kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad organid ning oma põhiseadus. 3) Konföderatsioon- kindlate eesmärkide huvides kstvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Keskorganid
pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon ehk liitriik kosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
mingeid piiranguid omavaheliseks suhtlemiseks, vaid riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina. · Riigi de facto tunnustamine- riigi rahvusvaheline tunnustamine, mille puhul ei peeta uut riiki täieõiguslikuks rahvusvahelise õiguse subjektiks. · Vabariik on riigivalitsemisevorm, mille puhul kõrgemad riigivõimu organid valib rahvas või moodustab need parlament. · Unitaarriik on lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike,osariike,liidumaid) · Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. · Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
esindusdemokraatia - võim teostatakse valitud esindajate kaudu mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte
Riigi tekkimine 3. rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud · Tekkis olukord: inimesed tootsid rohkem kui vajasid; hakkasid · Suveräänvõim sõltumatu vüim, koguriigi juhtimisaparaat ja teistel ära võtma vanemad ei saanud olukorda korda panna; selle kõrval ka avalik võim struktuuriüksused, mis on tekkis selline ,,vanema abiline" malev, kes juhtis( kaitsis, vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; ...
Agnostik-inimene,eks usub,etlõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu polevõimalik väita,kas jumal on olemas või mitte. Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,k...
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e
President määrab ministrid ametisse Valitsuse koosseisu määrab parlamendi otsus ja arvestamata parlamendiga. koosseis. Parlament ei saa valitsusele umbusaldust Parlament saab valitsusele umbusaldust avaldada. avaldada. Valitsus vahetub presidendivalimiste järel. Valitsus vahetub pärast parlamendivalimisi. Unitaarriik – lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. (Eesti, Jaapan, Prantsusmaa) Föderatsioon – liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. (USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon – kindlate eesmärkide huvides kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. (Euroopa Liit, Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ) Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on üldised: kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid 2
poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. 3) Maailmamajandus, kuidas seda mõõdetakse, mis seda mõjutab ning majanduse
võimu. 20. Õigus Õgust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid: · käitumisreegilte kogum · riigi poolt kehtestaud normide kogum · väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Täitmine tagatakse riigisunniga · peab vatama ühiiskonna õiglustundele 21. Riiklik korraldus iseloomiustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik. Tema koosseisu ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Fõderatsioonid on enamasti suurriigid. 22. Ostu-müügileping Ostu-müügi leping on ilmselt kõige levinum lepingu vorm. Ostu-müügi lepingu järgi
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5) Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) 6) Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning
....................................................................................................... 13 Föderatsioon.............................................................................................................. 13 Konföderatsioon......................................................................................................... 13 Termin........................................................................................................................ 13 Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid)................................................................................................................... 13 Liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.........................................13 Kindlate eesmärkide nimel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit13 Näiteid...............................................................................
Tal puudub seadusandlik päsevus. Eesti on tüüpiline parlamentaarne vabariik. Riiklik korraldus – riigi territorial poliitiline ülesehitust riigi koostis osade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga kujundatud suhtlemis põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID
X Riiklik korraldus Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, ehk teisisõnu riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi (osariike, liiduvabariike), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, oblast..), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond,rajoon..). Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ, mõnikord aga nii üks kui teine.
Nt Eesti, Portugal, Saksamaa, Soome.. 2.1.4. RIIKLIK KORRALDUS LIHT- JA LIITRIIGIS. AUTONOOMIA. Lk 17 - 22 Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks, teisisõnu, iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. - Unitaarriik ehk lihtriik - Riik on territorial-poliitiliselt ühtne tervik. Territoorium jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks(provints, kubermang, oblast), millel on oma juhtimisorgan. - Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne.
riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte ) Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia - absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim ) - konstitutsiooniline ( seadusandlik võim parlamendil, täidesaatev võim valitsusel ) Ülesanded. 1. Millised territooriumid kuuluvad Hollandile, Suurbritanniale ( 5 ) ? Holland Aruuba, Antillid,
ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised
sõltumatu (nt USA) 2) Parlamentaarne vabariik – parlamendi võimu ülimuslikkus, võimude lahusus, tasakaalustuse põhimõte (nt Itaalia, Eesti, Saksamaa, Austria) 9. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus – näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Unitaarriik ehk LIHTRIIK on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike. Föderatsioon ehk LIITRIIK on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. (nt USA) 10. Autonoomia – osaline iseseisvus Kujutab endast riigi territooriumil mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes
monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5.Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: föderatsioon (lepingulised ja konstitutsioonilised), lihtriik, konföderatsioon, autonoomia 6.Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7.Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas
rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised
parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. 6. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7
Nüüdisaja vabariigid jagunevad kaheks: presidentaalne – võimu koondamine presidendi kätte; president on täidesaatva võimu tipuks ja ta moodustab valitsuse; rahvas valib presidendi (nt USA) parlamentaarne – võimu koondamine parlamendi kätte; presidendil rohkem esindusfunktsioon; parlament moodustab valitsuse ja parlament valib presidendi; rahvas valib parlamendi (nt Saksamaa) 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Näiteks Eesti. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Näiteks liiduvabariigid – endine NSV Liit, osariigid – USA, maad – Saksamaa, provintsid – Kanada, kantonid – Šveits. 11. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust,
1. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Omakorda näitab ta, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eristatakse kahte erivormi: unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik e. lihtriik ühtne riik, mis ei koosne riiklikest moodustistest, vaid haldusterritoriaalsetest üksustest. Föderatsioon e. liitriik üksikutest osadest koosnev riik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimupoolset heakskiitu. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus.
Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko)
kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma
esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriik lihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (oblast, kubermang, provints) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon). Föderatsioon e liitrik koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid).Lepinguline föderatsioon tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või
sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Konstitutsiooniline monarhia puhul on võim määratletud põhiseadusega. 7. Vabariik. Presidentaalne, parlamentaarne. On riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigiorganid valib rahvas või moodustab need parlament. 8. Riigi korra põhivormid. a. unitaar riik Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms). b. Federatsioon Ehk liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. c. konfederatsioon 9. Kohaliku omavalitsuse õigused, ülesanded 10. Mis on maailma majandus? 11. Mis on tootmisviis? 12. Mis on rahvusvaheline tööjaotus? 13. Traditsioonilised tootmisviisid: a. korilus b. varagraarne 14
esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriik lihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (oblast, kubermang, provints) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon). Föderatsioon e liitrik koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid).Lepinguline föderatsioon tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või
vastutamatu, seejuures monarh on ainuisikuline riigipea. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 3) Riigi korraldus. Riigi korraldus on riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.
Nad on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks (Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia). Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all. Neid ennast suveräänseteks ei loeta, sest nende välis- ja kaitsepoliitika on protektor riigi kontrolli all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all). Unitaarriik ehk ühtlane riik. Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi (osariik, liidumaa jne). See jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (Näiteks Eesti). Suveräänsus kuulub riigivõimule. Ühtse riigi koosseisus võib esineda autonoomseid piirkondi, nende võimupiirid on laiemad kui tavalisel omavalitsusel (Näiteks: Ahvenamaa saared). Föderatsioon ehk liitriik - koosneb autonoomsetest osariikidest. Riigivõim on konföderartsioonis jaotatud kaheks tasemeks. Osa valdkondi on
Valituses peasb olema parlamendi usaldus ja ta vastutab parlamendi ees. (austria, iirimaa, itaalia, kreeka, portugal, saksamaa, soome) Riiklik korraldus iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Riikliku korralduse vorm iseloomustab näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks üksusteks. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne.
· Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud. Tähtis on teada, millistest põhimõtetest lähtuvalt on riigivõimuorgan moodustatud. Demokraatlikud riigid, kuis riigivõim formeerub valimiste teel, jagunevad siin
Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Seal on presidendil peamisel esindusfunktsioon, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus. Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi(osariike, liiduvabariike vms), lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jms), need omakorda väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jms). Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid)
Tavapäraselt saab valitsusjuhiks parlamendivalimised võitnud partei juht või parlamendis enamuse moodustavate parteide koalitsiooni poolt esitatud isik. Riikliku korralduse vormi all mõeldakse riigi territoriaal- poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja 3 poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Riikliku korralduse all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. See iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi – unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik e lihtriik – territoriaal-poliitiliselt on riik ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole iseseisvaid riike või riiklike moodustisi (nt osariike, liiduvabraiike vms). Territoorium jaguneb ainutl haldusterritoriaalseteks üksusteks (provints, kubermang, oblast jne), need omakorda väiiksemateks üksusteks (maakond, rajoon jne). Haldusüksuste arv sõltub territooriumist. Igal haldusterritoriaalsel jaotusel on oma juhtimisorgan, nt riigi- või kohaliku omavalitsuse organ.
juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territoriaalpoliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord
monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise
ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: a) Monarhia b) Vabariik Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: a) Unitaarriik ehk lihtriik b) Föderatsioon ehk liitriik 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne. 5. Mis on riigi funktsioonid?
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
1.4. RIIKLIK KORRALDUS JA POLIITILINE REZIIM Riikliku korralduse vormi all mõeldakse riigi territoriaal-poliitilist ülesehitust, riigi koostisosade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtteid. See näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Föderatsioon ehk liitriik on riik, millle koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid), nt USA, India, Saksamaa. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV Liidus), osariigid (USA-s, Indias), kantonid (Sveitsis) jne. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks
ülimuslikkusel. (nt Eesti) Parlamentaarse vabariigi president omab esindusfunktsiooni, tal puudub normaalses olukorras seadusandlik pädevus ja ta ei ole aktiivselt tegev riigi poliitilises elus (erinevalt presidentaalsest). Samuti erinevalt presidentaalsest valitsemisvormist kannab valitsus parlamendi ees poliitilist vastutust. 3. Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: L. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitilselt kujutab endast ühtset tervikut. M. Föderatsioon ehk liitriik on riik mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). (nt USA, India, Mehhiko jne.) N. Konföderatsioonid on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
