isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist · määratlemata hüpotees ei määra konkreetset tingimust ("vajaduse korral", "äranägemise järgi") Liigitamine konkreetsuse astme järgi: · kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused (Hammurapi), tänapäeval ei kasutata · abstraktne hüpotees näitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul Liigitamine rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: · lihtne hüpotees esitab tingimusena üheainsa faktilise asjaolu (kui keegi teeb midagi, siis...) · liithüpotees nõuab enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu
Näitab samuti normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi. 3. Määratlemata hüpotees Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Tavaliselt formuleeritakse : "Vajaduse korral", "Isiku äranägemisel". Konkreetsusastme järgi eristatakse: 1. Kasuistlik hüpotees - näitab üksikasjaliselt tingimused, millal norm kuulub kohaldamisele. Kasualistlikud hüpoteesid olid kasutusel õiguse arengu varajasel astmel, praegu ei kasutata. 2. Abstraktne hüpotees - annab tingimused üldistatult. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
com © 2004 By Default! Slide 15 Slide 16 Topelttagajärje doktriin (TTD) Mõõdukas moraalne objektivism ...on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. William Ross mõõdukas Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele objektivist. moraalitõdedele: Eristas prima facie printsiipe: On vähem väär lubada halba, kui teha halba.
seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus. Balti erikord balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Kasuistlikkus. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Ordaalid Ordaale keeva veega, et tõestada kellegi süütust, esineb Lex Frisionumis kaks korda: varguse puhul (III:6-9) ja Ida-Friisias mässu ajal inimese tapmise eest (XIIII: 3). Seadus ei selgita kuidas see rituaal täpselt välja nägi. Taliooniprintsiip süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi. Vanne, õnnistus, needus arhailises õiguses
Sellest koodeksist on lisaks selle aja seadustele võimalik lugeda välja ka selle aja ühiskondlikke elukorraldusi. Näiteks saab puhtalt seadustele aru naiste nõrgast seisundist. Lisaks saab koodeksi põhjal selgeks, et ühiskonnas eksisteeris kolm klassi- täielikult vabad, palee sõltlased ja orjad. Kui võrrelda koodeksid tänapäeva seaduste kogudega , siis puuduvad kõigepealt tänapäeval epiloog ja proloog. Lisaks on Hammurapi koodeks liialt kasuistlik- ei jära ruumi yhiskonna arenguks. Sarnasuseks tooksin jällegi, et Hammurapis on sätted üles ehitatud kui....siis lausetele ja tänapäeval õpetatakse noortele juristidele, et seaduseid on võimalik viia kujule kui....siis....vastasel juhul- kuigi tänapäeva seadused on suhteliselt üldised. 8 Kokkuvõte Hammurapi lasi koostada oma aja ühe omanäoliseima koodeksi. Koodeks oli äärmiselt põhjalik, eriti tsiviil- ja karistusseadused
Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon Hüpotees 1 Hüpotees 2 Hüpotees 3 Määratluse astme järgi Konkreetsuse astme järgi Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi määratletud kasuistlik lihtne hüpotees suhteliselt määratletud abstraktne liithüpotees määratlemata alternatiivne hüpotees Dispositsioon 1 Dispositsioon 2 Dispositsioon 3 Õigusaktis väljendamise viisi Käitumise määratletuse Dispositsiooni õigusliku
tingimused. Normi spetsiifika on selline, et "isiku äranägemise O teostamiseks piisab nende olemasolu või järgi", rakendaja suva. T vaid nende puudumine vajab igal konstateerimisest. konkreetsel juhul eraldi E tuvastamist Konkreetsuse Kasuistlik Abstraktne hüpotees. E astme järgi hüpotees. Esitab normi kohaldamise S Näitab tingimused üldistatult, abstraktsel üksikasjalikult kujul näiteks koos lähedaste tingimused, kuritegudega. (kuritegu, mis on millest sõltub pandud toime sissetungimisega...)
Rooma õiguse mõju on tema tuuma - keskse õpetuse - eraomandiõiguse näol tunda kõigi kodanlike maade õiguses. Rooma juristidele olid omased mõistete täpsed ja lühikesed definitsioonid, samuti õigusinstituutide -ja kategooriate üksteisest range eraldamine ja formuleerimise meisterlikkus. Rooma õiguse puudused: 1) ta kohta pole loodud rahuldavat, tänapäeva õigusteaduse nõuetele vastavat süsteemi + on küllaltki kasuistlik ja täis vastuolusid (kontroverse). 2) Äärmuslik idividualism. Keskseks kujuks Rooma õiguses on Rooma kodanik- civis romanus. Eeskätt peetakse silmas tema huvisid ja lähtutakse tema tahtest. Tänapäeva õiguskorras, seda isegi kodanlikes riikides, pole selline põhimõte kooskõlas nõudega, et üksikisiku huvide sfääri tuleb paratamatult piirata ühiskonna kasuks.
20 16 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44. 17 lbid.: 44. 18 lbid.: 44. 19 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 100 - 101. 20 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 44. 8 Konkreetsuse astme järgi eristataks: 1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. 2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul.21 Tingimuse iseloomu järgi eristatakse: 1. Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2. Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui üheaegselt esineva tingimuse olemasolu. 3
mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut.Hüpoteese liigitatakse: tingimuste määratletuse astme järgi (määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), konkreetsuse astme järgi (kasuistlik, abstraktne), tingimuse iseloomu järgi (lihtne, liit- ja alternatiivne hüpotees). 9.Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab ära, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, kohustuslik ja keelatud. Dispositsioone liigitatakse: normatiivses aktis väljendamise viisi järgi (lihtsad, kirjeldavad), käitumise määratletuse astme
tingimuste olemasolul. realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud (tsiviil-, perekonna-, Hüpotees: 1. Määratletuse astme järgi: - määratletud, suhteliselt tööõiguslikud jm) suhted. Nendes suhetes lasub regulatiivse toime määratletud, - määratlemata. 2. Konkreetsuse astme järgi: põhirõhk subjektiivsel õigusel. kasuistlik ja abstraktne 3. Õigusnormi rakendamist määrava o Kaitsvad õigussuhted suunatud riikliku sunni tingimuse iseloomu järgi: lihtne hüpotees, liithüpotees ja kohaldamisele isikule, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi alternatiivne hüpotees Dispositsioon: 1. Õigusaktis väljendamise või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise viisi järgi: lihtne ja kirjeldav, 2
K. Grau on kirjutanud, et kohtu- niku seisukohalt on selline kriminaalõiguse olukord kurb ja võimatu. Kohtunik peab ju kasutama kord ühte, kord teist ja kolmandal korral mõlemaid seadustikke üheskoos.*66 Seadusandluse muutused ja areng on üks osa ühiskonna arengust. On ilmne, et tsaariaegses impeeriu- mis tekkisid probleemid seadustike jõustamise ja kehtetuks tunnistamisega. NS ja UNS erinesid suuresti üksteisest: üks oli arhailine ja kasuistlik vananenud õigusnormide kogumik, samas kui teine oli uuenduslik, parandatud ja ühiskonnale sobilikum seadustik (või vähemalt püüdles selle poole). UNS koostajad olid varavastased süüteod usuvastaste süütegude peatükist välja jätnud. Sellise otsusega anti kodanikule (ja ka kohtule) mõista, et edaspidi pole kirikuvara vastu suunatud süüteod usuvastased süüteod, vaid on karistatavad varavastaste süütegude normide alusel. UNS varavastaste süütegude peatükk
Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist · määratlemata hüpotees ei määra konkreetset tingimust ("vajaduse korral", "äranägemise järgi") Liigitamine konkreetsuse astme järgi: · kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused (Hammurapi), tänapäeval ei kasutata · abstraktne hüpotees näitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul Liigitamine rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: · lihtne hüpotees esitab tingimusena üheainsa faktilise asjaolu (kui keegi teeb midagi, siis...) · liithüpotees nõuab enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu
Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu o Kasuistlik / võib olla väga detailne o Maagia ja ordaalid (veeproov, tuleproov) o Taliooniprintsiip, ehk silm silma, hammas hamba vastu “Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole vähimatki põhjust arvata nagu muutuks iga arhailine kultuur millalgi kõrgkultuuriks.“ Hattenhauer 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes.
·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul * Jagatakse rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi Lihtne hüpotees esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu Liithüpotees nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühte üheaegselt esineva tingimuse olemasolu
retseptiks antud kordumatu juhu jaoks. Nii muutub ja täieneb prejudikatiivne õigus anglo- ameerika ehk üldises õigussüsteemis pidevalt, ehkki samaliigiliste juhtude lahendamisel võib pikapeale sarnaste lahendite kogum välja settida. Lõpuks selekteerub üldreegel, printsiip. Seega: pretsedendinorm ei ole üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel. Prejudikatiivne õigus on olemuselt kasuistlik, kohaldatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi põrmugi idee mingitest loomult üleüldistest õigusnormidest, mis toimivad ühiskonna suunamise ning muutmise vahendina, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa, mis on suunatud pretsedentide ning neis sisalduvate õigusnormide (käitumiseeskirjade) leidmisele, on üldises õigussüsteemis eeskätt kohtunike, kuid ka
Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulikud tunnused • Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi) • Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga) • Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine) • Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu • Kasuistlik (võib olla väga detailne) • Maagia ja ordaalid • Taliooniprintsiip: süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi • Vanne (mingi puu juures, mõõga najal) • Heastamine (trahv õnnetuse heastamiseks, annetus, tervendav loits) • Veritasu (tapmine kättemaksuks) 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Arusaam tõest • Tõe või tahtluse tuvastamine pole oluline
kaitse-riik proovib sugukonna asemel üksikindiviidile kaitset pakkuda). Sealt selgub, et on vähenenud usk Jumala poolt karistamisesse. · II Põhitekst Protsessi- ja karistusõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Kehalised karistused Majandustegevust reguleerivad normid Orjadega seotud normid · III Epiloog Põhiliselt on koodeks kasuistlik, aga samas jooksevad ka mõned üksikud printsiibid läbi. 3.2.2. Koodeksi süsteem §§1-13 §§14-126 §§127-195 §§196-214 §§215-277 §§278-282 kohtumenetlus varalised perekonna-, isikuvastased majandustegevus orjandus õigused pärimisõigus kuriteod 3.2.3. Kasuistlikkus ja abstraktsus koodeksis
määratlemata hüpoteese. 1) Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kui tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3) Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. 1) Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Abstraktsete hüpoteeside eeliseks on normi laiem regulatiivne toime ja lõpptulemusena kompaktsem, ülevaatlikum ja praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese
vastava õigusnormi, mida saab kohaldada ka järgnevatel saranastel juhtudel. Pretsetendiks on õiguse allika tähenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jõuti. Selline reegel on vaid orientiiriks, mitte konkreetseks retseptiks antud juhu korral. Nii muutub ja täienebki common law süsteem pidevalt. Prejudikatiivne õigus – olemuselt kasuistlik, kohaladatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi idee üleüldistest õigusnormidest nagu kontinentaalses õigussüsteemis. 16. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest- seda kahes tähenduses: MATERJAALSES-sotsiaalsed faktorid, mis phjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks, st reaalsed ühiskondlikud suhted. FORMAALSES- õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab
valgustusliikumisega. Nulla poena sine lege = ei mingit karistust ilma seaduseta; Nullum crimen sine lege = ei mingit kuritegu ilma seaduseta. Enne valgustuslikke reforme oli tavaline, et kui kohtunik pidas tegu karistusväärseks, mõistis ta ka karistuse, ehkki seda polnud nimetatud krim.seaduses ega ka kehtivas prejudikaatide kogus. Samasugune vabadus oli kohtunikel karistuse määramisel. § kui selline puudus. Veel 19 saj oli kuriteo kirjeldamise tehnika kasuistlik. Oleks korrektselt järgitud põhimõtet, et ühtki karistust kuriteo eest ei saa määrata ilma seaduseta, tulnuks ette näha ka kirjeldada kõiki karistatavaid tegusid, st. tehnika oleks muutunud veelgi keerulisemaks ja kasuistlikumaks. Hea näide selle kohta on Rootsi 1832 a. krim. seadus. Sellesse kuuluvad näiteks nii detailsed varguse ja selle karistamisega seotud asjaolud, millega püüti olukordi katalogiseerida nii, et seadused muutusid naeruväärseteks, Näiteks 1864 a krim
antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määratletuse astme järgi: · määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused (ta ei saa olla pärija) 10 · suhteliselt määratletud hüpoteesi puhul vajab tingimuste spetsiifika igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist · määratlemata hüpotees ei määra konkreetset tingimust ("vajaduse korral", "äranägemise järgi") Liigitamine konkreetsuse astme järgi: · kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused (Hammurapi), tänapäeval ei kasutata · abstraktne hüpotees näitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul Liigitamine rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: · lihtne hüpotees esitab tingimusena üheainsa faktilise asjaolu (kui keegi teeb midagi, siis...) · liithüpotees nõuab enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu
Seega uus lahend peab erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ( juriidilised arutlused ) kuidassellise reegli tunnetamiseni jõuti.Seega: pretsedendinorm ei ole üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel. Prejudikatiivne õigus on olemuselt kasuistlik , kohaldatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga eisobi põrmugi idee mingitest loomult üleüldistest õigusnormidest, mis toimivad ühiskonna suunamise ning muutmise vahendina, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasusekaupa, mis on suunatud pretsedentide ning neis sisalduvate õigusnormide (käitumiseeskirjade) leidmisele, onüldises õigussüsteemis eeskätt kohtunike, kuid ka õigusteadlaste ja
See jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivaid tingimusi ette näha. 15 Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. 1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. Tänapäeval kasuistlikke hüpoteese ei kasutata, sest nad muudaksid õigusaktid mahukateks ja kohmakateks. 2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Eelis: normi laiem regulatiivne toime, lõpptulemus on kompaktsem, ülevaatlikum, praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal.
· Määratletud hüpotees, näitab täpselt normi kehtivuse piirid · Suhteliselt määratud hüpotees, näitab samuti normikehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi · Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav
olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe:
// Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu
// Hüpoteeside liigitus määratletuse astme järgi: 1) Määratletud hüpotees – Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees – Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees – Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees – Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees – Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees – Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees – Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu
pidamislaused, kuid neid saab sõnastada olemislausetena. Printsiipe saab leida konkreetses juhuses endas. Tegemist on tüüpiliste seisukohtade vormeliga, mida saab kasutada ka a- tüüpiliste juhuste puhul. Seleks, et printsiibil oleks läbilöögijõudu, tuleb printsiipi legislatiivselt kujundada. Algselt avastatud printsiip, ka kaasuse enda koes, on stardipunkt õiguse rakendaja poolsele normiloomele. Teatud mõttes on see kasuistlik lahendus – norm luuakse juriidilise süntesi teel printsiibist, mitte ei tulene otseselt juhtumist endast. Seal, kus printsiip seadusest puudub, on oma koht ka kasuistikal või lausa õiguse allikal. Interpretatsiooni käigus luuakse rakendatav norm – see on side ius scriptumi ja ius nonscriptumi vahel. Teise positsiooni kohaselt peetakse eelpositiivset vähetähtsaks ning igalt sammult õigusele vastavuse leidmisel nõutakse ratsionnalset kontrollitavust. Tegemist on samm-sammulise
Õigusakti tekstis sõnastatakse selline hüpotees tavaliselt ,,vajaduse korral" või ,,isiku äranägemisel". See jätab hüpoteesi tingimuste sisulise määramise, aga sellega ka normi kohaldamise otsustamise rakendaja suvaks. Seetõttu esinevad määratlemata hüpoteesid tänapäeva õigusloomes väga harva, vaid siis, kui seadusandja ei oska kõiki tekkida võivaid tingimusi ette näha. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. 1. Kasuistlik hüpotees näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub normi kohaldamine. Tänapäeval kasuistlikke hüpoteese ei kasutata, sest nad muudaksid õigusaktid mahukateks ja kohmakateks. 2. Abstraktne hüpotees esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. Eelis: normi laiem regulatiivne toime, lõpptulemus on kompaktsem, ülevaatlikum, praktikas mugavamalt kasutatav õiguslik materjal.
: 1) Määratletud hüpotees Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2) Liithüpotees Nõuab normi kohaldamiseks enam kui ühe üheagselt esineva tingimuse olemasolu
annaabi.ee 
