnikele tagasi 1739 Roseni deklaratsioon: 1
* Vastutas sõjaväe, riigiametnike, raha laekumise, postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest oma kubermangus. Kuidas rüütelkond toimis ? * Iga kolme aasta tagant toimus MAAPÄEV ( landtang ) rüütelkonda kuuluvate aadlike koosolek, kus arutati kohalike küsimusi. * Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis : * Koos riigivõimuga kehtestatakse siinsetel aladel uutmoodi kohtupidamine: # Kohtul 3 aastat # Kui õigust ei saa võid edasi kaevata Rootsi kuningale. Põhjasõda ja Peeter I * Toimus 1700 - 1721 * Sõdisid : Poola + Venemaa + Taani Rootsi KAOLITSIOON = riikide liit. Sõja põhjused * Venemaa soov laiendada ( nn. aken Euroopasse ). * Vastuseis Rootsi ülemvõimule Läänemerele.
* Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased). * Talupojad olid pärisorjad ja sunnismaised. --- * Reduktsioon riigi maade tagasivõtmine, kuna mõisatel oli liiga palju maad ja riigi sissetulek vähenes. * Kuningas Karl XI algatusel oli reduktsioon ning tekkisid protested, kus väideti, et otsutama peavad Maapäevad, mitte kuningas (enim protesti Liivimaal, kus võeti kõige rohkem maid). * Kroonu osakaal: 2/3 tulust riigile ja 1/3 endale (taluperemeeste karistamine keelati; ilma kohtuta ei tohtinud karistada; talupoegadelt ei tohtinud maad ära võtta; taludele päritav kasutusõigus;
5435Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks, näited? Parokk kunstistiil 1632 Tartu Ülikool või Kadrioru loss 4324Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil rajati? Monofaktorid Lubi ja klaas tootlikus oli suurem. 43Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632.a. asutati Tartu Ülikool ning asus Tallinnas ja Pärnus. Academia Gustaviana- Tartu Ülikool Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?
1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine. 1680 keskel- Rootsis nn suur reduktsioon, mille eesmärk oli Eestis, Liivimaal ja saaremal kõik mõisnikele antud maad riigile tagasi võtta. Loodi reduktsioonikomisjon, mõisnike võõim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Reduktsioon vabastas talupojad pärisorjusest. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik made hindamine ja kaardistamine, mida tegid adramaarevisjonid.politseilisi ülesandeid hakkasid riigi määratud ametnikud- kresifoogtid.
" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli.
Akadeemilise Gümnaasiumi, hiljem muutus Tartu Akadeemiliseks Ülikooliks, mis avati 1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale. Rootsi ajal toimus Eestis ka mõisate reduktsioon, sest riigile oli raha vaja. See samm küll jahendas suhteid Rootsi riigi ja kohalike saksa aadlike vahel, aga tänu mõisate tagastamisele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Mina arvan, et Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule oli suur, sest tänu sellele hakkas arenema rahvaharidus ja kirjakeel ja sellega seoses rajati koole. Rootsi ajal
avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus. Mõisnikel algas küllaltki hea elu, nende elatis sõltus nüüdsest talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel kadus õigus suurendada oma suva järgi koormisi, mille hulka kuulusid teotöö, kirikukümnis ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn,
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma
aastal,milles jättis Poola Rootsile kogu Eesti mandriala. Brömsebro rahuga 1645. aastal sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660.aastal Ruhnu. Rootsi aeg tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti ka koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega
annaabi.ee 
